2-20-11748/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 20.jaanuar 2021. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-11748 Tsiviilasi MTÜ HIKINGESTONIA hagiavaldus L P vastu tarbijavaidluste komisjoni 14.07.2020 otsusega nr xxx kostja kasuks väljamõistetud summa 560 eurot tasumise kohustuse puudumise tuvastamise nõudes Tsiviilasja hind 560 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MTÜ HIKINGESTONIA, registrikood 80561793, asukoht Pähkli 14, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa Hageja lepinguline esindaja Sulev Mander Kostja L P, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson, Menetluse liik Kirjalikku menetlusse määratud 16.11.2020.a.

RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata MTÜ HIKINGESTONIA hagi L P vastu Tarbijavaidluste komisjoni 14.07.2020 otsusega nr xxxL P kasuks väljamõistetud summa 560 eurot tasumise kohustuse puudumise tuvastamise nõudes.

2.Menetluskulud jätta hageja kanda.

3.Määrata hageja menetluskulude suuruseks 485 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 360 eurot lepingulise esindaja kulu.

4.Määrata kostja menetluskulude suuruseks 405 eurot so lepingulise esindaja kulu.

5.Välja mõista hagejalt MTÜ HIKINGESTONIA kostja L P kasuks menetluskulud summas 405 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6.Saata otsus menetlusosalistele.

1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue 1. 13.08.2020. a esitas hageja MTÜ HIKINGESTONIA tuvastushagi Tarbijavaidluste komisjoni 09.07.2020 otsusega nr xxxL P kasuks väljamõistetud summa, 560 eurot, tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks.

Tuvastushagi õigusliku põhjusena toob hageja välja, et Tarbijavaidluste komisjoni otsus on õiguslikult mittesiduv dokument, mis ei tekita vaidluse pooltele õigusi ega kohustusi. Komisjoni otsus ei ole käsitletav täitedokumendina täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 tähenduses. Hageja saab enda õigusi kaitsta olukorras, kus ta leiab, et komisjoni otsus on ebaõige, tuvastushagi esitamisega kohtusse.

TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja õiguslik huvi sellise tuvastusnõude esitamiseks seisneb Tarbijavaidluste komisjoni otsusest tuleneva kohustuse puudumise tuvastamises ning seeläbi ka nn musta nimekirja sattumise vältimine.

2.Hageja ei nõustu, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud pakettreisileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 866 lg 1 tähenduses ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25. novembri 2015 direktiivi (EL) 2015/2302 ning VÕS § 874 lg-tes 6 ja 7 sätestatu kohaselt tuleb kostja avaldus rahuldada ja kogu reisitasu tagastada.

Iraani seiklus-ja mägimatka ei korraldanud hageja, vaid A E füüsilise isikuna ning hageja ei olnud Iraani seiklus-ja mägimatka korraldamisega seotud. Asjaolust, et A E on hageja juhatuse liige, suhtles kostjaga hagejaga seotud e-posti aadressi alt ning kirjade all oli „hikingestonia„ ei ole võimalik teha järeldust justkui olnuks Iraani seiklus- ja mägimatka korraldajaks hageja. Ka asjaolust, et kostja tasus raha T G OÜ-le, mille juhatuse liige on A E, ei ole võimalik teha järeldust, et hageja oleks onud Iraani seiklus-ja mägimatka korraldajaks. A Ei kui füüsilise isiku tegevust ei saa samastada hageja tegevusega.

Kostja oli teadlik, et Iraani seiklus-ja mägimatka korraldab A E, kuna teatas 20.08.2019 e-kirjas, et L P ja E U soovivad A. Ega tulla Iraani seiklusreis-matkale, mis toimub 20.05-30.05.2020.

Asjaolu, et Iraani seiklus-ja mägimatka korraldajaks oli A E viitab see, arved tehti A. Ega seotud äriühingu T G OÜ alt, kelle pangakontole kostja ülekanded tegi ning raha osaline tagastamine toimus T G OÜ pangakontolt.

3.Hageja ei ole TKS § 2 lg 1 p 2 mõttes kaupleja. Poolte vahel ei ole sõlmitud pakettreisilepingut võlaõigusseaduse (VÕS) § 866 lg 1 tähenduses. Hagejal puudub mistahes õigussuhe kostjaga.

Hageja ei ole reisiettevõtja TurS tähenduses, vaid matkaklubi ja vabaühendus (mittetulundusühing).

Hageja ei ole rikkunud TurS-s sätestatut, mistõttu ei saa kostja nõuet hageja vastu rahuldada VÕS § 866 lg-le 1 ning § 874 lg-tele 6 ja 7 tuginedes. Hageja ei müü pakettreise. Kuigi hageja Facebooki lehel on pakkumised näha kõigile, on nad siiski suunatud vaid oma liikmetele ning hageja matkadest saavad osa võtta vaid hageja matkaklubi liikmed. Hageja ei tegele ettevõtlusega ja tema tegevus ei ole suunatud tulu teenimisele.

2 Kostja seisukohad 4. Pooled ei vaidle, et kostja registreeris ennast Iraani reisile, tasus reisi eest kokku 1400 eurot ning hageja tühistas reisi. Kostja nõudis Tarbijavaidluste komisjonile esitatud avaldusega hagejalt makstud tasu tagastamist summas 560 eurot. Komisjon on kostja avalduse alusel teinud 09.07.2020. a otsuse nr xxx, millega kohustas hagejat tagastama kostjale pakettreisitasu summas 560 eurot.

5.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud pakettreisileping. Hageja on kohustatud tagastama kostjale reisitasu vastavalt VÕS § 874 lg-tele 6 ja 7. Hageja ja kostja vahelise õigussuhte tuvastamise korral tuleb hagi jätta rahuldamata, käsitlemata reisitasu tagastamise kohustust (sh tagastatava summa suurust) sisuliselt, kuna hageja tugineb hagiavalduses üksnes sellele, et poolte vahel puudub õigussuhe.

VÕS § 866 lg 1 kohaselt kohustub pakettreisilepinguga ettevõtja (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees korraldama ühele või mitmele isikule (reisija) pakettreisi turismiseaduse § 7 tähenduses, teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). VÕS § 866 lg 4 kohaselt ei või reisiteenuseid pakkuv isik tugineda lepingutingimusele, mille kohaselt ta ise reisikorraldajaks olemata üksnes vahendab üksikuid reisiteenuseid (vahendaja), kui pakkuja reklaami, kataloogide või muude lepingu sõlmimise asjaolude alusel võis lepingu teine pool teda mõistlikult reisikorraldajaks pidada.

Turismiseaduse (TurS) § 7 lg 1 kohaselt on pakettreis vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse kogum samaks reisiks, kui reisiteenuste kogumi on pannud kokku üks reisikorraldaja, sealhulgas reisija soovil või valikul, enne ühe lepingu sõlmimist kõikide reisiteenuste kohta. TurS § 3 kohaselt on reisiteenus 1) reisijavedu; 2) majutus, mis ei ole olemuslikult reisijaveo osa või mõeldud elukoha tagamiseks; 3) auto, muu mootorsõiduki üürimine, mis nõuab juhiluba; 4) muu turismiteenus, mis ei ole olemuslikult käesoleva paragrahvi punktides 1–3 nimetatud teenuse osa.

6.Kostja poolt tasutud reisitasu sisaldas bussi- ja lennupileteid, transporti ja lennujaama transfeere Iraanis (reisijavedu TurS § 3 p 1 mõttes), hotelli või hostelit Teheranis, majutust Touchali mäel, hotelli/hostelit või kodumajutust Kaspia mere ääres ning Reinhe külas (majutus TurS § 3 p 2 mõttes), samuti kuumavee basseini ja vaatamisväärsuste külastust (muu turismiteenus TurS § 3 lg 4 mõttes). Seega sisaldas leping vähemalt kahte eri liiki reisiteenust TurS § 3 mõttes ning hageja poolt pakutavate teenuste kogum kvalifitseerub pakettreisiks (TurS § 7 lg 1). Eeltoodust tulenevalt vastab poolte vahel sõlmitud leping VÕS § 866 lg-s 1 toodud pakettreisilepingu tunnustele.

7.Hageja enese määratlemine „matkaklubi ja vabaühendusena“ ei oma pooltevahelise õigussuhte määratlemisel tähtsust. VÕS § 866 lg 1 kohaldumine pooltevahelisele suhtele ei eelda erisubjekti (reisiettevõtja) olemasolu TurS § 5 mõttes. Pakettreisilepingu saab sõlmida iga isik sõltumata sellest, kas ta on reisiettevõtjaks turismiseaduse mõttes. Pakettreisilepingu sõlmimise fakti üle otsustamisel tuleb hinnata üksnes hageja tegevuse tegelikku sisu.

Hageja reklaamis kõnealust reisi oma sotsiaalmeedia profiilil, mis keskmise mõistliku isiku jaoks tähendab, et reisi korraldajaks on hageja, mitte mõni muu isik. Teiseks, pooltevahelist kirjavahetust peetakse hageja meiliaadressi info@hikingestonia.com kaudu, seejuures on hageja e-kirjade all signatuur, milles on välja toodud hageja meiliaadress, veebilehe aadress ja logo (vastavalt 3 hagiavalduse p-le 3.1 vaidlus selle osas puudub). Kolmandaks, matkade korraldamine mh välismaal on nimetatud hageja tegevusena hageja põhikirjas, mis viitab selgelt sellele, et hageja viis reisi korraldamisel ellu oma põhikirjalist tegevust (p 1.5.1). Neljandaks, hageja veebilehe kohaselt korraldab hageja mägimatkasid ja seiklusreise ka mujal maailmas. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes VÕS § 866 lg-le 4 puudub kahtlus, et just hageja oli kõnealuse pakettreisi korraldaja.

8.Kostja ei ole soovinud arve tasumist T G OÜ kontole. Kostja kohustuseks ei ole veenduda, et hageja ja selle juhatuse liige korraldavad oma majandustegevust ning esitavad arveid nõuetekohaselt ja vastavalt õigusaktidele. Kostja sooviks oli minna reisile, mida reklaamis ja korraldas hageja ning kui A. E esitas reisitasu arve kolmanda ühingu nimel, siis sellest tulenevate tagajärgede eest kostja ei vastuta.

Kohtuotsuse põhjendused 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Tarbijavaidluste komisjoni 14. juuli 2020.a. otsusega asjas nr xxx tehti otsus hageja kui kaupleja kahjuks /tl 73-77/. Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 60 lg 3 ja 4 sätestavad, et kui kaupleja pöördub kohtusse 30 päeva jooksul ja teavitab sellest komisjoni, ei kanta teda otsust mittejärginud kauplejate nimekirja, mis on avalik. Seega on hagejal õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks, sest hageja ei ole huvitatud tema nime avaldamisest märgitud nimekirjas.

10.Hageja leiab, et tal puudub kostjaga õigussuhe. Kostja on kohtule esitanud tõendina internetis olevast hageja koduleheküljest aadressil hikingestonia.com/matkad/, kust nähtub, et hageja korraldab matku Eestis ja mujal maailmas /tl 38/. Koduleheküljel on viide hageja Facebooki lehele.

Iraani seiklusreis-matka kuulutus on avaldatud hageja Facebooki lehel 28.11.2019 /tl 39/.

Reisikirjelduse kohaselt on grupi suurus 12 inimest ning matkajuht on A E /tl 40-41/. Esitatud tõenditest nähtub, et tegemist on avalikkuse kaudu tehtud reklaamitud pakkumisega.

Reisikuulutusest ja reisi kirjeldusest ei nähtu, et reisil saaks osaleda vaid MTÜ HIKINGESTONIA liikmed.

Reisikuulutuse ja reisikirjelduse kohaselt on pakkumise tegija hageja, MTÜ HIKINGESTONIA. Seega loeb kohus tuvastatuks, et reisipakkumise tegijaks oli hageja, mitte A E. TsMS § 5 lg 2 kohaselt peab pool tõendama need asjaolud, millele ta tugineb. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et Iraani matka korraldajaks oli A E. Asjaolu, et reisikuulutuses on matkajuhiks märgitud A. E, ei anna alust asuda seisukohale, et matkajuht on matkakorraldaja. Kohus loeb reisikuulutusega, mis on avaldatud hageja Facebooki lehel tõendatuks, et matka korraldajaks on hageja. Matka korraldamine on kooskõlas hageja põhikirjaliste eesmärkidega /tl 34-37/.

11.Reisikuulutuse kohaselt sisaldab osalustasu summas 1 300 eurot transpordikulusid, majutuskulusid ja toitlustuskulusid ning vaatamisväärsuste piletikulusid. Turismiseaduse (TurS) § 7 lg 1 järgi pakettreis on vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse kogum samaks reisiks, kui reisiteenuste kogumi on pannud kokku üks reisikorraldaja, sealhulgas reisija soovil või valikul, enne ühe lepingu sõlmimist kõikide reisiteenuste kohta. Hageja poolt pakutud reisi vastab TurS § 7 lg 1 tunnustele.

Seega pakkus hageja avalikult pakettreisi. VÕS § 866 lg 4 sätestab, et reisiteenuseid pakkuv isik ei või tugineda lepingutingimusele, mille kohaselt ta ise reisikorraldajaks olemata üksnes vahendab üksikuid reisiteenuseid (vahendaja), kui pakkuja reklaami, kataloogide või muude lepingu sõlmimise asjaolude alusel võis lepingu teine pool teda mõistlikult reisikorraldajaks pidada. Kohtule esitatud tõendite so hageja kodulehekülje, reisikuulutuse ning poolte vahel peetud kirjavahtuse 4 alusel, mida peetakse hageja elektronposti aadressi kaudu, sai kostja pidada reisikorraldajaks hagejat /tl 55-58/. Hageja seaduslik esindaja on märkinud elektronposti aadressiks info@hikingestonia.com 12. Kostja on tasunud reisi eest 14.10.2019.a. ja 03.03.2020.a. arvete alusel kokku 1 400 eurot OÜle T G. Seega on poolte vahel sõlmitud pakettreisileping vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 866 lg 1. Asjaolu, et arvete alusel tuli lepingust tulenevate teenuste eest tasuda OÜ-le T G, ei tähenda, et pakettreisilepingut ei sõlmitud poolte vahel. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

Puudub vaidlus, et A. E on nii hageja kui ka OÜ T G seaduslik esindaja. Kui hageja leidis, et kostja kohustus hageja ees reisi eest tasumisel on täidetud, kui kohustus täidetakse OÜ-le T G, siis oli hageja õigus määrata kohustuse täitmiseks vastuvõetava isikuna OÜ T G.

13.Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud pakettreisi leping ning kostja on reisitasu maksmise kohustuse täitnud vastavalt VÕS § 866 lg 1.

14.Hagiavalduse punktis 2, so Tarbijavaidluste komisjoni otsuse põhjendused, on viide, et hageja tühistas reisi seoses Covid-19 pandeemiaga. Hageja hagis märkinud ei ole, miks reis tühistati. Kostja oma vastuses samuti ei viita reisi tühistamise põhjustele. Kohus on tõendina asja juurde võtnud Tarbijavaidluste komisjoni otsuse, millest nähtub, et puudub vaidlus selles, et kaupleja oli sunnitud reisi tühistama seoses Covid-19 pandeemiaga. Kumbki pool kohtumenetluses ei viita reisi tühistamise põhjustele. Arvestades tõendina Tarbijavaidluste komisjoni otsust, loeb kohus tõendatuks, et reis tühistati hageja poolt seoses Covid-19 pandeemiaga.

15.VÕS § 874 lg 6 ja 7 sätetel on hageja kohustatud tagastama kostjale reisitasu. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Seetõttu ei nõustu kohus kostja 15.10.2020.a. vastuse punktis 8 märgitud seisukohaga, et kohus ei saa käsitleda tagastatava summa suurust. Hageja on hagis esitanud nõude, mille palub tuvastada kostja kasuks Tarbijavaidluste komisjoni otsusega väljamõistetud summa 560 eurot tasumise kohustus. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht, kas hagejal puudub 560 euro tasumise kohustus.

OÜ T G on kostjale 15.05.2020.a. tagastanud 700 eurot /tl 12/. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagis tugineb hageja asjaolule, et poolte vahel puudub õigussuhe. Hageja ei ole hagis analüüsinud tagastamisele kuuluva summa suurust. Kostja ei ole summa suurusele vastuväiteid esitanud.

Arvestades hageja nõuet ja asjaolu, et kohus on tuvastanud poolte vahel pakettreisilepingu olemasolu, kohtule on esitatud tuvastushagi ning kohtumenetluses pooled ei vaidle tagastatava summa suuruse üle, on TsMS § 442 lg 5 sätetel kohtu kohustus võtta seisukoht summa suuruse osas.

Kuna summa suuruse osas puudub vaidlus, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et hüve väärtuseks, mille tuvastamist hageja nõuab on 560 eurot.

16.Kuna poolte vahel on sõlmitud pakettreisileping ning VÕS § 874 lg 6 alusel tuleb hagejal tagastada kostjale pakettreisi eest tehtud maksed, siis tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu tuvastada, et hagejal puudub tasumise kohustus summas 560 eurot, mis on Tarbijavaidluste komisjoni otsusega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud.

5 Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus märgib, et hageja on hagis märkinud Tarbijavaidluste komisjoni otsuse kuupäevaks 09.07.2020.a. Otsuse kohaselt oli asja läbivaatamise kuupäev 09.07.2020, kuid otsus ise on tehtud 14.07.2020.a.

17.Tsiviilasja hind vastavalt TsMS § 125 on 560 eurot.

18.TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

19.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulud kohtuotsuses. Hageja kanda jääb riigilõiv summas 125 eurot, mis on TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukuluks. Õigusabikulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 tähenduses. Hageja õigusabikulud on summas 708 eurot 5 tunni ja 55 minuti eest ning kostja õigusabi kulud on summas 810 eurot 5 tunni eest. Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu ning Riigikohtu seisukohti lahendi 3-2-1-4-15 punktis 14 on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud hagejal 3 tunni ulatuses summas 360 eurot, mis sisaldab käibemaksu ja kostjal samuti 3 tunni ulatuses summas 405 eurot koos käibemaksuga.

Tegemist ei ole käesoleva vaidlus puhul mahuka ja keeruka vaidlusega. Kokku on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 485 (125+360) eurot ja kostja menetluskulud 405 eurot.

20.Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja õigusabi kulud summas 405 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kostja on kinnitanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

21.TsMS § 177 lg 4 sätetel tuleb hagejal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.