) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejate ema. Seega on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hagejate vanemad ei ela koos ning et hagejad elavad oma isa juures. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud hagejate ülalpidamiskohustust.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal 2020.a. ja käesoleval ajal 2021.a. on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.
lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt
lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled vaidlevad, kas käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla
Kostja on märkinud ühe põhjusena, et hagejate tegelikud vajadused on väiksemad kui hagiavalduses märgitud ja väiksemad kui
lg 1 sätestatud määr.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema 3 tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus hindab järgnevalt, millised on hagejate igakuised vajadused. Hagejad on välja toonud, et hageja I igakuised kulud kokku on 948,12 eurot ja hageja II kulud on kokku 875,82 eurot. Asjaolu, et kostja arvates võivad hagejate vajadusteks tehtavad kulutused olla ülepaisutatud ei luba kohtul iseenesest kahelda, et hagejate väljatoodud vajaduste rahuldamiseks kuluvad igakuuliselt hagiavalduses märgitud summad, kuid hagejad oma igakuiseid vajadusi hagis märgitud summades tõendanud ei ole. Samas ei saa ka nõustuda iseenesest kostja väitega, et statistiliste näitajate alusel ei pruugi iga lapse vajaduseks kuluda seaduses sätestatud miinimumelatis, vaid kahe lapse peale kokku mitte rohkem kui 343 eurot. Kostja väited ei lükka kohtu arvates ümber elatise tasumise kohustust konkreetse lapse tegelikest vajadustest lähtuvalt ja seaduses sätestatud eeldusest, et lapse vajadusteks ongi seaduses sätestatud miinimumelatis, ja et konkreetse lapse ülalpidamiseks võib kuluda eelkõige seaduses sätestatud kahekordne miinimumelatisemäär (käesoleval ajal 584 eurot) ja ka rohkemgi. Kostja ei ole tõendnaud oma väiteid, et hagejate vajadustest lähtudes ei peaks hagejate ülalpidamiseks kuluma rohkem kui 343 eurot. Hageja I igakuulised vajadused hagiavalduse kohaselt on eluasemekuludele (laenumakse, elekter, vesi, küte) 141,38 eurot, toidukulud 150 eurot, transpordikulud 59,09 eurot, sidekulud (telefon, mobiilne internet, koduinternet) 36,01 eurot, seadmete kulu 15 eurot, tervishoid 15 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, kodu koristamine 5 eurot, koolikohustus (klassirahad, ekskursioonid jms) 45,26 eurot, koolitarbed 25 eurot, huviringid (ujumine) 40 eurot, riided-jalanõud 60 eurot, lapsehoiukulu 77,38 eurot, muud vältimatud püsikulud (sünnipäevad, vabaajaüritused) 214 eurot, muud kulud (raamatud, mööbel, rattad, toa remont jms) 50 eurot. Hageja II igakuulised vajadused hagiavalduse kohaselt on eluasemekuludele (laenumakse, elekter, vesi, küte) 141,38 eurot, toidukulud 150 eurot, transpordikulud 59,09 eurot, sidekulud (telefon, mobiilne internet, koduinternet) 36,01 eurot, seadmete kulu 15 eurot, tervishoid 15 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, kodu koristamine 5 eurot, koolikohustus (klassirahad, ekskursioonid jms) 9,42 eurot, koolitarbed 25 eurot, huviringid (ujumine) 45 eurot, huviringid (jalgpall) 35 eurot, riided-jalanõud 60 eurot, lapsehoiukulu 77,38 eurot, muud vältimatud püsikulud (sünnipäevad, vabaajaüritused) 137,54 eurot, muud kulud (raamatud, mööbel, rattad, toa remont jms) 50 eurot. Pooled ei vaidle, et kummagi hageja toidukulu on kuus 150 eurot. Kuigi kostja ei nõustu hagejate elamiskuludega, siis pole kohtul põhjust arvata, et hagejate elamiskulule kulub siiski märkimisväärne summa ja 141,38 eurot on kohtu arvates mõistlik summa. Põhjendatud on arvata, et teatud kulu lapsel transpordile kulub ka siis, kui kool asub vahetult kodu lähedal, sest kulu võib olla seotud muude hagejate käikudega, nagu väidavad hagejad, nt huvitegevused, sünnipäevad jms. Asjaolu, et sidekulu võiks olla kostja arvates väiksem ei tähenda iseenesest, et sidekuludele ei pruugiks kuluda hagiavalduses märgitud summad. Kohtu arvates on kodukoristusele kuluv summa samuti mõistlik ja põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga, et hügieenikulu kummalgil hagejal ei pruugi olla suurem kui 10 eurot kuus, milline summa oleks kohtu arvates mõistlik. Samuti võib arvata, et koolikohustuse ja koolitarvete summa võib olla igakuuliselt väiksem, kui see on hagiavalduses märgitud. Kohtul ei ole põhjust kahelda hagejate väidetes, et D käiks ujumas ja tal on igakuulised kulud ka ujumisega seotud. Seega on põhjendatud mõlema lapse kulud huviringidele hagiavalduses märgitud summades. Kohtu arvates on põhjendatud ka hagejate märgitud summad riietele ja jalanõudele, hagejad on veenvalt põhistanud, et arvestades laste vanusevahet 5 aastat, ei ole riiete ja jalanõude hindade pealt mõistlik arvata, et oleks võimalik kasutada mastaabisäästu. Kohus nõustub kostjaga, et hagejate sünnipäevade ja vabaaja ürituste kulu on põhjendamatult suur, kuid kohtu arvates ei ole põhjust ka arvata, et see peaks ilmtingimata kostja märgitud 10 eurot kuus olema. Kohus leiab, et sünnipäevadele ja vabale ajale ei ole mõistlik igakuine kulu rohkem kui 50 eurot. Nõustuda võib kostjaga ka selles, et igakuine kulu lapsehoidjale 11 ja 16 aastaste noormeeste puhul ei ole vajalik kulu. Hageja on veenvalt 4 põhistanud, et hagejate tervishoiule igakuiselt 15 eurot on hädavajalikud kulud, sest hagejatele on ostetud 2020.a. septembris uued prillid ja prilliklaasid (dtl 130). Kuigi hagejad ei ole tõendanud oma väited, et hageja I igakuised vajadused on 948,12 eurot ja hageja II igakuised vajadused on 875,82 eurot, siis ei ole kohtul põhjust aga kahelda, et kummagi hageja välja toodud igakuised vajadused on veenvalt põhistatud vähemalt kahekordses miinimumelatisemääras, s.o. 584 eurot. Eeltoodut kokku võttes tuvastab kohus, et hagejate igakuised vajadused on vähemalt seaduses sätestatud kahekordne miinimummäär. Võttes arvesse, et
lg 1 sätestatud määr on käesoleval ajal 292 eurot ning eelduslikult peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine hagejatele alla
Kostja on palunud mõista välja elatise alla
Samuti on kostja välja toonud, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12).
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt Riigikohtu
lg 1 sätestatud määra ei saa olla ainuüksi asjaolu, et hagejad saavad riiklikke toetuseid, mille arvelt saab osaliselt nende vajadusi katta. Kuna kohus eelnevalt ei tuvastanud, et oleksid olemas mõjuvad põhjused, et kostja tasuks hagejatele elatist alla miinimummäära, siis ei ole kohtu arvates põhjendatud, et hagejate vajadused saaksid osaliselt olla kaetud riiklikest lastetoetusest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et mõjuvaid põhjused elatise väljamõistmiseks alla
lg 1 sätestatud määra ei esine, mistõttu tuleb kostjalt hagejate kasuks mõista välja elatis nimetatud määras. Seega mõistab kohus hagejate nõudel kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 28.07.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, mis hagiavalduse esitamise ajal 2020 ja käesoleval hetkel on 292 eurot.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Kuna hagejad on esitanud tagasiulatuva elatise nõude alles 07.09.2020 hagiavalduses, siis ei ole põhjendatud hagejate tagasiulatuva elatise nõue rohkema kui ühe aasta eest enne sellise elatise nõude esitamist, s.o. alates 07.09.2019, sest tagasiulatuva elatise nõude saab esitada tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne sellise nõudega elatishagi kohtule esitamist. Samas ei ole hagejad tõendanud, et oleksid pöördunud kostja poole ülalpidamise andmiseks varem, kui 28.07.2020 (dtl. 37-38, 41) ning neil oleks tekkinud kostja poolt elatise maksmata jätmise tõttu kahju, mida kostjalt välja mõista. Kohtul ei ole ka põhjust arvata, et hagejate vajadused tagasiulatuvalt oleksid jäänud katmata. Kuna vaidlust ei ole, et kostja sooviks on olnud eelkõige panustada laste ülalpidamisse muul moel kui rahaliselt, millist võimalust ka seadus lubab ja kostja sissetulekud ei ole varasemalt olnud samaväärsed, kui käesoleval hetkel (dtl 144-145) siis võib tagasiulatuva elatise väljamõistmine seada kostja majanduslikult raskesse olukorda. Seega ei pea kohus põhjendatuks hagejate nõuet välja mõista kostjalt tagasiulatuv elatis vaid seetõttu, et seaduses on selline võimalus elatise nõudmiseks ette nähtud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagejate tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata.
MS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab vastavalt hagejate taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda hagejate isa D V’i arvelduskontole nr xxx AS’is SEB Pank elatise tasumisele kuuluva kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks. 6 Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (dtl. 37-38), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ning võttes arvesse, et tegemist on alaealiste laste nõuetega elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.