Obsah (7)
§ 436§ 162§ 177§ 138§ 143§ 144§ 174KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1900 Tsiviilasi
§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 7. Pärimisseaduse (PärS) § 39 lg 1 järgi testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. PärS § 88 lg 7 kohaselt kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa 2
(5)Tsiviilasi nr 2-20-1900 seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Hageja on õigustatud isik oma surnud ema kodust testamendi vaidlustama, kuna tema on seadusjärgne pärija vastavalt PärS §
- PärS § 23 lg 1 järgi testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi juures üheaegselt.
- Käesoleval juhul on vaidluse all xxx surnud T. K. (hageja ema) kodune testament, mis kannab kuupäeva 24.09.
- Antud testamendiga pärandas T. K. kogu oma vara, sh korteriomandi asukohaga xxx, Creditor Invest OÜ-le. Antud juhul on arvutikirjas trükitud 24.09.2019 kodusele testamendile alla kirjutanud pärandaja T. K. ja tunnistajad K. P. , J. V. ning R. R.
- Asjas on hageja taotlusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis läbi viidud käekirjaekspertiis (akt nr 20E-DK0004), milles on tehtud järeldus, et testament ei ole selle T. K. le omistatavas osas (kuupäev, nimi ja allkiri) tõenäoliselt T. K. kirjutatud. Ekspertide määratlused „tõenäoliselt“ (see käib testamendi allkirja ja kuupäeva kohta) ning „väga tõenäoliselt“ (see käib T. K. nime kohta) põhineb akti lisaks oleval arvamuste skaalal, mis on 9-astmeline, alates kindla järeldusega, et tegemist on dokumentide võrdlusel sama kirjutajaga (aste 1) ja lõpetades kindla järeldusega, et tegemist on dokumentide võrdlemisel erineva kirjutajaga (aste 9). Käesoleval juhul on tegemist
- ja 8.astme järeldustega – tõenäoliselt või väga tõenäoliselt on erinevad kirjutajad. Skaala sellekohase järelduste selgitused ütlevad: Aste 7: TÕENÄOLISELT ON ERINEVAD KIRJUTAJAD Esitatud materjalid võivad seda eksperdiuuringuteks mõned piirangud. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mitmed lahkuminekud. Puuduvad olulised kokkulangevused. Eksperdiuuringutest järeldub, et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja/või allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on suur. Aste 8: VÄGA TÕENÄLISELT ON ERINEVAD KIRJUTAJAD Esitatud materjalid on eksperdiuuringuteks piisavad, materjalist tulenevad piirangud puuduvad või on neid väga vähe. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on palju lahkuminekuid. Puuduvad olulised kokkulangevused. Eksperdiuuringutest järeldub, et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja/või allkiri väga tõenäoliselt ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väga suur. Kohus tõdeb, et puudub alus asuda ekspertidest teistsugusele seisukohale ning kohus on aktis esitatud ja selle järelduste põhjal piisavalt veendunud, et trükitud testamendi käsikirjalist osa kuupäeva, nime ja allkirja osas ei ole kirjutanud T. K. Samuti on eksperdid andnud dokumendiekspertiisiaktis nr 20E-DM0002 eksperdiarvamuse, mille kohaselt vaidlustatud testamendil olev testaatori allkiri ja allkiri tunnistaja J. V. nimelt on kirjutatud dokumendile pärast allkirjajoonte printimist, ülejäänud käsitsi kirjutatud sissekannete dokumendile kandmise järjestust ei ole võimalik määrata. Samuti seda, et ei ole võimalik määrata, kas ülemine testamendi tekstiosa oli enne käsikirjaliste kannete kirjutamist või lisati see pärast käsikirjalisi kandeid. Vaidlustatud testamendi trükitekst ei ole valmistatud ühe toiminguga samaaegselt, vaid testamendi pealkiri ja sisu „koostatud….otsustusvõimeline“ on valmistatud erineva väljundseadmega kui allosa allkirjade jooned koos tekstiga „Nimi, allkiri“. See annab tõsise aluse kahelda testamendi ehtsuses ja terviklikkuses (eksperdid kinnitavad, et testament on valminud kahes osas).
- Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on tehingu (testament on ühepoolne tehing) seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. PärS § 23 lg 1 mõttes peab 3
(5)Tsiviilasi nr 2-20-1900 tunnistajate juuresolekul tehtud testamendis testaator ise märkima testamendi kuupäeva ja aasta ning testamendi allkirjastama. Need eeldused ei ole antud juhul täidetud ning testamendi puhul ei tulene sellisest vorminõude rikkumisest muud eesmärki, kui selle testamendi tühisus (sest isik pärandab osa või kogu oma varast ilma, et tema tahet ja teovõimet kontrolliks notar). Seega rahuldab kohus hagi ja tuvastab 24.09.2019 kuupäeva kandva T. K. koduse testamendi tühisuse. Testamendi tühisuse korral toimub T. K. järgi pärimine seaduse järgi. 11.
§ 162lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus on hagi rahuldanud.
Hageja menetluskulude nimekirja (tl 80-82) kohaselt on tema menetluskuludeks: - hagi esitamise riigilõiv 350 eurot; - kulutused õigusabile 1410 eurot + käibemaks 20% 282 eurot, kokku 1692 eurot järgmiste toimingute eest: nõupidamine kliendiga 2 h, materjalide analüüs ja hagiavalduse koostamine ning esitamine 4.5 h, kostja vastusega tutvumine, analüüs 0.75 h, kohtunõudega tutvumine ja 6.04.2020 vastuse koostamine 1 h, kostja vastusega tutvumine ja analüüs 0.75 h, kohtunõudega tutvumine ja 4.05.2020 vastuse koostamine 1.25 h, ekspertiisiaktidega tutvumine ja analüüs 1.25 h ning kompromissiläbirääkimised 0.25 h, kokku 11.75 h tunnihindega 120 eurot/h (ilma käibemaksuta). 12. Kostja märgib oma seisukohas (tl 89), et vaidleb vastu hageja menetluskulude nimekirjale. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagiavalduse koostamisele ja materjalide analüüsile kulunud kokku 4,5 h, mida on kostja arvates selgelt palju, kuivõrd ei materjalide ega hagiavalduse maht ei väljenda nimetatud ajakulu. Kostja arvates võis materjalide analüüsile ja hagi koostamisele kulude maksimaalselt 2,5 h. Samuti on ebausutav, et ekspertiisiaktiga tutvumiseks ja analüüsiks on kulunud 1,25 h kui ekspertiisiakt on üksnes 5,5 lehekülge, millest 1 lehekülg kirjeldab üksnes ekspertiisi tellija andmeid ja ekspertiisiks esitatud materjali. Kostja leiab, et eelnimetatud tegevus hõlmab endas ajakulu maksimaalselt 0,5 tunni ulatuses. Sarnaselt eeltoodule ei ole põhjendatud menetluskulu 1,25 h ulatuses kohtunõudega tutvumisele (kohtunõue 0,25 lk) ja sellele vastuse koostamisele (sisulist teksti 2 lk). 13.
§ 177
lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
§ 138
lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
§ 143
p 1 järgi on asja läbivaatamise kuludeks muuhulgas tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib
§ 144
ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt
§ 174
lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 14. Kohus märgib, et Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 11 tundi ja 75 minutit (1 tund = 120 eurot) ja summas 1692 eurot on põhjendatud. Kohus leiab, et kostja vastuväide hagiavalduse koostamisele ja materjalide analüüsile kulunud aja 4,5 h osas ei ole põhjendatud. Nimelt on kostja ise märkinud oma menetluskulude nimekirjas konsultatsioon ja materjalidega tutvumine 0.75 h ning hagiavaldusele vastuse koostamine 2.25 h. Kohus tutvunud nii hagiavalduse, kui ka vastusega leiab, et hagiavalduses sisaldus ka hagi tagamise taotluse koostamine ning taotlus ekspertiiside läbiviimiseks. Kostja vastus, mille koostamiseks kulus kostja esindajal menetluskulude 4
(5)Tsiviilasi nr 2-20-1900 nimekirja kohaselt 2.25 h, on oluliselt lühem. Samuti peab kohus põhjendatud ajakuluks ka hageja menetluskulude nimekirjas toodud ekspertiisiaktidega tutvumiseks kulunud aega. Kohtule on esitatud kaks ekspertiisiakti, dokumendiekspertiis 5 lehel ning käekirjaekspertiis 6 lehel, millega esindaja pidi tutvuma. Ka kostja vastuväites toodud kohtunõudega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulus ei ole kohtul asuda teistsugusele järeldusele kui menetluskulude nimekirjas toodud. Kokku seega peab kohus põhjendatud kuluks 11 tunni ja 75 minuti eest 1692 eurot (sisaldab käibemaksu). Tunnitasu määr 120 eurot ei ole ülemäärane. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 2042 eurot. 15.
§ 174
lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on nimetatud kinnituse kohtule edastanud, mistõttu kuuluvad kostja lepingulise esindaja kulud vastavalt
§ 174lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga.
16.
§ 177
lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 5
(5)