Obsah (9)

§ 62§ 444§ 317§ 173§ 174§ 163§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 11.jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-131362 Tsiviilasi Renovum OÜ hagi

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Renovum OÜ (hageja) esitas 20.08.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J Vlt (kostja) 3 050,25 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 03.09.2020 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 21.10.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 10.11.2020 hagi, mille Harju Maakohus võttis 17.11.2020 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
3. Nõude aluseks on xxx ja kostja vahel 05.03.2020 sõlmitud laenuleping nr xxx, mille kohaselt xxx andis kostjale laenu summas 2000 eurot ja kostja kohustus selle tagastama maksegraafiku alusel koos intressiga. Kuna kostja rikkus oma kohustusi, ütles xxx laenulepingu 14.07.2020 üles. 14.08.2020 loovutas xxx oma nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu alusel võlgnevust 2 000 eurot, intressi (perioodi 05.04.2020-14.07.2020 eest) 273,55 eurot, lepingu 2 hooldustasu 21,50 eurot, viivist (perioodi 06.04.2020-10.11.2020 eest) 275,82 eurot, võla sissenõudekulu ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 800 eurot (riigilõiv 300 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 480 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 18.11.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (28.12.2020) ega käesoleva ajani hagile vastanud.
5. Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt – ulatuses, milles see hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. on
6. Kohus märgib, et hageja nõuab kostjalt viivist määras 40% aastas. Lepingus kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära 5 korda. Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-166-05, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk: - 55,71 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 06.04.2020-14.07.2020 (55,71 x 0,021858% x 100) 1,22 eurot; - 57,56 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 06.05.2020-14.07.2020 (57,56 x 0,021858% x 70) 0,88 eurot; - 59,48 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 06.06.2020-14.07.2020 (59,48 x 0,21858% x 39) 0,51 eurot; - 61,47 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 06.07.2020-14.07.2020 (61,47 x 0,021858% x 9) 0,12 eurot; - 2000 euro tasumisega viivitamise eest perioodil 15.07.2020-10.11.2020 (2000 x 0,021858% x 119) 52,02 eurot. Kokku perioodi 06.04.2020-10.11.2020 eest 54,75 eurot.
7. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult

§ 317alusel on täidetud.

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

9.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi ligikaudu 91% ulatuses, peab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda. 10.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

1. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 4 töötunni eest, kokku 480 eurot (s.o 120 eurot/h). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on 3 standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 200 eurot.
2. Seega on põhjendatud hageja menetluskulud 520 eurot (300 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 200 eurot).
3. Kuivõrd kohus jätab 91% ulatuses menetluskulud kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 473,20 eurot (s.o 91% 520 eurost). 14.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 15.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4