Obsah (12)

§ 187§ 633§ 230§ 231§ 232§ 438§ 174§ 162§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-102888 Tsiviilasi AB „Lietuvos

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist apellatsioonkaebuses märkima (

§ 633lg 7).

kohtuistungil, peab ta seda Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 31.03.2020 Harju Maakohtule hagi J Ki vastu kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustusandja, kes hüvitas liikluskindlustuse lepingu alusel sõidukiga xxxx (xxxx), mida juhtis kostja, liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustatud kahju summas 4211,40 eurot. 30.11.2019 toimus xxxx maja juures liiklusõnnetus, kus xxxx (xxxx), mida juhtis kostja, kaotas juhitavuse ja sõitis otsa sõidukile xxxx (xxxx) ning seejärel vastu liiklusmärki. Sõiduk xxxx (xxxx) sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada ning sõiduki taastamine ei olnud majanduslikult põhjendatud. Roheline xxxx OÜ hindas sõiduki kindlustusjuhtumi eelseks turuväärtuseks 5500 eurot. Hageja hüvitas sõiduki xxxx omanikule sõiduki turuväärtuse 5500 eurot ning realiseeris sõiduki vraki hinnaga 1873 eurot xxxx OÜ-le. Seega on liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduki xxxx omanikule põhjustatud kahju suurus kokku 3627 eurot (5500-1837). Kahjustatud liiklusmärkide asendamiseks tegi hinnapakkumise AS xxxx summas 584,40 eurot ja arve summas 584,40 eurot. Hageja hüvitas liiklusmärkide taastamise kulu summas 584,40 eurot. Seega on hageja hüvitanud kahju kokku summas 4211,40 eurot (3627+584,40). Kostja mootorsõiduki juhtimisõigus oli 30.11.2019 seisuga peatunud LS § 124 lg 3 p 2 kohaselt. Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Sõiduki xxxx (xxxx) liikluskindlustuse leping oli sõlmitud hageja poolt. Põhjusel, et kostja juhtis sõidukit LS § 90 lg 1 punktis 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates, esitas hageja 08.01.2020 kostjale tagasinõude. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 22.01.

1. Kostja hagejale kahju hüvitanud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4211,40 eurot, seisuga 30.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 64,16 eruot ja edasulatuva viivise alates 01.04.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja seisukoht Kostja esitas 24.04.2020 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kostja rikkus küll kohustust pikendada tervisetõendit selle kehtivuse lõppemisel, mis ei tähenda aga juhtimisõiguse puudumist LS § 90 lg 1 p 1 tähenduses. Käesoleval juhul on kostja juhtimisõigus peatunud LS § 124 lg 3 p 2 kohaselt, kuna oli saabunud mootorsõidukijuhi järgmine tervisekontrolli läbiviimise tähtpäev. Kostja juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud, kehtetuks tunnistatud ega juhtimiselt kõrvaldatud – seetõttu ei ole võimalik kostjat käsitleda kui juhtimisõiguseta isikut. Sellest johtuvalt ei puudunud J Kil juhtimisõigus LS § 90 lg 1 p 1 tähenduses. Kostja märgib, et tema 2 tervisetõend aegus 07.10.2019 ning eelnimetatud liiklusõnnetus leidis aset 30.11.
2. Kostja on 82 aastane pensionär, kes on korrektselt sõitnud ning regulaarselt läbinud ka tervisekontrolli. Kostjal oli teadmine, et tervisetõend lõpeb aasta 2019 lõpuga. Oma vanusest lähtuvalt ei oma kostja arvutialaseid teadmisi, st puudub e-mail ning nutitelefon. Seepärast puudus kostjal võimalus tellida elektrooniline meeldetuletusmeede, st dokumendi (dokumentide) aegumisest teavitamine. Kostja peab arvestust meeldejätmisega ning kui politsei teavitas liiklusõnnetuse järgsel menetlusel, et viimasel on tervisetõend aegunud ja seepärast juhtimisõigus peatunud oli see informatsioon kostjale üllatav. Riigikohus on oma
3. jaanuari
4. aasta otsuse nr 2-15-11797 punktis 13 asunud seisukohal, et erandlikel juhtudel on tagasinõudeõiguse piiramine õigustatud – näiteks siis, kui isik on unustanud jälgida juhtimisõiguse kehtivust ja see on hiljuti enne õnnetuse toimumist lõppenud. Kostja on seisukohal, et praegusel juhul on tema olukord veelgi erandlikum, kuna kostja ei ole unustanud jälgida juhtimisõiguse kehtivust, pidades selle uuendamise aega aasta lõpuga. Kostja planeeris tervisetõendit uuendada detsembris
5. Kostja märgib, et hagiavaldusele lisatud 08.01.2020 tagasinõue on kostjale üllatav, sest hageja ei ole seda kostjale edastanud. Kokkuvõtlikult on kostja seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud LkindlS § 53 lõike 2 p-s 3 toodud eeldused ja kostjal ei puudunud juhtimisõigus LS § 90 lg 1 p 1 tähenduses, vaid see oli peatunud LS § 124 lg 3 p 2 kohaselt. Käesoleval juhul kohalduvad Riigikohtu
6. jaanuari
7. aasta lahendist nr 2-15-11797 p-st 13 tulenevad erandlikud juhud, mille alusel koostoimes LS § 90 lg 1 p 1 , § 124 lg 3 p 2 ei anna kindlustusandjale tagasinõude õigust LkindlS § 53 lõike 2 p 3 alusel. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja nõustub kostjaga, et hageja tagasinõude aluseks on LKindlS § 53 lg 2 p 3, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit LS § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. Kehtib eeldus, et kindlustusjuhtum toimus seetõttu, et ta juhtis sõidukit LS § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates ehk liiklusõnnetus toimus seetõtu, et kostja terviseseisund ei võimaldanud mootorsõidukit ohutult juhtida. Kostja ei ole seda eeldust ümber lükanud ja ta ei ole tõendanud, et liiklusõnnetuse oleks põhjustanud mingisugune muu asjaolu. Kui kostja ei oleks 30.11.2019 rikkunud mootorsõiduki juhtimise keeldu, siis ei oleks ka liiklusõnnetust toimunud. Toimunud liiklusõnnetus näitab, et kostja ei olnud võimeline mootorsõidukit juhtima ning järgima liiklusseaduses sätestatud reegleid, sh liiklema ohutult. Vastupidisel korral ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Samuti viitab kostja ise oma kõrgele eale ja ealistele iseärasustele, sh mälu nõrgenemisele. Samuti on hageja hinnangul oluline, et kostja ei ole pärast liiklusõnnetuse toimumist läbinud sõidukijuhile ettenähtud tervisekontrolli, kuigi see oli tal kavas
8. aasta detsembris. Asjaolu, et kostjal puudub käesoleva ajani mootorsõidukijuhi tervisetõend, viitab hageja hinnangul sellele, et kostja tervislik seisund ei võimalda mootorsõidukit ohutult juhtida. Hageja hinnangul ei ole küsimus mitte unustamises juhiloa kehtivust pikendada vaid kostja võimes mootorsõidukit ohutult juhtida. Kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata, et ta on korrektselt sõitnud ja regulaarselt läbinud ka tervisekontrolli. 30.11.2019 ei sõitnud kostja korrektselt, seda on näha ka videosalvestiselt, mille hageja esitas koos hagiavaldusega. Mootorsõiduki ohutu juhtimisvõime puudumine ei ole hageja hinnangul erandlik asjaolu, mis välistaks tagasinõue esitamise. Vastuseks kostja seisukohale, et hageja ei ole ksotjale tagasinõuet edastanud, märgib hageja, et saatis kirja kostja rahvastikuregistris olevale postiaadressile lihtkirjana postiteenuse vahendusel. Seadusest ei tulene, et kahjunõue ehk võlausaldaja ettepanek kohustuse 3 täitmiseks tuleb kätte toimetada nii nagu kohtumenetlusseadustikus menetlusdokumente. Eeltoodu tõttu oli hagejal mõistlikult võttes ja tuginedes TsÜS § 14 lg 1,2 ja § 69 lg 2 teisele lausele, alus saata kahjunõude avaldus kostja enda poolt näidatud elukohajärgsele ja kahju põhjustanud koha aadressile. Hageja hinnangul on tulenevalt LKindlS § 53 lg 3 kostja kohustus tõendada, et tema terviseseisund vastas avarii hetkel (30.11.2019) LS § 101 lg 10 sätestatud tervisenõuetele. Kostaja ei ole seda menetluse käigus tõendanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et liiklusõnnetuse oleks põhjustanud mingisugune muu asjaolu. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole kogu menetluse jooksul andnud omapoolset selgitust liiklusõnnetuse põhjustamise kohta. Kostja ei ole selgitanud (ega tõendanud), miks liiklusõnnetus toimus. Järelikult jääb kehtima LKindlS § 53 lg 3 kohane eeldus, et sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. Kostja seisukoht hageja seisukohale Kostja märgib, et ei ole tervisekontrolli läinud seepärast, et liiklusõnnetuse tagajärjel puudub kostjal liiklusvahend (auto), samuti oli liiklusõnnetusega seonduvalt kostja hingeliselt löödud ja ei soovinudki autot juhtida. Kostja on aastaid omanud juhtimisõigust ja kõike seda ilma intsidentideta. Liiklusõnnetuse fakt ei tõesta seda, et kostja ei juhtinud mootorsõidukit ohutult ja soovis liiklusõnnetuse põhjustada. Liiklusõnnetuse põhjustajaks võib olla auto tehniline rike või muu kõrvaline asjaolu (näiteks pedaali alla veerenud ese). Kostja märgib, et hageja ei ole kogu menetluse jooksul palunud või nõudnud kostjal anda omapoolset selgitust liiklusõnnetuse põhjustamise kohta. Samuti pole kostjalt küsitud selgitusi või tõendeid, miks liiklusõnnetus toimus. Kostja arvates viitab see asjaolule, et hagejal pole tegelikult soovi toimunud liiklusõnnetuse põhjustanud asjaolude väljaselgitamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade, kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus selles, et 30.11.2019 toimus Viimsi, Muuli tee 2 maja juures liiklusõnnetus, kus sõiduk xxxx (xxxx), mida juhtis kostja, kaotas juhitavuse ja sõitis otsa sõidukile xxxx (xxxx) ning seejärel vastu liiklusmärki. Sõiduk xxxx (xxxx) sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki xxxx (xxxx) kindlustusandja hageja ning kindlustusvõtja kostja. Hageja hüvitas sõiduki xxxx (xxxx) omanikule põhjustatud kahju 3627 eurot ja liiklusmärkide taastamise kulu 584,40 eurot. Seega on hageja 4 hüvitanud kahju kokku 4211,40 eurot. Kostja mootorsõiduki juhtimisõigus oli 30.11.2019 seisuga peatunud LS § 124 lg 3 p 2 kohaselt. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus esitada kostja vastu tagasinõue liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 2 p 3 alusel. LKindlS § 53 lg 2 p 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lg 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. LKindlS § 53 lg 3 kohaselt eeldatakse, et sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi LKindlS § 53 lg-s 2 nimetatud asjaolu tõttu. Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 124 lg p 2 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Käesoleval juhul on hagiavaldusele lisatud Maanteeameti 10.12.2019 päringu vastusega tõendatud, et kostja mootorsõiduki juhtimisõigus oli seisuga 30.11.2019 LS § 124 lg 3 p 2 kohaselt peatunud. Kostja on oma 24.04.2020 vastuses märkinud, et tema tervisetõend aegus 07.10.

1. Kostja vastuväidete kohaselt oli tal teadmine, et tervisetõend lõpeb 2019.a lõpuga. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul esineb erandlik asjaolu, mistõttu on tagasinõudeõiguse piiramine õigustatud, kuivõrd kostja ei unustanud tervisetõendit pikendada, vaid ta arvas, et tervisetõendit tuleb uuendada
2. aasta lõpus. Kohus märgib, et tagasinõude rahuldamata jätmine eeldab, et kostja lükkab ümber LKindlS § 53 lg-s 3 sätestatud põhjusliku seose eelduse. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud mingeid tõendeid põhjusliku seose puudumise kohta, mille alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et liiklusõnnetus juhtus mingil muul põhjusel, kui seetõttu, et kostja tervislik seisund ei võimalda mootorsõidukit ohutult juhtida. Kostja on 11.11.2020 seisukohas märkinud, et hageja ei ole kogu menetluse jooksul palunud või nõudnud kostjal anda omapoolset selgitust liiklusõnnetuse põhjustamise kohta. Samuti pole kostjalt küsitud selgitusi või tõendeid, miks liiklusõnnetus toimus. Kostja arvates viitab see asjaolule, et hagejal pole tegelikult soovi toimunud liiklusõnnetuse põhjustanud asjaolude väljaselgitamiseks. Kostja on aastaid omanud juhtimisõigust ja kõike seda ilma intsidentideta. Liiklusõnnetuse fakt ei tõesta seda, et kostja ei juhtinud mootorsõidukit ohutult ja soovis liiklusõnnetuse põhjustada. Liiklusõnnetuse põhjustajaks võib olla auto tehniline rike või muu kõrvaline asjaolu (näiteks pedaali alla veerenud ese). Kohus on seisukohal, et kostja väited on hüpoteetilised, paljasõnalised ja tõendamata ning ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus märgib, et

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et liiklusõnnetuse põhjustajaks võis olla auto tehniline rike või muu asjaolu. Hageja on tõendanud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 124 lg 3 p 2 kohaselt peatunud. Kostja 24.04.2020 vastuse kohaselt aegus kostja tervistõend 07.10.2019, s.o peaaegu kaks kuud enne liiklusõnnetuse toimumist. Seega ei olnud kostja juhtimisõigus peatunud hiljuti enne õnnetuse toimumist, millest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja viide Riigikohtu otsuse nr 2-15-11797 punktile 13. Kostja kohustus on kontrollida, et tema juhtimisõigust tõendavad dokumendid on korras. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud tõendeid põhjusliku seose puudumise kohta, mille alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et liiklusõnnetus juhtus mingil muul põhjusel, kui seetõttu, et kostja tervislik seisund ei võimalda mootorsõidukit ohutult juhtida. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja tervisetõend aegunud ning seetõttu juhtimisõigus peatunud. Seega on täidetud LKindlS § 53 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldused tagasinõude esitamiseks. 5 Arvestades eeltoodud põhjendusi on kohus seisukohal, et hagejal on tagasinõudeõigus kostja suhtes ning hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel

§ 162

lg 1 sätestatust.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud riigilõivust summas 400 eurot ja õigusabikuludest summas 660 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud õigusabi 5 tundi ja 30 minutit hinnaga 120 eurot/h. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-134-16). Kohus, analüüsinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades tsiviilasja mahtu ja asjaolu, et tegemist ei ole mahuka ega õiguslikult keeruka vaidlusega, tuleb põhjendatuks lugeda hagejale osutatud õigusabi kokku 4 tunni ulatuses. Kokku moodustavad põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 880 eurot (sh õigusabikulud 480 eurot ja riigilõiv 400 eurot).

§ 177

lg 4 ning hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni hageja kasuks.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 6