← Eesti

4-20-5279/13

4-20-5279 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2021, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-20-5279 (930020001364) Kohtunik Mari-Liis Avikson Mene

§ 57

lg 1 märgitud vabastused, mis on seotud vaid riiki sisenemise korraga kalendrikuus (1, 2, 3 vms) Euroopa Nõukogu direktiiviga 2007/74/EÜ vastuolus olevaks. Ka palus ta tunnistada 2 ATKEAS § 57 lg 1 p 1 Põhiseaduse §-ga 12 vastuolus olevaks ning jätta kõik menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda.

  1. Kaebuses märgitakse muuhulgas järgmist. Asudes asja arutamise tulemusel seisukohale, et kaebaja on sooritanud väärteod ja karistuse kohaldamine on põhjendatud ning kaebajat tuleb selle eest ka karistada, on kohtuväline menetleja jõudnud valedele järeldustele ja määranud kaebajale ebaõiglaselt suure karistuse. Kaebaja tegi menetlejaga igakülgset koostööd, jagas endapoolseid selgitusi, kuid läbiviidud toimingutest jäi kahjuks mulje, et menetleja eesmärk oli suunatud vaid karistuse määramisele, kuna piiriületajaid on vähe. Kaebaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on jõudnud karistuse määramisel valedele järeldustele, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning asjas puuduvad etteheidetava väärteo tunnused. Seega tuleb koostatud otsus tühistada.
  2. Kaebaja on seisukohal, et menetleja väited, et kaebaja peitis ja varjas endaga kaasas olevaid sigarette ning soovis täie teadmisega, kavatsetult toimetada Eesti Vabariiki odavamalt kättesaadavaid sigarette ja alkoholi varalise kasu saamise eesmärgil on olukorda moonutavad ja meelevaldsed. Kaebaja ei takistanud mingil määral veoki kabiinis teostatud toiminguid, tegi selles osas Maksu- ja Tolliametiga igakülgset koostööd ja selgitas, et sigaretid ja alkohol on ostetud enda tarbeks. Ta ei olnud esimesel ületamisel alkoholi ja sigarette üle toonud, kuid ei olnud teadlik, et piirmääras alkoholi võib tuua ainult ja ainult esimesel piiri ületamisel ehk aktsiisivabastus on seotud pelgalt piiriületuse kordadega, millist tegu Tolliamet kaebajale ette heidab. Vaidluse all olevad sigaretid ja alkohol asusid veoki tavapärases kabiinis, milles olevas vallasasjad on sisuliselt kõik kaebaja isiklikud asjad ning nende varjamiseks ei kasutatud kaebaja mitte ühtegi täiendavat vahendit ega püüdnud neid varjata mingit liiki peidikus.
  3. Asja raskendavaks asjaoluks ei saa pidada pelgalt asjaolu, et Eestiga piirnevas riigis on legaalselt müüdavad tubaka- ja alkoholitooted kohati odavamad kui Eesti Vabariigis. Nõustudes kohtuvälise menetleja selliste järeldustega oleks Eesti Vabariiki sisenevatel isikutel keelatud osta välismaal igasugust kaupa, kuna võimalik käibemaks jääks laekumata.
  4. Otsuses märgitud kogus ei olnud suur, ei ületa olulisel määral kehtestatud normi ning üks pudel oli hoopis Eesti Vabariigi maksumärgiga, mis viitab kauba toomise juhuslikkusele ja mille riiki toomisel puudub ka riigil igasugune kahju, kuna kõik maksud on eelnevalt Eesti Vabariigis tasutud. Koostatud otsusest tulenevalt on alkoholi puhul kaebaja sisuliselt eksinud vaid selle suhtes, et ei sisenenud töö tõttu riiki esmakordselt. Sellises olukorras omastada kaebajale suurt omakasu ja viidata antud teo märkimisväärsele ohule riigi maksulaekumistele ei ole mingil määral põhjendatud ning sellises olukorras määratud karistus (üle keskmise määra) on põhjendamatult suur. Arvestades kättesaadavat kohtupraktikat, määratakse analoogset karistust olukordades, kus üle piiri toodavad kogused ületavad tuhandeid sigarette ja kümneid liitreid alkoholi.
  5. Samuti leiab kaebaja, et menetleja otsus on sisuliselt põhjendamata ka selles osas, miks ei olnud käesoleval juhul võimalik kohaldada aktsiisivabastust ATKEAS § 47 lg 12 alusel, mille kohaselt kohaldab maksuhaldur lisaks käesolevate paragrahvide lõikes 1 sätestatule aktsiisivabastust aktsiisivaba koguse piires kalendrikuu jooksul teistkordsel Eestisse saabumisel toodud alkoholile juhul, kui alkoholi toomine on juhuslikku laadi. Käesoleval juhul ei olnud seega mitte mingisugust põhjust tõlgendada olukorda alkoholi osas kaebaja kahjuks ning lugeda kogu kaup mitte enda tarbeks soetatuks.
  6. Kaebaja on nõus, et maksuhalduril on aktsiisivabastuse kontrollimisel ja aktsiisimaksukohustuse täitmise tagamisel maksuseadustest ja tolliseadusest tulenevad laiad volitused, kuid aktsiisivabastuse kontrollimisel tuleb maksuhalduril aga lähtuda vabastust andva normi koosseisus ettenähtud asjaoludest. Kaebajale ei ole selgitatud ka õigust maksuvaba piirmäära ületav kaup deklareerida ja esitada kauba kohta tollideklaratsioon, kui kaebuse esitajal jäi arusaamatuks ja kohtuväline menetleja oli veendunud, et üle piiri toodud sigarettidele ja alkoholile ei laiene ATKEAS tulenevad vabastused.
  7. Kaebaja leiab, et ATKEAS §

§ 57

lg 1 märgitud vabastused, mis on seotud vaid riiki sisenemise korraga kalendrikuus (1, 2, 3 vms) on vastuolus Nõukogu Direktiivis 2007/74/EÜ sätestatu ja selle eesmärgiga. 3

  1. 01.12.2008 kehtima hakanud ATKEAS §-d 47 ja 57 nägid ette, et Eestisse saabumisel võib reisija tuua ühe päeva jooksul koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil mitte rohkem kui 200 sigaretti ja 1 liiter kanget alkoholi. 01.07.2009 jõustunud ATKEAS redaktsiooniga muudeti §-s 57 märgitud aktsiisivabalt kaasatoodava päevase sigarettide kogust 40le. Märkimist väärib, et muudatus jõustus Riigi
  2. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastu võtmisega ning selle seletuskirja kohaselt oli muudatus tingitud sellest, et muutunud majandusolukord on toonud kaasa aktsiisilaekumise vähenemise ja eelnõu ainus eesmärk oli tõsta riigieelarve tulusid sigarettide ja mootorikütuse aktsiisimäära 5%lise tõstmisega ja rakendada meetmeid, mis aitaksid kaasa aktsiisilaekumiste paranemisele. Seega ei olnud koguseline muudatus tingitud direktiivis märgitud vajadusega edendada ühenduse kodanike tervisekaitset kõrgel tasemel või mõnel muul direktiivis märgitud eesmärgil, vaid pelgalt liikmesriigi eelarve suurendamise soovist. Selline lähenemine on aga selges vastuolus direktiivis märgitu ja selle eesmärgiga.
  3. 01.03.2010 jõustunud ATKEAS redaktsiooni kohaselt jäeti paragrahvide 47 ja 57 lõigetest 1 välja sõnad «ühe päeva jooksul». Seletuskirja kohaselt põhjendati seda sellega, et direktiivis nähakse ette aktsiisikauba koguseline piirang iga sisenemise korra kohta. Sättega täpsustatakse, et aktsiisikaup, mida tuuakse ühe päeva jooksul üle aktsiisiseaduse paragrahvides 471 ja 571 sätestatud koguste, loetakse ärilisel eesmärgil kasutamiseks tooduks ja see kuulub aktsiisiga maksustamisele. Seega võis reisija väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse saabumisel igal korral tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt 40 sigaretti ja 1 liiter kanget alkoholi. Kuid 23.10.2013 vastu võetud ja 01.12.2013 jõustunud ATKEAS redaktsiooniga kehtestati taas maksuvabastused vaid esmakordsele ja teistkordsele liiduvälisest riigist Eestisse saabumisele. Seletuskirja kohaselt täpsustatakse eelnõuga liiduvälisest riigist reisija toodud aktsiisikauba aktsiisivabastuse reegleid, et vähendada piiriületuste järjekordi, takistada ebaseaduslikku kauplemist liiduvälisest riigist toodud aktsiisikaubaga ning tagada EL nõukogu direktiivi 2007/74/EÜ artikli 6 (a) otstarbekohane rakendamine. Sellega seoses määratakse kindlaks aktsiisikauba toomise juhuslikkus, mis sisustatakse läbi aktsiisikauba toomise sageduse. Eelnõu kohaselt loetakse aktsiisivaba koguse piires aktsiisikauba toomine mitte juhuslikuks, kui alkoholi ja kütust tuuakse Eestisse pärast esmakordset saabumist kalendrikuu jooksul ning tubakatooteid pärast teistkordset Eestisse saabumist kalendrikuu jooksul. Seejuures ei ole direktiivi 2007/74/EÜ vahepeal muudetud ega peetud selle muutmist ka vajalikuks.
  4. Kaebaja on seisukohal, et EL nõukogu direktiivi 2007/74/EÜ eesmärk ei ole liikmesriikide maksulaekumiste suurendamine. Direktiivis kirjeldatud maksuvabastuste eesmärk on lihtsustada isikutel liidu välispiiri ületamist ja vähendada tolli- ja maksukontrolli, mida pädevad asutused peavad tegema. Direktiivi kohaselt kohaldatakse aktsiisivabastust siis, kui aktsiisikauba toomine on juhuslikku laadi. Direktiivis ei ole täpsemaid juhiseid, millal lugeda aktsiisikauba toomine juhuslikuks ega ole antud suuniseid, et seda saab sisustada vaid läbi ühe tingimuse. Komisjon märkis eraldi, et mõistele „juhuslikku laadi” lihtsalt ei ole üheselt mõistetavat määratlust, mida saaks väljendada arvulise sagedusena, ent kaupade kogused, mis reisija ELi sisenedes kaasa toob − ja eriti aktsiisiga maksustatavate kaupade puhul −, peavad olema äratarbitavad, arvestades konkreetse eraisiku tavalist tarbimiskäitumist. Vaatamata sellele on liikmesriik asunud antud mõistet sisustama vaid läbi ühe tingimuse – läbi reisija reisimise sageduse. Seejuures on koguseid vähendades taaskord seaduse seletuskirjas selgesõnaliselt viidatud, et enamatel kordadel aktsiisivabastuse kohaldamine alkoholile ja tubakatoodetele ei ole otstarbekas, arvestades eelnõu eesmärki mõjutada inimesi ostma Eestis maksustatud aktsiisikaupu ehk suurendada maksude laekumist (seletuskirja lk 9).
  5. Kaebaja on seisukohal, et erinevalt seletuskirjas märgitust, ei võimalda ka AKEAS § 47 ja § 57 lg 1 keeleline tõlgendamine seaduse normist tuletada seletuskirjas kirjeldatud seisukohta, et aktsiisikauba toomise juhuslikkus sisustatakse läbi aktsiisikauba toomise sageduse. Kaebaja on 4 seisukohal, et juhuslikkus sisustati AKEAS-s mitte läbi aktsiisikauba toomise sageduse, vaid pelgalt läbi reisija piiri ületamise korra (1-2) kalendrikuus, sõltumata sellest, kas 1-l või 2-l või 3l korral aktsiisikaupa reisijal üldse kaasas oli või mitte. Käesolev tollimenetluski näitab selgelt, et kuna tegemist oli kaebaja piiri teise ületamisega, siis puudus maksuhalduril igasugune soov ja vajadus teostada mingilgi määral kaalutlusõigust, hinnata juhuslikkust või arvestada asjaoluga, et esimesel korral kaebajal alkohoolset aktsiisikaupa kaasas üldse ei olnud. Tulenevalt eeltoodust leiab kaebaja, et ATKEAS §

§ 57

lg 1 märgitud vabastused, mis on seotud vaid riiki sisenemise korraga kalendrikuus (1, 2, 3 vms), on vastuolus Nõukogu Direktiivis 2007/74/EÜ sätestatu ja selle eesmärgiga.

  1. Samas näitab piiriületuste statistika, et kaubaautode piiriületamine on põhjendamatult madal ka täna (Lisa 2), kui reisijate arv on Covid-19 tulenevate piirangute tõttu väga madal ja sisuliselt kedagi kontrollima ei pea. Seega ei saa piiriületuste järjekorrad olla seotud ATKEAS-s tulenevate vabastuste kontrollimisega. Riigi suurima piiripunkti kaubavoo niivõrd madal läbilaskevõime vähendab riigi maksulaekumist ja heaolu oluliselt rohkem, kui omatarbeks ostetud aktsiisikaupade ostmine ja nende toimetamine riiki. Samuti mõjutab piiripunkti puudulik läbilaskevõime neid sadu autojuhte oluliselt rohkem, kes peavad päevade viisi ootama piiri ületamist ega oska alati arvestada, kas neil jääb piiriületuseks 1 pakk sigarette või jääb neid
  3. Kaebaja leiab, et ATKEAS § 57 lg 1 p 1 on vastuolus ka Põhiseaduse §-ga
  4. ATKEAS § 57 lg 1 punkt 1 sätestab, et vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 40 sigaretti, lennureisijal kuni 200 sigaretti. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas on siseriiklikult põhjendatud asjaolu, et reisijaid nende transpordiliigist tulenevalt maksuvabastuse osas diskrimineeritakse.
  5. Eesti Vabariigis kehtib põhimõte, et isikuid koheldakse maksumaksmisel võrdselt. Kaebajale jääb arusaamatuks, millise õiguse kaitseks kehtestati lennureisijale suurem aktsiisivaba kogus sigarette, miks ei või suurendatud maksuvabastust kohaldada kõikide reisijate osas või mille alusel on jõutud järeldusele, et lennureisija enda tarbimine on suurem või sigarettide mõju tema tervisele väiksem.
  6. Vabastuse ulatuse sidumine kallima transpordiliiga ei saa õigustada suuremat isiklikku tarbimist, ei vähenda sigarettide kahju ulatust tervisele ega saa õigustada lennureisijate väiksemat maksukohustust ning selline lähenemine viib selgelt muul viisil reisivate isikute diskrimineerimiseni nende praktilisuse, halvema varalise või hoopis sotsiaalse seisundi tõttu. Hetkel kehtiv õigusnorm vaid süvendab diskrimineerimist erinevate ühiskonnakihtide vahel.
  7. Kui kohus leiab, et alkoholi osas TS § 69 lg 1 sätestatud süüteokoosseisude alusel läbiviidav väärteomenetlus kuulub alkoholi osas lõpetamisele, siis palub kaebaja ka 40 sigaretti osas koostatud kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja selle rikkumise osas läbiviidav väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja süü ei ole suur. Piirmäära ületav kogus 40 sigaretti on ostetud täielikult omatarbeks ning keskmine suitsetaja tarbib selle koguse vähem kui 2 ööpäevaga. Suur ei ole viidatud kogus ka maksude laekumise seisukohalt. Eelkirjeldatud väärteo pani kaebaja toime ettevaatamatusest. Kaebaja hinnangul ei saa väärteo lubatud koguseid arvestades ja kaebaja isikut iseloomustavaid andmeid silmas pidades rääkida sellest, et menetlusaluse isiku süü on suur. Samuti ei tingi avalik menetlushuvi kaebaja karistamist talle süüksarvatud teo eest. Nendel põhjustel on otstarbekas ka sigarettide osas läbiviidav väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
  8. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on ebaproportsionaalselt suur, arvestades toime pandud rikkumist, rikkumise asjaolusid ja menetlusalust isikut. Eeltoodust 5 lähtudes palub menetlusalune isik viimase alternatiivina tühistada vaidlustatud otsus karistuse osas ning mõista menetlusalust isikut ja konkreetset tegu arvesse võttes väiksem rahaline karistus.
  9. Kaebaja tõi ka enda kaebuses välja, et on nõus kirjaliku menetlusega, kuna töö iseloomu arvestades ei pruugi kaebaja saada istungil osaleda. Kaebaja soovis ka märkida, et on seoses käesoleva kaebuse koostamisega kandnud õigusabikulusid ning palub kõik menetluskulud kohtuväliselt menetlejalt välja mõista. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas
  10. Kohtuväline menetleja esitas 12.01.2012 seisukoha kaebusele väärteoasjas nr 930020001364 (kohtuasi nr 4-20-5279). Nimetatud seisukoha kohaselt palub kohtuväline menetleja jätta VTMS § 132 p 1 kohaselt kohtuvälise menetleja 16.12.2020 üldmenetluse otsus nr 930020001364/2 muutmata ning Andrei Kvasovi kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja tõi välja, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palus jätta menetluskulud kaebaja kanda.
  11. Kohtuvälise menetleja andmetel on Andrei Kvasovi puhul tegemist isikuga, kes ületab Eesti piiri regulaarselt. Nimelt selgub MTA teabeosakonnale tehtud päringust, et perioodil oktoober detsember 2020 on Andrei Kvasov sisenenud Eestisse Narva piiripunkti kaudu kaheksal korral. Ei ole usutav, et isik, kes ületab tööalaselt regulaarselt piiri, ei ole teadlik piirangutest, mis kehtivad reisijaga kaasas oleva kauba kohta tema koduriigis.
  12. Maksu- ja Tolliamet on karistanud Andrei Kvasovit sarnaste rikkumiste eest varasemalt kolmel korral (väärteoasjad 930014002131, 930015001548, 9300200008462). Viimane väärteootsus väljastati Andrei Kvasovile 10.08.
  13. Nimetatud asjaolu tõendab üheselt, et Andrei Kvasovile pidi olema väärteomenetluste kaudu teada, et Venemaalt Eestisse sisenemisel on kaasas oleva aktsiisikauba suhtes sätestatud piiravad normid ning et ta on teadlik üle normi oleva kauba deklareerimiskohustusest. Seega on välistatud, et MTA oleks võinud kaebajal piiriületusel kaasasolnud normiülest aktsiisikaupa käsitleda kui juhuslikult kaasas olnud kaupa.
  14. Kohtuväline menetleja märgib, et maksuhalduril puudub kohustus pidada arvet isikute igal piiriületusel kaasas oleva alkoholi ja sigarettide koguse kohta ning neid andmeid arhiveerida. Kaebaja väide, et esimesel piiriületusel ta alkoholi ja sigarette Eestisse ei toimetanud on paljasõnaline ning tõendamata ega oma asjas sisulist tähendust.
  15. ATKEAS § 47 lg 1 p 4 kohaselt võib liiduvälisest riigist esimesel Eestisse saabumisel tuua koos reisijaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 1 liiter alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi. Kohtuväline menetleja märgib, et eelnimetatud säte kehtib kange alkoholi suhtes sõltumata selle päritolust. Andrei Kvasov ületas vaidlusalusel juhul piiri kalendrikuus teist korda. Kohtuväline menetleja märgib, et üle ühe liitri kanget alkoholi on keelatud liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel ka esimesel korral. Seega rikkus kaebaja keelunormi kahekordselt: esiteks võttes kaasa lubatud normist suurema koguse kanget alkoholi ja teiseks tehes seda teisel piiriületusel.
  16. Kaebaja väidab, et tegi kohtuvälise menetlejaga koostööd, mis peaks mõjutama trahvi suurust. Andrei Kvasovi puhul on tegemist isikuga, kellele on läbi varasema isikliku kogemuse väärteomenetluse protseduur üldjoontes tuttav ning kes oli pigem heitunud, et teda on toll tabanud taas väärteo sooritamisel. Väärteomenetluse materjalidest selgub, et Andrei Kvasov keeldus allkirjastamast väärteoprotokolli põhjusel, et sellest võib sõltuda trahvi suurus. Kohtuvälise 6 menetleja hinnangul ei ole põhjendatud sellist käitumist tõlgendada koostööna. Üldmenetluse otsuses küll ei ole viidatud otsesõnu karistust raskendava asjaoluna isiku varasemale karistatusele, kuid hinnates määratud karistuse suurust on põhjendatud arvata, et seda on siiski arvestatud. Väärteotoimiku materjalides sisaldub kaebaja kohta karistusregistri väljatrükk, millest nähtub, et Andrei Kvasov on 11.07.2020 pannud toime TS § 69 lg-s 1 sätestatud väärteo (50 tü; 200 eurot). Käesolevale seisukohale lisatud üldmenetluse otsusest selgub, et Andrei Kvasovil oli tol korral kaasas keelatud kaubana tubakatooteid. Kuna kaebaja pani järgmise väärteo toime kõigest kolm kuud hiljem ning seekord olid keelatud kaubana kaasas tubakatooted ja alkohol, siis pidi kohtuväline menetleja määrama ka karmima karistuse. Kohtuvälise menetleja otsusega on Andrei Kvasovit käesoleval juhul karistatud ca 1/2 kvalifikatsiooni määras ning trahvi vähendamine ei täidaks kuidagi oma eesmärki. Menetlusalusel isikul on võimalik taotleda trahvi tasumist ositi, kui see on põhjendatud, kuid seda võimalust ei ole Andrei Kvasov kasutanud.
  17. Kaebuses on eksitavalt viidatud, et karistuse määramisel on raskendava asjaoluna viidatud Vene Föderatsiooni aktsiisikaupade madalamatele hindadele võrreldes Eestiga. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et eelnimetatud asjaolu on olulisemaks teguriks, mis tekitab reisijatel kiusatuse Vene Föderatsioonist Eestisse saabudes võtta kaasa lubatust suuremas koguses keelatud kaupa, kuna see on oluliselt soodsam. Sellisest loogikast tulenevalt on menetleja märkinud üldmenetluse otsuses raskendava asjaoluna omakasu.
  18. Kohtuväline menetleja märgib, et liiduvälisest riigist Eestisse saabudes saab reisija suuliselt deklareerida vaid kaupa, mida tal on kaasas seadusega sätestatud normide piires. Kui reisijal on kaasas kaupa rohkem, kui seadusega lubatud, peab ta esitama kirjaliku tollideklaratsiooni. Käesoleval juhul on tolliametnikud tuvastanud, et Andrei Kvasovil oli teisel piiriületusel kalendrikuus lubatust suuremas koguses kaasas 40 sigaretti ja 1,5 liitrit kanget alkoholi, mille kohta pidi ta esitama tollideklaratsiooni, kuid mida ta ei teinud. Kaebuses on asutud ekslikult seisukohale, et kaebajal puudus kohustus kaupa deklareerida. Kohtuväline menetleja jääb üldmenetluse otsuses toodud argumentide juurde, mis käsitleb kaebaja deklareerimise kohustust.
  19. Analüüsides kõiki tõendeid kogumis ja koostoimes on kohtuväline menetleja veendunud, et kohtuvälise menetleja 16.12.2020 üldmenetluse otsus nr 930020001364/2 Andrei Kvasovi suhtes on seaduspärane ja õige. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kuidagi põhjendatud asuda seisukohale, et käesolevas väärteoasjas ei ole täidetud süüteokoosseis ning väärteomenetlus tuleks lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja märgib, et VTMS § 30 lg 1 ei võimalda üldmenetluse otsuse tühistamist. VTMS § 30 lg 1 võimaldab väärteomeneluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Olukorras, kus Andrei Kvasov on pannud toime lühikese aja jooksul järjestikku kaks sarnast väärtegu ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul kuidagi põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel. Samuti ei pea kohtuväline menetleja põhjendatuks üldmenetluse otsusega määratud trahvi vähendamist.
  20. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses tõstatud kahtlusega Eesti õigusnormistiku (aktsiisivabastusega seonduvas osas ATKEAS §

§ 57lg 1) vastavuses Nõukogu direktiivis 2007/74 sätestatule.

Samuti ei nõustu kohtuväline menetleja kaebaja seisukohaga ATKEAS § 57 lg 1 p 1 vastuolust Põhiseaduse §-ga

  1. Menetlusaluse isiku kaitsja on kaebaja poolt toimepandud väärteo tõlgendamisel ja kaebuse koostamisel jõudnud ekslikele järeldustele Eesti õigusnormistiku vastavuses Euroopa Liidu sellekohastele sätetele ning vastuolus Põhiseaduse §-ga
  2. 7 II Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohtu seisukoht väärteoasja lahendamise võimalikkuse osas kirjalikus menetluses
  3. Kuna kaebuse esitaja on enda kaebuses ja kohtuväline menetleja enda kirjalikus seisukohas teatanud, et nad on nõus väärteoasja arutamisega kirjalikus menetluses, siis esmalt kujundas kohus seisukoha selles osas, kas käesoleval juhul on võimalik kõrvale kalduda väärteoasja vahetust ja suulisest arutamisest ning lahendada see väärteoasi kirjalikus menetluses. Kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
  4. Kohus, olles tutvunud Andrei Kvasovi kaebusega ja selle lisadega ning väärteoasja materjalidega ning arvestades Maksu- ja Tolliameti 12.01.2021 seisukohta koos lisadega, leiab, et käesoleval juhul on võimalik ja põhjendatud selle väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. Kohus, olles tutvunud Maksu- ja Tolliameti 12.01.2012 seisukohaga kaebusele väärteoasjas nr 930020001364, leiab, et kohtuväline menetleja on kohtule esitanud ka kaks tõendit, s.o Maksu- ja Tolliameti 07.11.2014 otsuse väärteoasjas nr 930014002131/2 (tl 52-53) ja Maksu- ja Tolliameti 17.08.2015 otsuse väärteoasjas nr 930015001548/2 (54-55), mis tuleb tõendikogumist välja jätta, kuna karistusregistri andmetest nähtuvalt (tl 38) pole eeltoodud väärteoasjades isikul kehtivat väärteokaristust. Tulenevalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-st 1 registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seega on kohtuväline menetleja lubamatult viidanud enda vastuses väärteoasjades nr 930014002131/2 ja nr 930015001548/2 tehtud otsustele (54-55). Kohtu seisukoht ATKEAS §

§ 57lg 1 vastavuse osas Euroopa Nõukogu direktiivile 2007/74/EÜ 34.

Kaebuse esitaja on kaebuses palunud tunnistada ATKEAS §

§ 57

lg 1 märgitud vabastused, mis on seotud vaid riiki sisenemise korraga kalendrikuus (1, 2, 3 vms), Euroopa Nõukogu direktiiviga 2007/74/EÜ vastuolus olevaks. Kohtuväline menetleja ei ole enda seisukohas nõustunud kaebuses tõstatatud kahtlusega Eesti õigusnormistiku (aktsiisivabastusega seonduvas osas ATKEAS §

§ 57

lg 1) vastavuses Nõukogu direktiivis 2007/74 sätestatule, jättes aga välja toomata enda asjakohased põhjendused, mis annavad aluse kohtuvälise menetleja hinnangul asuda sellisele seisukohale. 35. Kohtu hinnangul tuleb jätta kaebuse esitaja eeltoodud taotlus rahuldamata, kuna ATKEAS §

§ 57lg 1 ei ole vastuolus Euroopa Nõukogu direktiiviga 2007/74/EÜ.

Nimetatud direktiivi hakati kohaldama alates 1. detsembrist 2008 ning see on vastu võetud kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta. Selle direktiivi artikkel 8 kohaselt liikmesriigid kehtestavad käibemaksu- ja aktsiisivabastuse järgmiste imporditavate tubakatoodete suhtes, mille suhtes kehtivad järgmised kõrgemad või madalamad koguselised piirangud:

  1. a)200 või 40 sigaretti;
  2. b)100 või 20 sigarillot;
  3. c)50 või 10 sigarit;
  4. d)250 või 50 grammi suitsetamistubakat. Artikkel 9 kohaselt liikmesriigid kehtestavad käibemaksu- ja aktsiisivabastuse alkoholi ja alkohoolsete jookide (välja arvatud vein ja õlu) järgmiste koguseliste piirangute suhtes:
  5. a)1 liiter – alkohol ja alkohoolsed joogid alkoholisisaldusega üle 22 mahuprotsendi või denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alates 80 mahuprotsendist;
  6. b)2 liitrit – alkohol ja alkohoolsed joogid alkoholisisaldusega kuni 22 mahuprotsenti. Seega on 8 eeltoodud koguselised piirangud imporditavatele sigarettidele ja alkoholile kooskõlas ATKEAS §

§ 57lg 1 sätestatuga.

  1. Direktiivi 2007/74/EÜ artikkel 4 kohaselt liikmesriigid kehtestavad rahaliste piirmäärade või koguseliste piirangute alusel käibemaksu- või aktsiisivabastuse reisijate isiklikus pagasis imporditavate kaupade suhtes, tingimusel et kõnealune import ei ole kaubanduslikku laadi. Nimetatud artiklist tuleneb see, et liikmesriikidele on antud erinevalt ette nähtud kauba kogustest ja rahalistest piirmääradest vabad käed otsustamaks seda, milline kord täpselt kehtestada reisija pagasis väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse aktsiisivabalt toimetatavale alkoholile ja tubakatoodetele. Seda kinnitab ka eeltoodud direktiivi artiklis 19 sätestatu, mille kohaselt liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artiklite 1–15 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid alates
  2. detsembrist
  3. Nad edastavad nende meetmete teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
  4. Eeltoodust tulenevalt pole kohtu hinnangul põhjendatud asuda seisukohale, et ATKEAS §

§ 57

lg 1 pole kooskõlas direktiiviga 2007/74/EÜ, kuna seovad reisija pagasis väljastpoolt liidu territooriumi Eestisse toimetatava alkoholi ja tubakatoodete aktsiisivabastuse sellega, kui mitmendat korda kalendrikuu jooksul vähemalt 18 aasta vanune reisija liiduvälisest riigist Eestisse saabub. Seega, kuna liikmesriikidele on jäetud iseotsustamisõigus kehtestada rahaliste piirmäärade või koguseliste piirangute alusel käibemaksu- või aktsiisivabastus reisijate isiklikus pagasis imporditavate kaupade suhtes, mis ei ole imporditud kaubanduslikul eesmärgil, siis on liikmesriikidel võimalik ka muuta vastavaid õigusnorme kooskõlas direktiiviga 2007/74/EÜ muutunud olukorda silmas pidades. Eeltoodud õigusnormide muutmisel tuleb silmas pidada eeltoodud direktiivis kehtestatud rahalisi piirmääru või koguselisi piiranguid, mida on ka kohtu hinnangul tehtud ATKEAS §

§ 57lg 1 muutmisel.

38. Siinkohal peab kohus põhjendatuks juhtida tähelepanu sellele, et direktiivis 2007/74/EÜ on arvestatud seda, et teises riigis ostmas käimise lihtsus võib tekitada probleeme liikmesriikidele, kellel on ühine maismaapiir kolmandate riikidega, kus hinnatase on oluliselt madalam. Kohtu hinnangul ongi ATKEAS §

§ 57

lg 1 hilisemad muutmised, millele kaebuse esitaja on kaebuses viidanud, tinginud see, et esialgselt polnud võimalik täpselt prognoosida, kui palju hakatakse tooma Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki alkoholi ja tubakatooteid isiklikuks kasutamiseks. Samuti pole kohtu hinnangul kaebuse esitaja õigesti aru saanud direktiivi 2007/74/EÜ vastuvõtmise eesmärgist. Nimelt on selle direktiivi eesmärk määrata kindlaks rahvusvahelises reisiliikluses kehtivad Euroopa Liidu maksuvabastused. Sellega kehtestatakse eeskirjad nende kaupade käibemaksu- ja aktsiisivabastuse kohta, mis on imporditud reisijate isiklikus pagasis kolmandast riigist või selliselt territooriumilt, kus ei kohaldata ELi käibemaksuja/või aktsiisialaseid sätteid (näiteks Mani saar) (vt https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/et/LSU/?uri=CELEX%3A32007L0074). Kohtu seisukoht ATKEAS § 57 lg 1 p 1 vastavuse osas Põhiseaduse §-le 12

  1. Kaebuse esitaja on palunud tunnistada ATKEAS § 57 lg 1 p 1 Põhiseaduse §-ga 12 vastuolus olevaks. Kohtuväline menetleja ei nõustu enda seisukohas kaebusele kaebaja seisukohaga ATKEAS § 57 lg 1 p 1 vastuolust PS §-ga 12, leides, et kaebuse esitaja on kaebuse koostamisel jõudnud ekslikele järeldustele. Eeltoodud vastuses puuduvad asjakohased põhjendused, mis võimaldaksid kontrollida seda, kuidas on kohtuväline menetleja enda eeltoodud seisukoha kujundanud.
  2. ATKEAS § 57 lg 1 p 1 kohaselt vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 40 sigaretti, lennureisijal kuni 200 sigaretti. 9
  3. PS § 12 kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. PS § 12 lg-st 1 tuleneb seega kohustus kohaldada seadusi kõikide isikute suhtes ühtmoodi. Nimelt ütleb PS, et kõik on seaduse ees võrdsed. Riigikohtu hinnangul tähendab see „eelkõige võrdsust seaduse kohaldamisel ning selle mõte seisneb nõudes rakendada kehtivaid seadusi kõigile isikutele erapooletult ja ühtemoodi“ (RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02, p 16; nt ka RKKKo 08.10.2015, 3-1-1-68-15, p 15).
  4. Riigikohus on korduvalt selgitanud sisulise võrdsuse ideed: „Õigusloome võrdsus nõuab üldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt.“ (RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1-2-02, p 17; RKPJKo 26.09.2007, 3-4-1-12-07, p 19; RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13). Piirangu materiaalse põhiseaduspärasuse kontrollimisel tuleb selgitada välja, kas piirangul (erineval kohtlemisel) on üldse legitiimset (PSga kooskõlas olevat) eesmärki. Kui legitiimset eesmärki ei leidu, on võrdsuspõhiõiguse piirang lubamatu (RKPJKo 31.01.2007, 3-4-1-14-06, p 30; RKPJKo 02.06.2011, 3-4-1-3-11, p 23). Kui piirangut võib teatud eesmärgil seada, siis järgnevalt kontrollib Riigikohus, kas piirang ise on mõistlik (RKPJKo 30.10.2019, 5-19-25/9, p 68; RKPJKo 18.12.2019, 5-19-42/13, p 56; RKHKo 12.12.2006, 3-3-1-65-06, p 25) ja asjakohane (RKPJKo 29.05.2015, 3-4-1-1-15, p-d 57 ja 58; RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p 37).
  5. Erineva kohtlemise õigustatuse kontrollil tuleb kaaluda erineva kohtlemise eesmärki ja tekitatud erineva olukorra raskust (RKPJKo 29.01.2014, 3-4-1-52-13, p 47; RKPJKo 30.10.2019, 5-19-25/9, p 68; RKPJKo 18.12.2019, 5-19-42/13, p 56). Sisuliselt sama on väljendanud Riigikohus ka veidi teistsuguses sõnastuses, kui ta on leidnud, et erineva kohtlemise põhiseaduspärasuse hindamiseks kaalutakse võrdsuspõhiõiguse riivet selle eesmärkidega (RKÜKo 30.06.2016, 3-3-1-86-15, p 53) või et hinnata tuleb, kas riive intensiivsus on mõõdupärases suhtes taotletavate eesmärkide kaalukusega (RKPJKo 01.09.2005, 3-4-1-13-05, p 23).
  6. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas on siseriiklikult põhjendatud asjaolu, et reisijaid nende transpordiliigist tulenevalt maksuvabastuse osas diskrimineeritakse. Eesti Vabariigis kehtib põhimõte, et isikuid koheldakse maksumaksmisel võrdselt. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, millise õiguse kaitseks kehtestati lennureisijale suurem aktsiisivaba kogus sigarette, miks ei või suurendatud maksuvabastust kohaldada kõikide reisijate osas või mille alusel on jõutud järeldusele, et lennureisija enda tarbimine on suurem või sigarettide mõju tema tervisele väiksem.
  7. EL nõukogu direktiivi 2007/74/EÜ p-st 5 nähtub see, et teises riigis ostmas käimise lihtsus võib tekitada probleeme liikmesriikidele, kellel on ühine maismaapiir kolmandate riikidega, kus hinnatase on oluliselt madalam. Seepärast on õigustatud kehtestada reisidele, mis ei ole lennu- ja merereisid, madalam rahaline piirmäär. Samuti tuleneb eeltoodud direktiivi artikli 8 punktist 2, et liikmesriigid võivad eristada lennureisijaid teistest reisijatest, kohaldades lõikes 1 määratletud madalamaid koguselisi piiranguid üksnes muude reisijate kui lennureisijate puhul.
  8. Eeltoodust tuleneb see, et Euroopa Liidu liikmesriikidele on antud eeltoodud direktiivis selge pädevus kohelda lennureisijaid teistest reisijatest aktsiisiga maksustatava kauba koguse toomisel kolmandast riikist liikmesriiki erinevalt. Kohtu hinnangul tuleneb ka eeltoodud direktiivi p-st 5 põhjendus, miks Eesti Vabariik on otsustanud rakendada eeltoodud võimalust. Nimelt on üldteada see, et Eesti Vabariigil on maismaapiir Vene Föderatsiooniga, s.o kolmanda riigiga, kus alkoholi ja tubakatoodete hinnatase on madalam ning seega arvestades ka Ida-Virumaa eripära, kus isikute sissetulekud on üldteada olevalt Eesti keskmisest väiksemad, siis otsivad väiksema sissetulekuga isikud soodsama hinnaga kaupa, mille hankimiseks käiakse ka naaberriigis. Kohtupraktika näitab seda, et sigarettide ja alkoholi järgi isiklikuks kasutamiseks käiakse enamasti jalgsi, kuna selline piiriületusviis on kõige odavam ja kiirem. Arvestades üldteada olevalt seda, et lennureis erinevate riikide vahel on kallim reisimisviis kui mööda maad liikumine, siis puudub selleliigiliste reiside 10 puhul ka oht, et reisi eesmärgiks on odavama aktsiisikauba toomine enda tarbeks. Nimetatu õigustab ka seda, miks vähemalt 18 aasta vanusel lennureisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 200 sigaretti erinevalt teistest reisijatest, kellel on lubatud tuua samadel tingimustel 40 sigaretti.
  9. Seega ei saa eeltoodud viisil reisides suuremale kogusele sigarettidele maksuvabastamise kohaldamist pidada põhjendamatuks ning diskrimineerivaks. Kohtu hinnangul ei ole seega eeltoodud otsustuse langetamisel seadusandja järeldanud seda, et lennureisijad on suuremad tarbijad või et sigarettide suitsetamisega kaasnev negatiivne mõju on nende tervisele väiksem. Suitsetamisega kaasnev negatiivne mõju isikute tervisele esineb alati ühtemoodi ning siinkohal ei mängi mingit roll see, mil viisil sigaretid on jõudnud suitsetajani. Diskrimineerimine on inimese ebaõige erinev kohtlemine ja seega mitte iga erinev kohtlemine pole diskrimineerimine. Käesoleval juhul ei tehta kohtu hinnangul erinevate liiklusvahenditega liiklejatel vahet põhjendamata ning seega on tegemist diferentseerimisega ning mitte diskrimineerimisega, kuna olemas on sisuline ja mõistlik õigustus erinevaks kohtlemiseks. Seega eeltoodud piirangul on legitiimne eesmärk ning see piirang on mõistlik ja asjakohane.
  10. Kokkuvõtvalt leiab kohus seega, et käesoleval juhul pole põhjendatud jaatada ATKEAS § 57 lg 1 p 1 vastuolu PS §-ga
  11. Kohtu seisukoht objektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas
  12. TS § 69 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb deklareerimisele kuuluva kauba toimetamises liiduvälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoidudes või kauba deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides. Eesti keele selgitava sõnaraamatu (http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=k%C3%B5rvalehoidumine&F=M) kohaselt tähendab kõrvalehoidumine millegi (kohustusliku) vältimist, tegemata jätmist.
  13. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 47 lg 1 kohaselt on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud kalendrikuu jooksul esmakordselt liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni:1) 16 liitrit õlut ja 2) 4 liitrit veini, välja arvatud vahutavat veini, ning lisaks kas 3) 2 liitrit käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud alkoholist erinevat alkoholi, mille etanoolisisaldus on kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti, või 4) 1 liiter alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi.
  14. ATKEAS § 57 lg 1 kohaselt on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisisvalavalt kuni 40 sigaretti, lennureisijal kuni 200 sigaretti; 100 sigarillot; 50 sigarit või 50 grammi suitsetamistubakat, lennureisijal kuni 250 grammi suitsetamistubakat; 20 milliliitrit tubakavedelikku; 120 grammi tubaka tahket aseainet või 20 grammi muud alternatiivset tubakatoodet.
  15. ATKEAS § 24 lg 201 kohaselt tekib füüsilisel isikul maksukohustus tema poolt liiduvälisest riigist imporditud või talle liiduvälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud aktsiisikaubalt selle importimise päeval. Käesoleva seaduse §-s 47, 48, 57, 58 või 69 sätestatud väärtuselise või koguselise piirnormi ületamisel tekib maksukohustus vaid nimetatud piirnorme ületavalt aktsiisikaubalt. Kui müügipakendis olev kogus ületab väärtuselist või koguselist piirnormi osaliselt, maksustatakse aktsiisiga kogu müügipakendis sisalduv aktsiisikaup.
  16. ATKEAS § 25 lg 4 alusel võlgnik deklareerib ja maksab aktsiisi tollialastes õigusaktides sätestatud korras. Isik, kes impordib aktsiisikaupa käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud territooriumidelt, deklareerib ja maksab aktsiisi võlgnikuga samadel põhimõtetel.
  17. Eeltoodud õigusnormidest tuleneb, et vähemalt 18-aastasel füüsilisel isikul on õigus tuua väljastpoolt Euroopa Liidu territooriumi Eestisse aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel temaga liikuvas 11 pagasis aktsiisivabalt kuni 40 sigaretti kui pole tegemist lennureisijaga, kes võib tuua kuni 200 sigaretti. Kalendrikuus suurema koguse sigarettide üle piiri toimetamisel tekib isikul kohustus deklareerida piiri ületamisel nimetatud kogust ületav kaup ning tasuda aktsiisimaks.
  18. Samuti tuleneb eeltoodud õigusnormidest see, et vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordselt liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 1 liiter alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi.
  19. Liidu tolliseadustik, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013
  20. oktoobrist 2013 artikkel 158 lg 1, sätestab, et kõikide kaupade kohta, mida soovitakse tolliprotseduurile suunata, välja arvatud vabatsooni protseduurile suunatav kaup, esitatakse kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon. TS § 27 kohaselt täpsustavad juhised tolliseadustikus ja selle rakendamiseks antud õigusaktides sätestatud tollideklaratsiooni esitamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
  21. Puudub vaidlus selles, et käesoleval juhul on Andrei Kvasov jätnud nõutava tollideklaratsiooni esitamata. Euroopa komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446
  22. juuli 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 artikli 142 punkti c kohaselt ei saa suuliselt deklareerida kaupa, mille suhtes kehtivad piirangud ning käesolevaval juhul ei ole ka tõendeid selle kohta, et Andrei Kvasov oleks suuliselt deklareerinud kaasas olnud sigaretid ja alkoholi.
  23. Läbivaatuse akt nr 20LA1398951-1 (tl 28-29) tõendab, et Andrei Kvasov saabus 15.11.2020 kell 22:32 Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti veoautode terminali veoautoga registrimärgiga XXX koos haagisega registrimärgiga XXX. Nimetatud tõendiga on tõendatud ka see, et tal oli Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki saabudes kaasas 40 tk deklareerimata Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigaretti ja kolm 0, 5 l pudelit viina, millest kahel olid Vene Föderatsiooni maksumärgid ja ühel pudelil Eesti Vabariigi maksumärk. Nimetatud akti kohaselt isik andis mõista, et tal on kaasas kaup, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. Isik ei soovinud midagi deklareerida. Piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see juhile teine piiriületus kalendrikuu jooksul. Veoauto suunati läbivalgustusele, peale mida teostati korrakaitseseaduse § 48 ja § 49 ning TS § 4, § 64 ja § 65 alusel sõiduki, reisija ja tema pagasi täiendav läbivaatus. Tollikontrolli käigus avastati isiku isiklike asjade hulgast tollile deklareerimata jäetud 80 sigaretti „Winston“, mis asusid kabiinis karbis. Kabiini kontrollimisel oli avastatud tollile deklareerimata jäetud 2x0,5 l pudelit Venemaa maksumärkidega 40% viina „MOJA VOLOGODCHINA“ ja 1 pudel Eesti maksumärkidega 40% viina „ESTONIAN VODKA“. Sigaretid olid originaal pakendites ning pakkidel olid Venemaa maksumärgid. Isikule tagastati maksuvabad sigaretid koguses 40 tk. Andrei Kvasovi deklareerimata 40 sigaretti ja alkohol 3×0,5 l viina pandi kilekotti, tõkendatakse isiku juuresolekul tollitõkendiga ET0069688 ning kilekott on hoiustamisel Ida TP-i laos.
  24. Seda, et Andrei Kvasov saabus 15.11.2020 kell 22:32 Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki veoautoga registrimärgiga XXX ja haagisega registrimärgiga XXX tõendavad ka Ida TP Narva PP tolliinspektori E I poolt tehtud koopiad 16.11.2020 Andrei Kvasovi välismaalase passist nr XXX (tl 30) ja registreerimistunnistustest (tl 31-32). Nimetaud registreerimistunnistuste kohaselt on veoauto registrimärgiga XXX ja haagise registrimärgiga XXX omanikuks OÜ T ning nähtuvalt väärteoprotokollist (tl 33-37) on Andrei Kvasovi tööandjaks OÜ T, kus ta töötab autojuhina.
  25. Seda, et Andrei Kvasovil kaasas olnud sigaretid ja alkohol jäid deklareerimata tõendavad ka menetlusaluse isiku enda ütlused, mis ta on väärteoprotokolli koostamisel andnud (tl 33-37). Nimelt on Andrei Kvasov enda ütlustes välja toonud, et sigaretid ja alkoholi tõi ta enda jaoks. Ei jõudnud enne piiri ületamist neid ära tarvitada. Piirnorme ta teab, aga arvas, et alkoholi võib ka teisel piiriületusel tuua. Kuna tal pole kunagi kaasas olnud deklareeritavat kaupa, ta pole ka varem midagi deklareerinud. Kontrollimise ajal teda kabiinis ei olnud. Eeltoodust tulenevalt ei eita kaebuse esitaja seda, et 15.11.2020 saabudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki oli tal kaasas sigaretid ja alkohol, mis avastati läbivaatuse teostamisel.
  26. Seega ei ole antud juhul vaidlust selles, et menetlusalune isik, kes on nähtuvalt välismaalase passist (tl 30) vanem kui 18-aastane, tõi 15.11.2020 liiduvälisest riigist Eesti Vabariiki sigarette 12 koguses, mis ületas ATKEAS § 57 lg-s 1 sätestatud piirnormi ning tal puudus selliselt toimides äriline eesmärk. Kuivõrd Andrei Kvasov ületas riigipiiri veoautoga ja piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see juhile teine piiriületus kalendrikuu jooksul, siis oli tal luba tuua aktsiisivabalt 40 sigaretti esmakordsel ja teistkordsel Eesti Vabariiki sisenemisel 2020.a novembris. Eeltoodust tulenevalt oli Andrei Kvasovil 15.11.2020 saabudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki kaasas lubatust rohkem 40 sigaretti Winston.
  27. Vaidlus puudub ka selles, et Andrei Kvasov tõi Vene Föderatsioonist 15.11.2020 Eesti Vabariiki vastuolus ATKEAS § 47 lg-s 1 sätestatuga alkoholi ilma ärilise eesmärgita, sest tulenevalt läbivaatuse aktist (tl 28-29) oli see piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt juhile teine piiriületus kalendrikuu jooksul. Seega puudus Andrei Kvasovil õigus tuua liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt alkoholi ning lisaks selliselt toimides rikkus ta ka nõuet, mille kohaselt vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordselt liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 1 liiter alkoholi, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi.
  28. Kaebuse esitaja on välja toonud, et menetleja otsus on sisuliselt põhjendamata selles osas, miks ei olnud käesoleval juhul võimalik kohaldada aktsiisivabastust ATKEAS § 47 lg 12 alusel, mille kohaselt kohaldab maksuhaldur lisaks käesolevate paragrahvide lõikes 1 sätestatule aktsiisivabastust aktsiisivaba koguse piires kalendrikuu jooksul teistkordsel Eestisse saabumisel toodud alkoholile, kui alkoholi toomine on juhuslikku laadi. Kui reisija ei tõenda alkoholi toomise juhuslikku laadi, eeldab maksuhaldur, et kalendrikuu jooksul teistkordsel Eestisse saabumisel ei ole alkoholi toomine juhuslikku laadi. Kohtu hinnangul pole võimalik käesoleval juhul kohaldada aktsiisivabastust ATKEAS § 47 lg 12 alusel, sest kalendrikuu jooksul teistkordsel Eestisse saabumisel ei toonud Andrei Kvasov alkoholi aktsiisivaba koguse piires, kuna tal oli kaasas enam kui 1 liiter alkoholi. Samuti tuleneb eeltoodud õigusnormist see, et reisija peab tõendama seda, et alkoholi toomine oli juhuslikku laadi.
  29. Kohtu hinnangul pole võimalik menetlusaluse isiku ütlustest (tl 35) järeldada seda, et tal kaasas olnud alkoholi toomine oli juhuslikku laadi. Selle välistab kohtu hinnangul juba see, et tal oli piiriületusel kaasas kahte eriliiki kaupa, mis vajasid deklareerimist. Kaebuse esitaja on ka välja toonud, et ta teab piirnorme, aga arvas, et alkoholi võib ka teisel piiriületusel tuua. Arvestades seda, et kaebuse esitaja töötab igapäevaselt kaugsõidu autojuhina, mida kinnitab ka MTA TBO piiriületuste väljatrükk (tl 51), kust nähtub, et ta sageli ületab Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist riigipiiri ja ka karistusregistri andmeid (tl 38), mille kohaselt on teda ka varasemalt karistatud Maksu- ja Tolliameti Tolliosakonna Ida tollipunkti 10.08.2020 otsusega väärteoasjas 930020000846 TS § 69 lg 1 järgi rahatrahviga 200 eurot, siis kohtu hinnangul on põhjendamatu jaatada käesoleval juhul eeltoodud juhusliku laadi esinemist aktsiisikauba toomisel.
  30. Ka saab kaebuse esitaja eeltoodud piiriületuste sageduse põhjal jaatada seda, et tal on piisavalt kogemusi planeerimaks Vene Föderatsioonist ostetud kauba tarvitamist selliselt, et tal pole kaasas piiriületamisel aktsiisiga maksustatavaid kaupu või on neid alles sellises koguses, et puudub nende deklareerimise kohustus. Nimetatu välistab ka selle, et Andrei Kvasovil puudusid teadmised, kuidas toimida kauba deklareerimise kohustuse täitmiseks. Seega on kaebuses tehtud etteheited maksuhaldurile põhjendamatud, mille kohaselt kaebajale ei selgitatud ka õigust maksuvaba piirmäära ületav kaup deklareerida ja esitada kauba kohta tollideklaratsioon, kui kaebuse esitajal jäi arusaamatuks ja kohtuväline menetleja oli veendunud, et üle piiri toodud sigarettidele ja alkoholile ei laiene ATKEAS tulenevad vabastused.
  31. Seega Andrei Kvasov täitis enda tegevusega TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu, üritades tuua liiduvälisest riigist ehk Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki deklareerimisele kuuluvaid sigarette ja alkoholi. Kohtu eeltoodud seisukohta ei muuda ka kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud piiriületuse statistika (tl 10), kust nähtuvad andmed ootejärjekordade kohta perioodil 21.12.2020-28.12.
  32. Hindamaks seda, kas Andrei Kvasov on toime pannud väärteo, mis on kvalifitseeritav TS § 69 lg 1 järgi, ei oma väärteoasja õige lahendamise seisukohast 13 tõenduslikku tähendust eeltoodud piiriületuse statistika, sest käesolevas väärteoasjas heidetakse ette menetlusalusele isikule väärteo toimepanemist varasemal ajal, s.o 15.11.
  33. Kohtu seisukoht subjektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas
  34. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokooseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Riigikohus on selgitanud, et kavatsetus tahtluse vormina tähendab süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks seadmist, s.t mingi taotletav eesmärk ongi isiku liikumapanevaks jõuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  35. novembri 2017.a otsus nr 1-15-10119/80, p 38 ja
  36. märtsi 2005.a otsus asjas nr 3-1-1-141-04, p 10.2).
  37. Ülalkirjeldatud viisil sigarettide ja kange alkoholi toomine Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki annab kohtule aluse asuda seisukohale, et Andrei Kvasov pani talle ette heidetava väärteo toime tahtlikult. Sigarettide ja alkoholi deklareerimata jätmine, olles eeltoodud teo eest karistatud ligi 3 kuud tagasi Maksu- ja Tolliameti Tolliosakonna Ida tollipunkti 10.08.2020 otsusega väärteoasjas 930020000846 TS § 69 lg 1 järgi, kinnitab seda, et Andrei Kvasovi väärteokorras karistatav tegu oli tahtlik ning ta soovis toimetada Eesti Vabariiki deklareerimisele kuuluvat kaupa ilma seda deklareerimata ning tollikontrolli eest varjatuna. Menetlusalune isik on enda kohtueelsel ülekuulamisel antud ütlustes kinnitanud seda, et piirnorme ta teab, aga arvas, et alkoholi võib ka teisel piiriületusel tuua. Tema ütluste kohaselt ei jõudnud ta enne piiri ületamist neid ära tarvitada.
  38. Kohtu hinnangul kui pidada eeltoodud kaebuse esitaja ütlusi tegelikkusele vastavaks, siis ka nendest tuleneb see, et ta pani väärteo toime pahtlikult, kuna ta oli teadlik sellest, et tal on kaasas aktsiisikaupa, mis jäi tarvitamata. Seega tuli Andrei Kvasovil esitada tollideklaratsioon nende kaupade kohta enne nendega piiri ületamist või neist loobuda enne Eesti Vabariiki saabumist. Kuna menetlusalune isik kumbagi eeltoodut ei teinud, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et ta tahtlikult ületas deklareerimist nõudva kaubaga piiri neid deklareerimata jättes lootes sellele, et need jäävad piiriületusel avastamata.
  39. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani Andrei Kvasov talle ette heidetava väärteo toime kavatsetult. Nimelt tuleneb kohtuvälise menetleja otsusest, et isik sisenedes liiduvälisest riigist Eestisse, peites ning jättes deklareerimata endaga kaasas oleva normi ületava koguse sigarette ja alkoholi näitab, et ta on tahtnud panna toime süüteokoosseisule vastavat tegu. Deklareerimisele kuuluva kauba tollikontrolli eest peitmine ja varjamine annab kinnitust sellest, et käesolevas väärteoasjas ei ole kahtlust, et isik pani antud teo toime kavatsetult. Menetlusalune isik soovis täie teadmisega, kavatsetult toimetada Venemaalt Eestisse Venemaal Föderatsioonis odavamalt kättesaadavaid sigarette ja alkoholi aktsiisivabalt ning koguses, millise aktsiisivaba toimetamine liiduvälisest riigist Eesti Vabariiki ei ole lubatud ning soovist pääseda õigusaktidega ettenähtud maksude tasumise kohustusest, s.t varalise kasu saamise eesmärgil.
  40. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga selles, et usaldusväärselt on kogutud tõenditega tõendatud see, et Andrei Kvasov pani toime TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo kavatsetult. Nimetatut ei tõenda menetlusaluse isiku väärteoprotokollist nähtuvad ütlused (tl 33-37) ega ka läbivaatuse akt 15.11.2020 nr XXX (tl 28-29). Nimelt tuleneb eeltoodud tõendist, et tollikontrolli käigus avastati isiku isiklike asjade hulgast tollile deklareerimata jäetud 80 sigaretti „Winston“, mis asusid kabiinis karbis. Kabiini kontrollimisel oli avastatud tollile deklareerimata jäetud 2x0,5 l pudelit Venemaa maksumärkidega 40% viina „MOJA VOLOGODCHINA“ ja 1 pudel Eesti maksumärkidega 40% viina „ESTONIAN VODKA“. Seega pole eeltoodud tõenditega tõendatud see, et Andrei Kvasov oleks kabiinis olnud sigarettide ja alkoholi varjamiseks kasutanud peidikut või mõnda muud vahendit/viisi raskendamaks eeltoodud kauba avastamist kabiinist, mis annaks aluse jaatada väärteo toimepanemist kavatsetult. 14
  41. Kohtu hinnangul kohaldub ka subjektiivse süüteokoosseisu täidetuse vormile hinnangut andes KrMS § 7 lg 3, mille kohaselt kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andrei Kvasov pani toime talle ette heidetava väärteo otsese tahtlusega. Vastavalt KrMS § 16 lg-le 3 isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega täitis Andrei Kvasov enda tegevusega ka TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivse koosseisu, pannes talle ette heidetava väärteo toime otsese tahtlusega. Kohtu seisukoht õigusvastasuse ja süü osas
  42. Andrei Kvasov oma tegevusega on täitnud talle ette heidetava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
  43. peatüki
  44. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.
  45. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Andrei Kvasov on talle süüks arvatud TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtu hinnangul pole põhjendatud jaatada ka keelueksimuse esinemist. Üldjuhul ei ole eksimus ka vältimatu. Seda juhul, kui isikult saab nõuda, et ta oleks pidanud ise või nt asjatundjaga konsulteerides tulema selle peale, et tema tegu võib olla õigusvastane (Riigikohtu otsus nr 3-1-131-14, p 25; 3-1-1-91-13, p 15.1 ja 3-1-1-92-13, p 17.2). Kohustus tunda huvi teo keelatuse vastu tuleneb teadmisest, et tegutsetakse või hakatakse tegutsema valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon ning seega kohustus seda tunda; vastavate sätete mitteteadmine on alati välditav nende selgekstegemisega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-86-98; 3-1-1-44-02; 3-1-1-14-03 p 13; 3-1-1-29-11, p 14). Üldteada asjaoluna kehtib piiripunktis eriregulatsioon, mis on võimalik õigusrikkumise vältimiseks endale selgeks teha ning selliselt peavad toimima eelkõige need isikud, kellel tuleb seoses enda tööülesannete täitmisega ületada pidevalt riigipiiri ning kes tarvitavad aktsiisikaupu ning soovivad neid Euroopa Liidu välisest riigist Eesti Vabariiki tuua.
  46. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (KarS § 29) ega kohustuste kollisiooni (KarS § 30). Kohtu seisukoht väärteomenetluse lõpetamine võimalikkuse osas otstarbekuse kaalutlusel
  47. Kaebuse esitaja tõi kaebuses välja, et kui kohus leiab alkoholi osas TS § 69 lg 1 sätestatud süüteokoosseisude alusel läbiviidav väärteomenetlus kuulub alkoholi osas lõpetamisele, siis palub kaebaja ka 40 sigaretti osas koostatud kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja selle rikkumise osas läbiviidav väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja süü ei ole suur.
  48. Kohtuväline menetleja märkis enda seisukohas kaebusele väärteoasjas nr 930020001364, et VTMS § 30 lg 1 ei võimalda üldmenetluse otsuse tühistamist. VTMS § 30 lg 1 võimaldab väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Olukorras, kus Andrei Kvasov on pannud toime lühikese aja jooksul järjestikku kaks sarnast väärtegu ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul kuidagi põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel.
  49. Süülise väärteo toimepannud isikut ei ole tarvis tingimata karistada. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-46-12 leidnud, et VTMS § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohtuväline menetleja või kohus väärteomenetluse küll otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuid väärteomenetluse seadustikus ei täpsustata väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise kriteeriume (ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.aprilli 2011.a. otsus nr 3-1-1-29-11 jt). Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  50. detsembri
  51. a otsus asjas nr 3-1-1-146-03, p 8 ja
  52. novembri
  53. 15 a otsus asjas nr 3-1-1-105-09, p 11, jt). KrMS §-s 202 kriminaalasja kui ka väärteoasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  54. oktoobri
  55. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p-d 15 ja 16 ning
  56. aprilli
  57. a otsus asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist.
  58. Kohtu hinnangul pole võimalik käesoleval juhul lõpetada väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna jaatada ei saa seda, et Andrei Kvasovi süü oleks väike ning ka seda, et avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Käesoleval juhul on Andrei Kvasov toimetanud kahte erinevat deklareerimisele kuulunud kaupa liiduvälisest riigist Eesti Vabariiki tollikontrollist kõrvale hoides, olles juba varasemalt sarnase väärteo toimepanemise eest karistatud MaksuTolliameti 10.08.2020 otsusega väärteoasjas nr 930020000846 rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et ta pani toime uue samalaadse väärteo ligi 3 kuu möödudes eelmises väärteoasjas tehtud otsuse tegemisest, mis välistab süü suuruse hindamise väikeseks. Samuti pole võimalik asuda seisukohale, et avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist, sest deklareerimiskohustuse korrektse täitmisega piiripunktis kaasneb positiivne mõju riigieelarve tasakaalule. Kohtu seisukoht Andrei Kvasovile mõistetud karistuse osas
  59. Kaebuse esitaja on alternatiivselt palunud tühistada kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud rahatrahv ning vähendada määratud rahatrahvi. Kohtuväline menetleja ei pea enda seisukohas kaebusele põhjendatuks üldmenetluse otsusega määratud trahvi vähendamist tuues välja, et üldmenetluse otsuses küll ei ole viidatud otsesõnu karistust raskendava asjaoluna isiku varasemale karistatusele, kuid hinnates määratud karistuse suurust on põhjendatud arvata, et seda on siiski arvestatud. Kuna kaebaja pani järgmise väärteo toime kõigest kolm kuud hiljem ning seekord oli keelatud kaubana kaasas tubakatooted ja alkohol, siis pidi kohtuväline menetleja määrama ka karmima karistuse. Menetleja on märkinud üldmenetluse otsuses raskendava asjaoluna omakasu.
  60. TS § 69 lg 1 sätestab, et deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise eest tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
  61. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdlase isik väärteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdlase isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
  62. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja 16 eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-18-11, p 8.1).
  63. Arvestades Andrei Kvasovi poolt toime pandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Eelkõige annab kohtule aluse asuda sellisele seisukohale see, et deklareerimata jäänud kauba kogus ei olnud suur. Siinkohal tuleb ka arvestada seda, et ühel mootorsõiduki kabiini läbivaatusel avastatud viinal, s.o 0,5 l viinal Estonian Vodka (alk 40%) oli Eesti Vabariigi maksumärgid ning seega sellelt aktsiisikaubalt oli tasutud aktsiisimaks, mis vähendab isiku süüd. Süü suurust vähendab ka see, et ta ei pannud toime talle ette heidetavat väärtegu kõige intensiivsemas tahtluse vormis.
  64. Süü suurust suurendab see, et Andrei Kvasovi on ka varasemalt karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest Maksu- ja Tolliameti 10.08.2020 otsusega väärteoasjas nr 930020000846 rahatrahviga summas 200 eurot (tl 56-57). Kohtupraktikast tulenevalt on põhjendatud mõista samalaadse õigusvastase teo toimepanemise eest ka karmim karistus saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki.
  65. Kohtuväline menetleja on enda vastuses välja toonud, et üldmenetluse otsuses küll ei ole viidatud otsesõnu karistust raskendava asjaoluna isiku varasemale karistatusele, kuid hinnates määratud karistuse suurust on põhjendatud arvata, et seda on siiski arvestatud. Kohus juhib tähelepanu sellele, et karistust raskendavate asjaolude ammendav loetelu on sätestatud KarS §-s 58 ning seda loetelu erinevalt karistust kergendavate asjaolude loetelust täiendada pole võimalik. Seega pole võimalik lugeda isiku varasemat karistatust karistust raskendavaks asjaoluks.
  66. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga aga selles, et käesoleval juhul esineb KarS § 58 p 1 nimetatud karistust raskendav asjaolu, s.o omakasu. Omakasu motiivi all mõeldakse soovi saada mingit ainelist kasu. Üldteada olevalt on alkohol ja sigaretid Vene Föderatsioonis odavamad kui Eesti Vabariigis. Seega saab jaatada seda, et Andrei Kvasov tõi neid kolmandast riigist Eesti Vabariiki sooviga säästa enda rahalisi vahendeid.
  67. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et käesoleval juhul esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud asjaolu, s.o süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, sest nimetatud asjaolu esinemist ei tõenda ükski kohtule esitatud tõend. Pigem on menetlusalune isik olnud mitte koostööaldis, sest väärteotoimikust nähtub see, et ta ei ole soovinud kartusest allkirjastada väärteoprotokolli, kuna on ekslikult leidnud, et see võib mõjutada trahvi suurust.
  68. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on tühistada kohtuvälise menetleja otsus Andrei Kvasovile mõistetud karistuse osas, kuna kohtu hinnangul ei vasta mõistetud karistus menetlusaluse isiku süü suurusele. Seega rahuldab kohus Andrei Kvasovi kaebuse Maksu- ja Tolliameti 16.12.2020 otsusele väärteoasjas nr 930020001364 osaliselt. Kohus tühistab Maksu-ja Tolliameti Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti tolliinspektor Milvi Välja 16.12.2020 üldmenetluses tehtud otsuse väärteoasjas nr 930020001364 osaliselt, s.o TS § 69 lg 1 järgi karistuse määramise osas ning teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus peab põhjendatuks karistada Andrei Kvasovi TS § 69 lg 1 järgi rahatrahviga 135 trahviühiku ulatuses, s.o 540 eurot.
  69. Kohtu hinnangul on eeltoodud karistusega võimalik saavutada karistuse eripreventiivne eesmärk, kuna tegemist on rahatrahviga, mis on miinimumpalga lähedane ning arvestades menetlusaluse isiku töökohustuste sisu, siis on kohtu hinnangul põhjendatud pidada eeltoodud suuruses rahatrahvi tema igakuist sissetulekut arvestades mõjusaks tema edasise õiguskuulekuse seisukohast. Siinkohal arvestab kohus ka seda, et karistust raskendav asjaolu, s.o omakasu ei ole suur, arvestades avastatud deklareerimata kaupade kogust. Kohus eeltoodud karistust mõistes peab silmas ka karistuse üldpreventiivset eesmärki, leides, et mõistetava rahatrahvi suurus on selline, mis annab üldsusele selge signaali, et mõistlik on täpselt järgida riigipiiril kehtivat eriregulatsiooni aktsiisikaupade toomisel kolmandast riigist Eesti Vabariiki.
  70. Kohtul on tulenevalt KarS §-st 66 õigus määrata karistus ka ositi kandmisele, kuid selleks peavad esinema mõjuvad põhjused, mis peavad olema ka dokumentaalselt tõendatud. Karistuse kandmine ei pea olema isikule võimalikult mugav, vaid karistuse eesmärgiks on see, et isik teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning ei jätkaks süütegude toimepanemist. 17 Käesoleval juhul pole kohtule esitatud tõendeid, mis annaksid aluse mõista karistuse ositi kandmisele ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et sellised tõendid oleksid olemas, mille kogumist tulenevalt uurimispõhimõttest kaaluda. Siinkohal arvestab kohus seda, et Andrei Kvasov töötab ametlikult ning saadav töötasu võimaldab tal osta sigarette ning alkoholi, mida ei saa pidada esmatarbe kaubaks. Seega saab jaatada seda, et kaebuse esitajal on võimalik tasuda käesolevas väärteoasjas karistuseks mõistetava rahatrahvi kogusumma ühe maksena. Kohtu seisukoht sigarettide ja alkoholi kui väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemete konfiskeerimise osas
  71. TS § 78 lg 1 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada käesoleva seaduse §-des 69-72 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le
  73. KarS § 83 lg 2 alusel seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik.
  74. Kohus leiab, et KarS § 83 lg 2 ja TS § 78 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida Andrei Kvasovilt äravõetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 40 sigaretti Winston, 2 0, 5 liitrist viina Moja Vologodchina (alk 40%) ja 0,5 l viina Estonian Vodka (alk 40%), mis asuvad Ida TP-i laos aadressil Vestervalli 7, Narva (kauba üleandmise akt nr XXX). Kohtuotsuse jõustumisel tuleb eeltoodud konfiskeerimisele kuuluv kaup hävitada.
  75. Menetlusaluselt isikult ära võetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 40 sigaretti ja kokku 1, 5 liitrit viina on karistusseadustiku mõttes süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olevad esemed ning need kuuluvad menetlusaluse isiku ütluste kohaselt talle. Eeltoodud kaubad on toimetatud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning kuuluvad seega konfiskeerimisele. Konfiskeeritud sigaretid ja alkohol kuuluvad hävitamisele vastavalt KrMS § 126 lg 3 p-le
  76. Kohtu kokkuvõttev seisukoht esitatud kaebuse osas
  77. Kohus jõudis eeltoodust tulenevalt seisukohale, et ATKEAS §

ATKEAS § 57 lg 1 ei ole vastuolus Euroopa Nõukogu direktiiviga 2007/74/EÜ ning ATKEAS § 57 lg 1 p 1 ei ole vastuolus PS §-ga

  1. Kohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid siseveendumuse kohaselt kogumis, jõudis seisukohale, et Andrei Kvasov pani toime 15.11.2020 väärteo, mis on kvalifitseeritav TS § 69 lg 1 järgi. Kohus ei pea põhjendatuks, arvestades Andrei Kvasovi varasemat kehtivat karistatust TS § 69 lg 1 järgi väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel. Samas kohus leiab, et põhjendatud on muuta arvestades tema süü suurust Andrei Kvasovile mõistetud karistust, vähendades talle mõistetava karistuse määra. Seega rahuldab kohus Andrei Kvasovi kaebuse Maksu-ja Tolliameti 16.12.2020 otsusele väärteoasjas nr 930020001364 osaliselt. Kohus tühistab Maksu-ja Tolliameti Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti tolliinspektor Milvi Välja 16.12.2020 üldmenetluses tehtud otsuse väärteoasjas nr 930020001364 osaliselt, s.o TS § 69 lg 1 järgi karistuse määramise osas ning teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus peab põhjendatuks karistada Andrei Kvasovi TS § 69 lg 1 järgi rahatrahviga 135 trahviühiku ulatuses, s.o 540 eurot. Muus osas tuleb jätta Maksu-ja Tolliameti Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti tolliinspektor Milvi Välja 16.12.2020 üldmenetluses tehtud otsus väärteoasjas nr 930020001364 muutmata. Menetluskulud
  2. VTMS § 23 sätestab: Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. 18
  3. Kuna kohus ei lõpeta käesolevas väärteoasjas väärteomenetlust VTMS § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel, siis ei kuulu hüvitamisele ka kaebuse esitajale tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Nimetatud tasu hüvitamine on lisaks välistatud ka seetõttu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebuse esitajal on kohustus tasuda enda kaitsjale mõistliku suurusega tasu. Muud asjaolud
  4. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud ja karistus määratud tolliinspektori poolt, kes on väärteo pädev kohtuväline menetleja. Otsus vastab VTMS § 74 nõuetele. Kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.