← Eesti

2-16-2273/113

Obsah (8)§ 450§ 174§ 465§ 657§ 210§ 460§ 175§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 450

lg 4 sätestab, et kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda. Maakohus leiab, et olukorras, kus kostjad on 13.06.2017 hageja nõude summas eurot 12 656,25 täielikult täitnud, puudub asjas alus tasaarvestuse resolutsioonile tuginedes hageja nõude täielikult või osaliselt rahuldamata jätmiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega määrata hageja menetluskulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märkis, et ei vaidlusta ekspertiisikulu (1175 eurot) ega riigilõivu (300 eurot) väljamõistmist. Maakohus rikkus

§ 174

lõiget 1 ja § 175 lõiget 1, kui lähtus vaid menetlusdokumentide lehekülgede arvust ning jättis osadele toimingutele kulunud aja lahendis käsitlemata. Lisaks jättis maakohus ebaõigesti välja mõistmata enne 12. detsembrit 2016 kantud menetluskuludelt 4 arvestatud käibemaksu. Maakohtu otsus ei vasta menetluskulude kindlaksmääramise osas

§ 465lg 2 p-s 8 ette nähtud põhjendamise kohustusele.

Hageja on füüsiline isik, kes ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu maha arvestada. Hageja ei vaidlusta, et iseenesest oli see tsiviilasi tavapärase keerukusastmega. Ebaõige on seisukoht, et ühe lehekülje teksti koostamisele kulub 40 minutit.

  1. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada tasaarvestuse vastuväide, ning vähendada Viru Maakohtu
  2. jaanuari 2017 otsusega hageja kasuks kinnistute ühisomandi kaotamise eest solidaarselt välja mõistetud summat 12 656,25 euro võrra, jättes selles osas hagi rahuldamata, ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt paluvad kostjad saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuivõrd maakohus on otsuses tuvastanud, et kostjate tasaarvestus on kehtiv, jättis maakohus õigusvastaselt kostjate tasaarvestuse vastuväited rahuldamata. Asjaolu, et hageja tasus Sa & Po Grupp OÜ-le täies ulatuses võlgnevuse, ei anna seaduslikku alust jätta kostjate tasaarvestuse vastuväited rahuldamata ning hageja kasuks väljamõistetud summat vähendamata. Kuna kostjatele loovutati kehtiv nõue, ei olnud kohtul alust VÕS § 192 lõike 2 järgi nõuet vähendamata jätta. Maakohus ei arvestanud, et VÕS § 192 lõike 2 alusel lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kuna maakohus tegi ebaõige otsuse, on ka menetluskulude jaotus väär.
  3. Pooled vaidlesid vastaspoole apellatsioonkaebustele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.

  1. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kostjate apellatsioonkaebuse (I) ja teiseks hageja apellatsioonkaebuse (II) osas ning viimasena määrab menetluskulud kindlaks (III). I
  2. Kostjad vaidlustasid maakohtu otsuse resolutsiooni ja põhjendused osas, milles maakohus jättis tasaarvestuse vastuväitega arvestamata. Ringkonnakohus lähtub maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest, et nõude loovutamine kostjatele oli kehtiv ja hagejale teatati 24.08.2016 nõude osalisest loovutamistest, kuna menetlusosalised ei ole selles osas maakohtus tuvastatud asjaolusid vaidlustanud.
  3. Asja lahendamisel omavad tähtsust järgmised toimikus kajastatud faktilised asjaolud: - A.A. esitas
  4. 02.2016 hagi pärandvara osa jagamiseks (käesolev tsiviilasi nr 2-16-2273) kostjate B.B., C.C., D.D. ja E.E. vastu (esindaja K.-K. Sepper); - OÜ Sa & Po Grupp (esindaja K.-K. Sepper) esitas 25.04.2016 hagi A.A. vastu (tsiviilasi nr 216-6563) 59 000 euro väljamõistmiseks; 5 - kostjad B.B., C.C., D.D. ja E.E. esitasid 24.08.2016 hagejale käesolevas tsiviilasjas esitatud hüvituse nõudele tasaarvestuse avalduse ja teavitasid hagejat, et OÜ Sa & Po Grupp loovutas igale kostjale 3 164,10 euro suuruse osa nõudest, mille osas on pooleli menetlus (tsiviilasi nr 216-6563); - 17.01.2017 otsusega rahuldati osaotsusega käesolevas asjas A.A. hagi ja mõisteti kostjatelt B.B.-lt, C.C.-lt, D.D.-lt ja E.E.-lt solidaarselt hageja kasuks välja 12 656,25 eurot. Nimetatud osas tunnistati otsus viivitamatult täidetavaks ja kostjad on otsuse täitnud; - menetlus jätkus kostjate B.B., C.C., D.D. ja E.E. tasaarvestuse vastuväite osas; - 02.
  5. 2019 jõustus tsiviilasjas nr 2-16-6563 otsus, millega mõisteti A.A.-lt OÜ Sa & Po Grupp kasuks välja kahjuhüvitis. A.A. täitis kohtuotsuse ja tasus 11.12.2019 kohtutäituri ametialasele arvele tsiviilasjas nr 2-16-6563 välja mõistetud 57 083.80 eurot.
  6. Eeltoodust tuleneb, et OÜ Sa & Po Grupp esitas teises tsiviilasjas A.A. vastu hagi nõudega, mille ta osaliselt menetluse käigus loovutas kostjatele B.B.-le, C.C.-le, D.D.-le ja E.E.-le ning kostjad tegid loovutatud nõudele viidates käesolevas asjas tasaarvestuse avaldused. OÜ Sa & Po Grupp ei pidanud vajalikuks tsiviilasjas nr 2-16-6563 kohtule teatada, et hageja on osa nõudest loovutanud.

§ 210

lg 1 kohaselt hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue.

§ 210

lg 4 kohaselt, kui eseme võõrandab hageja ja asjas tehtav otsus ei kehtiks

§ 460

kohaselt õigusjärglase suhtes, võib kostja esitada hagejale vastuväite, et hageja on nõudeõiguse kaotanud. Ringkonnakohus märgib, et kuna OÜ-d Sa & Po Grupp ja käesoleva menetluse kostjaid esindas sama vandeadvokaat ning mõlemas tsiviilasjas viidati nõude loovutamisele ning asjaolule, et kostjad on OÜ Sa & Po Grupp eriõigusjärglased, siis

§ 460

lg 1 järgi kehtib tsiviilasjas nr 2-16-6563 tehtud otsus ka käesoleva menetluse kostjate kohta. Kostjatel oli õigus tsiviilasjas nr 2-16-6563 jõustunud kohtulahendi alusel nõuda endale täitmist loovutatud nõuete ulatuses. Hageja esitas maksekorralduse, millest nähtub, et tsiviilasjas nr 2-16-6563 jõustunud otsuse alusel esitas täitmisnõude kohtutäituri kaudu OÜ Sa & Po Grupp. Asjas puudub vaidlus, et B.B., C.C., D.D. ja E.E. täitmisnõuet nendele loovutatud nõuete täitmiseks ei esitanud.

  1. Ringkonnakohus märgib, et käesoleva menetluse kostjatel oli õigus OÜ Sa & Po Grupp õigusjärglastena saada nendele loovutatud nõuete osas täitemenetluses saadud tulem endale. TMS § 18 lg 1 sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud. TMS § 18 lg 12 järgi õigus sissenõudja õigusjärglastena ühineda algatatud täitemenetlusega. Menetluslikult ei ole millegagi põhjendatud olukord, kus kahes paralleelses menetluses samale nõudele (osaliselt) tuginetakse nii õiguseelneja (nõude loovutaja) kui õigusjärglase (loovutuse saaja) poolt ning isegi asjaolu, et ühes menetluses õiguseelneja nõue rahuldati, ei takistanud sama nõudele tuginemiset õigusjärglase poolt käesolevas menetluses.
  2. Ringkonnakohus leiab, et A.A.-l oli õigus täita nõue OÜ-le Sa & Po Grupp ka olukorras, kus teda oli teavitatud nõude loovutamisest B.B.-le, C.C.-le, D.D.-le ja E.E.-le. 6 Asja materjalide kohaselt ei pidanud hageja tasaarvestuse avaldust kehtivaks. Hageja A.A. tugines alates kostjate poolt tasaarvestusavalduste esitamisest sellele, et tasaarvestus ei ole lubatav, kuna hageja on esitanud OÜ Sa & Po Grupp nõudele oma vastuväited tsiviilasjas nr 2-16-
  3. Hageja arvates oli tasaarvestuseks kasutatud nõue vaieldav ja ebaselge. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

450 lg 1 kohaselt, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas vaieldi läbi mitme kohtuastme selle üle, kas OÜ Sa & Po Grupp nõude loovutamine on kehtiv ja kas kostjad said nõuded tasaarvestada. Kohus tegi esmalt reservatsiooniga osaotsuse hageja nõude osas ja jätkas menetlust ebaselge vastunõude (nõude loovutuse ja tasaarvestuse avalduse) üle. Tasaarvestuse juures piirduti selles menetluses üksnes nõude loovutamise kehtivuse kontrolliga, seejärel peatati menetlus, et oodata ära teise menetluse (tsiviilasjas nr 2-16-6563) tulemus, millest pidi selguma, kas loovutatud nõuetel on ka rahaline väärtus. Ringkonnakohtu arvates esitas hageja kostjate tasaarvestusavaldusele vastuväited ja enne nende lahendamist selles menetluses jõustus tasaarvestuses kasutatud nõude osas teises menetluses kohtuotsus. A.A. ei pidanud eeltoodut arvestades keelduma nr 2-16-6563 jõustunud kohtulahendi täitmisest täies ulatuses OÜ-le Sa & Po Grupp ja selle täitmisega tuleb kohustus lugeda täitmisega lõppenuks. II

  1. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui maakohus on diskretsiooni piire ületanud. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hageja taotlust muuta menetluskulude suurust osas, milles maakohus määras kuni 12.12.2016 hageja kantud menetluskulude hüvituseks 2 478.08 eurot. Hageja ei vaidlustanud 17.01.2017 Viru Maakohtu otsust, millega määrati tema menetluskulude suuruseks 2 478.08 eurot. Kui hageja leidis, et menetluskulude suurus on ebaõigesti määratud, siis oleks ta pidanud kohtuotsust selles osas vaidlustama. Ringkonnakohus tühistas maakohtu 17.01.2017 otsuse kostjate tasaarvestuse osas ja sellest tulenevalt märkis, et uuel läbivaatamisel tuleb sõltuvalt läbivaatamise tulemustest jaotada ka menetluskulud, kuid sellest ei saa tuletada menetluskulude rahalise suuruse ebaõigsust.
  2. Pärast 12.12.2016 kantud kulude kindlaksmääramise osas on hageja üldistavalt osundanud, et tal on maakohtule samad etteheited. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole samadele kriteeriumitele, st lehekülgede arvule, tuginenud. Maakohus on loetlenud hageja poolt tehtud toimingud ja märkinud, kui palju kohtu arvates kulus toimingute tegemiseks aega. Maakohus vähendas hageja esindaja poolt märgitud toimingutele kulunud aega ja pidas vajalikuks ja põhjendatuks 10,8 tundi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Menetluskulude kandmine hageja poolt taotletud mahus ei olnud

§ 175lg 1 alusel vajalik ega põhjendatud.

Ebavajalik oli näiteks toimikuga tutvumine ca 10 tunni ulatuses, pärast üle aasta 7 kestnud menetlust. Põhjendatud ei olnud ka ca 7 tunni ulatuses erinevatele korduvate ja formaalse sisuga dokumentide koostamine. Ringkonnakohus märgib, et hageja esindaja on õigusalaste teadmistega vandeadvokaat ning pärast seda, kui ringkonnakohus saatis tasaarvestuse osas antud juhistega asja osaliselt uueks läbivaatamiseks, olid pooled faktilised asjaolud esitanud ning õiguslik vaidlus taandus kitsale küsimuste ringile, seega esindaja ajakulu ei olnud sellises mahus põhjendatud ega vajalik. III 19. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebused rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.