KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-19-7125 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahen

§ 238lg 2 alusel vähendas kohus karistust 1/3 võrra, mõistes 8 kuu pikkuse vangistuse. Kar

S § 65 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 25.02.

1. a otsusega 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust, arvestades sellest maha ärakantud karistusaja. Kandmata karistuseks jäi 1 aasta 2 kuud 17 päeva vangistust. 1.
2. Sama otsusega karistas kohus Nikolai Tumaševitšit KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 - § 25 lg 2 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 200 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 (kohaldades KarS § 25 lg-t 6 ja §-i 60) järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks kuritegude kogumis 2 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendas kohus karistust 1/3 võrra, mõistes 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistuse. 1.2. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendas kohus 1 aasta 4 kuu pikkust vangistust 1 aasta 2 kuu 17 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 17 päeva vangistust, mille hulka arvas eelvangistuses viibitud aja 2 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 25.07.

1. Kohtuotsus jõustus 24.01.
3. Tartu Vangla esitas 21.10.2020 Tartu Maakohtule materjalid Nikolai Tumaševitši enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
4. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Nikolai Tumaševitši tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
5. Tartu Maakohtu 30.12.
6. a määrusega jäeti Nikolai Tumaševitš vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 3.
7. Maakohus leidis, et Nikolai Tumaševitši suhtes on täidetud formaalsed eeldused, kuivõrd saabunud on seaduses sätestatud tähtaeg ning tal on vabanemisel olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Samas maakohus tõdes, et materiaalsed eeldused tema ennetähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole täidetud. 3.
8. Kuigi isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud üldjoontes korrektne (kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole), on maakohtu hinnangul Nikolai Tumaševitši puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Nikolai Tumaševitši kuritegelik aktiivsus 40 eluaasta jooksul on olnud märkimisväärne. Kriminaalkorras on teda karistatud kümnel korral, hetkel neli kehtivat karistust. Vanglas viibib oma elu jooksul juba viiendat korda. Seega vangistus kui spetsiifiline karistusliik pole muutust eluviisides kaasa toonud. Toimepandud kuritegude dünaamika ja raskusaste on jäänud samuti ajas üldjoontes muutumatuks. Varasemalt on karistatud vara- ja isikuvastaste ning ühiskonnaohtlike kuritegude toimepanemise eest (vargused, röövimised, kelmused, omastamised, kinnipeetava poolt narkootilise aine tarvitamine, suures koguses narkootikumide käitlemine). Käesolevalt kannab karistust võltsitud maksevahendi käitlemise, röövimise katse, varguse katse ja kelmuse eest. Nii varasemate kui ka käesoleva kuriteo toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ning ajendiks majandusliku kasu saamine ja puudulik probleemilahendusoskus. Lisaks on varasema kuriteo puhul olnud soodusteguriks grupi mõju. Kuriteod on toime pandud etteplaneeritult ning tahtlikult. 2 3.
9. Maakohtu hinnangul on narkootikumid suurim murekoht kinnipeetava seaduskuulekuse seisukohast. Ta on korduvalt viibinud ravil, ka käesoleva vangistuse ajal läbis metadooni asendusravi. Praegu tunnistab, et on sõltlane, kuid varasema riskihindamise käigus seda ei ole teinud. Maakohus tunnustas Nikolai Tumaševitšit sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise ja töövihiku „Viha ja kriitika“ analüüsi eest. Kinnipeetav soovib lõpetada narkootikumide tarvitamise, mis on toonud talle varasemalt kaasa palju probleeme. Ta soovib mina rehabilitatsiooniteenusele Samaaria Eesti MTÜ-sse. Maakohus pidas positiivseks kinnipeetava kavatsusi ning nihet mõttemaailmas, kuid ei pidanud põhjendatuks rajada ennetähtaegse vabastamise otsustust sellele. Sõltuvusravi võimalus oli kinnipeetaval ka vabaduses, olenemata sellest, et sellist kohustust 25.02.
10. a otsusega ette ei nähtud. Süüdlane oleks pidanud tegema ise järeldused ja abi otsima. Aga vähem kui 5 kuud pärast süüdimõistmist pani kinnipeetav toime uued kuriteod, neist ühe vägivaldse komponendiga. Maakohus ei näinud ka praegu ühtki sellist sisulist motivatsiooniallikat, mille nimel süüdlane kogu hingest pingutaks, et senistes eluviisides korrektuurid teha. 3.
11. Nikolai Tumaševitš avaldas, et tahaks pingutada 1-aastase lapse nimel. Maakohus järeldas lapse sünniajast, et kuritegude toimepanemise ajal oli tema elukaaslane lapseootel. Seega ei vääranud sündiv laps kinnipeetavat kuritegelikku eluviisi hülgama, samuti ei pannud seda tegema
12. a sündinud tütar. Ka lähedaste (ema, elukaaslane) toetus ei pannud süüdlast oma eluviise ja käitumismustrit muutma. Maakohus ei olnud kindel, et senine suhteliselt lühiajaline vangistus on piisavat mõju avaldanud ning väljendatud muutus suhtumises narkootikumidesse ja õiguskuulekasse eluviisi pole üksnes kantud soovist näidata end paremas valguses. 3.
13. Maakohtu hinnangul ei räägi kinnipeetava kasuks senine puudulik töökogemus – on töötanud vähe, enamasti mitteametlikult või juhutööd, enne vangistust moodustasid sissetuleku kriminaalsel teel saadud tulud. Vabaduses ei ole tundnud huvi nõuete tasumiseks. Vangistuses lasi ennast eemaldada puidupingitöölise elukutse õppelt, kuivõrd puudus huvi ja soovis õppida plaatija eriala. Kinnipeetav viitas kesisele eesti keele oskusele, kuid hinnatud tasemeks on B1, uut hindamist ei ole nõus tegema. Kohtuistungil ei vajanud isik tõlgi abi, mis näitab, et tegemist võib olla pigem soovimatusega omandada elukutse, leida stabiilne töö ja elada õiguskuulekalt. Kõike seda arvesse võttes ei pidanud maakohus õigeks ennetähtaegset vabastamist rajada garanteeritud töökohale OÜ-s Simetra Ehitustööd. Tegemist võib olla näilise töösuhte võimaldamisega. Omakasulikule ja manipuleerivale käitumisele viitab ka vangistusasutuse iseloomustus. Tegemist on hea suhtlejaga, kuid nii varasemate kui ka käesoleva vangistuse raames on esinenud verbaalset agressiivset käitumist ametnikega ja negatiivset suhtumist kaaskinnipeetavasse. Näiteks on
14. aastal nõudnud enda teise kambrisse paigutamist ning kui ta seda ei saa, siis läheb õhtul kambris kiirabi vaja. 3.
15. Maakohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Materjalidest nähtub, et varasem kriminaalhooldus on ebaõnnestunud – ta on sel ajal toime pannud uue kuriteo, mis ta karistust kandma kokkuvõttes on toonudki. Nikolai Tumaševitš on pikalt viljelenud kuritegelikku eluviisi, teades, et tema käitumine on ebaseaduslik. Kokkuvõtvalt kõneleb see tema ennetähtaegse vabastamata jätmise kasuks hoolimata mõningatest positiivsetest näitajatest. Määruskaebus
16. Tartu Maakohtu 30.12.
17. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ning vabastada Nikolai Tumaševitši vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 3 4.
18. Kaitsja on seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult kinnipeetava vabastamata. Kohus on jätnud arvestamata positiivsed asjaolud, s.o osalemise rehabiliteerivates tegevustes, töötamise, distsiplinaarkaristuste puudumise, kinnipeetavat eesootavad elutingimused (töökoht, lähedased) ning kriminaalhoolduse võimalused abistada isikut taasühiskonnastumisel. Kohtu põhjendustest on võimalik järeldada, et karistus ei ole veel oma eesmärke täitnud ning seetõttu ei saa kinnipeetavat vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks ei ole tingimata vajalik karistuse lõpuni ärakandmine, ta ei vabaneks karistusest, vaid kannaks selle lõpuni leebematel tingimustel ja kriminaalhooldaja järelevalve all. Elektrooniline valve peaks tagama piisava ja tõhusa järelevalve Nikola Tumaševitši käitumise üle. Süüdimõistetu on ära kandnud suurema osa karistusest. Vabanemisel tähtaegselt vajavad lahendamist samad probleemid, mis praegu. Siis aga ei ole võimalik tema käitumist kontrollida ja abistada riskivaldkondades. Nikolai Tumaševitšile tuleks anda võimalus rakendada positiivseid muutusi väljaspool kinnipidamisasutust ja tõestada, et muutused on ka tegelikult toimunud. Vabaduses on tal võimalus asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse, samuti osaleda programmis „Ambulatoorse sõltuvusravi teenuse osutamine sõltlastest süüdimõistetud isikutele“. Kuivõrd Nikolai Tumaševitš soovib vabaneda sõltuvusest, on tal selleks olemas nii motivatsioon kui ka võimalused. 4.
19. Maakohus ei ole põhjendanud, miks vaatamata positiivsetele asjaoludele ei ole kohtul tekkinud veendumust, et isik ei jätka kuritegelikku käitumist. Põhjendustest on võimalik järeldada, et isiku puhul, keda on varasemalt korduvalt kuritegusid toime pannud, ei ole ennetähtaegne vabanemine põhimõtteliselt võimalik, vaatamata tema püüdlustele asuda paranemise teele. Selle seisukohaga kaitsja ei nõustu. Kui korduvalt karistatud isikutele ei anta võimalust tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, vähendab see nende motivatsiooni osaleda rehabiliteerivates tegevustes ning järgida vanglas kehtivaid eeskirju. Ka ei ole maakohus arvestanud, et Nikolai Tumaševitš on olnud tööga hõivatud nii enne vangistust kui ka vanglas ning tema haridustase, sh eesti keele oskus, on tõusnud, mistõttu on tööturul konkurentsivõimelisem. Kinnipeetav mõistab hariduse olulisust (õpib TKHK puidupingitöölise kutset), kuid samas peab töötamist olulisemaks.
20. Tartu Ringkonnakohtu 25.01.
21. a määrusega võeti kaitsja määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 01.02.
22. 5.
23. Nikolai Tumaševitš esitas kohtule motivatsioonikirja, milles palus kohtul uskuda, et ta tahab oma elu muuta, lõpetada narkootikumide tarvitamise ja kuritegude toimepanemise. Ta soovib elada seadusekuulekalt nagu normaalsed inimesed, käia tööl, maksta makse ja kasvatada lapsi. Samuti andis ta nõusoleku elektrooniliseks valveks, et kuidagi end adapteerida ja stabiliseerida, et ei tekiks raskusi narkootiliste ainete sõltuvusega ja sotsiaalselt, kui rehabilitatsioonikeskusest välja saab. Keskuses saab ta toetust, mis aitab kohaneda eluga vabaduses. Nikolai Tumaševitš palub, et kohus annaks talle võimaluse vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta on kontrolli all ja saab edasi tegeleda narkootiliste ainete sõltuvusega. Samuti esitas Nikolai Tumaševitš taotluse riigikohustuste tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaitsja määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Nikolai Tumaševitši vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta. 4
25. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
26. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
27. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Kaebuses soovitakse üksnes, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea.
28. Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette seda, et vabastamata jätmisel ei ole arvestatud Nikolai Tumaševitšil esinevaid positiivseid asjaolusid ning on keskendutud tema varasemale ja korduvale karistatusele. Ringkonnakohus kaitsja sellekohaste väidetega ei nõustu. Kuivõrd maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik Nikolai Tumaševitšit vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid argumente üle korrata, kuid peatub olulisemal, sealjuures vastab määruskaebuses toodud väidetele.
29. Maakohus on määruses välja toonud Nikolai Tumaševitšit iseloomustavad positiivsed asjaolud, sh distsiplinaarkaristuste puudumise, elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetuse, sotsiaalprogrammides osalemise. Samuti nägi maakohus positiivset kinnipeetava kavatsustes minna rehabilitatsioonikeskusesse ning soovis loobuda sõltuvuskäitumisest. Tõsi, maakohus ei ole konkreetselt välja toonud kinnipeetava tööhõives osalemist karistuse kandmise ajal, kuid seevastu on põhjendanud, millest tulenevalt ei anna töökoha olemasolu olulist kaalu tema vabastamiseks. Vaatamata positiivsetele asjaoludele, leidis maakohus, et kinnipeetava isikust tulenevad asjaolud – eelkõige sõltuvusprobleemid, vähene motivatsioon õppida ja töötada, varasemalt positiivsete asjaolude vähene mõju tema õiguskuulekusele, samuti varasemate korduvate karistuste (nii vangistuste kui ka ebaõnnestunud kriminaalhoolduse) vähene mõju – kaaluvad üle positiivse.
30. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
31. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Seega on maakohus õigustatult tuginenud süüdimõistetu varasemale elukäigule ja võimalikele ohuteguritele ning põhjendanud, miks on alust arvata, et Nikolai Tumaševitš võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus leiab samuti, et materiaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud.
32. Ringkonnakohtu hinnangul on kahtlemata positiivne, et Nikolai Tumaševitš avaldab soovi loobuda narkootiliste ainete sõltuvusest, kuid seda on ta teinud ka varasemalt. Maakohtu 15.12.
33. a istungil selgitas ta, et käis vabanedes programmides, anonüümsete narkomaanide gruppides ja konsultatsioonidel. Ka nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Nikolai Tumaševits on korduvalt vangistuses läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni, kuid vaatamata sellele on vabanemisjärgselt hakanud taas narkootilisi aineid tarvitama. Kuivõrd tema sõnul tekkis 5 tagasilangus probleemide ilmnemisel, siis on tõenäoline, et uute raskuste ilmnemisel kordub tema jaoks tavapärane käitumismuster ja ta jätkab narkootiliste ainete tarvitamist. Varasemad korduvad ja erinevad meetmed ei ole andnud piisavalt tulemusi, mistõttu puudub ringkonnakohtul usk, et käesoleval ajal on kinnipeetavaga toimunud niivõrd märkimisväärsed muutused, et risk uuesti sõltuvuskäitumisega jätkata on vähene. Samas on näha, et kuritegusid on ta toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, sh ka narkootiliste ainete ostmiseks, mistõttu on ilmne, et sõltuvusest tingitud vajaduste rahuldamiseks võib isik jätkata erinevate varavastaste kuritegude toimepanemist. Sealjuures on oht, et Nikolai Tumaševitš võib lisaks varavastastele kuritegudele panna toime ka narkootiliste ainete käitlemisega seotud süütegusid, teda on selle eest varasemalt karistatud.
34. Vastavalt kriminaalasjas esitatud garantiikirjale, on Nikolai Tumaševitšil vabanedes olemas töökoht OÜ-s Simetra Ehitustööd. Nikolai Tumaševitš selgitas kohtuistungil, et kuna ta vabaneks rehabilitatsioonikeskusesse Haapsalus, siis töökoht oleks tagatud Tallinnas pärast rehabilitatsiooni läbimist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust väita, et tegemist võib olla näilise töösuhtega, samas ei saa olla veendunud, et see töökoht on alles ka pärast seda, kui Nikolai Tumaševitš vabaneb rehabilitatsioonikeskusest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt kestab rehabilitatsiooniprogramm 6-12 kuud. Seega on praegu keeruline öelda, kas nii pika aja pärast potentsiaalne tööandja tagaks Nikolai Tumaševitši töölevõtmise. Vastupidisel juhul oleks Nikolai Tumaševitši majanduslik kindlustatus puudulik, mis ahvatleks teda jätkama õigusvastase eluviisiga, teenides sissetulekuid ebaseaduslikult. Vangistuse kestel on kinnipeetav osalenud mitmel korral tööhõives, mis näitab teda heast küljest. Samas tema varasem vähene lühiajaline tööga hõivatus just vabaduses ei anna ringkonnakohtule kindlust, et ta on piisavalt motiveeritud legaalselt sissetulekuid teenima. Ka kutseõppe pooleli jätmine näitab pigem vähest motivatsiooni omandada eriala, mis aitaks väljaspool vanglat kergemalt tööd leida. Kui Nikolai Tumaševitši keeleoskus ei ole piisav õpingute jätkamiseks, tuleks tal tegeleda eesti keele õppega, mis aitaks tal tulevikus vangistuselt vabanedes oluliselt paremini ühiskonnas hakkama saada.
35. Seadus ei erista ennetähtaegse vabastamise võimaluse andmisel neid süüdimõistetuid, keda on karistatud üks kord nendest, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Küll aga näitab korduv karistatus, eriti veel korduv reaalse vangistuse kandmine, et kuigi Nikolai Tumaševitšil on olnud võimalus näidata, et karistused on oma eesmärgi täitnud, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekalt, tegelikkuses see nii ei ole. Kohtul ei ole alust uskuda uusi lubadusi olukorras, kus varasem elukäik nende täitmist ei kinnita. Maakohus on õigesti tuvastanud, et varasemad võimalused ennast tõestada ja lähedaste toetus ei ole ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist. Võrreldes varasemaga, ei esine ka praegu selliseid asjaolusid, millest tulenevalt saaks öelda, et süüdimõistetu avaldused annavad alust arvata, et seekord on tema mõtteviis muutunud ning temast tulenev oht piisaval määral maandatud.
36. Väheoluline ei ole ka see, et Nikolai Tumaševitš kannab kolme kohtuotsuse alusel mõistetud liitkaristust. Lisaks on tal veel üks kehtiv karistus. Enne käesolevat vangistust, kandis ta nii reaalset vangistust, viibis kriminaalhooldusel kui ka tegi üldkasulikku tööd. Kuivõrd Nikolai Tumaševitš ei suutnud isegi katseajal, sh olles allutatud kriminaalhooldusnõuetele, olla õiguskuulekas, ei ole alust eeldada, et seekord suudaks kriminaalhooldus uute kuritegude toimepanemise riski oluliselt maandada. Kahtlemata peaks kriminaalhooldusel olema isiku suhtes positiivne mõju, kuid seda vaid siis, kui see on sobiv meede. Süüdimõistetu elukäik näitab siiski vastupidist – varasem toetus ja abi ei ole kinnistanud positiivseid muutusi.
37. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Nikolai Tumaševitši suhtes ei ole uute kuritegude risk veel nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset 6 vabastamist. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada kontrolli süüdimõistetu käitumise üle ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Seda ei taga ka rehabilitatsioonikeskuses viibimine. Nende meetmetega ei ole tegelikkuses võimalik ära hoida ei sõltuvusainete tarvitamist ega ebaseaduslikul teel sissetulekute hankimist. Seni, kuni esineb piisavalt kõrge oht, et Nikolai Tumaševitš võib jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist, puudub ka alus rakendada leebemat karistuse kandmise viisi. Seetõttu jääb Nikolai Tumaševitš vangistuse kandmiselt enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
38. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu

1. detsembri
2. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
3. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumääruse analüüsimiseks ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest taotleb tasu summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. 18.
4. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Arvestades maakohtu määruse pikkust, selles sisalduvaid põhjendusi ning määruskaebuses märgitut, vastab kaitsja poolt tehtud töö selleks kulunud ajale. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kaitsjal tekkinud õigusabikulu 60 minuti ulatuses, s.o summas 64,80 eurot, millises ulatuses mõistab kohus kaitsjale tasu välja.
5. Nikolai Tumaševitš esitas ringkonnakohtule taotluse tema vabastamiseks riiginõuetest. Kohus käsitleb seda kui taotlust maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulude riigi kanda jätmiseks. 19.
6. Ringkonnakohus leiab, et Nikolai Tumaševitši taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks jääb rahuldamata. Nikolai Tumaševitši taotlus on põhjendamata, sisaldades vaid ühte lauset. Kuivõrd kohtupraktika kohaselt ei ole ainuüksi vangistuses viibimine menetluskulude tasumisest vabastamise aluseks, ei ole ringkonnakohtul võimalik vaid ühest lausest järeldada, et esinevad sellised kaalukad asjaolud, mis tingiksid

§ 180lg 3 kohaldamise.

Nende asjaolude tõendamine on Nikolai Tumaševitši ülesanne, mida ta aga teinud ei ole. Arvestades Nikolai Tumaševitši vastu olevate nõuete suurust ning senist vähest huvi nende tasumise vastu, ka tema enda süülist käitumist, mis on kaasa toonud menetluskulude väljamõistmise, ei ole põhjendatud ei maa- ega ka ringkonnakohtus tekkinud menetluskulude riigi kanda jätmine. 19.2.

§ 187lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 64,80 eurot hüvitada süüdimõistetul.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 7 Tiit Lõhmus