Obsah (11)

§ 436§ 173§ 174§ 162§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi teatavaks 03.02.2021.a, Tallinna kohtumaja Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-17686 Tsiviilasi M. A

) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Hageja esitas 23.11.2016 Harju Maakohtule hagi V. M. vastu V. M. ja V. M. ühisvara jagamise nõudes. Hageja tõi välja järgmised asjaolud:  V. M. esitas Tallinna Linnakohtule 17.09.2004 hagiavalduse V. M. (edaspidi nimetatud kostja) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes (tsiviilasi 2-03-506). Xxxx Tallinna Linnakohtu otsusega lahutati kostja ja V. M. abielu. V. M. suri xxxx. Harju Maakohus lõpetas tsiviilasja 2-03-506 menetluse 15.12.2014 määrusega V. M. surma tõttu, kuna vaieldav õigussuhe ei võimaldanud õigusjärglust.  Kostja ja V. M. olid abielus alates xxxx. V. M. omandas kinnisasja mõttelise osa 31/128 aadressil xxxx abielu ajal maa erastamise teel. Seetõttu on tõenäoline, et kinnisasja mõtteline osa 31/128 kuulub kostja ja V. M. ühisvarasse, mida kinnitasid nii kostja kui ka V. M. tsiviilasjas 2-03-
2. 
3. 08.02.2016 väljastas Tartu notar T. T. pärimistunnistuse, mille kohaselt on V. M. pärijateks 1/2 osas K. M. ja 1/2 osas M. A.. 08.02.2016 sõlmiti K. M. kui kinkija ja hageja kui kingisaaja vahel pärandvara ühisuse osa kinkeleping, mille tulemusena sai hageja V. M.le kuulunud kinnisasja kaasomanikuks 31/128 mõttelises osas.  Kinnistusraamatusse on käesoleva hagiavalduse esitamise ajal kantud kinnisasja omanikuna 31/128 mõttelises osas V. M., kes on surnud. Hagejal ei ole võimalik kinnistusraamatu kannet muuta, kuivõrd tal ei ole võimalik kinnistusosakonnale esitada täiendavalt omandiõiguse tunnistust, millest nähtuks, et kinnistu oli V. M. lahusvara.  Kuna kostja ja V. M. ühisvara on seni ajani jagamata, siis on vastava omandiõiguse tunnistuse saamiseks vajalik kõigepealt kostja ja V. M. ühisvara jagada, et selgeks saada, kui suur osa kinnisasjast kuulub hagejale. Ilma kostja ja V. M. ühisvara jagamata ei ole hagejal võimalik teostada omandiõigust pärandvaraks oleva kinnisasja üle.  Hageja on seisukohal, et V. M. ja kostja ühisvara saab jagada hagis taotletud viisil. Hageja on seisukohal, et ühisvara jagamine nii, et kinnisasja mõtteline osa jääks hageja ja kostja kaasomandisse, ei ole võimalik, kuna hageja ja kostja omavahelised suhted on niivõrd halvad, et kinnisasja omandiõiguse teostamine kokkuleppel ei oleks võimalik. Hageja palub:  jagada V. M. ja V. M. ühisvara selliselt, et kinnisasja (registriosa nr xxxx) mõtteline osa 31/128 jääks M. A.’i ainuomandisse ja M. A. tasuks V. M.’le tema osa eest rahalise hüvitise summas 10 899 eurot;  jätta kõik menetluskulud V. M. kanda. 2 2-16-17686 KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4. Kostja esitas 04.02.2017 vastuse hagiavaldusele, milles toob välja, et kostja hagiavaldust ei tunnista ja on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning et kostja soovib esitada vastuhagi, mis on suunatud kostja õiguse taastamiseks ja põhineb tsiviilasja nr 2-03506 materjalidele, mis oli peatatud seoses V. M. surmaga. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, rahuldada kostja vastuhagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud hageja kanda.
5. 3.03.2017, 04.03.2017 ja 06.03.2017 esitas kostja menetlusse dokumente, mis ei vastanud

is sätestatud nõuetele. Kohus andis 29.06.2018 kostjale täiendava tähtaja selgitamaks, millist asjaolu kostja iga 03.03.2017, 04.02.2017 ja 06.03.2017 esitatud tõendiga tõendada soovib, hoiatades, et vastasel juhul tagastab kohus esitatu kostjale. Kostja esindaja teatas 21.08.2018 menetlusdokumendis, et kõrvaldas kohtu määratud tähtajaks menetlusdokumendi puudused esitades oma advokaadist esindaja kaudu kohtule seaduse nõuetele vastava vastuse hagiavaldusele.

1. 06.08.2018 esitas kostja vastuse hagile, milles toob välja järgmist:  Kostja ei võta hagi õigeks;  Kostja nõustub hagiavalduses esitatud faktiliste väidetega, välja arvatud hagiavalduse p-s 2 esitatud väitega, et V. M. omandas xxxx kinnisasjast 31/128 mõttelise osa. Tegelikult omandas V. M. abielu kestel xxxx kinnisasjast 1/2 mõttelise osa. Pärast abielu lahutamist V. M. müüs
2. aastal teise abikaasa (kostja) nõusolekuta 33/128 mõttelist osa xxxx kinnisasjast kolmandatele isikutele ja seetõttu on nüüdseks jäänud ühisomandisse kuuluvast xxxx kinnisasja algsest ½ mõttelisest osast järele vaid 31/128 mõtteline osa. Neid asjaolusid peab ühisvara jagamisel arvestama, kuna mõjutavad osade suurust kinnisasja jagamisel.  Kostja ei nõustu ka hagiavalduse p-s 10 esitatud väitega, et xxxx kinnisasja väärtus on 90 000 eurot. Hindamisakt, millele hagiavalduses tuginetakse, ei tõenda õigesti kinnisasja turuväärtust, kuna kinnisasja hindamisel ei võetud arvesse sellel kasvavat metsa. See asjaolu oluliselt mõjutab kinnisasja väärtust.  Kostja ei ole nõus hageja taotletava xxxx kinnisasja jagamise viisi ega osade jaotusega, soovib kostja esitada selles asjas vastuhagi, mille rahuldamine lõppastmes välistab põhihagi rahuldamise.
3. Kohus andis kostjale tähtaja vastuhagi esitamiseks. Kostja vastuhagi kohtule tähtaegselt ei esitanud. MENETLUSE KÄIK
4. Käesolevas tsiviilasjas toimus eelistung 16.03.2017, kuhu kostja ei ilmunud ja kus kohus otsustas lahendada kostja 16.03.2017 riigi õigusabi taotlus ning eelistung edasi lükata.
5. Kohus rahuldas 31.05.2017 kostja taotluse ja andis kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Samas määruses andis kohus kostjale tähtaja kõrvaldamaks hagivastuses ja vastuhagis sisalduvad puudused.
6. 02.10.2020 määrusega lõpetas kohus kostjale riigi õigusabi andmise lähtuvalt asjaolust, et kostja oli ise võimeline kaitsma oma õigusi. 3 2-16-17686
7. Kohtuistung toimus 14.01.2021, kuhu kostja ei ilmunud. Hageja jäi kohtuistungil hagi juurde ja taotles asja sisulist lahendamist. Kohus teatas, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 03.02.
8. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus, tutvunud poolte esitatud menetlusdokumentidega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:  Kostja ja V. M. olid abielus xxxx ja sellele kohaldus ühisvarasuhe;  V. M. omandas kinnisasja mõttelise osa aadressil xxxx abielu ajal maa erastamise teel;  V. M. suri xxxx;  08.02.2016 väljastas Tartu notar T. T. pärimistunnistuse, mille kohaselt on V. M. pärijateks 1/2 osas K. M. ja 1/2 osas M. A.. 08.02.2016 sõlmiti K. M. kui kinkija ja hageja kui kingisaaja vahel pärandvara ühisuse osa kinkeleping, mille tulemusena sai hageja V. M.le kuulunud kinnisasja kaasomanikuks 31/128 mõttelises osas.
2. Hagiavalduse kohaselt palub hageja jagada V. M. ja V. M. ühisvara selliselt, et kinnisasja (registriosa nr xxxx) mõtteline osa 31/128 jääb M. A.i ainuomandisse ja M. A. tasub V. M.le tema osa kaotuse eest rahalise hüvitise summas 10 899 eurot. Kostja esitatud haginõuet õigeks ei võtnud ja vaidles sellele vastu. Kostja vastuhagi ei esitanud, alternatiivset jagamisviisi ei taotlenud.
3. PKS § 37 lg 1 sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 11 sätestab, et ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi jagamise viisid on sätestatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lõikes
4. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-06 rõhutanud, et kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-10 p-st 21 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kaasomanikule, kelle omandiosa kaasomandi sel viisil jagamisel väheneb, tuleb tagada õiglane hüvitis. AÕS § 77 lg-st 2 ja 3 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamisel õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks võimalikult täpselt määrama omandi väärtuse omandi kaotamise aja seisuga ning kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Riigikohus on avaldanud korduvalt seisukohta (3-2-1-15-06, 3-2-1-168-05, 3-2-1-70-10), et õiglase hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. 4 2-16-17686 Hageja soovib ühisomandi lõpetamist selliselt, et kinnisasja (registriosa nr xxxx) mõtteline osa 31/128 jääks M. A.i ainuomandisse ja M. A. tasuks V. M.le tema osa eest rahalise hüvitise summas 10 899 eurot. Kostja on toonud välja, et ühisvarasse ei soetanud V. M. kinnisasja 31/128 mõttelist osa aadressil xxxx, vaid ½ suuruse mõttelise osa xxxx kinnistust, millest võõrandas kostja nõusolekuta 2006.a 33/128 suuruse mõttelise osa kolmandatele isikutele. Kostja esitas väite tõendamiseks kinnistusraamatu väljavõtte (IV kd tl 129). Kohtu hinnangul nähtub kinnistusraamatu väljavõttest, et nimetatud kinnisasi kuulus võrdsetes mõttelistes osades V. M.le ja M. M. (hageja) ning 2006.a sõlmitud asjaõiguslepingute järgselt oli V. M.le kuuluva mõttelise osa suurus xxxx kinnisasjast 31/128, kuid antud väljavõttest ei nähtu, et ühisvarasse kuulunud kinnisasja mõttelisest osast osa (33/128) võõrandamine oleks toimunud kostja nõusolekuta. Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et V. M. ja V. M. ühisvarasse kuulub 31/128 suurune mõtteline osa kinnisasjast aadressil xxxx.
5. Riigikohus rõhutanud, et kui kas või alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele (RKTKo nr 3-2-1-39-17, p 10). Samuti on Riigikohus oma varasemas praktikas lahendis nr 3-2-1-46-06 p-s 19 ja lahendis nr 3-2-1-143-04 p-s 16 kinnitanud, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on esitanud nõude, paludes ühisomandi lõpetamist selliselt, et kinnisasja (registriosa nr xxxx) mõtteline osa 31/128 jääks M. A.i ainuomandisse ja M. A. tasuks V. M.le tema osa eest rahalise hüvitise summas 10 899 eurot. Hageja tõi välja, et ta elab nimetatud kinnisasjal, talle kuulub täiendavalt 63/128 mõtteline osa samast kinnisasjast ning arvestades hageja ja kostja omavahelisi halbu suhteid ei ole võimalik, et kinnisasja mõtteline osa jääks hageja ja kostja kaasomandisse, sest kinnisasja omandiõiguse teostamine kokkuleppel ei oleks võimalik ning kinnisasja iseloomust tulenevalt ei ole võimalik jagada kinnisasja reaalosadeks sellisel viisil, et hageja ja kostja kinnisasja kasutades kokku puutuma ei peaks ning üksteisest ei sõltuks. Kostja vastuhagi ei esitanud ning alternatiivset jagamisviisi seeläbi menetluses ei nõudnud. Käesoleva tsiviilasja materjalidest lähtuvalt on kohus seisukohal, et ühisvaraks olev kinnisasi tuleb jagada, sest poolte vahel ei nähtu võimalust omavahel kokkuleppeid saavutada, mis on kaasomandi valitsemise eeldus. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et ühisomand on võimalik lõpetada üksnes viisil, mille kohaselt V. M. ja V. M. ühisomandisse kuuluv kinnisasi jagatakse kinnisasja hageja omandisse ning kohu mõistab hagejalt kostja kasuks välja hüvitise omandiosa kaotuse eest. 5 2-16-17686
6. Hageja on lähtunud hüvitise suuruse arvestamisel tsiviilasjas 2-03-506 läbi viidud hindamisest, mille kohaselt oli kogu xxxx kinnisasja väärtus 90 000 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt hindab hageja kogu ühisvara väärtuseks 21798 eurot (24,22% kinnisasja koguväärtuses) ning kui see jagada ühisomandike vahel võrdsetes osades, peaks kostjale kuuluva osa väärtus olema 10899 eurot. Kostja on välja toonud, et ei nõustu tsiviilasjas nr 2-03-506 läbiviidud kinnisasja hindamisega, millest lähtuvalt oli kinnisasja väärtus 90 000 eurot, tuues välja, et hindamisel ei võetud arvesse kinnistul kasvavat metsa. Kostja alternatiivset kinnisasja hinda menetluses ei esitanud ning oma seisukohta ei tõendanud. Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et kinnisasja väärtus, mis asub aadressil xxxx, on 90 000 eurot, millest ühisvarasse kuuluva osa ehk 31/128 osa väärtus on 21 798 eurot.
7. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi. Kohus jagab V. M. ja V. M. ühisvara selliselt, et kinnisasja (registrikood nr xxxx) mõtteline osa 31/128 jääb M. A.i ainuomandisse ja M. A. tasub V. M.le tema osa kaotuse eest rahalise hüvitise summas 10 899 eurot.
8. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus on hagi rahuldanud, seega on kohus teinud otsuse kostja kahjuks. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine 20.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 21. Hageja esindaja esitas 18.01.2021 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 176lg-te 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 300 eurot ning hagejale on õigusabi osutatud 14h 18min ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga), s.o hageja menetluskulud on kokku 2016 eurot. Hageja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja 6 2-16-17686 kohtumenetlusega. Hageja palub märkida menetluskulude taotluse kohta tehtava kohtulahendi resolutsioonis, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr xxxx. 22. Kostja hageja menetluskuludele tähtaegselt seisukohta ei esitanud. 23.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 24. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Hageja on tasunud 300 eurot riigilõivu hagi eest. Kulu kandmine nähtub toimikust ning selle väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
2. Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: 16.11.2016 materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine – 3 h; 17.11.2016 hagiavalduse koostamine – 3 h 30 min; 22.11.2016 e-kiri kliendile, hagiavalduse täiendamine lähtuvalt kliendi ettepanekutest – 1 h; 23.11.2016 hagiavalduse redigeerimine ning esitamine kohtule e-toimiku vahendusel – 24 min; 09.01.2017 vastus kostjale – 18 min; 30.01.2017 telefonikõne kostjaga võimaliku kompromissi osas – 18 min; 08.02.2017 suhtlus kliendiga – 18 min; 09.02.2017 vastus kliendile – 18 min; 16.03.2017 ettevalmistus istungiks, istungil osalemine, kompromissläbirääkimised – 1 h 24 min; 21.03.2017 kostja 21.03.2017 kohtule saadetud kirjaga tutvumine – 18 min; 04.06.2018 kostja määruskaebusega tutvumine, seisukoha koostamine ning seisukoha esitamine kohtule e-toimiku vahendusel – 36 min; 31.07.2018 vastuse koostamine 29.06.2018 kohtunõudele ning vastuse esitamine kohtule etoimiku vahendusel – 48 min; 31.08.2020 kostja seisukohaga tutvumine – 42 min; 14.01.2021 ettevalmistus istungiks, istungil osalemine – 1 h 6 min; 18.01.2021 menetluskulude nimekirja koostamine ning esitamine kohtule e-toimiku vahendusel – 18 min.
3. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär on kohtupraktikas aktsepteeritud määradega kooskõlas. 7 2-16-17686
4. Kokku loeb kohus hagejate lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 14h 18min mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (120 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 1716 eurole. Hageja menetluskulud on kokku 2016 eurot (esindajakulu 1716 eurot + 300 eurot riigilõiv), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus rahuldab hageja avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2016 eurot. 29.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 30.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi kohtunik 8