← Eesti

2-20-6312/19

Obsah (4)§ 459§ 231§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6312 Tsiviilasi A A h

§-de 497 ja 459 alusel.

§ 459

lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (

§ 459

lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (

§ 459lg 1 p 2).

Otsust võib

§ 459lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast.

  1. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et avad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus jäi nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011.a. otsus nr 3-2-1-33-11).
  2. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et olukord võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemise ajaga on oluliselt muutunud. Võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemise ajaga 26.01.2010 on suurenenud hageja kulutused, kuna lapse kasvades on suurenenud ka lapsele vajaminevad minevad kulud.
  3. aastal käis laps lasteaias, veetis enamus vaba aega koos oma emaga ning kelle iseseisev elu piirdus mõningate ürituste ja sündmustega. Lähiajal saab hageja
  4. aastaseks (sünd 19.08.2005) ja kohus loeb üldtuntuks asjaoluks selle, et lapse vajadused suurenevad 4 seoses lapse kasvamisega. Eelmise kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on laps saanud kooliealiseks. On üldteada, et koolilapse kulud on kordades suuremad, koolilapse eluviis on aktiivne, riietus, enesehooldus ja hobid on tunduvalt suuremate kuludega kui koolieelsel lapsel. Samuti on üldteada, et
  5. aasta jooksul on kaupade ja teenuste hinnad tõusnud.
  6. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 järgi on alates
  7. jaanuarist 2020 a. töötasu alammääraks 584 eurot, millest ühe vanema kanda jääb 292 eurot. Kostja leiab, et hagis esitatud kulud lapse igakuisele ülalpidamisele on ülepaisutatud ja tõendamata. Kostja on võimeline tasuma elatist 190 eurot kuus.
  8. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib perekonnaseadus (PKS) § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  9. mai
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  11. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
  12. Hageja on esitanud enda igakuise vajaduse kulunimekirja, millest nähtub, et hageja vajadused on 751, 14 eurot kuus (tlk 23). Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hageja ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida

§ 231

lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised: - Kulutused toidule hagis 130 eurot. Kostja vastuväitel toimub koolis toitlustamine tasuta ning koduõppe ajal jagati lastele toidupakke (seda võimalust võis kasutada iga õpilane), reaalne vajadus toidule on 2 eurot päevas ehk 60 eurot kuus. Kohus leiab, arvestades, et hageja on kasvavas eas ja tegeleb aktiivselt spordiga, siis kehaline tegevus suurendab ka lapse energiakulutust ja tõstab lapse söögiisu ja toiduvajadust. Kohus juhib tähelepanu, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud

  1. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on Tallinnas elava lapse toidukulu 86 eurot kuus (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 16). Kohus peab mõistlikuks toidukuluks 86 eurot kuus. 5 - Riided ja jalatsid hagis 50 eurot kuus. Kostja ei vaidlusta nimetatud kulu. - Eluaseme kommunaalkulud, elekter, laenukulud hagis 170 eurot. Hageja elukohaks on korter asukohaga xxx. Korter on ostetud hageja ema ja hageja ema elukaaslase ühisomandisse. Järelikult pole hageja selle korteriomanik ja temal pole ka kohustust tasuda pangalaenu. Kohus on seisukohal, et lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh ka lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust (vt ka RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). Täiendavalt on Riigikohus selgitanud, et kuivõrd laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes, siis saab eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse, sh kohaliku keskmise turuhinna, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri kaudu (vt RKTKo 3-2-1-93-12, p-d 20-21; RKTKo 3-2-1-69-13, p 21). Samas kirjeldab
  2. a lõppraport „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, et eluasemekulusid ei ole mõistlik lapse kuluna arvestada, kuna kinnisvara on rohkem investeering ning sageli on maja või korter olemas juba enne lapse sündi ning jääb vanematele edasi ka siis, kui laps elab juba eraldi. Kostja leiab, et kolmetoalise korteri ülalpidamiseks läheb talvel kuni 150 eurot kuus ja suvel 100 euro piires. Kohus arvestab lapse eluasemekuludeks 30,83 eurot kuus, mis on kooskõlas ka
  3. a lõppraportiga „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (vt lõppraporti lk 13). - Internet ja televisioon hagis 9 eurot. Kostja ei vaidlusta nimetatud kulu. - Ravimid ja hügieen, kosmeetika hagis 40 eurot. Üldteada on asjaolu, et lapse hügieeni eest tuleb hoolt kanda ning lapsed vajavad aegajalt ravimeid ning hageja on
  4. a. neiu, kes kasutab juba kosmeetikat (kreemid ja näohooldusvahendid), siis nimetatud kuluartiklile loeb kohus põhjendatuks 40 eurot kuus. - Repetiitorid (keemia 40 eur, matemaatika 90 eur, eesti keel 48 eur), kokku hagis 178 eurot. Kostja ei nõustu nimetatud kuluga. Kostja leiab, et õppida tuleb korralikult ja pidevalt nii koolis kui ka iseseisvalt kodus päevakooli programmi alusel, mitte ainult eksamite eel. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja puhul tegemist vaimselt alaarenenud lapsega, kes vajab korraga kolmes aines tasulist järelõpet. Kuna kostja leiab, et lapse kulud on ülepaisutatud, tuleb hagejal oma kulusid tõendada. Hageja ei ole tõendanud kulu ja vajadust repetiitoritele, mistõttu kohus repetiitorite kuluga ei saa arvesta. - Spordiinventar hagis 25 eurot. Hageja hakkas tegelema spordiga (poks) ja tekkisid kulud spordiinventarile. Kostjale jääb arusaamatuks iga kuuline spordi inventari kulu 6 25 eurot. Kohus nõustub kostja märgituga, et spordiklubis on inventar tasuta (sisaldub spordiklubi teenuse hinnas), mistõttu kohus ei arvesta nimetud kulu elatise hulka. - Kooliasjad hagis 10 eurot. Laps vajab kooli õppetöös õppematerjale ja kantseleikaupu (töövihikud, koolitarbed, kirjutusvahendid jne). Kostja nimetatud kulu ei vaidlusta. Kohus arvestab kooliasjade kuluks 10 eurot. - Treening (poks) hagis 25 eurot. Kohtu hinnangul on igasugune aktiivne tegevus, s.h spordiga ja hobidega tegelemine lastele vajalik ja arendav. Väljamõistetud spordikulusid ei saa pidada ebamõistlikuks. Lapsevanemal tuleb tagada lapsele võimalus tegelda spordiga. Arvestades Eestis kehtivaid hindu spordiklubides, saab 25 eurot kuus pidada mõistlikuks kuluks, millega kohus arvestab. - Taskuraha ja meelelahutus (kino, ujula, teater) hagis 80 eurot. Kostja leiab, et olukorras, kus
  5. a lapse vajadused ületavad üle kahe korra „Lapse vajaduspõhine miinimumelatise lõpparuandes“ märgitud summat, tuleb hagejal suvevaheajal tööle minna kasvõi maasikaid korjama. Lapsele väga kasulik - teenib taskuraha, viibib värskes õhus, saab päikest võtta, tekib töö tegemise harjumus, tervislik ja lisaks saab laps ka eesti keele praktikat. Sellega koos kaob ära ka vajadus teha kulutusi suvepuhkusele, sest näiteks maasikakorjajatele on toitlustus ja öömaja tasuta. Kohus märgib, et lapsed veedavad vaba aega ka kodust väljas koos sõpradega ja vanematega, käivad aegajalt sõprade sünnipäevadel, kinos ja/või teatris jm üritustel, siis on neil kulutused ka seoses nimetatuga. Arvestades hageja vanust, siis kohus loeb „taskuraha ja meelelahutus“ kuluartikli põhjendatud kuluks 20 eurot kuus. - Telefonikulu hagis 10 eurot. Kostja nimetatud kulu ei vaidlusta. - Muud vajadused hagis 74,14 eurot:  Sõprade ja pereliikmete sünnipäevad 8,30 eurot. Kohus loeb nimetatud kulu kaetuks „taskuraha ja meelelahutus“ kuluga.  Võistlused aasta jooksul: Võistlused Riias (2 korda 4 päeva 300/12) 25 eur Tamperes (1 kord neli päeva 90/12) 7, 5 eur Narvas (3 korda 3 päeva 200/12) 16,67 eur Sillamäel (1 kord 2 päeva 60/12) 5 eur Jõhvi (1 kord 2 päeva 60/12) 5 eur Rakvere (1 kord 2 päeva 80/12) 6,67 eur Vaidlus puudub, et hageja tegeleb aktiivselt spordiga (poks) ja käib poksiklubiga võistlustel, mistõttu kohus loeb põhjendatuks spordivõistlustekulu 65,84 eurot kuus. - Jooksvad vajadused aasta jooksul (telefonikaitse peegel, telefoni ümbris, kõlarid, jalgratta hooldus, voodipesi, rätikud), so hagis 8,33 eurot kuus. Kostja nimetatud kulu ei vaidlusta. 7 - Suvepuhkus hagis 41,67 euro kuus (500 eurot aastas). Kohus ei pea suvepuhkuse veetmist summas 500 eurot põhjendatuks, sest tulenevalt Riigikohtu praktikast on elatise maksmise eesmärgiks eelkõige katta lapsele vajalikud esmakulud nagu toit, riided, ravimid, hügieen jne. Kohus selgitab, et suvepuhkuse plaanid tuleb vanematel esmalt läbirääkida ja kokku leppida, kes ja kui palju on nõus tasuma lapse puhkuse eest ning alles seejärel saab lahuselav vanem teha otsustuse kuhu ja kui kauaks puhkama minnakse. Tasuline suvepuhkus ei ole hädavajalik, lapsel on võimalik veeta puhkus Eesti suves ja randades. Kui lapse ema soovib veeta puhkuse koos lapsega välismaal, tuleb tal lapse isaga selles kokku leppida. Juhul kui teise vanemaga kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb lapse emal leida puhkusereisiks endal vahendeid. Kohus ei pea puhkusekulu 500 eurot põhjendatud kuluks ning jätab selle kostjalt välja mõistmata. - Juuksur hagis 25 eurot kuus. Üldtuntuks asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene käib aegajalt juuksuris. Kohus leiab arvestades lapse vanust, et 1 kord kuus on põhjendatud juuksurikulu 25 eurot kuus.
  6. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et hageja ülalpidamiseks on vajalik teha järgmised kulud: toidukulu 86 eur, riided ja jalatsid 50 eur, eluasemekulud 30,83 eur, internet ja TV 9 eur, ravimid, hügieen ja kosmeetika 40 eur, kooliasjad 10 eur, treeningukulud (poks) 25 eur, taskuraha ja meelelahutus 20 eur, telefonikulu 10 eur, spordivõistlused 65,84 eur, jooksvad vajadused 8,33 eur, juuksur 25 eur. Kokku on hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud 380 eurot kuus.
  8. a lõppraportist „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ nähtub, et lapse minimaalne ülalpidamiskulu 14–16 aastase lapse puhul on 317 eurot (lk 15), Tallinna piirkonnas elava lapse ülalpidamiskulu on keskmiselt 431 eurot. Seega tänavu aasta avaldatud uuringu põhjal on laste tegelik vajadus tunduvalt alla seadusega kehtestatud alammäära. Kuna on üldteada, et 2020.a märtsikuus algas majanduskriis, mis toob kaasa erinevate teenuste ja varade hinnalanguse, ei ole põhjust eeldada kulude tõusu lähimas tulevikus.
  9. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
  10. Hageja ema A S töötab lasteaias „x“ pedagoogina ja tema töötasu on 950 eurot (neto) kuus (tlk 53, tõend). A Sele kuulub abikaasade ühisvarana kolmetoaline korter Tallinnas, aadressil x, mis on soetatud laenuga. Lisaks kuulub abikaasade ühisvarasse sõiduauto Volvo XC60, mis on samuti ostetud laenuga.
  11. Kostja ainsaks sissetulekuks on töötukassa poolt väljamakstav hüvitis. Kostja on oma väite tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtte, mis tõendab, et 08.07.2020 laekus 8 kostjale Haigekassast hüvitis 440,10 eurot ja samal päeval kandis kostja sellest rahast 170 eurot hageja ema pangaarvele elatise katteks. Kostja varaks on kahetoaline korter asukohaga x (mis on kostja elukohaks) ja 1996 a. sõiduauto Volkswagen (reg nr x turuväärtusega 500 eurot, mida kostja kasutab liiklusvahendina igapäevaselt.
  12. Kostja palub välja mõista elatis allapoole seadusega sätestatud minimaalse määra. Kostja on elatise vähendamist põhjendanud sellega, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata.
  13. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus hagejale elatist maksta. Kui vanem on PKS § 102 lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  14. Kohtule esitatud ning kogutud tõenditest ei nähtu seega, et kostjal oleks püsiv sissetulek töötasu näol. Kohtule ei ole samas esitatud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, millest nähtuks, et kostjal puuduvad võimalused töötasu teenimiseks ning sissetulekute saamiseks. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. Kostja puhul on tegemist terve töövõimelise inimesega, kellel tuleb lisaks iseendale ülal pidada ka oma alaealist last. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada ka Ida-Virumaa majanduslikku olukorda ning reaalset olukorda tööturul, kuid ka sel juhul on kohus seisukohal, et töötasu teenimine vähemalt Eesti Vabariigi minimaalses töötasus kuus (2020 aastal 584.00 eurot kuus), on kostja puhul tõenäoline ning võimalik.
  15. Kohus on seisukohal, et kostja praegusest minimaalsest sissetulekust (Haigekassast hüvitis) 440,10 eurot ei jätkuks hagejale miinimummääras elatise maksmiseks ning kostja enda ülalpidamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  16. detsembri 2013 otsuse nr 3-2-1-136-13, p-st 14 tuleneb, et vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. 9
  17. Tuleb arvestada ka seda, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad lapsevanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Seega, hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut, ei ole kostja kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hageja poolt nõutud elatise summat. Kohus leiab, et kostja praegune sissetulek võimaldab kostjal tasuda hageja ülalpidamiseks elatist summas 190 eurot kuus. Väljamõistetav elatis vastab hageja tegelikule ülalpidamisvajadusele ühes kalendrikuus. Kohus selgitab, et elatis on ajas muutuv, elatise vaidlust saab tulevikus uuesti algatada kui elatise summa pole piisav või muutuvad lapse vajadused ja vanema majanduslik olukord.
  18. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 190 eurot kuus. Elatise maksed tuleb kanda A S pangakontole nr x hiljemalt iga kuu 30-ks kuupäevaks. 25.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt kab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.