S § 68 lg. 1 sätete kohaldamisel mõisteti karistuseks 2 kuud ja 17 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg. 1, 3 alusel täitmisele pööramata 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kriminaalasi Pavel Novikovi süüdistuses KarS § 121 lg. 2 p. 2, 3 järgi. Menetlustoiming Taotluse lahendamine seoses mõistliku menetlusaja möödumisega RESOLUTSIOON: 1. Juhindudes
S § 121 lg. 2 p. 2, 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kriminaalmenetlus (1-18-1823, kohtueelses menetluses 15231500397) seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. 2. Kriminaalmenetluse kuludena määratud kaitsjatele makstud tasud kokku summas 678,60 eurot – jätta
1 3. Asitõenditena kriminaalasjas olevad 2 CD-plaati – jätta kohtumääruse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde
3 p. 1 alusel. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUSE SISU: Pavel Novikovi süüdistatakse selles, et tema olles varem 10.10.2014.a Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemise eest, 27.10.2014.a xxxx asuva maja lähedal lõi oma elukaaslast K Kt üks kord jalaga vastu paremat jalga, mille tõttu kannatanu kukkus. Seejärel xxxx maja trepikojas tiris kannatanut juustest ja tõukas kannatanut peaga vastu seina ja ust, lõi kannatanut korduvalt käelabaga vastu põske, lõi korduvalt rusikaga kõhtu ning lõi kannatanut korduvalt jala ja rusikatega vastu vasaku jala reit. Pavel Novikovi tegevuse tõttu tundis kannatanu K K füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi: vastavalt 27.10.2014.a kiirabikaardile pea pindmised vigastused, küünarvarre pindmised vigastused, reite ja säärte põrutused ning vastavalt 28.10.2014.a isiku läbivaatuse protokollile hematoomi paremal küünarvarrel, punetused vasakul reiel ja paremal põlvel. Samuti tema 24.03.2015.a kella 19:00 paiku xxxx korteris lõi oma elukaaslast K Kt korduvalt jalgade ja rusikatega vastu jalgu ja üks kord käega vastu pead, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – verevalumid mõlema reie piirkonnas. Seega pani Pavel Novikov toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, see on KarS § 121 lg. 2 p. 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE ASJAOLUD: Harju Maakohtu 20.04.2018.a kohtumäärusega nr 1-18-1823 anti Pavel Novikov üldmenetluses süüdistatavana KarS § 121 lg. 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises kohtu alla ning määrati kriminaalasja arutada avalikul kohtuistungil Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 05.06.2018.a, 06.06.2018.a ja 20.06.2018.a, algusega kell 10:00. 18.10.2018.a toimunud kohtuistungil esitas prokurör kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Novikovi suhtes, määrates talle sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse, samuti kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud. Harju Maakohtu 18.10.2018.a määrusega rahuldati prokuröri taotlus ning lõpetati kriminaalasjas nr 1-18-1823 (kohtueelses menetluses 15231500397) menetlus Pavel Novikovi suhtes süüdistuses KarS § 121 lg. 2 p. 2, 3 järgi
alusel, kuivõrd kohus leidis, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2 ja 3 alusel kohustati Pavel Novikovi 4 kuu jooksul arvates kohtumääruse tegemisest ehk hiljemalt 18.02.2019.a tasuma kriminaalmenetluse kulud (kaitsjatasu) summa 597 eurot ning osalema sotsiaalprogrammis, suunatuna xxxx tugigruppi. 2 13.08.2020.a määrusega jäeti
alusel rahuldamata Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotlus vabastada Pavel Novikov Harju Maakohtu 18.10.2018.a kohtumäärusega nr 1-18-1823
2, lg. 3 alusel talle määratud kohustusest tasuda riigituludesse 597 €. 27.11.2020.a esitati Harju Maakohtule taotlus kriminaalmenetluse uuendamiseks ning seejärel kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Taotluses märgib prokurör, et
6 kohaselt kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Kuna Pavel Novikov ei ole täitnud talle Harju Maakohtu 18.10.2018.a määrusega pandud kohustust tasuda kriminaalmenetluse kulud 597 eurot, tuleb prokuröri hinnangul
6 alusel kriminaalmenetlus uuendada. Järgnevalt toob prokurör taotluses välja, et
kohaselt, kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada.
1 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. Taotluses tuuakse välja, et kriminaalasjas alustati menetlust 28.10.2014.a ning Pavel Novikov oli esimest korda kahtlustatavana üle kuulatud 09.06.2015.a. Pavel Novikovi poolt olid kuriteod toime pandud 27.10.2014.a ja 24.03.2015.a, seega kuritegude toimepanemisest on möödunud üle 5 aasta. Tegemist on II astme kuritegudega ning 18.10.2018.a lahendit tehes on kohus andnud hinnangu nii kuritegude raskusele kui sellele, et süüdistatava süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub. Kahes II astme kuriteos, mis ei ole eriti keerukad ega mahukad, ületab prokuröri hinnangul rohkem kui 5-aastane menetlus mõistliku menetlusaja. Seega, juhindudes
§-st 202 lg-st 6 ja
§-st 2742 lg-st 1 taotleb ringkonnaprokurör uuendada kriminaalmenetluse Pavel Novikovi suhtes kriminaalasjas nr 1-18-1823
202 lg. 6 alusel ning lõpetada kriminaalmenetluse kriminaalasjas nr 1-18-1823
1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Harju Maakohtu 06.01.2021.a määrusega rahuldati Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Ülle Jaanholdi taotlus kriminaalmenetluse uuendamiseks Pavel Novikovi suhtes kriminaalasjas nr 1-18-1823
S § 121 lg. 2 p. 2, 3 järgi.
1 kohaselt esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega määrati läbi vaadata korraldaval istungil
20.01.2021.a toimunud kohtuistungil märkis prokurör, et kuriteod, mida Pavel Novikovile ette heidetakse, on aastast 2014.a ja 2015.a ning ilmselgelt on mõistlik menetlusaeg möödunud. Tegemist on kahe kuriteoepisoodiga, mis on teise astme kuriteod ja millised ei ole keerukad ega mahukad. Kui hakata kriminaalasja üldmenetluses arutama, siis lõpliku menetlusotsuseni jõudmine võtaks veel küllaltki palju aega, mis aga prokuröri hinnangul pole mõistlik. Menetluskulud palus prokurör jätta riigi kanda ning 2 CD-plaati jätta kriminaalasja materjalide juurde. 3 Kaitsja toetas prokuröri taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumisega ning leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine on igati põhjendatud. Hüvitisnõudeid riigile Pavel Novikovil ei ole. Pavel Novikov selgitas kohtule, et on prokuröri poolt esitatud taotluse sisuga tutvunud ning nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED: Kohus, olles tutvunud käesoleva kriminaalasjaga, tõdeb, et antud kriminaalasi ei ole oma sisult keerukas ega mahukas. Tegemist on kriminaalasjaga, mille raames menetletakse kahte kuriteoepisoodi, neist esimene on Pavel Novikovi poolt süüdistuse kohaselt toime pandud 27.10.2014.a (kriminaalmenetlust alustati 28.10.2014.a) ning teine 24.03.2015.a (kriminaalmenetlust alustati 27.03.2015.a). Süüdistusakt edastati kohtule 01.03.2018.a ning 18.10.2018.a määrusega lõpetati menetlus Pavel Novikovi suhtes
sätete põhiselt, kuid Pavel Novikov jättis temale määratud kohustused osaliselt täitmata. Tulenevalt Riigikohtus väljendatud seisukohast (vt Riigikohtu 20.12.2019.a määrus nr 1-1710050, p. 15) tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel
1 alusel arvestada sama seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid: kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ning muid asjaolusid. Järjekindla kohtupraktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Käesolevas kriminaalasjas heidetakse Pavel Novikovile ette KarS §-s 121 lg-s 2 p-des 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemist, mille eest on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistuse kohaselt on Pavel Novikovi poolt esimene tegu toime pandud 27.10.2014.a (kriminaalmenetlust alustati 28.10.2014.a), mis on ajaliselt üle 6 aasta tagasi. Teine tegu aga 24.03.2015.a (kriminaalmenetlust alustati 27.03.2015.a), kus ca 1,5 kuu pärast möödub teost samuti 6 aastat. KarS § 121 lg. 2 p. 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegu, mida P. Novikovile ette heidetakse, ei ole olemuselt keerukas. Ka ei ole kriminaalasi mahukas – kohtule tutvumiseks esitatud toimik sisaldab endas 208-l leheküljel erinevaid tõendeid ja dokumentatsiooni. Toimikust nähtub, et kriminaalmenetlust on alustatud 2014.a oktoobris. Kriminaalasja raames on kannatanu üle kuulatud korduvalt 28.10.2014.a, 04.11.2014.a ja 04.06.2015.a. Samuti on üle kuulatud erinevaid tunnistajaid: V K 04.11.2014.a, 30.04.2015.a, 08.09.2015.a; J J 02.06.2015.a; I R 17.04.2015.a, 07.09.2015.a; I J 05.06.2015.a; R R 27.03.2015.a; S K 14.04.2015.a; I R 20.04.2015.a ning A V 04.08.2015.a. Pavel Novikov on üle kuulatud 09.06.2015.a, 18.06.2015.a ja 18.09.2015.a. Nähtuvalt toimiku materjalidest on erinevate isikute ülekuulamiste vahepealsetel aegadel tehtud ka muid toiminguid, näiteks isiku läbivaatust, koostatud erinevaid asitõendite vaatlusprotokolle, kogutud kannatanu ja süüdistatava tervisega seotud dokumente ning teostatud erinevaid päringuid. Kriminaaltoimiku lõppu on lisatud Harju Maakohtu 10.10.2014.a otsus selle kohta, et Pavel Novikov on süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ning mõistetud lõplikuks karistuseks vangistus 7 kuud ja 26 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 472 tunni ulatuses, tegemise tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. 21.10.2015.a määrusega on P. Novikov kuulutatud tagaotsitavaks
S § 69 sätete kohaldamisel Pavel Novikovile mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus täitmisele (s.o 6 kuud ja 5 päeva vangistust). Harju Maakohtu 4 19.04.2016.a määrusega kuulutati P. Novikov taas tagaotsitavaks. Harju Maakohtu 28.03.2017.a määrusega vabastati Pavel Novikov tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt, katseajaga 6 kuud. 28.02.2018.a määrusega on osaliselt Pavel Novikovi suhtes menetlus lõpetatud episoodides, mis puudutas 2014.a suve alguses, suvel, juunikuus, juuli keskel ning oktoobris toime pandud kuritegusid. Alles seejärel saadeti süüdistusakt kohtusse, s.o 01.03.2018.a. Eelviidatud Riigikohtu lahendis (Riigikohtu 20.12.2019.a määrus nr 1-17-10050, p. 10) on lisaks märgitud, et kriminaalmenetluse lõpetamine mõistliku aja möödumise tõttu eeldab
1 kohaselt süüdistatava nõusolekut. See tähendab, et selle sätte alusel menetluse lõpetamine on käsitatav riigi ja süüdistatava kokkuleppena. Sellise kokkuleppega tunnistab riik, et on süüteoasja ebamõistliku menetlusajaga riivanud süüdistatava õigusi ning isiku põhiõiguste riive süvenemise vältimiseks loobub asja edasisest menetlemisest ja süüküsimuse lahendamisest. Süüdistatav nõustub ebamõistlikust menetlusajast tuleneva riive hüvitisena menetluse lõpetamise ja süüküsimuse lahendamata jätmisega. Sellega loobub ta mõnedest menetluslikest garantiidest, mis kaasneksid menetluse jätkamisel, näiteks õigusest nõuda õigeksmõistmise korral süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Käesoleval juhul on taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega esitatud prokuratuuri poolt ning millega on nõustunud nii süüdistatav Pavel Novikov kui ka tema kaitsja Toomas Laanemaa. Kohus nõustub prokuröri poolt esitatud taotluses, samuti kohtistungil väljatoodud motiividega ning leiab samuti, et käesoleva kriminaalasja lahendamisel on mõistlik menetlusaeg möödunud. Olgugi, et Pavel Novikov on süüdi tunnistatud peale 18.10.2018.a kriminaalmenetluse lõpetamist 2-l korral: Harju Maakohtu 22.01.2020.a ning Harju Maakohtu 31.12.2020.a otsuste alusel, tuleb tähele panna, et süüdistuses etteheidetud teod on toime pandud 27.10.2014.a ning 24.03.2015.a, millest on möödunud ühe süüteo puhul rohkem kui 6 aastat ning teise süüteo puhul on peagi möödumas 6 aastat. Tõsi, tuleb tõdeda, et nähtuvalt kriminaalasja materjalidest oli Pavel Novikov tagaotsitav temale kriminaalasjaga nr 1-148109 seoses mõistetud karistusega, kuid nähtuvalt toimikust on 28.03.2017.a Pavel Novikov tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastatud. Isik asus karistust kandma nähtuvalt määrusest 22.10.2016.a, seega pidi tema asukoht olema selleks ajaks menetlejale teada või vähemalt pidi menetleja tema asukoha kindlaks tegemiseks teostama erinevaid päringuid/toiminguid, mille läbi oleks selgunud, et isik on asunud karistust kandma ning tema asukoht on seega tuvastatud. Viimane käesoleva kriminaalasjaga seotud toiming on tehtud aga alles 28.02.2018.a määrusega, mil osaliselt Pavel Novikovi suhtes menetlus lõpetati ning alles seejärel saadeti süüdistusakt kohtusse, s.o 01.03.2018.a. Seega on kriminaalasja menetlemisel esinenud küllatki pikaajaline ajavahemik, mil saab öelda, et menetlus on sisuliselt seisnud ning kohtu hinnangul on see mõneti põhjustanud ka mõistliku menetlusaja riivet. Isegi, kui Pavel Novikovi suhtes lõpetati kriminaalmenetlus 18.10.2018.a määrusega
sätete kohaldamisel ning isik ei täitnud temale määratud kohustusi, tuleb siiski tähele panna, et Pavel Novikovile on süüks arvatud teise astme kuritegu KarS § 121 lg. 2 p. 2, 3 järgi, mis vaieldamatult ei ole keerukas ega sisult mahukas ning süüks arvatavate tegude toimepanemisest möödunud, samuti menetlemisele kulunud aeg ületab mõistliku menetlusaja. Riigikohus on küll märkinud, et kriminaalmenetluse lõpetamine
1 alusel on mõistliku menetlusaja nõude rikkumisele reageerimisel n-ö viimane abinõu ning enne kriminaalmenetluse lõpetamise kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumist saab heastada muul viisil (vt Riigikohtu 07.12.2020.a otsus nr 1-17-3371, p. 59). 5 Kohtu hinnangul ei saa antud kriminaalasjas Pavel Novikovile mõistliku menetlusaja rikkumist heastada muu viisil, näiteks karistuse kergendamise näol (
1 p. 61). Arvestades kriminaalasja sisu ja keerukust, ei ole senine selle menetlemisele kulunud aeg igal juhul mõistlik, võttes arvesse veel tulevikus vajaminevat aega asja menetlemisele (üldmenetluses istungiaegade planeerimine, tõendite uurimine, isikuliste tõendite ülekuulamine jne). Veelgi enam, ei ole maakohtu otsustus isiku süüküsimuse lahendamisel lõplik, vaid kohtumenetluse pooltel on õigus realiseerida oma kaebeõigust nii ringkonnakohtusse kui lõppastmes Riigikohtusse, mistõttu ei saa konkreetselt prognoosida aega, mis võiks kuluda täieliku lõpplahendini jõudmiseks. Kohtu hinnangul on mõistlik menetlusaeg juba käesoleval hetkel möödunud, seega tuleb kriminaalmenetlus lõpetada vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine heastatav muul viisil. Ka avalik menetlushuvi ei kaalu üles mõistliku menetlusaja riivet. Tuleb tähele panna sedagi, et süüdistatava õiguse (s.o õigus mõistlikule menetlusajale) rikkumise intensiivsus on ajas süvenev ning süveneks veelgi, kui menetlust ei lõpetataks. Asjaolu, et kriminaalmenetluses tuleks vältida selliseid olukordi, kus süüdistatav peab liiga kauaks jääma ebakindlasse olukorda (nö ootama enda süüasja lõpplahendit), on märkinud ka EIK 03.06.2010.a kohtuotsuses (vt K jt vs Venemaa, p. 43). Kohus osutab, et Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 6 lg. 1 alusel on igaühel oma tsiviilõiguste ja – kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. EIÕK artikli 6 lg. 1 mõtte kohaselt alates päevast, mil isik on teada saanud tema suhtes algatatud kriminaalmenetlusest, on ka kahtlustatava olukord kriminaaluurimisest oluliselt mõjutatud (vt K vs Soome, EIK 20.01.2004.a otsus). Samasisulist seisukohta on avaldanud ka EIK 04.02.2010.a otsuses (M vs Eesti), milles kohus kordab, et EIÕK artikli 6 lõikes 1 viidatud „mõistlik aeg” algab kriminaalasjades isiku „süüdistamisega”. Süüdistamise all saab mõelda asja kohtusse jõudmisele eelnevat kuupäeva, näiteks vahi alla võtmise aega, nii isikule tema süüdistamisest ametlikult teavitamise aega kui ka kohtueelse uurimise alustamise aega. Seega tuleb mõistliku menetlusaja riivet tunnistada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite valguses.
1 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. (
alusel kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada). Eeltoodud motiividel, mida kohus määrus kajastas, tuleb juhindudes
S § 121 lg. 2 p. 2, 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. MENETLUSKULUD: 6 Kriminaalasjas on menetluskuluks
1 p. 4 alusel määratud kaitsjatele makstud tasud kokku summas 678,60 eurot (advokaat Margus Viirale makstud tasud kokku summas 597 eurot ning advokaat Toomas Laanemaale makstud tasu summas 81,60 eurot). Riigikohus on märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt Riigikohtu 23.05.2013.a määrus nr 3-1-1-39-13). Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kaitsjate Margus Viira ja Toomas Laanemaa poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust, leiab kohus, et esitatud taotlused kaitsjakulude hüvitamiseks on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kohus on seisukohal, et taotlustes esitatud õigusabikulude summa suurused seonduvad põhjendatud kaitsetoimingutega.
sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus lõpetab kriminaalasjas menetluse Pavel Novikovi suhtes seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, tuleb eelnimetatud menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstud tasud kogusummas 678,60 eurot jätta
ASITÕENDID: Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 2 CD-plaati kõnesalvestistega.
3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et asitõenditena kriminaalasjas olevad 2 CD-plaati tuleb jätta kohtumääruse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde
3 p. 1 põhiselt. Kohus juhindub
§-dest 126; 175; 183; 2742; 384, 387. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.