Obsah (7)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102§ 108

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number ja hagi ese nr 2-20-13230 K. L. hagi K. T. vastu elatise väljamõistmiseks 2628 eurot 20. jaanuar 2021 Hagihi

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

2.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal

§ 100

lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. 3. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

4. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
3. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 6. Kuna mõjuv põhjus on

§ 102

lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et 2 kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt otsuse p-d 18 ja 21).
3. Kostja kirjalikes seisukohtades on avaldanud, et ta ei ole võimeline tasuma elatist miinimummääras kuna ei käi XXX ning tal puudub püsiv sissetulek. Kostja avaldas telefoni teel 19.01.2021, et on nõus tasuma elatist summas 100 eurot kuus.
4. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil nõustunud elatisega summas 100 eurot kuus.
5. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja sissetulekuid ja püsikulutusi on elatis summas 100 eurot proportsionaalne ning kostjal säilib ka enese ülalpidamisvõimalus.
6. Arvestades kõike eeltoodut on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 100 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
7. Hageja soovis kahju hüvitise väljamõistmist tasumata elatis eest alates 28.07.2020.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus juhib siiski hageja tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei pöördunud kohtu poole koheselt, kui kostja ei tasunud hageja ülalpidamiseks elatist vaid otsustas esitada hiljem kahju hüvitise nõude. Selline hilisem kahju hüvitamise nõue võib kostja panna raskesse majanduslikult olukorda, mis ei võivalda tal ka jooksvat elatist korrapäraselt tasuda. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kahju hüvitise nõue tasumata elatise eest perioodil 28.07.2002 – 10.09.2020 tuleb jätta rahuldamata.

1. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuste tegemiseni, so 11.09.2020 – 19.01.2021 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis ühekordse summana 427,96 eurot (september 20 päeva (100/30)x20=66,67 eurot, oktoober – detsember 100x3=300 eurot, jaanuaris 19 päeva (100/31)x19=61,29 eurot). Jaanuaris jääb lisaks tagasiulatuvale elatisele kostjal tasuda veel elatist summas 38,71 (periood 20.01.2021 – 31.01.2021), kokku 100 eurot kuus. Menetluskulud
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
4. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
5. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
6. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 3