Obsah (8)

§ 197§ 168§ 174§ 177§ 667§ 654§ 423§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-951 Tsiviilasi Enn

) § 423 lg 1 p 12 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kuivõrd hageja ei ole andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks ja kostja on

§ 197

alusel taotlenud sel juhul hagi läbi vaatamata jätmist, jättis kohus hagi läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud

§ 168

lg 2 alusel hageja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka menetlust lõpetavas määruses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja õigusabikulud summas 960 eurot koos käibemaksuga (6 tundi 40 minutit × 144 eurot). Kohus leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 3 Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 960 eurot koos käibemaksuga. Advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi tasu 144 eurot tunnis koos käibemaksuga (120 eurot tunnis ilma käibemaksuta) tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabiteenus seisnenud eelkõige tsiviilasja materjalidega tutvumises ja kostja õigusalases nõustamises, menetluskulude tagatise taotluse koostamises ning hageja

1. mai 2020 menetlusdokumendiga tutvumises ja sellele seisukoha koostamises ajakuluga kokku 6 tundi 40 minutit. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja
2. aprillil 2020 esitanud kohtule taotluse tagatise andmiseks kostja menetluskulude katteks ja
3. mail 2020 vastuse hageja
4. mai 2020 menetlusdokumendile. Kohus luges õigusabikulud, mis on seotud hagiavalduse tutvumisega ja taotluse koostamisega tagatise andmiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks, põhjendatud ja vajalikuks summas 432 eurot (kokku 3 tundi × 144 eurot). Kohus oli seisukohal, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ning kliendiga nõupidamised/arutelud hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus lähtus siinjuures ka asjaolust, et kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et taotluse koostamine ei ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud hageja
5. mai 2020 menetlusdokumendile vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus kostja ei olnud kohustatud menetlusdokumendile vastama. Eeltoodust tulenevalt määras kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 432 eurot koos käibemaksuga (lepingulise esindaja õigusabikulud). Tartu Ringkonnakohus andis
6. märtsi 2020 määrusega hagejale menetlusabi, vabastades ta hagi esitamisel riigilõivu 225 eurot tasumisest. Kuivõrd kohus jättis hageja hagiavalduse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda, tuleb tasumisele kuulunud riigilõiv 225 eurot hagejalt riigituludesse välja mõista. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega hagi rahuldada. Määruskaebuse kohaselt ei olnud hagejal rahalisi vahendeid tagatise tasumiseks. Kostja lepingulise esindaja õigusabikulud on ülemäärased. Hageja peab põhjendatuks kostja esindaja õigusabikulusid 40 minuti ulatuses.
8. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Kostja palub määrata kindlaks menetluskulud määruskaebemenetluses summas 432 eurot (koos käibemaksuga) ning mõista need hagejalt kostja kasuks välja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada väljamõistetud menetluskulude suuruse osas (resolutsiooni punktid 3, 4) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista hagejalt kostja kasuks välja maakohtu menetluskulud eurot (koos käibemaksuga) ja viivise 4 menetluskuludelt alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

§ 654

lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 6. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 1 p 12 alusel, kuna hageja ei tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et praegusel juhul esines

§ 423lg 1 p 12 kohaselt alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Tartu Maakohtu

1. juuni 2020 määrus, millega kohustati hagejat tasuma tagatis kostja menetluskulude katteks, jõustus
2. juunil
3. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist menetluskulude katteks. Hageja on ise määruskaebuses märkinud, et tal puudusid rahalised vahendid tagatise tasumiseks. Järelikult oli maakohtul õigus jätta

§ 423lg 1 p 12 alusel kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

7. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on põhjendatult jätnud menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

8. Hageja on määruskaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suuruse. Hageja leiab, et kostja esindajal võis kuluda kõige rohkem 40 minutit õigustoimingutele. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu

1. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et kostja esindaja õigusabikulud maakohtus kokku summas 432 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja esitas maakohtu menetluses kaks menetlusdokumenti:
2. aprillil 2020 esitatud taotluse kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise määramiseks (tl 60) ja
3. mail 2020 esitatud vastuse hageja
4. mai 2020 menetlusdokumendile (tl 73). Ringkonnakohus on seisukohal, et 288 eurot (ajakulu 2 tunni ulatuses) on mõistlik ja põhjendatud kulu ning vastab töö mahule. Kostja menetlusdokumendid ei olnud mahukad ega nõudnud keerulise õigusliku regulatsiooni läbitöötamist.
5. Kostja esitas vastuses määruskaebusele menetluskulude nimekirja määruskaebemenetluses ringkonnakohtus ning palub määrata kindlaks kostja esindaja menetluskulud summas 432 eurot (koos käibemaksuga). Kostja on määruskaebemenetluses esitanud ühe menetlusdokumendi, s.o vastuse määruskaebusele (tl 147). Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on määrata kindlaks kostja õigusabikulud määruskaebemenetluses 1 tunni ulatuses, s.o summas 144 eurot (koos käibemaksuga). Kostja on esitanud taotluse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise tasumiseks alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson