2-20-2015/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Kohtujurist Aalo Kukk Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2015 Tsiviilasi Alaealiste A E, A E ja E E hagi Ü E vastu elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised esindajad Menetlustoiming ja nende Hageja I A E, isikukood XXXXXXXXX Hageja II A E isikukood XXXXXXXXXX Hageja III E E, isikukood XXXXXXXXXX, hagejate seaduslik esindaja AK-J (Ee K), isikukood XXXXXXXXXX hagejate lepinguline esindaja Liivi Tuus, Tuus & Tuus Õigusabi OÜ, e-post: tuusoigusabi@tt.ee Kostja Ü E, isikukood XXXXXXXXXXXXXXX kostja lepinguline esindaja Valeria Titova, LITIGANTE Õigusbüroo OÜ, e-post valeria@litigante.ee Hagist loobumise taotluse lahendamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
2. Võtta vastu hagejate loobumine hagist ja lõpetada tsiviilasja 2-20-2015 menetlus.
3. Jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel saab määrusele esitada määruskaebuse 1 tööpäeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest (TsMS 661 lg 4). Määruskaebus esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on alaealiste A E, A E ja E E hagi Ü E vastu elatise nõudes perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest 06.02.2020 ja tagasiulatuva elatise nõudes PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras alates 06.02.
6. Pooled esitasid kohtule 02.03.2021 hagejate seadusliku esindaja AK-Ja ja kostja Ü Eu allkirjastatud menetlusdokumendi „Kompromissleping tsiviilasjas nr 2-20-2015 ja ühistaotlus kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks“, milles hagejad, keda esindab seaduslik esindaja AK-J ja kostja Ü E leppisid kokku, et hagejad loobuvad kõigist tsiviilasjas nr 2-20-2015 kostja vastu esitatud nõuetest, st elatise nõudest tagasiulatuvalt perioodi 06.02.2019-06.02.2020 ning tulevikku suunatud elatise nõudest poolte vastu. Pooled kinnitavad, et peale kompromissi sõlmimist puuduvad pooltel üksteise vastu mistahes nõuded ja pretensioonid tsiviilasja nr 2-20-2015 vaidluse esemete osas. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja poolte või nende esindajate vahetu osavõtuta. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud TsMS §-is 432 ja mille kohaselt: kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ja seadusega ning ei kahjusta avalikku huvi, vastab poolte tegelikule tahtele ning kompromissi on võimalik kinnitada. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled, tuginedes TsMS § 661 lõikele 4, on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 1 tööpäevani. Kompromiss jõustub Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. Kompromiss on sõlmitud ühes digitaalselt allkirjastatud eksemplaris. Juhindudes TsMS § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 paluvad pooled kohtul kinnitada kokkulepe oma määrusega ning ühtlasi lõpetada asja menetlus.
7. Kohtule nähtub, et poolte ühistaotlusena kompromisslepingu kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks pealkirjastatud dokumendis puudub poolte kokkulepe vaidluse eseme lahendamiseks, vaid hagejad on (seadusliku esindaja kaudu) esitanud kohtule sisuliselt avalduse hagist loobumiseks. Kohus lähtub menetlusdokumendis tegelikult esitatud menetluslikust taotlusest (hagist loobumine) ning kuna kostja on samuti dokumendi allkirjastanud loeb, et kostja on hagist loobumisest teadlik ja sellega nõustunud ning TsMS § 429 lg 3 sätestatud kostja teavitamine ei ole täiendavalt vajalik.
8. Kohus järeldab poolte esitatust, et poolte kokkuleppel jäävad menetluskulud kulusid kandnud poole enda kanda ning pooled soovivad kokkuleppel lühendada menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 1 tööpäevani. Pooled on menetlusdokumendis kinnitanud, et tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärjed on nendele teada ja arusaadavad.
9. Kohus selgitab, et nii hagist loobumine kui kompromissi kinnitamine on aluseks tsiviilasja menetluse lõpetamisele ja menetluslikud tagajärjed on mõlemal juhul ühesugused. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Elatisnõude eristuse üldreeglist sätestab TsMS § 459 lg 1, mille kohaselt peale kohtulahendi jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet 2 suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus selgitab täiendavalt, et lapse elatise nõudes esitatud hagist loobumine ei mõjuta vanema seadusest tulenevat kohustust last ülal pidada ja ülalpidamiskohustuse rikkumise korral tulevikus on lapsel õigus elatishagiga kohtusse pöörduda.
10. Hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks puudub TsMS § 429 lg 4 sätestatud alus, kuivõrd tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumine ei kahjusta alaealiste hagejate huve. Juhindudes eeltoodust ja TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1 võtab kohus vastu hagejate loobumise hagist ja lõpetab asjas menetluse.
11. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg1). Tulenevalt TsMS § 164 lg 4 kannavad pooled hagilises perekonnasjas üldjuhul oma menetluskulud ise. Käesolevas asjas on pooled kohtule kinnitanud, et menetluskulud jäävad menetluskulusid kandnud poole enda kanda.
12. Vastavalt TsMS § 433 lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Pooled on juhindudes TsMS § 661 lg 4 kokkuleppel lühendanud menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigust 1 tööpäevani. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 3