Obsah (4)

§ 121§ 43§ 77§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-249 Määruse kuupäev 17. veebruar 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X.i kaebus Nõo valla tegevuse peale seoses puuetega laste hoold

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nõo Vallavalitsus määras
2. mai
3. a korraldusega nr 145 (korralduse kuupäevaks on märgitud
4. mai 2018, kuid korraldus on allkirjastatud
5. mail 2018) X.i (kaebaja) oma poja hooldajaks. Vald maksis kaebajale poja hooldamise eest hooldajatoetust ning tasus tema eest sotsiaalmaksu, tagamaks talle ravikindlustuse.
6. Kaebaja esitas
7. märtsil 2020 Nõo vallale avalduse määrata talle hooldajatoetus puudega tütre hooldamise eest. Nõo Vallavalitsus otsustas
8. märtsi
9. a korraldusega nr 155 maksta kaebajale hooldajatoetust 50 eurot kuus oma raske puudega tütre hooldamise eest ajavahemikul
10. aprill kuni
11. august
13. Nõo Vallavalitsus jätkas
14. augusti
15. a korraldusega nr 368 (korralduse kuupäevaks on märgitud
16. august 2020, kuid korraldus on allkirjastatud
17. augustil 2020) kaebajale hooldajatoetuse maksmist poja hooldamise eest igakuiselt 50 eurot kuus kuni
18. jaanuarini
20. Kaebaja esitas
21. jaanuaril 2021 Nõo vallale taotluse (taotlus on allkirjastatud ning selle täitmise kuupäevaks on märgitud
22. jaanuar 2021) tütre hooldamise eest hooldajatoetuse maksmiseks. Kaebaja loobus taotluse esitamisest
23. jaanuaril 2021 Nõo Vallavalitsuses toimunud vastuvõtul. 3-21-249
24. Kaebaja esitas
25. jaanuaril 2021 Nõo vallale taotluse poja hooldamise eest hooldajatoetuse maksmiseks. Nõo vald otsustas
26. veebruari
27. a korraldusega nr 48 (korralduse kuupäevaks on märgitud
28. veebruar 2021, kuid korraldus on allkirjastatud
29. veebruaril 2021) maksta kaebajale hooldajatoetust 50 eurot kuus oma keskmise puudega poja hooldamise eest ajavahemikul
30. veebruar 2021 kuni
31. veebruar 2023 ning maksta kaebaja eest sotsiaalmaksu.
32. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
33. veebruaril 2021 kaebuse Nõo valla tegevuse peale. Kaebaja põhjendab, et tal on 12-aastased tütar ja poeg. Kaebaja tütrel on sügav puue ning ta vajab pidevat järelevalvet ja abi kõikides toimingutes. Ta õpib koolis ning viibib nädala sees õpilaskodus. Nõo valla sotsiaaltöötaja keeldub kaebajat tema hooldajaks vormistamast. Kaebajale öeldi, et kui ta tahab tütre hooldaja olla, siis peab ta lapse õpilaskodust ära võtma. Kuna kaebajal on oht ravikindlustuseta jääda, lubati kaebaja poja hooldajaks vormistada. Kaebaja pojal on keskmine puue ning kaebaja käib temaga rehabilitatsiooni teenustel. Ravikindlustuse saamiseks pakuti kaebajale lahenduseks ka töötuna arvele võtmist. Kaebajale jääb arusaamatuks, kas vald võib ta ravikindlustuseta jätta, kui tal on keerulise puudega lapsed.
34. Nõo vald esitas
35. veebruaril ja
36. veebruaril 2021 kohtule vastused kohtunõuetele, milles annab ülevaate kaebajale hooldajatoetuse maksmise kohta ning selgitab kaebaja
37. jaanuaril 2021 esitatud taotlusest loobumise asjaolusid. Ühtlasi esitas Nõo vald kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. Vallal ei ole esitada kirjalikke tõendeid kaebaja
38. jaanuari
39. a taotlusest loobumise kohta, kuid vald kinnitab, et kaebaja loobus Nõo Vallavalitsuses toimunud vastuvõtul tütre eest hooldajatoetuse määramise taotlusest ja asendas selle samal päeval poja hooldajatoetuse taotlusega, mis ka rahuldati. KOHTU SEISUKOHT
40. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11).

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja hinnangul on Nõo vald tema õigusi rikkunud, kuna kaebajat ei ole määratud tema laste hooldajaks ning tal ei ole seetõttu ravikindlustust. Kohus saab aru, et kaebaja peab hooldajaks määramise all silmas hooldajatoetuse maksmist. Kohus selgitab, et vald või linn maksab sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik, ning eelkirjeldatud isik on solidaarse ravikindlustusega kindlustatud isik (ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 5 lg 2 p 3, sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg 11 p 2). Puudega lapse vanemale hooldajatoetuse maksmiseks ei ole Nõo Vallavolikogu
2. detsembri
3. a määrusest nr 37 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 37) tulenevalt eraldiseisvalt puudega lapsele hoolduse seadmine vajalik.
4. Kohus, olles tutvunud kaebuse ning Nõo valla esitatud teabe ja dokumentidega, on seisukohal, et vald ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi riivanud ning kaebajal puudub sel põhjusel asjas ilmselgelt kaebeõigus. 2 3-21-249
5. Nõo vald on
6. veebruari
7. a korraldusega nr 48 otsustanud maksta kaebajale toetust oma poja hooldamise eest ajavahemikul
8. veebruar 2021 kuni
9. veebruar
10. Samuti otsustas vald eelnimetatud korraldusega maksta kaebaja eest sotsiaalmaksu ning seega on kaebaja korraldusest tulenevalt RaKS § 5 lg 2 p 3 ja SMS § 6 lg 11 p 2 järgi ravikindlustusega kindlustatud isik. Kuivõrd Nõo vald ei ole kaebajat ravikindlustuseta jätnud ja maksab kaebajale poja hooldamise eest hooldajatoetust, ei ole vald kaebaja õigusi selles osas rikkunud. Kohus saab aru, et kaebaja esitas kohtule kaebuse enne, kui ta oli eelkirjeldatust ning valla
11. veebruari
12. a korraldusest nr 48 teadlik, kuid praeguseks on selge, et vald on vastavalt kaebaja soovidele tegutsenud ning kaebaja on kaebusest nähtuva põhieesmärgi, ravikindlustuse tagamine, saavutanud.
13. Samuti ei ole vald riivanud kaebaja õigusi seoses tütre hooldamise eest hooldajatoetuse maksmata jätmisega. Hooldajatoetuse määramine toimub isiku taotluse alusel (määruse nr 37 §-d 96 ja 97). Kuigi kaebaja esitas vallale
14. jaanuaril 2021 taotluse tütre hooldamise eest hooldajatoetuse maksmiseks, on ta selle esitamisest
15. jaanuaril 2021 loobunud. Nõo vald selgitas kohtule
16. veebruari
17. a vastuses, et
18. jaanuaril 2021 toimus Nõo Vallavalitsuses vastuvõtt, kus sotsiaaltööspetsialist ja lastekaitsespetsialist selgitasid kaebajale hooldajatoetuse määramise aluseid ning vestluse tulemusena nõustus kaebaja tagasi võtma oma
19. jaanuari
20. a taotluse ja esitas selle asemel taotluse poja hooldamise eest hooldajatoetuse maksmiseks. Kuigi vallal ei ole kohtule esitada taotlusest loobumise kohta dokumentaalseid tõendeid, puuduvad valla selgituste ja teiste kohtule esitatud tõendite vahel vastuolud ning kohus peab valla selgitusi usutavateks. Seega ei ole vald saanud kaebaja tütre hooldamise eest toetuse määramist või sellest keeldumist kaebaja taotluse alusel otsustada ning oma otsustusega kaebaja õigusi rikkuda. Kui kaebaja soovib tütre eest hooldajatoetuse maksmata jätmist kohtus vaidlustada, peab ta esitama vallale uue taotluse ning saab kohtusse pöörduda alles pärast valla keelduvat otsust.
21. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14. Kohus kuulutab haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab läbivalt andmeid kaebaja eraelu ja tema laste tervise kohta, asja kinniseks kuulutamine on vajalik eelnimetatud isikute eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole isikute eraelu kaitse huvist suurem (

§ 77lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3).

Kohus asendab

§ 175lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3