) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik AS STV esitas hagi kostja vastu, kohus võttis hagi menetlusse. Kostjale ei olnud võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte toimetada, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.12.2020. Menetlusse võtmise määruses on kohus kohustanud kostjat vastama hagile 14 päeva jooksul, ent Ametlikes Teadaannetes on märgitud, et 20 päeva jooksul, seega lähtub kohus sellest 20-päevasest vastamise tähtajast, mis on avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Seega oli hagile vastamise aeg 19.01.2021. Kostja ei ole hagile vastanud. Kuna kohtul ei ole täiendavaid andmeid kostja kontaktide ja elukoha kohta, tuleb otsus kätte toimetada kostjale Ametlikes Teadaannete kaudu. Kohtu selgitused Tulenevalt
lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, seega piirdub lühidalt vaid järgmisega ning esitab vaid menetluskulude jaotuse ja suuruse põhjendused. Hagiavalduse lühidad asjaolud ja nõue 2 2-20-110344 Hageja nõue kostja vastu põhineb kostja ja AS STV vahel 7.06.2016 sõlmitud teenuste osutamise ja seadmete kasutamise lepingul nr. 498733, millele allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud lepingu ja lepingu lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitamata. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata esitatud arved teenuste eest, kostja võlgneb leppetrahvi ja tagastamata seadmete eest, kokku on võlg 174,81 eurot. Hagi esitamise aja seisuga on viivis 16.10.17-01.12.2020 eest 21,23 €. Hageja palub mõista kostjalt hageja AS STV kasuks välja põhivõlgnevus 84,81 eurot, leppetrahv 90,00 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 15,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 21,23 eurot; viivised alates 2.12.2020 kuni põhinõude summas 84,81 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, riigilõiv summas 75,00 eurot ja hageja õigusabikulud 240,00 eurot, väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu 75 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd, hagihinda (217,82 eurot) ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku summas 75 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 150 eurot (75+75).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (150 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 3 2-20-110344 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.