Obsah (9)

§187§ 407§ 438§ 173§ 163§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-126047 Tsiviilasi OMEGA INVEST

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused 1. OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 12.10.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse S Ti (kostja) vastu põhivõlgnevuse 290,46 euro, intressi 19,15 euro, viivise 54,35 euro ja kahjuhüvitise 100 euro nõudes. Hageja põhivõlgnevuse, intressi ja viivise nõuded tulenevad xxx ja S Ti vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata. Hageja kahjuhüvitise nõue on tekkinud inkassoteenusele tehtud kulutustega seoses, kuivõrd kostja ei ole täitnud lepingust tulenevad raha maksmise kohustust. 2.

§ 407

lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 19.11.2020 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 03.12.
2. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha

§ 407lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.

1. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagiavalduse põhivõlgnevuse 290,46 euro, intressi 19,15 euro, kahjuhüvitise 100 euro ja viivise 15,49 euro osas. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista viivis 532,68 eurot. 2 4.
2. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 12.02.2020 kuni 12.10.2020 eest summas 54,35 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise päevamääraga 0,077%. 4.
3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). 4.3. Kohus on seisukohal, et OMEGA INVEST OÜ ja S T vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr xxx lepingutingimus, millega xxx ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 0,077% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ning viivise aastamäär on 28%, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning laenu andjaks on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenu andmine. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kohus arvestab perioodi 12.02.2020 kuni 12.10.2020 viivist järgmiselt: Viivise arvestuse algus 12.02.2020 Viivise arvestuse lõpp 12.10.2020 Põhiosa Viivitatud võlgnevus päevade arv Viivise määr aastas / päevas Viivise summa 290,46 8% / 0,021918% 15,49 244 Kohus jätab hagi rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista viivis 38,86 eurot (54,35 – 15,49 = 38,86). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus 3 lõpetatakse. 6. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 92 % ulatuses.

§ 163lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus jätab hageja menetluskuludest 92% kostja kanda ja 8 % ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 8% ulatuses hageja kanda ja 92% ulatuses kostja enda kanda. 7. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks muuhulgas hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on 463,96 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb kuni 500 euro suuruse hagihinna korral tasuda riigilõivu 100 eurot. Kohus on kohtute infosüsteemist kontrollinud hageja poolt riigilõivu tasumist. Seega on tasutud riigilõiv 100 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lisaks on hagejal tekkinud lepingulise esindaja kulud 300 eurot (käibemaksuta). Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, ajakuluga 3 tundi (kokku 300 eurot). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 150 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on 1,5 tundi piisav esindamiseks hagiavalduse koostamiseks ja materjalidega tutvumiseks (100 x 1,5 = 150). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 250 eurot (100 + 150), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab S Ti hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
3. Kuivõrd kohus jätab 92% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 230 eurot (250 x 92% = 230). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. 11.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 12. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude 4 suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 5