Obsah (5)

§ 657§ 654§ 230§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 18. jaanuar 2021 Tsiviilasja number 2-19-

§ 657lg 1 p 2) perioodi 28.

oktoober 2019 –

1. oktoober 2020 eest väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 200 eurot perioodi
2. oktoober 2019 –
3. oktoober 2020 eest. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7. Vaidlust ei ole, et hageja on kostja laps, kostja ei ela hagejaga koos ning kostja on PKS § - st 96 ja § 97 p-st 1 kohustatud hagejale ülalpidamist andma. PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. 4 Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et kostja ei ole oma tegelikke sissetulekuid tõendanud. PKS § 104 kohaselt on otsejoones sugulased kohustatud sellekohase nõude esitamise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Sissetulekute suuruse kohta tuleb esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid. 8.

§ 230

lg-st 3 tulenevalt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel. Maakohus on

1. aprilli
2. a määruses (dtl 69–72) selgitanud, et kostjal tuleb tõendada oma väiteid töövõimetuse ja sellest tuleneva sissetuleku teenimise takistuse kohta. Muid andmeid ei ole maakohus kostjalt nõudnud ega ise neid kogunud. Kostja ei ole ka ise esitanud andmeid oma toetuste suuruste kohta. Kuivõrd tsiviilasja materjalides puudusid andmed kostja sissetulekute suuruse kohta, kohustas ringkonnakohus kostjat esitama kuue kuu pangakonto väljavõtted ning tõendid makstavate toetuste ja töötasude suuruste kohta

§ 230lg-te 4–5 alusel.

1. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja perioodil juuni 2020 – november 2020 saanud sissetulekuid (neto) järgmiselt: juunis X eurot X senti, juulis X eurot X senti, augustist X eurot X senti, septembris X eurot X senti ning oktoobris X eurot X senti. Sel perioodil laekus kostja pangakontole lisaks töövõimetustoetusele u X eurot ja sotsiaaltoetusele X eurot ka täiendav toetus Eesti Töötukassalt u X eurot kuus ja oktoobris 2020 ka töötasu AS-ilt Arke Lihatööstus kokku X eurot X senti (neto). Maakohus lähtus ebaõigesti üksnes töövõimetoetusest X eurot kui kostja ainukesest sissetulekust. Kostja poolt esitatud Maksu- ja Tolliameti väljavõtetest ning ringkonnakohtu poolt kogutud Maksu- ja Tolliameti väljavõttest nähtuvalt on kostja
2. aastal saanud töötasu ka Viking Security AS-lt ja hüvitist Eesti Haigekassalt. Kuivõrd kostja sissetulek kuni novembrini 2020 oli suurem, kui maakohtu poolt arvestatud töövõimetoetus X eurot, s.t kostja sai nii töövõimetoetust, kui sotsiaaltoetust ja töötuskindlustushüvitist, mõnel kuul ka töötasu või haigushüvitist, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt perioodi
3. oktoobrist 2019 –
4. oktoobrini 2020 hageja kasuks välja igakuine elatis summas 200 eurot. Kostja sissetulek nimetatud perioodil võimaldas kostjal sellises ulatuses elatist tasuda ilma, et tema enda toimetulek oleks kahjustatud. Samuti suutis kostja sellises ulatuses hageja kasuks elatise väljamõistmisel täita oma teise alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Elatise tasumisel tuleb arvestada sel perioodil kostja poolt juba tasutud summadega.
5. Alates novembrist 2020 ei saa kostja enam töötuskindlustushüvitist ega käi tööl. Seega on kostja sissetulekuks alates novembrist 2020 ainult töövõimetoetus X–X eurot ja sotsiaaltoetus X eurot, kokku u X eurot. Alates novembrist 2020 tuleb kostjal tasuda hagejale igakuine elatis maakohtu otsusega väljamõistetud ulatuses, s.o 140 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu
6. oktoobri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas esinevad alused elatise alla seadusega kehtestatud miinimummära väljamõistmiseks PKS § 102 lg 2 järgi, s.o kostjal on lisaks hagejale teine ülalpeetav ning kostjal on puuduv töövõime, mis takistab tal osaliselt sissetulekut teenida. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega pea neid uuesti kordama (

§ 654lg 6).

11. Kuigi ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab osaliselt maakohtu otsuse väljamõistetud elatise suuruse osas, puudub ringkonnakohtu hinnangul 5 vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks (

§ 173lg 3 esimene lause).

Apellatsioonkaebuse rahuldamise ning maakohtu otsuse muutmise ulatus praegusel juhul ei too kaasa menetluskulude jaotuse muutmist. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

§ 163lg 1 järgi koosmõjus § 171 lg-ga 1 poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 6