← Eesti

2-17-13978/88

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-17-13978 Tsiviilasi Monika Bachmanni hagi Rinaldo Bachmanni vastu ühisvara jagamiseks ja Swedbank Liising AS-i (iseseisva nõudega kolmas isik) hagi Monika Bachmanni ja Rinaldo Bachmanni vastu ühisvara jagamiseks 3500 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. aprilli 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Monika Bachmanni apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  3. oktoober 2020 Apellant: Monika Bachmann (hageja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja advokaat Katrin Paulus Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustajad: 1) Rinaldo Bachmann (kostja), ik XXXXXXXXXXX 2) Swedbank Liising AS (iseseisva nõudega kolmas isik), rk 10434248; esindaja Birgit Juhanson RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. aprilli 2020 otsus osas, millega jäeti hageja nõue täies ulatuses rahuldamata ja määrati kohustuste täitmise kord Luminor Bank ja Danske Bank AS ees (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3.
  6. ja 3.3.). Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hageja nõue osaliselt ja jätta Luminor Bank ja Danske Bank AS osas kohustuste täitmine kohtuotsuse resolutsioonist välja. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  7. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgnevalt: „2.
  8. Rahuldada Monika Bachmanni hagi Rinaldo Bachmanni vastu ühisvara jagamiseks osaliselt. 2.
  9. Rahuldada iseseisva nõudega kolmanda isiku Swedbank Liising AS-i hagi Monika Bachmanni ja Rinaldo Bachmanni vastu ühisvara jagamiseks. 1 2.
  10. Jagada Monika Bachmanni ja Rinaldo Bachmanni ühisvara alljärgnevalt: 2.3.
  11. Lõpetada ühisomand kinnisasjadele aadressil X registriosa nr X ja aadressil X, registriosa nr X ning äriühingu X, registrikood X, osale nende müügi teel avalikul enampakkumisel. 2.3.
  12. Jagada kinnisasjade X ja X ning äriühingu X osa müügist saadud rahasumma Monika Bachmanni ja Rinaldo Bachmanni vahel võrdselt. 2.3.
  13. Täita ühisvara jagamisel Rinaldo Bachmannile jääva rahasumma arvelt sissenõudjate nõuded täiteasjades nr X ja X. 2.3.
  14. Jätta 28.04.2016.a. võlanõude tunnustamise lepingust ja sundtäitmisele allumise nõusolekust tulenev kohustus, summas 80 000 eurot A.A. ees solidaarselt Rinaldo Bachmanni ja Monika Bachmanni kanda. 2.3.
  15. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
  16. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  17. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  18. Monika Bachmann (hageja) esitas hagi Rinaldo Bachmanni (kostja) vastu, milles palus jagada poolte ühisvara. Hageja palus lugeda poolte ühisvaraks kinnisomandi (aadress X, registriosa nr X); kinnisomandi (aadress X, registriosa nr X) ja äriühingu X (registrikood X) osa nimiväärtusega 1 472 eurot. Hageja palus ühisomandi lõpetada, jätta ühisvarasse kuuluvad varaesemed hagejale; kohustada kostjat andma vastavad tahteavaldused ja asendada nõusolekud kohtuotsusega; samuti jätta eluaseme- ja reservlaenulepingust nr X ja X ning laenulepingust nr X tulenevad kohustused hageja kanda. 2 Laenulepingutest tulenevad kohustused on hageja ja kostja solidaarkohustused, mille tagamiseks on X kinnistule seatud hüpoteegid kokku summas 195 250,08 eurot Nordea Bank AB kasuks ja X kinnistule ühishüpoteek summas 397 584,39 eurot AS Sampo Pank kasuks. Hageja hindas X kinnistu väärtuseks 57 626,94 eurot, X kinnistu väärtuseks 35 287,72 eurot ja X vähemusosaluse väärtuseks 5000 eurot. Arvestades kostja majanduslikku olukorda on hageja nõus võtma enda kanda hüpoteegiga tagatud kohustused, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi jääb tema ainuomandisse. Hageja on alates 25.09.2009 täitnud ainuisikuliselt kinnisasjadega seotud varalisi kohustusi. Varalised kohustused tuleb jagada koos muu varaga ja jätta laenulepingutest tulenevad kohustused hageja kanda.
  19. Swedbank Liising AS (iseseisva nõudega kolmas isik) esitas 20.10.2017 hagi Rinaldo Bachmanni ja Monika Bachmanni vastu ühisvara jagamiseks TMS § 14 lg 2 alusel. Kolmas isik taotles hageja ja kostja ühisvara hulka kuuluvate kinnisasjade müümist avalikul enampakkumisel ning poole saadud rahast üleandmist hagejale. X osa jätmist kostja Rinaldo Bachmanni omandisse või alternatiivselt müüa avalikul enampakkumisel ning pool vara müügist saadud rahast anda üle hageja Monika Bachmannile. Nii osaühingu osa kui kinnistute müügist saadud rahasummade arvelt, mis ei kuulu hagejale üleandmisele, palus kolmas isik täita sissenõudjate nõuded täiteasjades nr X ja X. Kolmas isik taotles hageja ja kostja ühisvara jagamist seoses asjaoluga, et Rinaldo Bachmanni suhtes kohtuotsuste täitmiseks alustatud täitemenetlustes ei piisa võlgnikust abikaasa lahusvarast võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Swedbank Liising AS-l on võlgniku vastu kohtuotsusest tulenev nõue summas 599 331,74 eurot ning Swedbank AS-l summas 101 000 eurot. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest tuleneb võlgniku vastu nõue summas 150 225,23 eurot ka AS-l DNB Pank. Kokku moodustavad teadaolevad nõuded võlgniku vastu ligikaudu 850 000 eurot. Võlgnik R. Bachmannil puudub ainuomandisse kuuluv vara, mille arvelt nõudeid rahuldada, kuid talle kuulub ühisvarana osaühingu X osa ning kinnisasjad asukohaga X ja X. Abikaasade ühisvara režiim takistab täitemenetluse läbiviimist. Vara jagamine avalikul enampakkumisel on kõige õiglasem jagamise viis. Hageja taotletud viis - vara jätmine võlgnikuks mitteoleva abikaasa ainuomandisse - on sissenõudja huvisid kahjustav.
  20. Kostja Rinaldo Bachmann märkis vastuses Monika Bachmanni hagile, et ühisvara hulka tuleks arvata ka R. Bachmanni ja A.A.vahel sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused.
  21. Kostja vaidles vastu kolmanda isiku nõutud viisil ühisvara jagamisele.
  22. Hageja vaidles vastu kolmanda isiku nõutud viisil ühisvara jagamisele. Hageja märkis, et hagi tuleb rahuldada hagis märgitud põhjustel. MAAKOHTU OTSUS
  23. Tartu Maakohus jättis
  24. aprilli 2020 otsusega rahuldamata M. Bachmanni hagi ja rahuldas kolmanda isiku hagi. Maakohus jagas Monika Bachmanni ja Rinaldo Bachmanni ühisvara alljärgnevalt: 3.
  25. Lõpetas ühisomandi kinnisasjadele aadressil X, registriosa nr X ja aadressil X, registriosa nr X ning äriühingu X, registrikood X, osale nende müügi teel avalikul enampakkumisel. 3 3.
  26. Määras, et kinnisasja aadressil X registriosa nr X müügist saadud rahasumma arvelt tuleb täita Monika Bachmanni ja Rinaldo Bachmanni laenulepingutest nr X ja nr X tulenevad solidaarkohustused Luminor Bank ees. 3.
  27. Määras, et kinnisasja aadressil X, registriosa nr X müügist saadud rahasumma arvelt tuleb täita Monika Bachmanni ja Rinaldo Bachmanni laenulepingust nr X tulenev solidaarkohustus Danske Bank A/S ees. 3.
  28. Jagas kinnisasjade müügist pärast kohustuste täitmist üle jääva ning äriühingu X osa müügist saadud rahasumma Monika Bachmanni ja Rinaldo Bachmanni vahel võrdselt. 3.
  29. Määras, et ühisvara jagamisel Rinaldo Bachmannile jääva rahasumma arvelt täidetakse sissenõudjate nõuded täiteasjades nr X ja X. 3.
  30. Jättis 28.04.2016 võlanõude tunnustamise lepingust ja sundtäitmisele allumise nõusolekust tuleneva kohustuse summas 80 000 eurot A.A. ees solidaarselt Rinaldo Bachmanni ja Monika Bachmanni kanda. Monika Bachmanni ja Rinaldo Bachmanni menetluskulud jäeti nende endi kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jäeti võrdsetes osades Monika Bachmanni ja Rinaldo Bachmanni kanda. Monika Bachmannilt ja Rinaldo Bachmannilt mõisteti välja Swedbank Liising AS-i kasuks menetluskulude katteks 150 eurot. Välja mõisteti ka viivis menetluskuludelt seadusjärgses määras kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus varaühisuse lõppemise aja ning ühisvara koosseisu osas. Ühisomandisse kuulusid varaühisuse lõppemisel kaks kinnisasja X asuv hoonestatud kinnistu ja X asuv hoonestamata kinnistu ning OÜ X osa. Maakohtu hinnangul ei ole alust lugeda osaühingu osa R. Bachmanni lahusvaraks, kuivõrd selle kohta ei ole esitatud ka ühtegi tõendit. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud ühisvara koosseisu kuuluvate varaesemete väärtust. Hageja M. Bachmanni väitel on X kinnistu väärtus 35 287,72 eurot. Maakohus luges hageja hinnangu ebausaldusväärseks, kuna X asuva kinnistu hinna arvestamisel Maa-ameti statistikast lähtuva keskmise hinna alusel oleks nimetatud kinnistu väärtus ilma elamuta
  31. a vähemalt 101 000 eurot (725 x 59,9). Samuti hindas
  32. a X kinnistut Uus Maa Kinnisvarabüroo, kelle hinnangu järgi oli kinnistu turuväärtus 2,950 miljonit krooni ehk 188 539 eurot. Samuti ei kinnita hageja hinnangut asjaolu, et X kinnisasja koormavate Nordea Bank AB kasuks seatud hüpoteekide kogusumma on 195 250 eurot. X kinnisasja väärtuse hindamisel ei saa lähtuda ainuüksi hüpoteegisummast, kuna kinnisasja koormava hüpoteegi näol on tegemist ühishüpoteegiga, mis koormab ka kinnisasja X. Antud kinnistu väärtuse hindamiseks ühisvara jagamise aja seisuga ei ole kohtule lisaks M. Bachmanni esitatule muid tõendeid esitatud. Problemaatiline on X OÜ osa väärtuse kindlakstegemine. Osa nimiväärtus on 1472 eurot. M. Bachmann on hinnanud osaluse väärtuseks 5000 eurot. Keskmisest kasumist (8119,60 eurot) vastab R. Bachmanni ja M. Bachmanni ühisvaraks oleva osa suurusele – 48,94 % ehk 3978,60 eurot, millele lisandub osa nimiväärtus. Vallasvara arestimisaktis on X Rinaldo Bachmannile kuuluva osa (48,94 %) väärtuseks hinnatud 101 000 eurot. Maakohus tuvastas, et ühisvara hulka kuuluvad kohustused. Bank AS-ga (Luminor Bank AS õiguseelneja) 02.12.2002 sõlmitud laenulepingust X ja 13.05.2008 sõlmitud laenulepingust X 4 tulenevad kohustused, mille täitmise tagamiseks on seatud hüpoteegid X kinnistule, samuti 21.10.2005 AS-ga Sampo Pank (Danske Bank A/S õiguseellane) sõlmitud laenulepingust nr X tulenevad kohustused, mille täitmise tagamiseks on seatud ühishüpoteek X kinnistule. Ühisvara hulka kuuluvaks kohustuseks luges maakohus 28.04.2016 võlanõude tunnustamise lepingust tuleneva võla A.A. ees. Ühisvaral lasuvate ja ühisvara hulka kuuluvate kohustuste kohta on esitatud tõenditena Nordea Bank Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingud nr X ja X, milliste laenujääk 13.09.2017 seisuga oli kokku 78 404,80 eurot. Igakuised laenumaksed on kokku 805,41 eurot. 21.10.2005 on Rinaldo Bachmanni ja AS Sampo Pank vahel sõlmitud laenuleping laenusummaga 110 247,59 eurot, millise laenu jääk oli Danske Bank A/S (AS Sampo Pank õigusjärglane) kinnitusel 13.09.2017 seisuga 62 466,22 eurot ning igakuine laenumakse 434,64 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole M. Bachmanni väide, mille kohaselt ühisvara hulka kuuluvad kohustused ületavad vara väärtuse, tõendatud. Vaatamata asjaolule, et kohtule ei ole esitatud andmeid laenude jääkide kohta ühisvara jagamise aja seisuga, saab näiteks Luminor Bank AS tõendi alusel laenumaksete tasumise kohta M. Bachmanni arvelduskontolt teha järelduse, et kohustuste maht, mis hagi esitamise ajal oli ca 140 450 eurot, on võrreldes hagi esitamise aja seisuga vähenenud. Vara väärtus eeldatavalt aga vähenenud ei ole. Kohus hindas hageja väidet, et ühisvara jagamisel tuleks arvestada, et M. Bachmann on täitnud alates 25.09.2009 ühisvaraga seotud kohustusi laenumaksete tegemise näol ainuisikuliselt. Asjaolu, et laenumakseid on tasunud M. Bachmann enda arvelduskontolt ei ole vaidluse all. Kohus märkis, et vastata tuleb küsimusele, kas ta täitis ühisvara hulka kuuluvat kohustust ühisvara või lahusvara arvelt. Kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist M. Bachmannile tehtud väljamaksete ja maksustatava tulu kohta aastatel 2009-2018, nähtub, et ta on saanud tulu peamiselt töötasu näol, mille suurus on olnud kuni X eurot kuus (neto), kusjuures
  33. a ja
  34. a on M. Bachmanni tulu moodustanud üksnes väljamaksed Sotsiaalkindlustusametilt. Tema kontoväljavõtetelt ei nähtu säästude olemasolu, küll aga on kontodele tehtud sularaha sissemakseid. Abielu jooksul saadud abikaasade töötasu puhul kehtib eeldus, et tegemist on ühisvaraga (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 3-2-1-111-16). M. Bachmann andis 12.09.2019 toimunud kohtuistungil vande all seletuse, mille kohaselt tema ema B.B. andis talle oma X linnas asuva korteri müügist saadud 80 000 krooni ja selle raha eest ostis ta X korteri. Selles korteris elas hageja ema kuni hooldekodusse paigutamiseni. X korteri müügist saadud raha kasutas hageja täies ulatuses X laenumaksete tegemiseks. Lisaks säästis hageja raha, kuna abikaasal oli varem parem sissetulek ning abikaasalt sai ta ka 65 000 eurot X asunud maja müügist. See toimus
  35. aastal ja müügihind oli 2,5 miljonit krooni. Ka seda raha kasutas hageja laenumaksete tegemiseks, tegemist oli ühisvaraga ning hageja sai seda raha abikaasalt osade kaupa, mitte korraga. 5 X korteriomand müüdi 17.09.2013 aastal 34 000 euro eest. Notariaalses müügilepingus on märgitud, et lepingu ese moodustab abikaasade Monika Bachmanni ja Rinaldo Bachmanni ühisvara, ostuhind on kantud M. Bachmanni kontole. Hageja ja kostja on müünud 08.06.2006 samuti ühisvara hulka kuulunud 2/4 osa kaasomandis olevast kinnisasjast X, müügihinnaga 2,5 miljonit krooni. Müügihind on tasutud Rinaldo Bachmanni arvelduskontole. Maakohus leidis eeltoodu alusel, et M. Bachmann on laenulepingutest tulenevaid kohustusi täitnud mitte lahusvara, vaid ühisvara arvelt. Ei ole tõendatud, et M. Bachmann kasutas oma emalt saadud 80 000 krooni, mis vastab 5113 eurole, X elamuühistu osaluse omandamiseks. Kuid isegi kui see nii oli, siis maa erastamisel ja korteriomandite moodustamisel tekkinud korteriomand oli vaieldamatult abikaasade ühisvara, nagu ka hageja ja kostja korteriomandi müügilepingut sõlmides on seda käsitlenud. PKS § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab vastavalt AÕS § 77 lg 2 kohus hageja nõudel jagamise viisi. Tulenevalt PKS § 38 tuleb ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus täita või jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. TMS § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandis. Õiglane ja lisaks abikaasade õiguste tagamisele ka kolmandast isikust võlausaldaja huve arvestav ühisvara jagamise viisiks on vara müük avalikul enampakkumisel. Selline ühisvara jagamise viis toob välja asjade väärtused, mida menetlusosalised ei ole käesolevas asjas usutavalt tõendanud ega saavutanud väärtuste osas kokkulepet. Seejärel tuleb täita enampakkumise tulemi arvel varal lasuvad kohustused, ehk hüpoteegipidajatel on kinnisasjade võõrandamisel õigus rahuldada oma nõuded hüpoteekide ulatuses ning järelejäänud rahasummad jagada võrdselt Monika Bachmanni ja Rinaldo Bachmanni vahel. TMS § 14 lg 2 alusel on võimalik Rinaldo Bachmanni osale pöörata sissenõue kolmanda isiku nõuete rahuldamiseks täitemenetluses. Maakohtu hinnangul ei ole eeltoodud ühisvara jagamise viis ebaõiglane ka M. Bachmanni suhtes, kuna ta saab omandist ilmajäämisel õiglase hüvitise ning vabaneb ühisvaraga seotud võlgade tasumise kohustusest. M. Bachmannil on soovi korral võimalik säilitada X kinnistu oma koduna, osaledes avalikul enampakkumisel. Ühisvara jagamisel, kui jagatavaks varaks on poolte kodu, jääb enamasti üks abikaasadest aga vahel ka mõlemad oma kodust ilma. Abikaasade ühisvara hulka kuuluva kohustuse võlausaldaja A.A. ees peab kohus õigustatuks jätta hageja ja kostja solidaarseks kohustuseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  36. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hageja esitatud hagi ja jätta menetluskulud kolmanda isiku kanda. Hageja palub jagada hageja ja kostja ühisvara hagis taotletud viisil, pannes hagejale vajadusel kohustuse hüvitada kostjale enamsaadava vara väärtuse. Alternatiivselt hagiavalduses taotletud ühisvara jagamise viisiga palub hageja X puudutavas osas jagada X osa nimiväärtus 1472 eurot kaheks osas, kumbki osa nimiväärtusega 736 eurot, 6 ning jätta üks osa nimiväärtusega 736 eurot hageja lahusvaraks ning üks osa nimiväärtusega 736 eurot kostja lahusvaraks. Alternatiivselt palub hageja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna rahuldas iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi viisil, mida ei olnud taotletud. Selline hagi rahuldamine rikub PKS § 37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 2, mille järgi jagatakse ühisvara vaid hageja nõudel. Maakohus ei ole kaalunud poolte huvisid ja on rikkunud ka selgitamis- ja põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on selline ühisvara jagamine õiglane. Maakohus leidis, et hageja saaks oma kodu säilitada ka enampakkumisel osaledes, kuid jääb arusaamatuks, kuidas see on rohkem hageja huvides, kuna enampakkumisel osaledes võib vara hind tõusta ning lisaks pidanuks taotlema hageja krediidiasutustelt uue laenu. Kui kõrvutada hageja huvidega iseseisva nõudega kolmanda isiku huvid, siis tuleb arvestada, et kolmanda isiku nõudele ei vasta ühisvaraks olev kohustus, vaid tegu on kohustustega, mis on Rinaldo Bachmanni lahusvara. Seega ei saa olla võimalik, et iseseisva nõudega kolmanda isiku huvid oleks vaidlustatud otsuses toodud viisil paremini tagatud, kui hageja taotletud viisil. Maakohus ei tuvastanud ühisvara (aktiva ja passiva) väärtust, vaid üksnes sedastas, milline vara väärtus olla ei saa. Ühisvara väärtuse tuvastamine oleks olnud vältimatult vajalik, et tegelikult aru saada, milline ühisvara jagamise viis on kõige enam poolte huvides. Maakohus ei hinnanud õigesti ka vara väärtust ja tugines aegunud hindamisaktile. Maakohus ei arvestanud hea usu põhimõtet rikkudes asjaoluga, et hageja on menetluse ajal tasunud ühisvara kohustusi, seda ka lahusvara arvelt. Hageja suhtes õiglasem X OÜ osaluse jagamise viis oleks, kui osa nimiväärtusega 1472 jagatakse endiste abikaasade vahel võrdselt selliselt, et hagejale jääks osa nimiväärtusega 736 eurot ning kostjale jääks osa nimiväärtusega 736 eurot.
  37. Iseseisva nõudega kolmas isik vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus on ühisvara jaganud õigesti ja õiglaselt, võttes arvesse kõikide osapoolte huve ja õigusi. Maakohus ei saa hageja viidatud viisil ühisvara jagada, sest see kahjustaks võlausaldajast iseseisva nõudega kolmanda isiku õigusi ning jätaks võlausaldaja ilma igasugusest võimalusest oma nõudele rahuldamiseks. Kohus on erinevaid esitatud seisukohti ja tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et hageja esitatud andmeid kinnistute väärtuse kohta ei saa pidada usaldusväärseks. Õiglane ja lisaks abikaasade õiguste tagamisele ka kolmandast isikust võlausaldaja huve arvestav ühisvara jagamise viis on vara müük avalikul enampakkumisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  38. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks kohustuste täitmise korra, mida menetlusosalised ei olnud taotlenud. 7 Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab otsusest välja kohustuste täitmise korralduse Luminor Bank ja Danske Bank AS-i osas. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus jagas abikaasade ühisvara, siis sellega rahuldati hageja nõue ühisvara jagamiseks osaliselt, kuigi vara jagati erinevalt hageja pakutud jagamise viisist. Kuna Swedbank Liising AS-i hagi rahuldatakse täielikult ja M. Bachmanni hagi rahuldatakse osaliselt, siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda ja ringkonnakohus muudab vastavalt menetluskulude jaotust.
  39. Ringkonnakohus jätab Tartu Maakohtu
  40. aprilli 2020 otsuse ülejäänud osas muutmata. Kuna maakohtu otsus on vara jagamise viisi ja vara väärtuse kohta esitatud asjaolude hindamise osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus jätab apellatsiooniastmes kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  41. Õige on hageja väide, et maakohus rahuldas iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi viisil, mida ta ei taotlenud. Maakohus jagas vara kooskõlas PKS §-ga
  42. Kohustuste täitmine enne vara jagamist kaitseb kõige enam võlausaldajate ning ühisvara omanike endi huve, kuid sellise jagamise viisi saab kohus kehtiva seaduse järgi määrata üksnes poole taotlusel. PKS § 38 seletuskirja kohaselt on sättel tähendus ühisvara jagamisel abikaasade kokkuleppel sisesuhtes, ent pole tähendust suhtes võlausaldajaga, kelle ees jäävad abikaasad solidaarvõlgnikuna ikka vastutama. Maakohus viitas Riigikohtu soovitusele ühisvara jagamisel, kuid jättis tähelepanuta, et selline jagamise viis eeldab poole taotlust. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu seaduse liigsele jäikusele, märkides, et seadusandja võiks kaaluda kaasomandis või ühisomandis oleva asja jagamise menetluse muutmist hagita menetluseks, kus kohus saaks eseme jagamise otsustada menetluslikult paindlikumalt ja kaalutulusõigust ka efektiivsemalt rakendada (vt nt Riigikohtu
  43. aprilli
  44. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 21). Hageja ega iseseisva nõudega isik ei taotlenud täiendavate menetlusosaliste kaasamist, samuti ei esitanud hagides nõuet arvestada kinnisasjadel lasuvate kohustustega vara jagamisel. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt määratud viis oleks kõige otstarbekam, kuid kuna pooled seda ei taotlenud, siis tuleb maakohtu otsus osas, millega määrati Luminor Bank ja Danske Bank AS ees olevate kohustuste täitmise korraldus, tühistada.
  45. Hageja esitas apellatsioonkaebuses uue alternatiivse nõude, milles palus X OÜ osa jagada. ÄS § 152 lg 1 teise lause kohaselt on osa jagamiseks vajalik osanike otsus, kui põhikirjast ei tulene teisiti. Asja materjalides ei ole osanike otsust ega ka põhikirja. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, kuna materiaalõigusest tulenevad osa jagamise eeldused ei ole täidetud.
  46. Hageja väide, et maakohus ei kaalunud poolte huvisid, ei ole õige. Maakohus ei rikkunud diskretsiooni piire huvide kaalumisel ning märkis õigesti, et antud asjas tuleb abikaasade ühisvara jagamisel arvestada ka iseseisva nõudega kolmanda isiku huvidega. Hageja huvi oma eluaseme säilitamiseks on kaalumisel oluline, kuid mitte ainumäärav. Samavõrra tuleb arvestada teise abikaasa (kostja) õigust saada mõistliku aja jooksul õiglast hüvitist omandi kaotuse eest, samuti võlausaldajate õigust kohustuse täitmisele või kahju hüvitamisele. 8
  47. Hageja esitas ühisvara jagamise nõude ja soovis, et vara jääks talle. Samas ei esitanud hageja varaesemete väärtuse kohta tõendeid, mis oleksid maakohut veennud hageja pakutud väärtuste õigsuses. Ringkonnakohtu istungil märkis hageja, et kostja osa hüvitamiseks on vahendid olemas, kuid keeldus täpsustamast, millistest vahenditest hüvitis mõistliku aja jooksul tasutakse, märkides, et tegemist on endiste abikaasade sisesuhtega. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole sisesuhtega, kuna ühisvaral lasuvad ka solidaarkohustused, ühisvara jagamise tulemusena ei saa tekkida olukord, kus solidaarkohustused jäävad täitmata ja ei ole võimalik täita ühe abikaasa kohustusi iseseisva nõudega kolmanda isiku ees. Kui hageja soovis vara endale jätta, siis oli tema tõendamiskoormis hagimenetluses esile tuua vara väärtus jagamisele võimalikult lähedase seisuga ning näidata ära, millistest vahenditest ta solidaarkohustused ja kohustused kostja ees täidab. Hagejat esindas menetluses õigusteadmistega isik, vandeadvokaat, kellelt saab eeldada, et ta suudab esindatava õiguslikke huve esindada, sh formuleerida nõude, esitada vajalikud asjaolud ja neid tõendavad tõendid. Hageja väide, et maakohus ei selgitanud piisavalt, et varaesemete väärtust tuleb tõendada, kui hageja väitel on vara väärtus oluliselt väiksem, kui varal lasuvad kohustused, ei ole õige. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kui hageja leidis, et ta ei saanud maakohtus vajalikke tõendeid esitada, siis oli tal õigus ja võimalus taotleda ringkonnakohtult uute tõendite juurdevõtmist ning TsMS § 652 lg 4 alusel põhjendada oma taotlust.
  48. Õige ei ole hageja seisukoht, et maakohus ei arvestanud hea usu põhimõttega ning jättis põhjendamatult arvestamata, et hageja täitis menetluse ajal ühisvaral lasuvaid kohustusi oma lahusvara arvelt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ning järeldusega, et hageja ei ole tõendanud, et ta täitis kohustuse lahusvara arvel.
  49. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, iseseisva nõudega kolmas isik ja kostja menetluskulude nimekirju ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel menetlusosaliste endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt/ 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.