Obsah (6)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.01.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-3272 Tsiviilasi D I hagi K I va

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ½ on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja V B (tlk 4, 7-9) ning et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 3 Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist tasunud ega muid vajalikke kulutusi teinud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 6. Hagiavalduse kohaselt palub hageja elatise väljamõistmist igakuiselt summas 400 eurot. Kohus on selgitanud hagejale nii 03.03.2020 määruses (tlk 10), kui ka 14.08.2020 kirjas (tlk 24), et kui elatisenõue ületab seadusega ettenähtud miinimumsummat (s.o 292 eurot), siis tuleb selle nõude eelduseks olevaid lapse vajadusi põhjendada ja tõendada. Hageja ei ole ühtegi tõendit kohtule esitanud. Seega ei ole elatise väljamõistmine miinimummäärast suuremas ulatuses põhjendatud. Kuna kostja on esitanud vastuses ka vastuväited hageja igakuistele kuludele, siis tuleb kohtul hinnata ka hageja poolt väljatoodud igakuiste kulude suurust ja põhjendatust, s.o kas väljatoodud kulud vastavad vähemalt miinimumsummale. 6.1 Hageja on hagiavalduses eluasemekuludeks märkinud 190 eurot. Kohus on 14.08.2020 kirjas palunud täpsustada ja esitada tõendeid, millest nimetatud kulu koosneb. Ühtegi täiendavat selgitust ega tõendit ei ole hageja esitanud. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud eluasemekulud lapsel tekivad. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Kuna hageja ei ole nimetatud kulu osas tõendeid ega selgitusi esitanud ning ei ole vastu vaielnud kostja seisukohale, milles kostja on lugenud mõistlikuks eluasemekuluks 130 eurot (arvestades, et hageja elab neljaliikmelises perekonnas), siis loeb kohus mõistlikuks eluasemekuluks käesoleval juhul 130 eurot. 6.2 Hageja on väljatoonud kulutused toidule 100 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks igakuiseks toidukuluks lugeda 100 eurot. Nimetatud kulule ei ole ka kostja vastuväiteid esitanud. 6.3 Hageja on väljatoonud kulud sidele 10 eurot. Kuigi hageja ei ole tõendeid kulu kohta esitanud, siis loeb kohus usutavaks, et nimetatud kulu võib hagejal arvestades tema vanusega tekkida (nt telefon, internet). Samuti ei ole kostja vaidlustanud nimetatud kulusid. Seega peab kohus nimetatud kulusid 10 euro osas põhjendatuks. 6.4 Hageja on väljatoonud kulud tervishoiule 10 eurot ning hügieenitarvetele 10 eurot. Kohus peab eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks, vitamiinid). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada igakuiselt hügieenikulusid, s.h kulud pesemistarvetele, hügieenitoodetele, juuksurile. Kohus arvestab s.h ka hageja vanusega. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et nimetatud kulud (nii ravimid, kui ka hügieenitarbed) ühes kuus võivad moodustada kokku 20 eurot. 6.5 Arvestades, et hageja on kooliealine, siis on usutav, et hagejal tekivad kulud ka seoses kooliga, s.h õppevahendid, ekskurssioonid, kooliga seotud üritused jms. Samuti võib 4 tekkida aeg-ajalt kulu muudel kooliüritustel osalemisel (nt klassiõhtud, koolilaadad, jõuluüritused koos kingituste tegemisega jms). Samuti arvestab kohus, et enne iga uut kooliaastat on väljaminek suurem, kuna osta tuleb nii vihikuid, kirjatarbeid, joonistustarbeid, kui ka nt pinal, koolikott, kehalise kasvatuse jaoks vajalikud tarbed. Samuti tuleb aeg-ajalt nimetatud tarbeid (eelkõige kirjatarbeid) ka juurde osta. Samas arvestab kohus, et igakuiselt ei ole need kulutused nii suured ning seega peab kohus põhjendatud kuluks 50 eurot. 6.6 Kulutused riietele ja jalanõudele 300 euro ulatuses on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus selgitab, et üldtuntud on ka asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas ei tule igakuiselt riideid osta ning suuremad kulud võivad tekkida kasvaval lapsel paar korda aastas. Samuti on võimalus valida, millisest poest ja millise hinnaga kaupa ostetakse. Kohus peab põhjendatud kuluks 90 eurot. 6.7 Hageja on väljatoonud ka muud kulud 50 euro ulatuses ja ära märkinud, et lapsel on astma. Ühtegi tõendit selle kohta aga esitatud ei ole. Samas loeb kohus usutavaks, et aeg-ajalt võib tekkida ka vajadus teha täiendavaid kulutusi, mis ei ole kaetud muude hageja nimekirjas märgitud kululiikidega. Ka nimetatud kulu suurus võib kuude lõikes erineda. Arvestades hageja vanusega peab kohus mõistlikuks täiendavaks kuluks 50 eurot kuus. 6.8 Seega on hageja igakuised kulud põhjendatud 450 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 225 eurot. 7.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul on kostja menetluses tuginenud oma majanduslikule seisundile ning viidanud ka teisele lapsele makstavale elatisele. Seega tuleb kohtul järgnevalt hinnata, kas kostja majanduslik seis ja teise lapse olemasolu on käesoleval juhul aluseks igakuise elatise summa vähendamiseks.

1. Tsiviilasja materjalidest ja selgitustest nähtuvalt on kostjal teine alaealine laps E R, kelle kasuks on välja mõistetud elatis (tlk 37). Kostja on välja toonud, et tasub teisele lapsele 270 eurot kuus, mis sisaldab nii jooksvat elatist, kui elatise võlgnevust. Kohus märgib, et käesolevaks ajaks on E R saanud täisealiseks. Seega võib järeldada, et jooksva igakuise 5 elatise tasumise kohustus on lõppenud. Samuti on kostja välja toonud, et töötab x OÜ-s ning tema igakuiseks sissetulekuks on keskmiselt 504,11 eurot, millele lisanduvad lähetusrahad umbes 295 eurot (tlk 36). Seega on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks kokku 799,11 eurot. Samas nähtub asja materjalidest, et kuna kostjal on võlgnevus E R elatise tasumise osas, siis on kohtutäitur arestinud kostja sissetulekud kuni nõude rahuldamiseni (tlk 37). Kostjal puudub kinnisvara ning samuti ei ole kostja seotud ühegi äriühinguga. Samuti puuduvad kostja pangakontodel vabad rahalised vahendid (tlk 48-50). Kostja omab sõiduautot BMW 52TD, kuid nimetatud sõiduautol on keelumärge. Igakuisteks väljaminekuteks on kostja märkinud toidukulud 270 eurot, kulud tervishoiule ja hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused eluasemele 68 eurot, kulutused sidevahenditele 12 eurot, s.o kokku 375 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja töövõimetu. Kostja on märkinud, et ta ei valda piisaval määral eesti keelt, mis kitsendab tema töövaldkonda. Kohtu hinnangul on kostjal alati võimalus keelt juurde õppida ning see ei tohiks olla takistuseks lisa sissetulekute saamisel. Kohtu hinnangul ei ole seega kostja piisavalt pingutanud oma ülalpidamise kohustuse täitmisel. .Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-21-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kuna kostja ei ole töövõimetu ega veenvalt tõendanud, et ta ei oleks mingil põhjusel võimeline elatist tasuma (s.h teinud endast kõik oleneva ametlike sissetulekute suurendamiseks), siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud elatise summat täiendavalt kostja majandusliku seisundi tõttu vähendada. Kohtul puudub veendumus, et elatise tasumisel hagejale kahjustuks kostja enda tavaline ülalpidamine. Samuti eeldab kohus, et kuna teine laps on saanud täisealiseks, siis vähenevad ka kostja kohustused tema ülalpidamise osas.
2. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). 6 Kostja on viidanud, et laste emale laekub ka peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.

i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul sellised asjaolud, mis annaksid aluse täiendavalt elatist lastetoetuse võrra vähendada.

1. Hageja on palunud elatise välja mõista alates 28.02.
2. Hagi on kohtule esitatud 28.02.
3. Kohus on 03.03.2020 määruses selgitanud, et hageja on õigustatud elatist nõudma alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 28.02.
4. Samuti võib

§ 108

kohaselt õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.o käesoleval juhul perioodi eest 27.02.2019-27.02.2020. Samuti on kohus selgitanud, et tagasiulatuva elatise puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega ning seega lasub hagejal tõendamiskoormis, mida ta on varasemalt teinud, et sellist kahju ei tekiks. Nimetatud asjaolud on kohus välja toonud ka 14.08.2020 kirjas ning palunud hagejal esitada selgitused ja tõendid, mida hageja on varem teinud elatise nõudmiseks, st kas, kui tihti ja mismoodi on hageja pöördunud kostja poole elatise saamiseks. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks 7 puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-21-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kuna hageja ei ole kohtule täiendavaid selgitusi ja tõendeid esitanud, s.h ei ole hageja välja toonud, mis summas tagasiulatuvat elatist välja palutakse mõista, siis leiab kohus, et elatise nõue perioodi eest 28.02.2019-27.02.2020 tuleb jätta rahuldamata.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis alates 28.02.2020 summas 225 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summad tuleb tasuda hageja poolt hagiavalduses märgitud D S kontole x, selgitusega „D I elatis“. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
2. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8