Obsah (11)

§ 657§ 651§ 436§ 656§ 438§ 392§ 232§ 2§ 328§ 351§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 05.02.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-18-4415

§ 657

lg 1 p 3 järgi tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, jättis rahuldamata alternatiivselt esitatud nõuded, tühistas hagi tagamise ja jaotas menetluskulud. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse alternatiivne nõue kuulub rahuldamisele. 15.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi rahuldas (maakohtu resolutsiooni p-d 2 ja 3). Kuna maakohus jättis alternatiivselt esitatud nõuded rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4), siis otsuse tühistamise ja uueks arutamiseks saatmisel tuleb tühistada maakohtu otsus ka selles osas ja saata nõuded uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kuna maakohus ei ole nende nõuete eeldusi kontrollinud, siis ei saa ka ringkonnakohus seda teha (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 370 kommentaar 3.6.3 e, lk 439). 16. Hageja esitas 22.03.2018 hagiavalduses ja 29.03.2018 täpsustuses järgmised alternatiivsed nõuded: 1) tuvastada QQ 23.06.2017 koduse testamendi tühisus: 2) tunnistada kostja pärimiskõlbmatuks; 3) tühistada QQ kodune testament. Ringkonnakohus märgib, et 22.03.2018 hagiavalduses esitas hageja ka nõude, milles palus tuvastada testamendi puudumine, kuna QQ ei ole sellele ise alla kirjutanud, kuid pärast kohtu selgitust, et tegemist on testamendi tühisuse aluseks oleva asjaoluga, hageja 29.03.2018 enam sellist nõuet ei esitanud ja maakohus seda nõuet menetlusse ei võtnud. 04.09.2019 esitas hageja nõude, milles palus tuvastada, et QQ ei ole testamendile alla kirjutanud ja vaidlustatud otsusega keeldus maakohus nõuet menetlusse võtmast. Eeltoodud osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja ringkonnakohus selles osas

§ 651lg 1 järgi maakohtu otsust ei kontrolli.

17. Maakohus rikkus hageja nõude lahendamisel oluliselt

§ 436

lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, tehes vastuolulise otsuse ja jättes asjas tähtsate asjaolude kohta selge seisukoha võtmata. Selliselt on menetlusõiguse normi

§ 656

lg 1 p 5 ja § 669 lg 1 p 5 mõttes oluliselt rikutud, mis on aluseks otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus ei saa menetlusnormi rikkumist ise kõrvaldada, kuna see rikuks asjaolude tuvastamisel poolte kaebeõigust.

1. Hageja leidis, et QQ 23.06.2017 kodune testament ei vasta vorminõuetele, kuna testaator ei ole sellele omakäeliselt märkinud kuupäeva, tunnistajad pole kinnitanud, et testaator oli teo- ja otsusevõimeline, kostja poolt hagejale saadetud videost saab järeldada, et QQ ei olnud testamendi tegemise ajal seisundis, kus ta oleks saanud aru oma tegude tähendusest. Hageja väitis, et testaator ei ole testamenti ise alla kirjutanud. Hageja taotles oma väidete tõendamiseks kohtupsühhiaatria ja –psühholoogia ekspertiisi ja käekirjaekspertiisi läbiviimist ning testamendi koostamise juures tunnistajateks olnud isikute ülekuulamist.
2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Testaator elas kostja juures ja tema tervis oli stabiilne. QQ avaldas kostjale, et ta tahab jätta korteri kostjale, kuna teistele lastele oli jäetud muu vara. QQ suhtles hagejaga telefoni ja Skype teel, kuid hageja vältis suhtlemist. Elu viimastel kuudel suhtles QQ paljude sugulaste ja tuttavatega ja sai ümbritsevast aru. Hagejale saadetud video oli tehtud kostja poolt selleks, et pöörata hageja tähelepanu ema olukorrale, kuna hageja ei võtnud emaga muidu ühendust. Video on tehtud ajal, kui QQ ärkas ja oli unine. Haiglasse sattus QQ 26.06.2017 ja 30.06.2017 saadeti ta hooldushaiglasse. Väidete tõendamiseks palus kostja üle kuulata isikud, kes suhtlesid testaatoriga. Taotluse jättis maakohus rahuldamata. 4 2-18-4415
3. Maakohus määras 21.12.2018 postuumse kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi, esitades ekspertidele küsimused, kas testaatoril oli 23.06.2017 vaimutegevuse ajutine häire või ei suutnud ta kestvalt vaimuhaiguse tõttu või muul põhjusel oma tegudest ja testamendi tähendusest aru saada. 26.02.2019 ekspertiisiaktis (II kd, tl 30-31) leidsid psühhiaater TK ja kliiniline psühholoog ÜL, et QQ-l esines 23.06.2017 nõdrameelsus, mille tõttu ei suutnud ta oma tegudest ja nende tagajärgedest kestvalt aru saada. Oma arvamuse on eksperdid kujundanud tervise infosüsteemis olevate terviseandmete põhjal.
4. 16.01.2019 määras kohus käekirja- ja dokumendiekspertiisi läbiviimise, et tuvastada, kas QQ on testamendile omakäeliselt kirjutanud allkirja ja kuupäeva ning millal on testament alla kirjutatud. 26.02.2019 arvamuse järgi ei ole QQ tõenäoliselt testamenti alla kirjutanud.
5. Vaidlustatud otsuses leidis maakohus, et tunnistajate ütlustest tulenevalt on QQ testamendi ise alla kirjutanud, kuid kohtupsühholoogia ja kohtupsühhiaatria ekspertide arvamusest ning kohtule esitatud videost tulenevalt ei olnud ta nõdrameelsuse tõttu võimeline aru saama testamendi koostamisest ja selle tagajärgedest, mistõttu on testament tühine. 23.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Otsust tehes hindab kohus

§ 438

lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei ole kohus

§ 436

lg 7 järgi poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmisel seotud hageja või kostja esitatud õigusliku hinnanguga, vaid kohaldab õigust ise (vt nt Riigikohtu

1. septembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9288, p 23,
2. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-21-116-10, p 39;
3. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27).
4. Sellest tulenevalt tuleb asja lahendades selgeks teha, mida hageja täpselt soovib ja millised on mingi õigusnormi järgi nende nõuete rahuldamise eeldused. Vastavalt

§ 392lg-le 1, § 351 lg-tele 1 ja 2 on kohtul ulatuslik selgitamiskohustus.

Maakohtu selgitamiskohustus ei piirdu mitte ainult nõude selgusega, vaid seda tuleb täita kogu menetluse vältel, selgitades vajadusel tõendamiskoormist ja seda, et millised on vaidlusalused asjaolud ja mida on vaja pooltel tõendada.

1. TsÜS § 8 lg 2 teine lause sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eeltoodust tuleneb, et piiratud teovõimega isikute poolt tehtud tehingute kehtivuse hindamisel tuleb tuvastada, kas konkreetse tehingu tegemisel suutis isik oma tegudest aru saada. Riigikohus on rõhutanud, et isiku arusaamisvõime ning võime enda tegusid juhtida TsÜS § 8 lg 2 mõttes tuleb asjaoludele ja tõenditele tuginedes igal üksikjuhtumil eraldi välja selgitada ja hinnata tehingu tegemise aja seisuga (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-5110, p 14, 15).
2. Kuna testaatorile ei olnud määratud eestkostjat, siis TsÜS § 8 lg 3 järgi tuleb eeldada, et tehtud testament oli kehtiv ja vastupidist pidi tõendama hageja. Pärast postuumse kohtupsühhiaatria- psühholoogia ekspertiisi tulemust on maakohus 01.03.2019 selgitanud, et ekspertiisist nähtuvalt on 23.06.2017 testament tühine ja kostja peab tõendama, et testaator sai testamendi tegemise ajal aru oma testamendi tegemisest ja selle tagajärgedest. Ringkonnakohtu arvates ei lükka teostatud ekspertiis iseenesest ümber TsÜS § 8 lg-st 3 tulenevat tõendamiskoormist. Ekspertide arvamus on üks kohtule esitatud tõenditetest ja seda tuleb

§ 232lg 1 järgi hinnata koosmõjus teiste tõenditega.

Samuti ei muuda see tõendamiskoormust. 5 2-18-4415

1. Kostja soovis oma väidete tõendamiseks üle kuulata tunnistajad RR, kes elas koos kostja ja QQ-ga, kostja poja CC, NN ning UU (I kd, tl 93). Maakohus jättis taotluse 28.08.2019 e-kirjaga rahuldamata, kuna kostja taotlusest ei nähtunud, et ta soovis tunnistajate ütlustega ümber lükata hageja väidet testaatori piiratud teovõime kohta (II kd, tl 100). Kostja vastuväite jättis maakohus rahuldamata. Samas ei ole maakohus selgitanud kostjale, milliseid asjaolusid on täpselt vaja tõendada, s.o seda, milline oli testaatori vaimne seisnud testamendi tegemise ajal. Kusjuures oluline võib olla ka seisund ajaperioodil vahetult enne testamendi tegemist ja vahetult pärast seda.
2. Kohtuotsus ei või oma järeldustes olla vastuoluline. Praegusel juhul on kohus hinnanud tunnistajate ütlusi ja otsusest tuleneb, et testamendi allakirjutamise juures olnud tunnistajate NN ja BB ütlused on usaldusväärsed testamendi allakirjutamise osas, kuid ütlustest ei saa järeldada, et testaator oleks saanud aru testamendi tegemise sisust ja tagajärgedest. Mõlemad tunnistajad selgitasid, et QQ istus laua taga ja vestles nendega nii testamendis avaldatavast tahtest kui ka eelnevatest elusündmustest ja tunnistajad kinnitasid, et testaator avaldas, et soovib teha testamendi ja jätta pärand kostjale. Maakohtu järeldus, et terviseseisundi hindamine vajab meditsiinilisi eriteadmisi ja juhuslik kõrvalseisja ei saa märgata ega oska hinnata isiku võimet oma tegudest aru saada ja neid juhtida, on maakohtu poolt jäetud otsuses põhjendamata. Millest meditsiiniliste eriteadmiste omamise vajalikkus tulenes ja milliseid eriteadmisi tunnistajatelt eeldati, maakohtu otsusest ei selgu. Kohtule esitatud 24.06.2017 tehtud video kohta leidis maakohus, et sellest ei saa järeldada, et QQ ise ei kirjutanud testamendile alla, kui samas leidis, et videost tuleneb, et testaator ei suutnud ennast sõnaliselt väljendada, mis viitab koosmõjus ekspertide arvamusega sellele, et testaatoril oli testamendi tegemise ajal nõdrameelsus. Eeltoodud tõendite hindamine maakohtu otsuses on ringkonnakohtu arvates vastuoluline. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et QQ selgitas neile suuliselt oma tahet testamendi tegemiseks ja selle sisu kohta, mis viitab, et ta sai aru testamendi tegemise tagajärgedest. Kostja on selgitanud video tegemise ja hagejale saatmise asjaolusid, mida maakohus otsuses käsitlenud ei ole.
3. Juhul, kui esitatud tõendid on vastuolu kõrvaldamiseks ebapiisavad, saab kohus teha pooltele ettepaneku esitada täiendavalt tõendeid, et ilmnenud vastuolusid kõrvaldada. Maakohus seda teinud ei ole ja kohtuotsuse järeldused on jäänud vastuoluliseks.
4. Apellant rõhutas kaebuses, et kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akt ei ole jälgitav ega testaatori terviseandmetega seostatav. Eksperdid on oma arvamuse kujundanud tervise infosüsteemi andetele tuginedes ja lähtunud oma järelduses sellest, et perearst on mais 2017 diagnoosinud QQ-l dementsuse, kuid ekspertiisiaktist ei selgunud, milliste näitajate põhjal on perearst mais 2017 QQ-le diagnoosi pannud. Ekspertide ärakuulamisel ringkonnakohtus selgitas ekspert TK, et ta eeldas, et perearst oli QQ pikemat aega jälginud ja seetõttu sai ta oma kogemusele tugiendes sellise diagnoosi panna.
5. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et ekspertiisiaktis on loetletud QQ terviseandmed, mis olid fikseeritud tervise infosüsteemis. Kirjeldatud andmetest tuleneb, et 10.05.2017 on QQ olnud EMO-s, kus tehti peaaju kompuuteruuring ja psüühilise valdkonna diagnoosina on toodud mäluhäired ja ärevus. 15.05.2017 on perearst diagnoosinud vaskulaarse dementsuse, kuid selle kohta, milliste andmete põhjal selline diagnoos on pandud, arvamuses andmeid ei ole. 22.05.2017 on QQ-le määratud sügav puue psüühikahäire tõttu ja 30.05.2017 kohta on informatsioon, et poeg soovib ta panna hooldushaiglasse, peamine probleem vererõhu kõikumine ja mäluhäired. Ülejäänud ekspertiisiaktis esiletoodud asjaolud puudutavad perioodi pärast testamendi tegemist, sh 26.06.2017 on QQ haiglasse toodud erakorralise haigena diagnoosiga peaajuinfarkt. Õige on apellandi väide, et arvamusest ei ole jälgitav, millal kujunes 6 2-18-4415 välja nõdrameelsus ja milliste näitajate alusel oli see diagnoositud. Kostja on väitnud, et perearst ei ole mais 2017 QQ läbi vaadanud.
6. Ekspertiisakti suhtes esitas kostja väited 11.09.2019 kohtuistungil, kui toimus eelmenetlus. Kohus jättis kostja väited tähelepanuta, kuna kostjal oli eelnevalt aega oma väidete esitamiseks. Samas ei ole maakohus määranud pooltele konkreetseid tähtaegu tõendite ja väidete esitamiseks. Õige on see, et asjaolud ja taotlused tuleb kohtule esitada õigeaegselt ja võimalikult kiiresti, kuid arvestades seda, et tegemist oli eelmenetlusega, mille maakohus samal kohtuistungil lõpetas, ja maakohtu poolt polnud määratud konkreetseid tähtaegu tõendite ja väidete esitamiseks, siis ei saa kostjale ette heita, et ta esitas vastuväited tõendile alles 11.09.2019 istungil.
7. Riigikohus on selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt (

§ 2) peab ringkonnakohus vajadusel hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid.

Asja saatmine maakohtule

§ 657

lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis on põhjendatud eelkõige juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (

§ 328lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4) (Riigikohtu 20.

detsembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-10683, p 24).
2. Kuna maakohus ei viinud läbi nõuetekohast eelmenetlust, jättis täitmata selgitamiskohustuse ja samuti rikkus menetluse juhtimise kohustust, siis tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks menetlemiseks maakohtule.
3. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele, millised asjaolud vajavad tõendamist ja kuidas jaotub tõendamiskoormis poolte vahel. Juhul kui selgub, et asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid on esitamata, peab maakohus võimaldama pooltel neid asjaolusid ja tõendeid esitada. Vastavalt

§ 351

lg-le 1 arutab kohus pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Ringkonnakohtu hinnangul moodustavad need rikkumised tervikuna õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumise.

1. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata (vrd Riigikohtu
2. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik). Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole võimalik ringkonnakohtul asja sisuliselt ise lahendada ning maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus.
3. Ringkonnakohus keeldus olulises mahus tõendite vastuvõtmisest, kuid kuna ringkonnakohus käesolevas asja sisulist otsust ei tee, siis on võimalus tõendeid esitada maakohtule.
4. Maakohus tagas hagi 02.04.2018 määrusega. Seoses tsiviilasja saatmisega uueks arutamiseks maakohtule tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus hagi tagamise tühistas.
5. Menetluskulude jaotus kuulub kindlaksmääramisele

§ 173lg 3 järgi asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

7 2-18-4415 (allkirjastatud digitaalselt) 8