1-07-14428\2

1-07-14428 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-14428 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid XX tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu XX (isikukood xxxxxxxxxxx; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta XX tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Murru Vangla esitas 14.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava XX tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. XX tunnistati süüdi 31.08.2005 Võru MK poolt KarS §113- 8a. vangistust. KrMS § 238 lg2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista 5a. 4k. vangistust. KarS § 68 lg1 arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. 2 Karistuse kandmise algus oli 11.03.2005 ja on lõpp -11.07.2010.a. Kinnipidamiskohas kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et alates 01.04.2007 töötab puidufirmas OÜ S. Õppetööga ei ole vangistuse ajal tegelenud. Käesoleva vangistuse ajal on suutnud kontrollida oma käitumist ja režiimirikkumisi ei ole esinenud. Suhtlemisel vanglatöötajatega korrektne. Oma süüd tunnistab. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Kinnipeetava sõnul on ta motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt käituma. Distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul ei ole. Tunnistab oma süüd ja hindab oma käitumist negatiivselt. Uue kuriteo riski vähendab kindel eluja töökoht, samuti mittesuhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Isik on varem karistatud raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mille tagajärjel ohver suri. Praegune kuritegu on tapmine, mis on kvalifitseeritav KarS § 113 järgi. Lähtuvalt kuritegude dünaamikast, mis on muutunud iga korraga raskemaks, on isik ühiskonnale ohtlik. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta taotlust XX vabastamist enne tähtaega koos elektroonilise seadme paigaldamisega. XX’l puudub isiklik elamispind. Samuti ei ole tal sõpru ega tuttavaid, kes aitaksid tööd leida. Pikemas perspektiivis on tööle saamine võimalik, kui töökoht ei ole elukohaga otseselt seotud. Vangla sotsiaaltöötaja iseloomustas kinnipeetavat tööka ja abivalmina. Avaldatud elukoht: XXX kuulub XX õele Y’le. Kuni k.a.märtsi lõpuni elasid seal Y koos kolme lapsega, kellest üks on puudega laps ja tema ema C. C iseseisvalt toime ei tule ja veedab enamuse ajast Y pere juures. Elukaaslase B sõnul sooviksid nad alustada X’ga kooselu, kuid neil ei ole isiklikku elamispinda. A kandis on XX’l halb maine, seoses sellega ei ole tal ka sinna elama asumine kerge. Valla sotsiaaltöötaja ei soosi XX ja B suhet, eelkõige on ta mures laste heaolu pärast. See on ka peamine põhjus, et sotsiaalpinnale B juurde XX’le eluaset ei võimaldata. Vestlusest B’ga selgus, et edaspidi soovivad nad X’ga kindlasti koos elada ja selleks peavad nad vahetama elukohta ja leidma ühise elamispinna. XX taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri hinnangul on XX ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetav on toime pannud väga raske kuriteo, mille eest mõistetud karistusaja lõpp on alles 2010.aastal. tema toimepandud kuriteod on aja jooksul muutnud järjest raskemateks, seega on tal väljakujunenud selge kriminaalne käitumismuster. Kinnipeetav taotleb ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja kontrollis elukohta, kuhu kinnipeetav peaks minema pärast võimalikku vabanemist - plaanitav elukoht on sotsiaalpind ja kohalik omavalitus pole andnud luba selleks, et kinnipeetav sinna elama asuks. Seega pole elektroonilise valve kohaldamise tingimused täidetud. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetav ei sobi elektroonilise valvega käitumiskontrollile ja ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud XX ja prokuröri arvamuse, leiab, et XX tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik XX isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud väga raske kuriteo, mille eest mõistetud karistusaja lõpp on alles 2010.aastal. tema toimepandud 3 kuriteod on aja jooksul muutnud järjest raskemateks, seega on tal väljakujunenud selge kriminaalne käitumismuster. Kinnipeetav taotleb ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja kontrollis elukohta, kuhu kinnipeetav peaks minema pärast võimalikku vabanemist - plaanitav elukoht on sotsiaalpind ja kohalik omavalitus pole andnud luba selleks, et kinnipeetav sinna elama asuks. Seega pole elektroonilise valve kohaldamise tingimused täidetud. Arvestades XX poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. T. Bogdanova Kohtunik