Obsah (12)

§ 14§ 15§ 139§ 208§ 9§ 16§ 115§ 128§ 113§ 13§ 11§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 14ja § 15 alusel.

Kostja on jätnud teadlikult ning pahas usus kauba eest tasumata ning jätnud kauba vastu võtmata, hagejale on tekitatud usalduskahju

§ 15tähenduses.

Hagejal tekkis usaldus lepingu sõlmimise vastu, kuna pooled saavutasid kokkuleppe hinnas ning tarneajas ja kostja oli teadlik tellimuse esitamisest. Kostja katkestas ootamatult läbirääkimised ning ei esitanud hagejale ühtegi vastust ca 1 kuu jooksul pärast kokkulepitud ja sobivat tarneaja kinnitust, olles teadlik, et kaup on tellitud. Kostja tekitas hagejale sellega kahju tootjale tasutud 41 184,67 eurot, millele lisanduvad transpordikulud 2760 eurot, hoiustamise kulud 948,38 eurot ning õigusabikulud 1073,83 eurot. Kostja käitumise ning hagejale tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja teatas kohtule 13.09.2019, et kostja on hagejale tasunud 17 913,60 eurot ning hageja vähendab selle summa ulatuses põhinõuet ning alternatiivset nõuet.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli kostja hankelepingu punkti 3.
2. kohaselt kohustatud kõik tööd lõpetama hiljemalt 31.07.
3. Kostja jaoks oli oluline, et pooled sõlmiksid kirjaliku müügilepingu tarne, tähtaja, vastutuse ja müügigarantii tingimuste kohta. 17.05.2018 saatis hageja kostjale üllatuslikult teate, et soovitud toole saab tootma hakata alles
4. nädalal. Hageja 30.05.2018 e-kirja kohaselt sai ta tagada toolide tarneaja
5. nädalaks. Soovides hagejaga leping sõlmida, muutis kostja tarnetähtaega ning saatis lepingu hagejale allkirjastamiseks. Üllatuslikult saatis hageja 13.06.2018 kostjale kommentaaridega lepingu, mille kohaselt soovis müügilepingu projekti diametraalselt muuta. Hageja keeldus lepingu allkirjastamisest ning kostja oli sunnitud otsima kiiresti alternatiivseid võimalusi toolide tähtaegseks tarnimiseks. Toolide tarnega hilinemine oleks tekitanud kostjale hankelepingu alusel kohustuse tasuda leppetrahvi 1282,96 eurot päevas. Kostja juhatuse liige teavitas hageja esindajat telefoni teel
6. a juuni keskpaigas, et kostja on sunnitud ajasurve tõttu otsima alternatiivseid koostööpartnereid toolide tarnimiseks. Pooled pidasid lepinguprojektis sisalduvate tingimuste üle 12.06.2018 kirjavahetust, kusjuures pooltel on müüja vastutust, kaupade tarnet ja ülevaatamist ning müügigarantiid puudutavates punktides põhimõttelised lahkarvamused, mis takistasid lepingu sõlmimist. Hageja tegi 12-
7. juuni 2018 kirjavahetuses lepingu kohta põhimõttelisi muudatusettepanekuid. Hageja ei saanud mõistlikult eeldada, et leping on 14.05.2018 sõlmitud. Kostja ei pidanud läbirääkimisi läbirääkimiste tahteta ega rikkunud

§ 14lg-t 3.

Müügilepingu läbirääkimised lõppesid, sest hageja ei kinnitanud mõistliku aja jooksul toolide konkreetset tarnetähtaega, pidas läbirääkimisi ebakonstruktiivselt ning keeldus põhjendamatult müügilepingu sõlmimisest. Usalduskahjuna ei ole hüvitatavad kulud, mis on tekkinud pärast läbirääkimiste lõppemist. Hageja nõutav kahju ei ole kooskõlas

§ 14lg 3 tuleneva kohustuse kaitse-eesmärgiga ega kostjale ettenähtav.

Kahjuhüvitis kuulub

§ 139ja § 140 alusel vähendamisele nullini.

Hageja viivisenõue on ebaselge ja põhjendamata. 3 MAAKOHTU OTSUS

1. Tartu Maakohus jättis
2. oktoobri 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3840 eurot ja viivise menetluskuludelt. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas pooled sõlmisid müügilepingu, mille kohaselt hageja pidi kostjale müüma Tartu Raatuse Kooli jaoks 548 tooli kogumaksumusega 86 803,20 eurot. Müügilepingut reguleerib

§ 208

lg 1.

§ 9

lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama paragrahvi lõige 3 täpsustab, et kui vähemalt ühe poole taotlusel tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut üldjuhul sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Pooled pidasid lepingueelseid läbirääkimisi e-kirjadega. Maakohus luges, et pooled olid 08.05.2018 hinnapakkumise tegemise ja sellele nõustumise andmisega kokku leppinud müügilepingu esemes ning hinnas (I kd, tl 23). Hinnapakkumises ei ole teisi lepingu tingimusi (toolide ülesandmise koht, garantii, maksetähtaeg jms). Lisaks nähtub e-kirjadest, et poolte soov oli sõlmida kirjalik leping („Selge, jääme lepingu ootele“). Sellel hetkel võis olla pooltel kokkulepe, et lepingu täitmise tähtaeg on 27. nädal. Poolte käitumisest ja selgitustest nähtub, et poolte arusaama järgi tuli leping sõlmida kirjalikult. Kostja saatis hagejale allkirjastatud lepingu variante. Hageja oleks saanud seejärel lepingu omapoolselt allkirjastada. Miks hageja ise lepingu teksti ei muutnud, hageja selgitada ei osanud. Poolte esitatud tõenditest nähtub, et pooled ei ole ühiselt lepingut allkirjastanud. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja saatis hagejale 23.05.2018 allkirjastatud lepingu, on pakkumuse tegemine

§ 16lg 1 mõttes tõendatud.

Samas ei nähtu tõenditest, et hageja oleks kostja pakkumusele andnud omapoolse nõustumuse. Kumbki pooltest ei väljendanud valmisolekut sõlmida lepingut teise poole näidatud tähtajaga. Seejuures oli hagejale teada, et õppeaasta algab

1. septembril.
2. aasta
3. nädal oli 27.08.-02.09.
4. Seisuga 05.07.2018 ei olnud pooled kokku leppinud lepingu tähtajas. Maakohus leidis, et hageja tõstatatud küsimused lepingu tähtaja, garantii ja maksetähtaja kohta olid olulised tingimused, kuna hageja ei allkirjastanud seetõttu lepingut. Lepingut ei saa lugeda sõlmituks ka

§ 9lg 2 teise lause alusel sellega, et hageja tellis toolid.

Hageja sai 01.06.2018 kinnituse selle kohta, et tema tellimus toolidele on vastu võetud (I kd tl 47). Kostjale oli hiljemalt 03.07.2018 teada, et hageja on toolid ära tellinud (I kd tl 43). Samas käisid poolte vahel läbirääkimised lepingu tingimuste üle ning pooltel ei olnud arusaama, et leping on sõlmitud ning milliste tingimustega. Seega ei olnud hagejal võimalik nõustumust anda teoga. Lepingut ei sõlmitud 24.08.2018 teatega, et hageja soovib kauba 27.08.2018 üle anda. Poolte suhe jäi lepingueelsete läbirääkimiste staadiumisse. Hageja nõue lepingujärgsete kohustuste täitmiseks ning kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue võiks tuleneda

§ 14

lg-st 3, mis sätestab, et isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Hindamaks, kas lepingueelsete läbirääkimiste katkestamine on pahauskne, tuleb arvesse võtta 4 läbirääkimiste ajalist pikkust ning seda, kas lepingupoolel on tekkinud põhjendatud usaldus lepingu sõlmimise vastu. Usaldus lepingu sõlmimise vastu tekib eelkõige siis, kui kokku on lepitud lepingu olulistes tingimustes, kuid lepingut ei ole veel nõuetekohaselt vormistatud. Samuti tuleb arvestada seda, kui pool on teinud läbirääkimistele tuginedes kulutusi või teinud tulevase lepingu tõttu mingeid sooritusi. Maakohus leidis, et kuivõrd kostjal oli hankelepingust tulenev kohustus teenus osutada tähtajaks 31.07.2018 (I kd, tl 208) ning samas oli kostjal teada, et kool algab 01.09.2018 (s.t 35. nädala lõpus), on arusaadav, et kostja soovis tagada omapoolse teenuse osutamise vähemalt kooli alguseks. Kuivõrd esitatud materjalide kohaselt saatis kostja hagejale allkirjastatud lepingu 23.05.2018 ning 12.06.2018, aga hageja tegi lepingusse parandusi ning soovis selgitusi ka veel 05.07.2018, ei saa asuda seisukohale, et kostja on lepingueelsed läbirääkimised pahauskselt katkestanud. Viimase selge pakkumuse tegi kostja ning hageja hakkas sellesse parandusi tegema. Kostja pakkus omapoolselt hagejale erinevaid tähtaegu (näiteks maksetähtaeg) ning hageja oleks pidanud valima kostja pakutud tähtaegadest endale sobivad ja sellest kostjale teada andma. Kuna kostja hagejalt selgelt lepingu sõlmimise soovi ei saanud, ei saa tema käitumist ka pahauskseks lugeda. Hagejal ei saanud olla tekkinud usaldust, et kostja temaga lepingu sõlmib, kui hageja ise soovis pikalt lepingu tingimusi muuta ning täpsustada. Hagejal oli võimalik vajalikud täpsustused esitada juba pärast 23.05.2018 allkirjastatud lepingu saamist, hageja siis neid ei esitanud. Maakohus leidis, et kostja rikkus läbirääkimiste käigus

§ 14

lg 2 sätestatud kohustust teavitada teist poolt kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kostja oleks pidanud hagejat teavitama, kui ta alustas läbirääkimisi teise müüjaga samade toolide ostuks. Hagejal oleks olnud seejärel võimalik otsustada, kas sõlmida leping kostja pakutud tingimustel (tarnetähtajaga 35. nädalaks) ning võtta enda kanda leppetrahv lepingu hilinenud täitmise pärast. Kuivõrd hageja oli selleks ajaks juba toolid tellinud, oleks kostjale pidanud olema selge, et hagejal on sellise teabe vastu huvi. Kostja hagejat ei teavitanud ning hagejal tekib õigus nõuda usalduskahju hüvitamist

§ 115

alusel.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja on kahjuna näidanud tootjale tasutud 41 184,67 eurot, transpordikulud 2760 eurot, hoiustamise kulud 948,38 eurot ning õigusabi kulud 1073,83 eurot. Hageja tõendite kohaselt on hageja esitatud toolide tellimus kinnitatud 01.06.2018 ning selle tühistamise tähtaeg oleks olnud 14 päeva pärast kättesaamist (I kd, tl 64). Kui kättesaamise all on mõeldud tellimuse kinnitamise kättesaamist, siis oli tellimuse tühistamise tähtaeg 15.06.2018. Kuni 05.07.2018 käisid poolte vahel läbirääkimised lepingu tingimuste üle ning teise lepingupartneri otsimise info andmata jätmine juulis ei saanud hagejale tekitada täiendavaid kohustusi – toolid olid juba tellitud ja tehingust taganemise tähtaeg möödas. Hageja oleks isegi kostjalt õigel ajal teabe saamisel pidanud tasuma toolide, hoiustamise ja transpordi eest. Seega ei ole kostja tegevus põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga. Kui kättesaamise all on mõeldud hageja poolt toolide kättesaamist, mis toimus 24.08.2018, oleks saanud hageja 5 tellimuse tühistada ka pärast kostja 10.08.2018 teadet, et kostja hagejaga lepingut sõlmida ei soovi. Usalduskahju on eelkõige lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud kulutused (läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja ajakulu, lepinguprojektide koostamise kulu jms). Hageja saaks nõuda näiteks õigusabikulusid, kui ta lepingueelsetel läbirääkimistel oleks kasutanud õigusabi. Praegu nõuab hageja õigusabikulusid, mis tekkisid pärast seda, kui oli selge, et lepingueelsed läbirääkimised on lõppenud. Neid kulusid ei saa hüvitada

§ 14alusel.

Hageja õigusabikulud oleksid hüvitatavad

§ 128

lg 3 alusel kui kohtumenetluseelsed õigusabikulud ning need on hüvitatavad eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud, et hagejal oleks mingit kahju tekkinud, ei olnud ka õigusabi kasutamine mõistlikult võttes põhjendatud ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks 78 909,73 eurot, millest põhinõue on 77 600,10 eurot ning apellatsioonkaebuse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1309,63 eurot, millele lisandub põhivõlgnevuselt summas 77 600,10 eurot seadusjärgne viivis apellatsioonkaebuse esitamise hetkest kuni põhinõude täitmiseni (

§ 113lg 1, teine lause).

Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitis 31 407,72 eurot, millest põhinõue on summas 30 886,46 eurot ning viivised apellatsioonkaebuse esitamise seisuga summas 521,26 eurot, millele lisandub põhivõlgnevuselt summas 30 886,46 eurot seadusjärgne viivis apellatsioonkaebuse esitamise hetkest kuni põhinõude täitmiseni (

§ 113lg 1, teine lause).

Kui ringkonnakohus ei saa ise uut otsust teha, palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus on üllatuslik. Kohtu õiguslik hinnang ei saa tulla pooltele üllatuslikult, vaid kohus peab vähemalt istungil juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile, tekkinud ebaselgustele ning võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust kooskõlas TsMS § 348 lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1. Poolte vahel sõlmiti müügileping konkludentselt

§ 208jj tähenduses, seda kinnitavad maakohtule esitatud e-kirjad.

Poolte tahe tarneaja kohta oli ühine ja sellel ajal jõuti lepinguni. Asjaolu, et pooled saatsid sellele järgnevalt üksteisele teatud tähelepanekuid või muudatuste ettepanekuid, on kooskõlas

§ 13lg-ga 1.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et pooled ei jõudnud olulistes tingimustes kokkuleppele. See, et mõlema poole jaoks olulistes lepingutingimustes kokkuleppele jõuti, on tõendatud mitmete menetluses tuvastatud asjaoludega. Maakohus leidis ebaõigesti ka seda, et pooled rääkisid üksnes lepingu üle läbi, kuid ei jõudnud kokkuleppele. Kui kostja oleks hagejat teavitanud koheselt, kui hakkas alternatiive otsima, et soovib lepingust taganeda või lepingu läbirääkimised lõpetada, oleks hageja saanud lepingust veel tootjaga 6 üldtingimustele tuginedes taganeda. Sellisel juhul ei oleks pidanud hageja tellima ka toolide transporti. Hagejale tekkis kostja käitumisest usalduskahju, mis kuulub hüvitamisele.

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ebaõige ja põhjendamata on hageja väide, et kohtuotsus on üllatuslik. Maakohus on otsuse punktides 6 kuni 11 käsitlenud hageja nõuet müügilepingu alusel ning lepingueelsete läbirääkimistest tulenevat nõudeõigust on analüüsitud otsuse punktides 12 kuni
2. Arvestades, et tegelikult olulistes tingimustes kokkulepe puudus, siis oli poolte tahe fikseerida need tingimused kirjalikus lepingus nii, nagu on pooled seda ka varasemalt sarnastes olukordades teinud. Eksitav on hageja väide, et toolide tarneaja kohta olid pooled saavutanud 14.05.2018 kokkuleppe. 29.05.2018 e-kirjas teatas hageja, et ta ei saa lepingut allkirjastada ega kostjale tagasi saata, sest tehas ei olnud hagejale kinnitanud, millal toolid valmivad ning tehasel tööülesanded üle pea (kostja 16.04.2019 vastuse lisa 6). Sellest tulenevalt ei saanud hageja 14.05.2018 seisuga kostjaga müügilepingut sõlmida. Seega ei teadnud hageja ka ise veel 14.05.2018, mil hageja väitel sõlmisid pooled müügilepingu, millal ta toolid tarnida saab. Vastuoluline on hageja väide, et müügileping sõlmiti 12.06.
3. Kostja kinnitas vastuses kohtu küsimusele, et leping sõlmiti 14.05.
4. Ebaõige on ka hageja väide, et maakohus ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mille alusel kohus asus seisukohale, et hageja väide müügilepingu sõlmimise kohta on tõendamata. Kohus on viidanud asjakohastele sätetele kohtuotsuse punktides 6, 9 ja
6. Kostja esitas
7. novembril 2020 taotluse menetluse uuendamiseks. Taotluse kohaselt teatas hageja, et ta on pankrotiolukorras ja ei tea, kus toolid asuvad. Taotluses märgiti, et hageja teine juhatuse liige soovis sõlmida kompromissi, millega oleks tunnustatud maakohtu otsust.
8. Hageja vaidles asja arutamise uuendamisele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
10. oktoobri 2019 otsus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 4139,15 eurot ja ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 644,25 eurot ja viivise

§ 113

lõikes 1 sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuni 4139,15 euro tasumiseni. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud jäetakse poolte endi kanda. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis õigesti, et pooled ei sõlminud lepingut. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (

§ 11lg 2).

Pooled on selgelt leppinud kokku, et leping sõlmitakse kirjalikus vormis. Seda kinnitab mõlemapoolne soov lepingueelsetel läbirääkimistel leping allkirjastada. Pooled arutasid lepingueelsetel läbirääkimistel kirjalikus vormis sõlmitud lepingu tingimuste üle ja ootasid üksteiselt allkirjastatud lepingu saatmist. Seega pidanuks vorminõude järgimiseks pooled lepingu omakäeliselt allkirjastama (TsÜS § 78 lg 1) või digitaalselt allkirjastama (TsÜS § 80 lg 3). 7

1. Puudub vaidlus, et pooled ei ole lepingut ühiselt allkirjastanud.
2. mail 2018 allkirjastas lepingu kostja ning
3. mail 2018 palus hageja lepingut muuta ja ei allkirjastanud seda.
4. juunil 2018 saatis kostja hagejale uue allkirjastatud lepingu, kus oli märgitud tarnetähtajaks „35 nädalaks“.
5. juunil 2018 ja
6. juunil 2018 esitas hageja lepingu kohta kostjale küsimusi ja tegi ettepanku lepingut täiendada tarnetähtajaga „36 nädalaks“. Kuigi kostja allkirjastas lepingu, ei teinud seda hageja ning kirjalikus vormis lepingut ei sõlmitud. Poolte lepingueelsetest läbirääkimistest ei nähtu ka see, et pooled oleks kirjalikust vorminõudest loobunud.
7. Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega (

§ 14lõike 1 esimene lause).

Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama (

§ 14lg 2).

Ringkonnakohus leiab, et kostja pidanuks teatama

§ 14

lõike 2 kohaselt hagejale kohe sellest, et ta leidis endale uue lepingupartneri toolide tarnimiseks ning andma hagejale viimase võimaluse leping allkirjastada. Hagejal oli äratuntav huvi saada teada, kas kostja ostab temalt toolid või mitte. Kostja pidi saama aru ka sellest, et hageja võib teha lepingu täitmiseks ettevalmistusi, sh teavitas hageja kostjat, et sõlmis toolide ostmiseks ja transpordiks lepingud, arvestades, et pooled olid lepingueelsetel läbirääkimistel jõudnud kokkuleppele olulistes lepingupunktides (hind, lepingu ese). Seega tekkis hagejal mõistlik ja põhjendatud ootus, et leping sõlmitakse. Kuna kostja ei teatanud hagejale uue lepingupartneri leidmisest ning ei andnud hagejale tähtaega leping allkirjastada, rikkus kostja lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhtest (

§ 14

lg 2) tekkinud kohustust ning hageja võib nõuda kostjalt kahju hüvitamist

§ 115lõike 1 alusel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-160-16, p 19).

12.

§ 14

lg 2 esimese lause ja § 115 lg 1 alusel tekkinud kahjuks saab eelkõige olla kahju, mida lepingupool kandis lepingu täitmiseks ettevalmistamisel. Praegusel juhul saab kahjuna kõne alla tulla toolide transpordikulu, hoiustamiskulu ja õigusabikulu. Toolide maksumus ei ole kahju, kuna toolide omandiõigus samas väärtuses kuulub hagejale.

1. Hagi kohaselt on toolide transpordikulu 2760 eurot, toolide hoiustamise kulu 948,38 eurot ja õigusabikulu 1073,83 eurot (dtl 11). Transpordikulu ja toolide hoiustamise kulu palus kostja hüvitada koos käibemaksuga, õigusabikulu ilma käibemaksuta. Transpordikulu on osaliselt tõendatud vedaja AS-i Saku AB
2. augusti 2018 arvega (dtl 107). Arvelt nähtub, et Saksamaa-Eesti veo hind on ilma käibemaksuta 2300 eurot (koos käibemaksuga 2760 eurot). Arvest nähtub, et see on väljastatud hagejale. Kuna hageja on käibemaksukohuslane, sai ta sisendkäibemaksu 460 eurot enda maksukohustusest maha arvata ning seetõttu ei ole käibemaks kahju. Kahju on seega veotasu ilma käibemaksuta 2300 eurot, mis kuulub hüvitamisele.
3. AS-i Reldor hagejale esitatud
4. augusti 2018 arvest (dtl 82) nähtub, et toolide hoiustamiskulu augustis 2018 oli ilma käibemaksuta 40,32 eurot. Hoiustamiskulu septembris 2018 tõendab AS-i Reldor
5. septembri 2018 arve summas 250 eurot (ilma käibemaksuta). Toolide hoiustamiskulu oktoobris 2018 tõendab AS-i Reldor
6. oktoobri 2018 arve summas 250 eurot (ilma käibemaksuta). Toolide hoiustamiskulu oktoobris tõendab AS-i Reldor
7. novembri 2018 arve summas 250 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on tõendatud 8 hoiustamiskulu kokku 790,32 eurot ilma käibemaksuta. Käibemaks ei kuulu

§ 127

lõike 1 alusel hüvitamisele ja ei ole kahju, kuna käibemaksu sai hageja sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hoiustamiskuluga seotud kahju on ka üürivahendustasu 100 eurot (dtl 80) ilma käibemaksuta. Seega on hoiustamisega seotud kahju kokku 890,32 eurot. Toolide hoiustamiskulu kuni oktoobrini 2018 oli kostjale ettenähtav kahju (

§ 127

lg 3), kuna on ilmne, et sedavõrd suur kogust toole ei ole sageli võimalik koheselt müüa.

1. Advokaadibüroo Priit Palmiste
2. septembri 2018 arve (dtl 88) kohaselt oli asjaga tutvumise, õigusliku analüüsi ja nõudekirja õigusabikulu käibemaksuta 562,50 eurot (koos käibemaksuga 675 eurot). Kahju ei ole käibemaks, kuna selle sai hageja sisendkäibemaksuna maha arvestada. Advokaadibüroo Lindeberg
3. augusti 2018 arvest (dtl 93-94) nähtub, et advokaadibüroo pidas kostjaga kirjavahetust, õigusabikulu on ilma käibemaksuta 511,33 eurot (koos käibemaksuga 613,60 eurot). Ringkonnakohus leiab, et õigusabikulu kokku 1073, 83 eurot ei ole täies mahus tõendatud, kuna hageja ei ole põhjendanud ja tõendanud vajadust kasutada kohtueelse õigusabi saamiseks kaht advokaadibürood. Kahe advokaadibüroo kasutamine suurendab põhjendamatult õigusabikulu, kuna mõlemad bürood peavad asja materjalidega tutvuma, mispärast ei ole kogu hageja esitatud õigusabikulu kahju. Ringkonnakohus arvestab õigusabiga seotud kahjust maha ühe advokaadibüroo materjalidega tutvumise kulu, milleks on 125 eurot (üks töötund, dtl 88). Seega on põhjendatud ja vajalik kohtueelne õigusabikulu 948,83 eurot.
4. Võttes arvesse eeltoodut, on hageja kahju kokku 4139,15 eurot (2300+890,32+948,83).

§ 113lõike 1 alusel on hagejal õigus nõude viivist.

Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast (dtl 12). Seega on sissenõutavaks muutunud viivis alates

1. novembrist 2018 (hagi esitamisele järgnev päev) kuni
2. novembrini 2020 (ringkonnakohtu otsuse tegemise aeg) kokku 644,25 eurot. TsMS § 367 järgi tuleb välja mõista ka viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

§ 113lõikes 1 sätestatud määras kuni 4139,15 euro tasumiseni. 17. Ringkonnakohus leiab, et Ts

MS § 163 lõike 1 alusel tuleb menetluskulud jätta maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kuigi ülekaalukalt suur osa hagist jäeti rahuldamata, õigustab menetluskulude poolte endi kanda jätmist kostja ebakohane käitumine lepingueelsetel läbirääkimistel ning asjaolu, et hageja omandas toolid, mille eest ta hagis tasu nõudis (hagi põhinõue), kostjaga läbirääkimistel olnud lepingu täitmiseks. 18. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse asja arutamise uuendamiseks. TsMS § 437 p 1 kohaselt võib kohus asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Ringkonnakohus märgib, et hageja majanduslik seis ega kompromissi läbirääkimiste luhtumine ei anna alust asja arutamise uuendamiseks. / allkirjastatud digitaalselt / 9