KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-15629 Kohtuasi XX

) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus põhjendatud ning maakohus pole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

1. Enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt (VÕVS § 10 lg 1). Praegusel juhul ei selgu tsiviilasja materjalidest, sh võlgniku avaldusest, kas ja kellega püüdis avaldaja võlgade osas kohtuvälist kokkulepet saavutada. Avaldaja
2. novembri 2020 kirjast kohtule nähtub, et avaldaja asus võlausaldajatega läbirääkimisi pidama pärast kohtu
3. oktoobri 2020 määrusega antud korraldust. Seda, kas ja milliste võlausaldajate poole avaldaja pöördus, pole avaldaja kohtule täpsustanud. VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud eelduse eesmärk on 3 2-20-15629 vältida kohtuvaidlust ja -kulusid asjades, milles osapooled suudavad saavutada kohtuvälised kokkulepped. Seega pole VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatuga kooskõlas avaldaja määruskaebuse etteheide, et VÕVS ei keela VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud tingimuse täitmiseks kohtumenetluse ajal läbirääkimiste pidamist.

§ 3401

lg 1 alusel saab kohus anda täiendava tähtaja kõrvaldatava puuduse likvideerimiseks, sh avalduse täpsustamiseks (nt VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatu osas), kuid ei nõustu määrusekaebuse väitega, et

§ 3401

lg 1 kohustab kohut võimaldada pidada avaldajal VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud läbirääkimisi võlausaldajatega. Selline tõlgendus poleks eespool märgitud VÕVS § 10 lg 1 mõttega kooskõlas. 12. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele.

§ 477

lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas

§ 3401lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta.

Maakohus on seda teinud

1. oktoobri määrusega.
2. novembril ja
3. novembril 2020 on maakohus pikendanud avaldajale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega. Sellega andis kohus avaldajale mõistliku võimaluse puudused kõrvaldada.
4. novembri taotlust põhjendas avaldaja vajadusega täitemenetlustega seonduvate andmete kogumiseks ning
5. novembril teatas avaldaja, et on saatnud võlausaldajatele ettepanekud võlgade ümberkujundamiseks (tl 86). Avaldaja kinnitas, et vastused laekuvad hiljemalt
6. novembriks ja lubas selleks ajaks avalduse puudused kõrvaldada. Vaatamata sellele ei ole avaldaja ka määruskaebuse esitamise ajaks
7. detsembril 2020 avalduse puudusi kõrvaldanud (ei ole esitanud andmeid selle kohta, kas ja milliste võlausaldajate poole on avaldaja pöördunud ega ole kõrvaldanud ka muid
8. oktoobri 2020 kohtumääruses märgitud puudusi). 13.

§ 3401

lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Olukorras, kus avaldaja ka korduva tähtaja jooksul (ega ka määruskaebuse esitamise ajaks) puuduseid ei kõrvaldanud, jättis maakohus õiguspäraselt avalduse menetlusse võtmata (

§ 3401

lg 2).

§ 3401

lg 1 ei näe ette kohtu kohustust anda menetlusosalisele korduvaid tähtaegu kõrvaldatava puuduse likvideerimiseks. Avaldaja ei ole määruskaebuses toonud esile ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis viitaksid, et kohus keeldus tähtaja pikendamisest 25. novembri 2020 määrusega põhjendamatult. 14. Määruskaebus tuleb eespool märgitud põhjendustel jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda (

§ 171lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 4