Obsah (12)

§ 1§ 31§ 22§ 33§ 40§ 85§ 89§ 193§ 23§ 65§ 150§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Määruse tegemise aeg ja koht 17.02.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-684 Tsiviilasi M.

) § 102 lg 2 võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Määrata ajutise pankrotihalduri Andrias Palmitsa tasuks pankrotivara arvelt 787,20 eurot, millele lisandub käibemaks 157,44 eurot, kokku summas 944,64 eurot ja maksta see Advokaadibüroo Paas & Partnerid arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS-is.
2. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused M. V. esitas 15.01.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtuvalt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr xxxx võlgnevuse summas 276 900,73 eurot väljamõistmiseks. Seisuga 15.01.2021 oli võlgniku poolt võlgnetav summa mahus 295 438,19 eurot. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks seonduvalt majanduslanguse ja tasuva töökoha kaotusega. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankrot. 19.01.2021 võttis kohus M. V. pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara väärtus kokku summas 3052,35 eurot (so arvelduskontol olev raha summas 496,35 eurot ja C OÜ osa nimiväärtusega 2556 eurot) ja kohustusi on vähemalt 275 239,85 euro ulatuses. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku vara arvel ei ole võimalik võlgniku kohustusi täita. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja maksejõuetus saabus tõenäoliselt
3. a maikuus, mil alustati võlgniku suhtes täitemenetlus, mis viis võlgniku maksejõuetuseni. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutine haldur palub määrata tasuks 1051,20 eurot (lisandub käibemaks), millest 584 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruande osas seisukohta esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2016. a maikuud, mil algatati täitemenetlus võlgniku suhtes ja põhjuseks muud asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo esinemine.

§ 31

lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kooskõlas

§ 31

lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks vandeadvokaat Andrias Palmitsa ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10.03.2021.a kell 09.30 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn, saal 3020). 2

§ 33

alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 40

lg 2 järgi edastab kohus pankrotimääruse registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust registripidajale.

§ 85

lg 1 järgi peab võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt peab võlgnik

§ 85lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist.

Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist (

§ 85lg 2 ja 3).

Võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul (

§ 85

lg 4).

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist.

§ 193lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne
6. aasta
7. veebruari, so 19.01.2021, millest tulenevalt kohaldab kohus ajutise halduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1051,20 eurot (lisandub käibemaks). Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur arvestanud oma ülesannete täitmise ajakuluks 9 tundi. Ajutine haldur on tasu suuruse määramisel juhindunud arvestusest, et 1 tund on 116,80 eurot vastavalt 01.02.2021 kehtima hakanud pankrotiseadusele. Lisaks on ajutine haldur palunud hüvitada riigi õigusabi korras halduri tasu summas 584 eurot (lisandub käibemaks), vastavalt käesolevalt kehtivale 3 pankrotiseadusele. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus selgitab, et kuivõrd M. V. pankrotiavaldus on menetlusse võetud 19.01.2021, siis kuulub ajutise halduri tasu määramisel kohaldamisele pankrotiseaduse redaktsioon, mis kehtis kuni 31.01.2021. Aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 9 tundi. Kohus, teostanud tööaja arvutuse vastavalt halduri poolt välja toodud töötundidele, jõudis tulemile, et haldur on kulutanud ülesannete täitmiseks 8,2 tundi (so 19.01.21 – 0,15 h, 20.01.21 – 0,15 h, 25.01.21 – 1,40 h, 02.02.21 – 1 h ja 04.02.21 – 5,50 h). Kohus arvestab halduri tasu määramisel tunnitasu ülemmääras summas 96 eurot on 1 tund. Seega peab kohus põhjendatuks määrata halduri tasu vastavalt pankrotiseaduse kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsiooni § 23 lõikele 2 ja 3 summas 787,20 eurot (8,2 h x 96 eurot), millele lisandub käibemaks summas 157,44 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 96 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (

§ 23

lg 4).

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte, siinjuures peab võlgnik olema esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Käesolevalt on sisuliselt tegemist situatsiooniga, kus esineb raugemisalus ning kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, kuid võlgnik ei ole esitanud kohtule avaldust kohustustest vabastamiseks. Sellisel juhul, kus pankrot kuulutatakse küll välja, kuid võlgnik ei ole esitanud kohustustest vabastamise avaldust, ei näe pankrotiseadus ette ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest. Lisaks, kuivõrd ajutise halduri esitatud aruandest nähtuvalt on võlgniku vara väärtus kokku summas 3052,35 eurot (so arvelduskontol olev raha summas 496,35 eurot ja C OÜ osa nimiväärtusega 2556 eurot), ei oleks kohtu hinnangul menetlusabi määramine ajutise halduri tasu hüvitamiseks ka sellest asjaolust tulenevalt põhjendatud. Kohus asub seisukohale, et käesolevalt ei ole täidetud eeldused, mis võimaldaksid ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4