Obsah (8)

§ 162§ 190§ 663§ 659§ 656§ 180§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 23.02.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-6219 Koh

) § 190 lõike 2 ning § 179 lõigete 1, 5 ja 9 alusel hagejalt riigituludesse välja ning kohustas hagejat tasuma ka viivist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 7. Hageja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse osas, milles kohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigi õigusabi tasu ja kohustas hagejat tasuma viivist (määruse resolutsiooni punktid 9 ja 10). Kaebuse põhjenduste kohaselt on määrus selles osas põhjendamatu ega arvesta kaebaja majandusliku olukorraga. Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata

§ 162lõike 4.

Määrusest ei ole jälgitav, miks kohus otsustas kohaldada

§ 190

. Kaebaja hinnangul oleks kohus pidanud

§ 190

lõike 7 alusel vabastama tema menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9.

§ 659

ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab määrust osas, millega temalt mõisteti riigituludesse välja riigi õigusabi tasu 1234.80 eurot (koos käibemaksuga) ja kohustati tasuma viivist (määruse resolutsiooni punktid 9 ja 10). Ülejäänud osas on määrus jõustunud. 10. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 19.01.2021 määrus tuleb vaidlustatud osas menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Määruskaebus kuulub rahuldamisele sõltumata kaebuse põhjendustest (

§ 656lõike 1 punkt 5 koosmõjus §-ga 659).

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt andis maakohus hagejale 28.06.2019 määrusega riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 8 punkti 1 alusel riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (vt viidatud määruse resolutsiooni punkt 3). Vaidlustatud määruses on kohus aga mõistnud hagejalt riigi õigusabi tasu riigituludesse välja, st kohustanud hagejat riigile hüvitama riigi õigusabi tasu. Selliselt on kohus läinud vastuollu hagejale riigi õigusabi andmise otsustamisel määratuga.
2. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-152-12 punktis 23 leidnud, et RÕS § 8 punkti 1 alusel riigi õigusabi andmine tähendab, et riigi õigusabi saajal ei ole menetluse kestel ega ka pärast võimalikku tema kahjuks lahendi tegemist riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega kulutuste hüvitamise kohustust

§ 190lõike 2 ja lõike 5 esimese lause alusel.

Selliselt muutis Riigikohus oma varasemat teistsugust seisukohta, märkides täiendavalt järgmist. Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse

§ 180

lõike 4 järgi

-is riigi menetlusabi kohta sätestatut üksnes niivõrd, kui RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. RÕS-is sisaldub erikord riigi õigusabi korras kantud kulude riigi õigusabi saajalt väljamõistmiseks. RÕS § 15 lõike 5 ja § 16 lõike 1 järgi tuleb juba riigi õigusabi määramisel vastavalt RÕS §-le 8 kindlaks määrata, kas riigi õigusabi saaja peab saadud õigusabi eest midagi edaspidi riigile maksma. Seega peab riigi õigusabi saajale juba 3 2-19-6219 riigi õigusabi saamisel olema selge, mis tingimustel ta seda kokkuvõttes saab. Kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohustust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend tema kahjuks. Kui kohus soovib jätta võimaluse, et kaotuse korral mõistetakse õigusabi saajalt kulud riigi kasuks välja, tuleb õigusabi anda hüvitamiskohustusega ja täpsustada, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse õigusabi saaja kahjuks. Hüvitamiskohustusega riigi õigusabi andmisel on kohtul

§ 190

lõiget 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest vabastada või seda kohustust leevendada.

1. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et praegusel juhul oli hagejale antud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, mõistis maakohus põhjendamatult hagejalt riigi õigusabi tasu riigituludesse välja ja kohustas hagejat tasuma viivist. Ringkonnakohus tühistab vastavas osas maakohtu määruse. Olukorras, kus isikule antakse riigi õigusabi hilisema hüvitamise kohustuseta, jääb riigi õigusabi tasu riigi kanda.
2. Kuivõrd maakohtu määrus kuulub tühistamisele ja määruskaebus rahuldamisele eeltoodud põhjendustel, ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes vajalikuks käsitleda käesolevas lahendis määruskaebuse ülejäänud väiteid. 15.

§ 178

lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Kolleegium märgib, et eeltoodu ei piira hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja õigust taotleda riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist. Samuti selgitab kohus, et vastavalt

§ 150

lõike 1 punktile 5 on hagejal õigus saada tagasi määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, milleks tuleb esitada kohtule vastav taotlus. (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 4