Obsah (7)

§ 163§ 403§ 173§ 164§ 174§ 177§ 434

2-20-269 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-269 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Aktiva Finants OÜ hagi A. P. ja

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

(tl. 3944) ASJA EDASINE KÄIK

1. 13.02.2020 esitas hageja esindaja taotluse välja selgitada, kas kostjate esindajal Anna Gljantseval on esindusõigus või mitte, kuna hagejal puudub võimalus pidada kompromissi läbirääkimise esindamisõigust mitteomava isikuga (tl. 46-47) 13.02.2020 menetlustoimingu protokollist nähtub, et Anna Gljantseva lubas esitada kliendilepingu ka M. G.ga. (tl. 49)
2. 19.02.2020 kohtunõudega kohustati Anna Gljantsevat esitama kohtule kas kostjate poolt isiklikult allkirjastatud ja esindajale väljastatud volikirjad või isiklikult kostjate endi poolt allkirjastatud vastused hagiavaldusele. Kohus märkis, et kohtunõude täitmata jätmisel jätab kohus kostjate vastused tähelepanuta. (tl. 56)
3. Hageja esindaja esitas 26.02.2020 seisukoha, milles märkis, et edastas 25.02.2020 kostjate esindajale kompromissettepaneku, milles märkis „Täitemenetlus on käinud juba alates oktoobrist 2015, ning võla katteks ei ole midagi tasutud 4,5 aasta jooksul. Alles siis, kui hageja esitas kohtusse hagi, on hakanud midagi juhtuma ja võlgnik avaldab soovi võlg tasuda. Kohtumenetluse alustamiseks on hageja tasunud riigilõivu ja 350 eurot ja esindustasu 5 tunni eest 600 eurot. Siia juurde ma hetkel ei arvesta ajakulu mitmekordsetele e-kirjade teel saadetud selgitustele, mida ma olen olnud sunnitud tegema, et kostjad vormistaksid oma esindajale esindusõigust tõendavad dokumendid. Hageja pakub kompromissi summaks 1 100 eurot, mis tasutakse kokkulepitud maksegraafiku alusel.“ Kostjate esindaja A. Gljantseva kompromissiga ei nõustunud, vastates, et „Ilmselt te ei tunne seadust ega saa aru, mis on kompromiss, seega ei näe mõtet arutleda teiega veel midagi asja kohta. Tegelikult see juba oli selge siis, kui teile ei meeldinud minu volikirjad). Jõudu“. Hageja palus hagi rahuldada. (tl. 69-70)
4. Kostjate esindaja Anna Gljantseva esitas 09.03.2020 seisukoha (allkirjastatud kell 13.37), milles ei nõustunud hageja kompromissiga, mille summa ületab 3-kordselt nõude põhisumma. Kostjad on nõus tasuma koheselt võlgnevuse ja lõpetama asja menetluse (t. 74-75).
6. märtsil 2020.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt

§ 403

lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite, sh menetluskulude nimekirja, esitamiseks kuni 30.03.

1. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks
2. aprillil 2020 kantselei kaudu (teade allkirjastatud kell 15.56; tl. 77)
3. Hageja esindaja esitas 30.03.2020 kohtule seisukoha, milles palus hagi rahuldada. Kompromissi sõlmimine oleks võimalik ainult juhul, kui kostjad lisaks võlasummale hüvitaksid ka mingis osas hageja menetluskulud, kuid kostjad ei ole sellega nõustunud. Esindaja märkis, et antud nõude puhul on siiski tegemist ühisvara jagamise, mitte võla väljamõistmise nõudega. Esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 1250 eurot, sh riigilõiv kogusummas 350 eurot ja õigusabikulud 900 eurot. (tl. 81-83)
4. Kostjate esindaja A. Gljantseva täiendavaid seisukohti/vastuväiteid ei esitanud.
5. Kostja M. G. esitas 31.03.2020 kohtule avalduse, milles loobub esindaja Anna Gljantseva teenustest. (tl. 85)
6. 31.03.2020 menetlustoimingu protokollist nähtub, et kostja M. G. avaldas, et ei soovi ega ei ole soovinud enda esindajaks Anna Gljantsevat, et volikirja tõi talle allkirjastamiseks A. P. M. G. teatas, et ta on nõus hagiga, so ühisvara jagamisega ja korteriomandi müügiga, kuna nad on 4 alates
7. aastast lahutatud ja tema selles korteris ei ela. Ühisvara jäi nende vahel jagamata. Kostja lisas, et ta ei ole nõus hageja menetluskulude kandmisega, kuna ta ei ole seotud võlgnevusega ning kohtumenetlus on tingitud kostja A. P. käitumisest, mitte tema käitumisest. Seega palus M. G. jätta kõik hageja menetluskulud kostja A. P. kanda. (tl. 86) KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9. Vaidlust ei ole selles, et kostjatele kuulub korteriomand xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonda kantud registriossa nr xxxxxx). Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt on korteriomand kostjate ühisomandis (tl. 12-13). Kohtutäitur K. Maalmani 13.12.2019 tõendist nähtub, et kohtutäituri menetluses on Aktiva Finants nõue A. P. vastu 342,66 euro nõudes ning, et võlgniku ainsaks varaks on ühisomandis olev korteriomand, samas puudub täitedokument, mis võimaldaks pöörata nõuet ühisvarale. Nõue on täies ulatuses rahuldamata. (tl. 10).
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 211 kohaselt, kui enne käesoleva seaduse jõustumist abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasade vahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumist käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Kooskõlas eeltooduga kuuluvad kostjate kui abikaasade vahelistele varaliste suhetele kohaldamisele PKS-s toodud varaühisuse kohta käivad sätted. PKS § 33 lg 3 kohaselt sama paragrahvi lg 1 nimetamata muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisti. Hageja nõue lõpetada A. P. ja M. G. ühisomand korteriomandile, asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx selle müümisega avalikul enampakkumisel; müügist saadud raha jagada kostjate A. P. ja M. G. vahel võrdsetes osades; A. P.le jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kohtulahendist nr xxx tulenevad A. P. kohustused Aktiva Finants OÜ ees, on seaduslik ja põhjendatud. Hageja poolt on tõendatud, et tema nõude täitmine muul viisil on osutanud võimatuks.
2. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada selliselt, et asi jagatakse omanike vahel reaalosadeks, asi antakse ühele või mitmele ühisomanikule, pannes kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas, müüa asi avalikul või ühisomandike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomandike vahel vastavalt nende osa suurusele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. 5
3. Kostja A. P. ühisvara jagamisega/kaasomandi lõpetamisega ei nõustunud, märkides, et on nõus tasuma võlgnevuse kahes osas, esimese osa hiljemalt
4. märtsiks 2020 ja teise osa hiljemalt
5. aprilliks
6. (tl. 39-44) 09.03.2020 vastuse kohaselt oli kostja nõus tasuma võlgnevuse koheselt. (tl. 74-75) Kostja A. P., vaatamata tema esindaja kinnitusele, et kostja on nõus võlgnevuse koheselt tasuma, ei ole seda senini teinud (vähemalt kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi maksekorraldust, mis tõendaks käesoleva nõude aluseks oleva võlgnevuse tasumist kostja poolt).
7. Kostja M. G. 31.03.2020 avaldusega loobus esindaja Anna Gljantseva teenustest. Telefonivestluses kostja teatas, et ta ei soovinud enda esindamist A. Gljantseva poolt, volikirja allkirjastamiseks tõi talle kaaskostja A. P. Kostja M. G. nõustus hagiga täies ulatuses, va menetluskulud, mille ta palus jätta kaaskostja kanda (tl. 85-86).
8. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses, lõpetades A. P. ja M. G. ühisomandi korteriomandile, asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonda kantud registriosa nr xxxxxx) selle müümisega avalikul enampakkumisel; korteriomandi müügist saadud raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades, so ½ müügihinnast kuulub A. P.le ja ½ müügihinnast kuulub M. G.le; A. P.le jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kohtulahendist nr xxx tulenevad A. P. kohustused Aktiva Finants OÜ ees. Menetluskulud 22.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt

§ 164

lg 1, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kostja M. G. palus jätta hageja menetluskulud kostja A. P. kanda. Kostja leiab, et kuna kohtumenetlus oli algatatud seoses A. P. võlgnevusega, siis ei oleks põhjendatud jätta menetluskulusid tema kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 23. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 4.

6 Hageja menetluskulud on riigilõiv 350 eurot (300+50) ja õigusabikulud 900 eurot, kokku 1 250 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal õigusabi osutamiseks 7,5 tundi, maksumusega 120 eurot tund (ilma käibemaksuta), sh asja analüüsile, dokumentide väljanõudmisele kohtutäiturilt ja arhiivist, registri väljavõtted, asjaolude väljaselgitamine, õigusliku positsiooni kujundamine, komplekteerimine – 3,0 tundi; hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 2,0 tundi; kostja esindaja volituste osas kirjavahetuse pidamine ja taotluse esitamine - 1,0 tund; 26.02.2020 seisukoha koostamine ja esitamine – 45 minutit ja 27.03.2020 seisukoha koostamine ja esitamine – 45 minutit. Kostja A. P. menetluskuludega ei nõustunud, kostja palus jätta menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohus slegitab, et kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis puudub võimalus

§ 163lg 1 kohaldamiseks.

1. Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt hageja esindaja poolt kohtule esitatud menetluskulusid ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Hageja poolt esitatud andmed (arveid ei ole hageja esitanud): • Asja analüüs, dokumentide väljanõudmine kohtutäiturilt ja arhiivist, registri väljavõtted, asjaolude väljaselgitamine, õigusliku positsiooni kujundamine, komplekteerimine – ajakulu 3,0 tundi, maksumusega 120 eurot tund, kokku 360 eurot. Kohtu arvates ei ole toimingud, nagu õigusliku positsiooni kujundamine, dokumentide komplekteerimine ja analüüs ning kohtule esitamine käsitletavad õigusteenuse osutamisena ja nende eest eraldi tasu nõuda ei saa. Kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamisel tuleb see ka vastavalt vormistada, sh. vajalike lisadega ja kohtule esitada, seega on kõik ülalnimetatud toimingud hõlmatud hagiavalduse koostamise ajakuluga. Teisiti öeldes peaks selline ajakulu sisalduma menetlusdokumendi koostamise ajakulus endas. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja taotluse nimetatud toimingutele kulunud ajakulu osas täies ulatuses rahuldamata: • Kostja esindaja volituste osas kirjavahetuse pidamine ja taotluse esitamine – ajakulu 1,0 tundi, maksumusega 120 eurot tund, kokku 120 eurot. Kohus, tutvudes kohtule esitatud e-kirja ja taotlusega, leiab, et hageja põhjendatud ajakulu moodustab 0,5 tundi, kuna: 1) kohtule esitatud taotlus ei ole pikk, sisuline osa moodustab 0,25 lk (kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et hageja on kasutanud tavapärasest suuremat reavahet, milles tulenevalt on dokumendi näiline maht suurem tegelikust mahust); 2) seoses kostjate esindaja volitustega on kohtule esitatud ainult 1 e-kiri (13.02.2020), mille maht moodustab 3 rida; seega peab kohus antud toimingutega seotud põhjendatud ajakuluks kokku 0,5 tundi, maksumusega 60 eurot. • 26.02.2020 seisukoha koostamine ja esitamine - ajakulu 45 minutit, maksumusega 120 eurot tund, kokku 90 eurot. Kohus, tutvudes kohtule esitatud seisukohaga, leiab, et hageja põhjendatud ajakulu moodustab 15 minutit, kuna kohtule esitatud seisukoht ei ole pikk, sisuline osa moodustab mõne rea (kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et hageja on kasutanud tavapärasest suuremat reavahet, milles tulenevalt on dokumendi näiline maht suurem tegelikust mahust, samuti moodustab antud seisukohas suurema osa copy-paste pooltevahelisest kirjavahetusest), seega peab kohus antud toimingutega seotud põhjendatud ajakuluks kokku 15 minutit, maksumusega 30 eurot. • 27.03.2020 seisukoha koostamine ja esitamine - ajakulu 45 minutit, maksumusega 120 eurot tund, kokku 90 eurot. Hageja esindaja poolt ei ole kohtule esitatud 27.03.2020 kuupäevaga dokumenti, seega ei saa kohus antud toimingu eest tasu määrata. Kui hageja esindaja pidas silmas 30.03.2020 esitatud dokumenti, siis võttes arvesse, et tegemist on suuremas osas menetluskulude nimekirjaga, mille koostamisele kulunud tasu ei hüvitata. 7 Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja taotluse nimetatud toimingutele kulunud ajakulu osas täies ulatuses rahuldamata: Kohus pöörab hageja tähelepanu ka asjaolule, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud summas 900 eurot; hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel, asi on lahendatud kirjalikus menetluses. Võib-olla oleks ka õnnestunud pooltevahelise kompromissi sõlmimine, kui hageja oleks esitanud kostjatele mõistlikus suuruses menetluskulude nõude, samuti teavitanud kostjaid sellest, et kompromissi sõlmimisega on võimalik vähendada muuhulgas ka riigilõivu summat 50% võrra, kuna selles ulatuses oleks hagejal olnud õigus taotleda riigilõivu tagastamist. Hageja poolt kostjatele tehtud kompromissettepanekust neid asjaolusid ei nähtu. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud õigusabikulud moodustavad kokku 330 eurot (2 tundi 45 minutit x 120 eurot, ilma käibemaksuta), sh hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise kulud 240 eurot; kostja esindaja volituste osas kirjavahetuse pidamine ja taotluse esitamise ajakuku 0,5 tundi ning 26.02.2020 seisukoha koostamise ja esitamise ajakulu 15 minutit.
2. Kuna hageja tasus riigilõivu kogusummas 350 eurot (300+50), siis moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud kokku 680 eurot (350+330). Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
3. Kohus leiab, et on põhjendatud jätta hageja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses, so summas 680 eurot, mitte solidaarselt kostjate, vaid kostja A. P. kanda.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Seega kuulub kostjalt A. P.lt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 680 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (680 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2. Kostjate menetluskulud jätab kohus kostjate endi kanda. 28.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 29. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 8