← Eesti

1-20-221/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 17. veebruar 2021 Kohtuasja number 1-20-221 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Stanislav Noroki (isikukood 3861119

) § 329 järgi ja teda karistati 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel liideti sellele karistusele S.

Norokile Harju Maakohtu

  1. mai 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistusest arvati maha ärakantud karistus 3 kuud 11 päeva vangistust ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 2 kuud 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  2. jaanuar
  3. Karistusaeg lõppeb
  4. aprillil
  6. Viru Vangla esitas
  7. jaanuaril 2021 Viru Maakohtule materjalid S. Noroki tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  8. Viru Vangla ja prokuratuur toetasid S. Noroki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Vaidlustatud kohtumäärus
  9. Viru Maakohus jättis
  10. jaanuari 2021 määrusega S. Noroki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  11. Viru Maakohtu
  12. jaanuari 2020 otsusega tunnistati S. Norok süüdi teise astme kuriteos ja talle mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu
  13. mai 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Seega kannab S. Norok liitkaristusena mõistetud vangistust. Kuna Harju Maakohtu
  14. mai 2018 otsusega tunnistati S. Norok süüdi esimese astme kuriteos, tuleb tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel lähtuda

§ 76lg-s 2 sätestatud tähtaegadest.

Lähtudes

§ 76lg 2 p-st 1 saaks S.

Noroki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kuigi S. Norok on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ja täidetud on elektroonilise valve kohaldamise tingimused, ei ole ta poolt karistusajast veel ära kandnud. Seega on formaalsed eeldused tema vabastamiseks täitmata.

  1. Edasi analüüsis maakohus S. Noroki ennetähtaegse vabastamise materiaalseid eeldusi ja leidis järgmist.
  2. Esinevad mõned positiivsed asjaolud. S. Norokil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Tal on olemas kindel elukoht oma ema juures. S. Noroki ema on nõus elektroonilise valve seadme paigaldamisega ja S. Noroki elama asumisega enda juurde. Korter on elektroonilise valve kohaldamiseks sobilik. S. Norokil on majanduslik toimetulekuoskus ja vabanemisel olemas kindel töökoht ning toetav lähisuhtevõrgustik. Tal on eriala ja ta on huvitatud õppimisest. S. Norok täidab aktiivselt individuaalset täitmiskava, on vangistuses tööga hõivatud ja on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Süüdimõistetu leiab, et tunneb oma põhilisi riskikohti ja teab, kuidas nendega toime tulla. Temaga on läbi viidud vestlused riskivast elustiilist ja probleemide lahendamisest. Vestluse läbiviija kokkuvõttest nähtuvalt mõistab S. Norok, et kui ta jätkab narkootiliste ainete tarvitamist, siis kaotab ta oma lapse. S. Norok on motiveeritud tütre heaks loobuma uimastitest. Analüüsitud on ka erinevaid situatsioone, mis võivad tekkida pärast vabanemist. Üldiselt saab süüdimõistetu aru, kuidas käituda ja mida teha.
  3. Positiivsetest asjaoludest hoolimata tuleb S. Noroki puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on tema vabastamiseks liialt suur. Kõrgendatud retsidiivsusrisk tuleneb tema karistusandmetest ja teda iseloomustavatest andmetest.
  4. S. Norokil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Esmalt karistati teda narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Tegemist on esimese astme kuriteoga, millega S. Norok seadis ohtu isikute ja rahvatervise. Selle teo eest tuli tal osa karistusest kohe ära kanda ja ülejäänud karistusosa jäeti tingimisi katseajaga täitmisele pööramata. Katseajal rikkus S. Norok narkootikumide tarvitamise keeldu, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Kuna S. Norok ei ilmunud 2

(7)määratud ajaks vanglasse, karistati teda uue otsusega täitmisele pööratud vangistusest teadliku kõrvalehoidumise eest. S. Noroki käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samalaadse käitumise kordumist. Maakohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et süüdimõistetu hoiakud on vangistuse ajal sedavõrd muutunud, et oht tema uue kuriteo toimepanemiseks oleks oluliselt vähenenud. Vangistust kannab süüdimõistetu kolmandat korda ning võib järeldada, et varasemad vangistused ei ole talle vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud.
  1. Uute kuritegude toimepanemist võib soodustada S. Noroki narkootikumide tarvitamine. Teda on karistatud kolmel korral väärteokorras narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi narkootikumide tarvitamise eest. S. Noroki sõnade kohaselt tarvitas ta peamiselt amfetamiini, viimase aasta jooksul enne vangistust süstis umbes kord nädalas. Vaatamata sellele, et S. Norok on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi, tunneb oma põhilisi riskikohti, teab, kuidas nendega toime tulla ning tema ülalpidamisel on alaealine laps, kahtleb maakohus, arvestades süüdimõistetu varasemaid kokkupuuteid narkootikumidega, et süüdimõistetu suudab vabaduses narkootikumide tarvitamisest loobuda. Selle tulemusena võib ta jätkata kuritegude toimepanemist.
  2. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt võib S. Norok käituda impulsiivselt ja tal puudub probleemide lahendamise oskus. Ta suhtub negatiivselt ühiskonda ja ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. S. Norokit iseloomustavad andmed annavad alust kahelda, et ta suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uutest kuritegudest hoiduda. Puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära S. Noroki uue kuriteo toimepanemist. Samuti ei ole kohtul kindlustunnet, et S. Norok on motiveeritud täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi, sest varem on ta käitumiskontrollile allutatuna rikkunud narkootikumide tarvitamise keeldu. Määruskaebus
  3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Noroki kaitsja vandeadvokaat Margus Viira. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada S. Norok temale Viru Maakohtu
  4. jaanuari 2020 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega ja käitumiskontrollile allutamisega kuni katseaja lõpuni.
  5. Esmalt märgib kaitsja, et kui maakohtu hinnangul ei olnud määruse tegemise hetkel veel täidetud kantud karistusajaga seonduv formaalne eeldus S. Noroki ennetähtaegseks vabastamiseks, oleks kohtul olnud võimalik määrus kuulutada mõni päev hiljem ja arvestada sisulisi, mitte formaalseid asjaolusid. Samas on maakohus ka sisuliselt leidnud, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna S. Noroki uue kuriteo risk on tema vabastamiseks liialt suur. Kaitsja ei nõustu maakohtu argumentidega ning leiab, et S. Norokiga seonduvad positiivsed aspektid kaaluvad üles negatiivsed.
  6. Vangla ja prokuratuur toetavad S. Noroki vabastamist. S. Noroki käitumine on olnud vangistuses üdini positiivne ning tal ei ole olnud vangistuse jooksul isegi teoreetilist võimalust teha midagi enamat, et veenda kohut oma käitumise ja suhtumise muutumises. Kuigi maakohus on hinnanud positiivseks S. Noroki distsiplinaarkaristuste puudumise, ei ole kohus sellega määruse tegemisel siiski arvestanud. Samuti ei ole maakohus vääriliselt hinnanud S. Noroki osalemist sotsiaalprogrammis “Eluviisitreening”, mis on teda motiveerinud end täielikult muutma. Oma arusaamade ja seisukohtade positiivset muutumist kinnitas S. Norok sõnadega ka kohtuistungil. S. Norok on loobunud narkootikumide tarvitamisest ning on nõus ennetähtaegsel vabastamisel narkootikumide tarvitamise keelu kohaldamisega. Tal on olemas elukoht, kus on võimalik 3
(7)kohaldada elektroonilist valvet. Samuti on tal olemas keskeriharidus ja võimalus asuda vabanemisel tööle.
  1. Maakohus on määruse tegemistel tuginenud S. Noroki varasematele karistustele ega ole arvestanud muude asjaoludega. See on kaasa toonud ebaõiglase kohtulahendi. Kaitsja ei nõustu maakohtu määrusest tuleneva arusaamaga, et karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse lõpuni kandmisega. Ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kui isikut on korduvalt varasemalt karistatud, on tema ennetähtaegne vabastamine välistatud ja ta peab karistuse alati lõpuni ära kandma. See on vastuolus seadusega ja muudab kuritegusid toime pannud isikute puhul karistuse eesmärkide saavutamise kas võimatuks või oluliselt raskendatuks. Süüdimõistetul puudub sel juhul motivatsioon oma käitumise oluliseks parandamiseks.
  2. Kaitsja leiab, et S. Noroki ennetähtaegne vabastamine koos alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeluga ning tööle asumise kohustusega aitaks tal valutumalt sulanduda ühiskonda. Tema vabastamine vangistusaja lõppemisel ilma igasuguse kontrolli ja kohustusteta ei ole ühiskonna seisukohalt kasulik. Ennetähtaegne vabanemine võimaldaks S. Norokil asuda tööle ning tunnetada vastutust, et ta peab täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi. Kaitsja hinnangul on S. Norok võimeline kontrollnõudeid täites katseaega läbima. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Tulenevalt

§-st 76 peab kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kontrollima nii vabastamise formaalseid kui materiaalseid eelduseid. Kui formaalsed eeldused ei ole täidetud, ei saa süüdimõistetut vabastada isegi siis, kui materiaalsed eeldused tema vabastamiseks on täidetud. 18. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Noroki puhul ei ole ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused täidetud, kuna ta ei ole veel ära kandnud

§ 76lg 2 p-s 1 sätestatud karistusaega.

Ka kaitsja ei vaidlusta seda, viidates küll, et maakohtul olnuks võimalik määrus kuulutada mõni päev hiljem ja arvestada seejuures sisulisi asjaolusid. Esiteks märgib ringkonnakohus, et kuivõrd S. Noroki ennetähtaegse vabastamise võimalus avaneb alles märtsi algul, pidanuks maakohus kaitsja soovile vastavalt ootama määruse kuulutamisega enam kui kuu, mitte mõni päev. Teiseks ei ole kaitsja etteheide asjakohane, kuna maakohus on käsitlenud lisaks vabastamise formaalsetele eeldustele ka materiaalseid eelduseid, mida kaitsja on määruskaebuses isegi nentinud. 19. Seega ei ole S. Noroki ennetähtaegne vabastamine võimalik juba seetõttu, et täidetud ei ole seadusest tulenevad formaalsed eeldused. Samas on S. Noroki ennetähtaegse vabastamise võimalus peagi avanemas ja ringkonnakohtu määruse (korralise) jõustumise ajaks juba avanenud. Kuna maakohus on S. Noroki ennetähtaegse vabastamise materiaalseid eelduseid käsitlenud ning kaitsjal on olnud võimalus esitada maakohtu käsitlusele vastuargumente, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks analüüsida süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise materiaalseid eelduseid. 20.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus S. Noroki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ühtegi ilmset kaalutlusviga teinud. Maakohus on piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks ei 4

(7)saa S. Norokit

§ 76

lg-st 4 lähtudes ennetähtaegselt vabastada.

§ 76

lg 4 ei kõnele midagi vangla või prokuratuuri seisukohast kinnipeetava vabastamise suhtes. Seetõttu ei saa S. Noroki vabastamist tingida see, et prokuratuur ja vangla S. Noroki vabastamist toetavad. Prokuratuuri ja vangla seisukohad on olulised vaid sedavõrd, kuivõrd neis esitatakse vangi vabastamist toetavaid argumente, millele kohus põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama peab. Kui vastavaid argumente ei esitata, ei ole prokuratuuri ega vangla arvamusel üleüldse mingit tähtsust.

  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid.
  2. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et S. Noroki käitumine vangistuse ajal on olnud positiivne. Ka maakohus ei ole asunud teistsugusele seisukohale. Maakohus on hinnanud positiivseks nii kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, aktiivset individuaalse täitmiskava täitmist, tööga hõivatust, sotsiaalprogrammi läbimist kui vestlustel osalemist. Samuti on maakohus pidanud positiivseks S. Norokil vabaduses kindla elu- ja töökoha ning eriala olemasolu, aga ka tema majanduslikku toimetulekuoskust ja toetavat lähisuhtevõrgustikku. Et maakohus ei ole vaatamata nendele positiivsetele asjaoludele pidanud S. Noroki ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks, ei tähenda, et maakohus ei oleks nende asjaoludega arvestanud või neid vääriliselt hinnanud. Nimelt on maakohus pidanud kaalukamaks muid asjaolusid, mis viitavad sellele, et vabaduses võib S. Norok oma õigusvastast käitumist jätkata.
  3. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
  2. Maakohus on asunud seisukohale, et S. Noroki ohuprognoos välistab tema ennetähtaegse vabastamise. Sellist seisukohta on maakohus piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga. S. Norokil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Vangistust kannab S. Norok aga juba kolmandat korda. Sellest järeldub, et varasem karistus üldiselt ja varasemad vangistused spetsiifiliselt ei avaldanud S. Norokile vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju. Eelmise karistusega andis kohus S. Norokile võimaluse näidata end vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna usaldusväärsena. Seda usaldust S. Norok kuritarvitas, kuna rikkus temale määratud narkootikumide tarvitamise keeldu. Seetõttu pöörati kandmata karistusosa täitmisele. S. Norok aga ei ilmunud määratud ajaks vanglasse ning teda tuli karistada täitmisele pööratud vangistusest teadliku kõrvalehoidumise eest. Sellega on S. Norok näidanud enda ebausaldusväärsust ja õigusvastase käitumise kordumist. On ilmne, et sellise isiku taaskordseks usaldamiseks peavad esinema mõjuvad põhjused, kuna on keskmisest suurem oht, et ta jätkab sarnast käitumist. Kuigi S. Norok on käitunud vangistuses peamiselt positiivselt, ei saa ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga olla kindel, et tema ellusuhtumine on piisavalt muutunud ja uue kuriteo toimepanemise risk sedavõrd vähenenud, et on põhjendatud ta ennetähtaegselt vabastada.
  3. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult oodata, seda suurem peab olema tõenäosus, et enam ta neid toime ei pane. S. Norokit on karistatud ka narkokuriteo toimepanemise eest. Ta omandas koos kaaslasega ebaseaduslikult märkimisväärselt suures koguses narkootilisi aineid, mida andsid ka edasi. Seega oli tegemist raske kuriteoga. On põhjust karta, et S. Norok võib 5

(7)tulevikuski midagi sellist korda saata. Kuna S. Norok oli enne vangistuse kandmisele asumist ka ise aktiivne narkootikumide tarvitaja, tuleb sedagi asjaolu arvestada ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Noroki varasem narkootikumide tarvitamine võib soodustada tema uusi kuritegusid. Kui S. Norok jätkab vabanedes narkootikumide tarvitamist, võib ta panna toime ka uue narkokuriteo. Seega on tema võimalikust õigusvastasest käitumisest tulenev oht suur. Kuna enne vangistust tarvitas S. Norok narkootikume süstimise teel ja pikemat aega, jagab ringkonnakohus maakohtu kahtlust, kas süüdimõistetu suudab vabaduses narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Kuigi S. Norok pole vangis olemise tõttu enam kui aasta kestel narkootikume tarvitanud, tuleb arvestada, et vabaduses avaneb süüdimõistetul jälle võimalus uimasteid tarbima hakata. Tema varasemat elukäiku arvestades on selline stsenaarium ka igati tõenäoline. Kuigi nüüd on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogrammi, temaga on vangistuses läbi viidud vestlused ja enda sõnul on ta motiveeritud eelkõige lapse nimel narkootikumidest hoiduma, ei saa neid asjaolusid siiski piisavalt veenvateks pidada. Laps oli süüdimõistetul ka varasemalt. See aga ei takistanud S. Norokil narkootikume tarvitamast. Ka ei olnud S. Norok vangla iseloomustusest nähtuvalt motiveeritud vabaduses oma sõltuvusprobleemiga tegelema. Vangistuseski osales ta sotsiaalprogrammis pigem kuulaja rollis ning jättis mõnel korral kodutöö tegemata. Seegi annab alust kahelda, kas tema motivatsioon oma sõltuvusprobleemiga tegeleda on piisavalt tugev ning tema lubadused puhtsüdamlikud. Kui laps ei motiveerinud teda enne vangistust narkootikumidest hoiduma, ei ole mingisugust kindlust, et piisav motivatsioon oleks tal olemas nüüdki. Seega tuleb arvestada ohuga, et vabaduses võib süüdimõistetu narkootikumide tarvitamist jätkata ning panna selle mõjul toime ka uued narkokuriteod.
  1. Kaitsja vaidlustab maakohtu seisukoha, et kui isikut on korduvalt karistatud, on ennetähtaegne vabastamine välistatud ja isik peab karistuse alati lõpuni ära kandma. Kaitsja hinnangul muudaks selline arusaam karistuse eesmärkide saavutamise kas võimatuks või oluliselt raskendatuks ning kahjustaks süüdimõistetu motivatsiooni oma käitumise oluliseks parandamiseks.
  2. Eeldus, et korduvalt karistatud ja vanglas viibinud inimene jätkab vabanedes uute kuritegude toime panemist, on igati korrektne: see on kooskõlas igasugustes retsidiivsusriskidega tegelevates teaduspublikatsioonides ja kriminoloogilistes uuringutes välja tooduga ning ka ringkonnakohtu enda kogemusega. Tõsi, mõningatel juhtudel saab ka tugevasti retsidiivse kurjategija puhul püstitada positiivse retsidiivsusprognoosi – kui esinevad mingid uued ja erandlikud asjaolud. Maakohus aga midagi sellist ei näinud ja see on ka õige. On võimalik, et tulevikus olukord muutub, aga seda ongi vaja hinnata tulevikus.
  3. S. Noroki ennetähtaegset vabastamist ei õigusta hetkel seegi, et vabastamise korral saaks teda allutada käitumiskontrollile, määrata talle kohustused ning aidata tal valutumalt ühiskonda sulanduda. Esiteks tuleb arvestada, et samad võimalused on kohtul ka järgmisel korral S. Noroki ennetähtaegset vabastamist kaaludes. Teiseks – ja see on primaarne – on maakohus seadnud kahtluse alla, kas S. Norok on motiveeritud käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi täitma. Ringkonnakohtu hinnangul on see kahtlus põhjendatud. Varem on süüdimõistetu rikkunud korduvalt käitumiskontrolli ajal narkootikumide tarvitamise keeldu. Seetõttu on oht, et nüüdki ei pruugi ta käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi täita ning ennetähtaegse vabastamise distsiplineeriv mõju jääb saavutamata. Üksnes süüdimõistetu lubadus või kaitsja hinnang, et süüdimõistetu oleks võimeline katseaja korrektselt läbima, ei aita sellist kahtlust hajutada. Kuigi see kahtlus üksinda ei pruugi põhjendada S. Noroki enne tähtaega vabastamata jätmist, tuleb seda kogumis muude asjaoludega siiski arvestada. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et käitumiskontrolli raames ei tohiks riik nõuda inimeselt võimatut. S. Noroki tausta arvestades aga võib narkootikumide tarvitamise keelamine olla S. Noroki jaoks liig: ta ei pruugi seda keeldu täita suuta. Et aga narkootikumide tarbimisest lähtub tõsine uute kuritegude oht (vt ülal), ei ole lahenduseks 6
(7)mitte S. Noroki vabastamine ilma narkootikumide tarvitamise keeluta, vaid S. Norok vanglasse jätmine.
  1. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  2. jaanuari 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  3. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 60 minutit. Selle eest soovib ta tasu 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu S. Norokilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.