2-20-13075 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-13075 Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi L Ž hagi J Ž vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
- jaanuar 2021 Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: L Ž (ik XXX) Kostja: J Ž (ik XXX) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada L Ž ja J Ž abielu, sõlmitud
- juunil 2015 Ida-Viru Maavalitsuses (Narvas).
- Jätta L Ž menetluskulud tema enda kanda.
- Jätta J Ž menetluskulud tema enda kanda.
- Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- Saata kohtuotsus peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 1
(3)2-20-13075 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu
- juunil 2015 Ida-Viru Maavalitsuses, Narvas. Hageja väitel on poolte vahel suhted halvad, kostjal probleemid alkohooliga ja kostja on kahel korral „kodeerimist“ rikkunud. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja palub lahutada hageja ja kostja abielu. Hageja ei soovi muuta oma perekonnanime. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuistungid Kohtuistungil
- novembril 2020 jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada abielu. Abikaasad elavad eraldi alates
- aasta septembrist erinevatel aadressidel. Hageja väitel on tal alates septembri 2020 lõpust uus elukaaslane, neil on ühine elukoht ja edaspidi on plaanis abielu registreerida. Hageja on kindel, et kooselu ei saa taastada. Kostja võttis hageja väite omaks. Kostja leiab, et kooselu on võimalik taastada. Kohus peatas menetluse ja andis pooltele kaks kuud aega leppimiseks ning võimalusel selleks perenõustaja või psühholoogi poole pöördumiseks. Kohtuistungil
- jaanuaril 2021 jäi hageja oma nõude juurde ja palub abielu lahutada. Hageja jäi eelmisel kohtuistungil esitatud väidete juurde. Hageja selgitas, et kostja temaga ühendust võtnud ei ole ning ka hageja ise ei ole kostjaga lepitust otsinud. Kostja ei osanud kohtule selgitada, mida ta oli teinud selleks, et kooselu taastada, perelepitaja poole ta ei pöördunud, pooled elavad endiselt lahus. Kostja abielu lahutamisega nõus ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama. Abikaasal on abielu lahutamise avalduse esitamiseks õigus ning kohus saab avalduse rahuldada ka juhul, kui üks pool abielu lahutada ei soovi. Kohus lahutab abielu, kui üks pool seda soovib ning kui kohus tuvastab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohus tuvastas, et abielu lahutamine on põhjendatud, sest poolte abielusuhted on lõppenud. 2
(3)2-20-13075 Hageja on veenvalt põhjendanud, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, hagejal on uus elukaaslane, kellega ta plaanib abielluda. Hageja elab kostjast eraldi ja uue elukaaslasega koos ligikaudu neli kuud. Vaatamata kohtu antud leppimisajale ei ole hageja ega kostja teinud midagi, et perekonda taastada. Hageja on kindlalt seisukohal, et abikaasad kooselu enam ei taasta ja poolte abielu jätkamine on võimatu. Hagejal puudub ka soov abielusuhteid taastada ja abielu jätkata. Kostja leidis, et abielu jätkamine on võimalik ja vaidles abielulahutuse nõudele vastu. Samas ei selgunud kostja vastuväidetest ühtegi objektiivset asjaolu, millest saaks järeldada, et abielu jätkamine oleks mõlema abikaasa huvides vajalik. Samuti ei osanud kostja nimetada ühtegi konkreetset abinõu või tegevust, et poolte kooselu taastada. Kostja ei olnud kohtu antud leppimisaja jooksul kordagi proovinud midagi ette võtta, et abielu säilitada. Kohus järeldab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abikaasade kooselu ei ole võimalik taastada. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Hagihind Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)