Obsah (6)

§ 100§ 115§ 103§ 127§ 15§ 620

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20

) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja esitas teenuse saajana (kliendina) advokaadi vastu käsunduslepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Selle lahendamiseks tuleb analüüsida järgmist: - kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (

§ 100

ja § 115 lg 1); - kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole

§ 103

järgi vabandatav; - kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); - kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); - kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); - kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Hageja meelest oleks pidanud kostja talle selgitama enne kohtumenetluse algust, et selline kohtumenetlus ei ole perspektiivikas ning teavitama ka asjaolust, et hagita menetluse korral jäävad menetluskulud üldjuhul selle isiku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Hageja on 3 seisukohal, et sai menetluskulude kohta teada alles kohtumenetluse käigus ehk juunis 2017 ja seega hilinenult (dtl 245-246). Riigikohus on märkinud, et põhimõtteliselt on

§ 127lg-te 1 ja 2 järgi hüvitatavad vastaspoole menetluskulud.

Lõppastmes sõltub aga menetluskulude hüvitatavus sellest, milline on konkreetselt advokaadile etteheidetav rikkumine ning kuidas see on põhjuslikus seoses menetluskulude kandmisega

§ 127lg 4 järgi.

Eelkõige võib advokaat vastutada vastaspoole menetluskulude kandmise eest siis, kui advokaadi hooletuse tõttu lõppes kohtuvaidlus kaotusega, kuid hoolsa tegutsemise korral oleks lõpptulemus kliendi jaoks olnud positiivne, st hagi oleks vähemalt osaliselt rahuldatud. See tähendab, et advokaadi vastu esitatud nõude rahuldamiseks tuleks kliendil taaskord tõendada, et kohase hoolsusega tegutsedes oleks vastav hagi rahuldatud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-13-6457 p 19). Teisalt võivad vastaspoole menetluskulud kuuluda hüvitamisele ka juhul, kui advokaadi kohase hoolsusega tegutsemise korral ei oleks klient üldse kohtusse pöördunud. See tähendab, et kui advokaat rikkus oma kohustusi sellega, et sai aru või pidi aru saama (

§ 15

lg 4,

§ 620

lg 2), et kliendi soovitud tulemust ei olegi võimalik saavutada, ning seda kliendile ei selgitanud. Sellisel juhul ei oleks klient advokaadi kohase hoolsuse rakendamisel menetluskulusid kandnud, kuivõrd kohtumenetlust ei oleks toimunud. Menetluskulude hüvitamise puhul on niisugusel juhul tegemist kliendi nn negatiivse kahju hüvitamisega (vt nt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-13, p 14) (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-13-6457 p 20). Maakohus luges tõendatuks, et kostja selgitas hagejale menetluskuludega seonduvat. Täiendavalt selgitas kompromissi sõlmimise mõistlikkust ning võimalust, et teiste kaasomanike võimalikud menetluskulud jäetakse avaldaja (käesolevas asjas hageja) kanda, ka hagita asja lahendanud kohus
3. mai
4. a määruses. Maakohus leidis, et kostja poolt 20.02.2017 hagejale saadetud e-kirjast ja hagita avalduse projektist pidi hageja aru saama, et tegemist on hagita menetlusega ning hagita menetluses jäetakse üldjuhul menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Maakohus leidis, et poolte vaheline e-kirjavahetus (kostja e-kiri
5. mai 2017) kinnitab, et kostja soovitas asja kompromissiga lahendada ja seda enne kui asi võeti kohtu menetlusse. Seega oleks saanud hageja tuginedes kohtu ja advokaadi soovitustele lahendada asi kohtuvälise kompromissiga. Maakohus oli seisukohal, et kostja on täitnud käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning toiminud üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Asjaolu, et hageja kanda jäeti menetluskulud ei näita seda, et kostja oleks käsundi täitnud hooletult ning tekitanud sellega hagejale kahju. Kostja esitatud avaldus rahuldati osaliselt, seega ei saa hageja väita, et kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu jäi tema avaldus rahuldamata ja hageja ei ole ka tõendanud, et kui kostja oleks käitunud hoolsamalt, siis oleks avaldus rahuldatud täielikult või oleks kohus otsustanud menetluskulude jaotuse teisiti. Maakohus jättis rahuldamata ka hageja mittevaralise kahju nõude summas 3500 eurot. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et talle oleks mittevaraline kahju tekkinud. Hageja mainis, et ei saa arstitõendit esitada eriolukorra tõttu, kuid ei esitanud seda ka hiljem. Kohus on seisukohal, et mittevaralise kahju tekkimine ei ole käesolevas menetluses tõendatud. Maakohus jättis hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas menetluskulude nimekirja (tl 267-268), nõudes õigusabikuluna kokku 1440 eurot (ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on kostja esindaja tunnihind 120 (ilma käibemaksuta) eurot põhjendatud ja tuleb hagejalt välja mõista. 4 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja hageja kasuks 10 808,47 eurot. Nimetatud summa sisaldab peale varalise kahju ka kohtu äranägemisel mittevaralise kahju hinna 3500 eurot vastavalt kohtumäärusele 11.03.
7. Mittevaralise kahju vääral hindamisel maakohtu poolt palub hageja tagastada kahes menetluses enammakstud riigilõiv kokku 300 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja pidi maksma tuhandeid eurosid menetluskuludeks, et saada tavalises kortermajas keldriboksi kasutusõigus (tsiviilasi nr 2-17-3449). Märgitud tsiviilasjas oli vastustaja advokaat apellandi lepinguliseks esindajaks alates 05.12.2016 kuni 08.08.
8. Nimetatud asjas kohtusse pöördumine oli mõttetu. Hagejal ei olnud enne kohtusse pöördumist 03.03.2017, teavet, et hagita menetluses tasub reeglina menetluskulud avaldaja kui kasusaaja. Maakohus oleks pidanud uurima kohtusse pöördumise põhjuseid, mitte tagajärgi. Hageja leiab, et kostja kui käsundisaaja on rikkunud oma kohustust pakkuda õigusabi üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel ja seetõttu on hageja õigustatud nõudma kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus oleks pidanud selgitama, kas avalduse esitamine oli mõttekas. Hageja palus kostjalt välja mõista talle tekitatud mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. Hageja esitas mittevaralise kahju kohta maakohtule põhjenduse, kus märkis, et seoses eriolukorraga ta ei saa esitada arstitõendit. Pärast otsust pöördus hageja perearstikeskuse poole 10.06.2020 tervisetõendi saamiseks. Hageja palub ringkonnakohut tõend vastu võtta. Hageja märgib, et kohus võis TsMS § 132 lg 2 järgi „määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut.“ Kohus seda võimalust ei kasutanud. Hageja palub ringkonnakohtul sellega arvestada. Hageja ei nõustu maakohtuga, et kostja on täitnud käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning toiminud üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Hageja märgib, et 06.02.2017, kui ta oli valmis kompromissiks, olid tema õigusabikulud 3570,02 eurot. Kostja ei teavitanud hagejat asjas tähtsust omavatest asjaoludest õigeaegselt.
9. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatuga, vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Tõene ei ole hageja väide, et hageja oli tsiviilasjas nr 2-17-3449 jõustunud määruse sisulise poolega nõus juba enne kohtusse pöördumist, ja tema hinnangul jäi „lahtiseks vaid hüvitise küsimus“, kuid advokaat väidetavalt mõjutas teda sellest olenemata siiski kohtusse pöörduma. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et hageja soov oli lahendada teiste korteriomanikega tekkinud vaidlus kohtumenetluses, mitte kohtuväliselt. Alusetu on hageja väide, et tal ei olnud enne kohtusse pöördumist teavet selle kohta, et hagita asjas kannab menetluskulud reeglina see isik, kelle huvides lahend tehakse, ning et nimetatud asjaolu teadmine oleks välistanud kohtusse pöördumise. Kostja rõhutab, et sarnaselt kohtu hinnanguga leidis ka kostja enne kohtumenetluse algatamist, et hageja nõue on väheperspektiivikas, ning andis sellest hagejale
10. veebruaril 2017 teada e5 kirjas, milles märkis: „Tutvusin teie kirjaga ning seoses küsimusega selle kohta, kas kohus saab KÜd panna ehitama, leian mina, et iseenesest on võimalik kohustamisnõue kohtule esitada, kuid ma sügavalt kahtlen selle perspektiivikuses.“ Kostja on seisukohal, et maakohus ei pidanudki hindama hageja menetluskulude suurust. Advokaadibüroo LMP poolt hagejale väljastatud arvete tasumise kohustus tulenes hagejale tema ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kliendilepingust, seejuures ei ole kliendilepingus tingimust, mille kohaselt oleks tegemist nt tulemustasu alusel osutatava teenusega. Kostja palub hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõend jätta asja juurde võtmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu osaliselt menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 600 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja menetluskulud apellatsioonimenetluses jätta menetlusosaliste endi kanda.
12. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse uute tõendite: maksekorralduse, käibemaksu tagastuse ja tervisetõendi juurdevõtmiseks rahuldamata TsMS § 652 lg 4 alusel ja loeb need hagejale tagastatuks. Tõendid ei ole apellatsioonimenetluses maakohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel asjakohased. Lisaks on tervisetõend esitatud hilinemisega. Hageja põhjendused, et 4 kuu jooksul ei olnud kirjalikku tõendit seoses covid-19 tulenevate piirangute tõttu võimalik esitada, ei ole veenvad.
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse sisulise osa põhjendustega ja järgib neid ning ei korda maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lõike 6 alusel.
14. Hageja kahju hüvitamise nõude eelduseks on kostja poolt õigusteenuse lepingu rikkumine. AdvS § 44 lg 1 p 1 kohaselt on advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise ning p 2 kohaselt teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei rikkunud õigusteenuse lepingut ning menetluskulude kandmise kohustuse tekkimine hagejal ei ole kostja tegevusega põhjuslikus seoses.
15. Hagejal oli ainuotsustusõigus, kas ja millise nõudega kohtu poole pöörduda. Hageja väide, nagu kostja oleks tema kohtusse pöördumise põhjustaja, ei ole õige. Koormavale menetlusele ja kompromissi sõlmimise asjakohasusele juhtisid hageja tähelepanu nii kostja kui asja arutanud maakohus. Hagejal olid kõik võimalused jätta kohtusse pöördumata ja kaaluda menetlusvälise kompromissiga nõustumist. Hagejal oli ka kohtumenetluses õigus oma menetlusosalise õigusi kasutades menetluskulusid vähendada. Hageja õigus kohtusse pöörduda ja edasikaebe õigust realiseerida, olid hageja otsustused ja tehtud osaliselt pärast kostjaga lepingu lõppemist.
16. Ringkonnakohus loeb piisavaks menetluskulude kandmise võimalusest teavitamist seaduse teksti hagejale edastamise teel. Asjas ei ole vaidlus, et enne avalduse menetlusse võtmist oli TsMS § 172 lg 1 sisu kostja poolt hagejale eraldi teatavaks tehtud. Üldjuhul ei ole põhjust lugeda õigusteenuse osutaja poolt lepingu rikkumiseks seda, kui kohtusse pöörduja (klient) ei tea detailselt tsiviilkohtumenetluses kehtivat menetluskulude jaotuse, kandmise ja kindlaksmääramise korda. Piisav on, kui õigusteenuse osutaja teavitab riskist kulude kandmisel. Ringkonnakohus möönab, et teatud juhtudel on põhjendatud selgitada kliendile põhjalikumalt menetluskuludega seonduvat. Käesoleval juhul on hageja etteheited põhjendamatud, kuna hagejale selgitati korduvalt kuludega seonduvat. 6
17. Põhjendamatu on hageja väide, et kostja õigusteenus ei olnud kvaliteetne. Maakohus hindas hageja poolt kvaliteedi puudustena esile toodud asjaolusid ning jõudis õigesti järeldusele, et kostja tegutses advokaadile kohase hoolsusega ning puuduseid, mis annaksid aluse menetluskulude suurust muuta, ei esine. Kohtusse pöördumise avaldus koostati hagejaga kooskõlastatult, hageja sisuliselt saavutas kohtusse pöördumisega oma eesmärgi. Kuna tegemist oli hagita menetlusega, siis ei olnud kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Hagita asja läbivaatamisel on kohtul õigus teha vajalikud otsustused ning anda menetlusosalistele korraldusi, mistõttu ka õigusabi osutaja võimalikud tegemata jätmised ei saa mõjutada kohtu otsustust ega menetluskulude jaotust. Hageja ja kostja vahelises lepingus lepiti kokku teenuse eest tasumise kord. Kohtud ei kontrolli asja läbivaatamisel menetlusosalise ja esindaja tasu kokkuleppe põhjendatust ja vajalikkust. Kohtul on õigus kontrollida üksnes seda, kas vastaspoolelt või hagita asjas teiselt menetlusosaliselt menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud.
18. Ringkonnakohus muudab maakohtu poolt määratud hagihinda ja loeb hagihinnaks 11 673,15 eurot. Hageja rahaline nõue on 10808,47 eurot ja kuna sellele lisandus viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, siis lisandub hagihinnale TsMS § 133 lg 2 kohaselt aastane viivise summa 864,68 eurot.
19. Hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas hagis nõude välja mõista varaline kahjuhüvitis 6765,22 eurot ning viivis kuni täitmiseni ja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. Kohus kohustas hagejat tasuma riigilõivu kokku 600 eurot (5765,22 + 3500). Hageja muutis oma nõuet ja märkis hagi täienduses nii varalise kui mittevaralise kahju suuruseks kokku 10808,47, eurot ja taotles sellelt summalt viivist. Ringkonnakohus märgib, et hageja määratles hagi täiendades mittevaralise kahju rahalise suuruse summaliselt. Seega ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele TsMS § 132 lg 2, mis lubab kohtul määrata teistsuguse hagihinna. Nimetatud sätet saab kohus kasutada üksnes juhul, kui hageja jätab mittevaralise kahju hüvitise suuruse märkimata ja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (TsMS § 132 lg 3). Kuigi maakohus määras asjale ebaõigesti hagihinna on riigilõiv ka õigelt hinnalt sama, s.o 600 eurot.
20. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses, sh ka menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude suuruse osas. Hageja esitas maakohtule seisukoha kostja menetluskulude kohta, milles palus need jätta kostja enda kanda, kuna kostja ei soovinud asja lahendada kohtuväliselt. Kostja esitas hageja seisukohale vastuväite menetluskulude osas, kuid ei eitanud, et hageja soovis asja lahendada kohtuväliselt. Kohus peab lahendi tegemisel omal algatusel kontrollima menetluskuluse suuruse vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 171 lg 1 järgi. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud maakohtus ei ole täies ulatuse põhjendatud. Kostja tegi maakohtu kirjalikus menetluses järgmised toimingud: vastas hagile, esitas seisukoha kostja vastusele hagi kohta, esitas menetluskulude nimekirja ja vastuväite kostja menetluskuludele. Kostja esitatud nimekirja kohaselt kulus nendele toimingutele 12 tundi õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et vajalik ja põhjendatud on tasu 6 tunni eest. Käesolevas vaidluses ei olnud vaja õigusteadmisi rakendada, kostja ülesanne oli esitada omapoolsed faktiväited ja põhistus asjaolude kohta. Ringkonnakohus märgib, et hageja menetlusdokumendid on korduva tekstiga, ülekoormatud ristviidetest ja seaduse teksti tsiteerimisest, kuid lõppastmes 7 arusaadavad. Kostja advokaadibüroona oleks pidanud neid puudusi oma menetlusdokumentides vältima ja mitte kaasa minema hageja rohkesõnalisuse ja kordustega. Kostjal oli võimalus esitada oma seisukohad selgelt ja kokkuvõtvalt.
21. Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu sellele, et kohtulahend kuulub viivitamatult täitmisele. Ringkonnakohus märgib, et maakohus rikkus menetlusnorme tunnistades TsMS §-s 468 nimetamata otsuse tagatiseta täidetavaks. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks viivitamatut täitmist taotlenud ja tagatise andnud. Ringkonnakohus ei tühista viivitamatut täitmisele kuulumist, kuna hageja on kohtuotsuse enne apellatsioonkaebuse esitamist täitnud. Seetõttu oleks mõistlik, et kostja täidab ka käesoleva otsuse viivitamatult. Kostja peab viivitamatult tagastama hagejale enamtasutud 840 eurot.
22. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi