Obsah (6)

§ 118§ 74§ 75§ 78§ 121§ 73

1-20-4397 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-4397 (20230100293) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 118

lg 1 p 7 järgi Lühimenetluses Diana Helila Prokurör Süüdistatav Olga Maritševa Ik: 47711200212, xxx kodakondsusega, emakeel: xxx keel, xxx, töökoht: xxx, elukoht: xxx, ajutiselt xxx, asukoht: Tallinna Vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.03.2020, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 09.03.2020 määruse alusel. Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole. Kaitsja Advokaat Arina Liskmann-Getsu RESOLUTSIOON 1. Olga Maritševa süüdi tunnistada

§ 118lg 1 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Olga Maritševale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 3.

§ 74

lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ära kandmisele osa karistusest, s.o vangistus 1 (üks) aasta.

1. Koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse, s.o 1 aasta kandmist arvestada alates Olga Maritševa kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 07.03.
2. 5.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud osa karistusest, s.o tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud jäetakse Olga Maritševa suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et Olga Maritševa temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseajal

§ 75

lg 1 punktides 1 kuni 6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Ida-Harju 1 Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel: 612 77 58). 6.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Olga Maritševat järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla IdaHarju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Olga Maritševat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 8.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Olga Maritševale määratud 3-aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.02.2021. 9.

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

1. Olga Maritševa suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel.
2. Olga Maritševalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 (tuhat nelisada kuuskümmend) eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOS0022/132 teostamise kulu summas 343 (kolmsada nelikümmend kolm) eurot; - DNA-ekspertiisi nr 20E-GE0305 teostamise kulust 11 115 eurost osa, s.o 3762 (kolm tuhat seitsesada kuuskümmend kaks) eurot; - DNA-ekspertiisi nr 20E-GE0311 teostamise kulust 1197 eurost osa, s.o 342 (kolmsada nelikümmend kaks) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 756 (seitsesada viiskümmend kuus) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 810 (kaheksasada kümme) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 1566 (tuhat viissada kuuskümmend kuus) eurot, s.o kokku menetluskulu 7473 (seitse tuhat nelisada seitsekümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Olga Maritševa, 1-20-4397, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Olga Maritševale tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. DNA-ekspertiisi nr 20E-GE0305 teostamise kulust 11 115 eurost osa, s.o 7353 (seitse tuhat kolmsada viiskümmend kolm) eurot ja DNA-ekspertiisi nr 20E-GE0311 teostamise kulust 1197 eurost osa, s.o 855 (kaheksasada viiskümmend viis) eurot jätta süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selles osas menetluskulu riigi kanda. Tsiviilhagi
3. K Ki esitatud tsiviilhagi 631 (kuussada kolmkümmend üks) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 129 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel välja mõista Olga Maritševalt kannatanu kasuks 631 eurot, mis tuleb kanda K Ki arveldusarvele xxx (Swedbank), märkides selgitusena: „Olga Maritševa, 1-20-4397, tsiviilhagi“. 2 Asitõendid ja salvestised
4. Sündmuskoha vaatluse käigus 07.03.2020 Tallinnas xxx maja tagant leitud ja kaasa võetud aku (pakend 3) ning sama kortermaja korteri nr xxx köögist prügikastist kaasa võetud 0,
5. liitrine tühi veinipudel Crocodile Creek (pakend 6), 0,
6. liitrine viinapudel Laua Viin (pakend 7), 0,
7. liitrine tühi viinapudel Laua Viin (pakend 8), kaks kahvlit (pakend 9 ja 10), kraanikausi pealt kaasa võetud 0,
8. liitrine tühi viinapudel Laua Viin (pakend 11), tuhatoosist võetud 8 sigaretikoni (pakend 13), radiaatori vahelt võetud kilekott erinevate sigaretikonidega (pakend 15), kolm valget värvi pitsi (pakend 18, 19 ja 21), klaasist pits (pakend 20), kaks padjapüüri (pakend 27 ja 28), mis asuvad asitõendite laos (akt 20ATH01656) Tallinn, Rahumäe tee 6/1 ja millel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
9. Sündmuskoha vaatluse käigus 09.03.2020 Tallinnas xxx korterist leitud ja kaasa võetud suitsukonid (pakend 2), 0,
10. liitrine tühi viinapudel Laua Viin (pakend 3), kaks kahvlit (pakend 4 ja 5),
11. liitrine Somersby siidri pudel (pakend 6), mis asuvad asitõendite laos (akt 20ATH01699) Tallinn, Rahumäe tee 6/1 ja millel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
12. Sündmuskoha vaatluse käigus 07.03.2020 Tallinnas xxx korterist kaasa võetud V Kile kuuluv dressipluus „KCRSH“ (pakend 26), sinist värvi jope (Superpogosnow Worldwide XXL“ (pakend 34) ja verekahtlase määrdumisega kaetud halli värvi T-särk (pakend 31), mis asuvad asitõendite laos (akt 20ATH01846) Tallinn, Rahumäe tee 6/1 ja millel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
13. Isiku Olga Maritševa seljast 07.03.2020 läbivaatamise käigus ära võetud riided – 1 paar sokke, T-särk ja teksapüksid, mis asuvad asitõendite laos (akt 20ATH02530) Tallinn, Rahumäe tee 6/1, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Olga Maritševale, hoiustades neid asju Olga Maritševa kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas.
14. Sündmuskoha vaatluse käigus 07.03.2020 ja 09.03.2020 Tallinnas xxx korterist kaasa võetud kaks nuga (pakend 29 ja 10), mis asuvad asitõendite laos (akt 20ATH02530) Tallinn, Rahumäe tee 6/1 ja millel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
15. Sündmuskoha vaatluse käigus 07.03.2020 Tallinnas xxx korterist kaasa võetud Olga Maritševa mobiiltelefon Sony Ericsson (pakend 24), mis asub asitõendite laos (akt 20ATH02560) Tallinn, Rahumäe tee 6/1, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Olga Maritševale, hoiustades seda Olga Maritševa kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas.
16. Sündmuskoha vaatluse käigus 07.03.2020 Tallinnas xxx korterist kaasa võetud V Ki mobiiltelefon Samsung (pakend 34), mis asub asitõendite laos (akt 20ATH02560) Tallinn, Rahumäe tee 6/1 ja millel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi.
17. R Ji riietelt võetud neliteist puuteproovi, V Ki riietelt võetud viisteist puuteproovi, sündmuskohalt xxx võetud viisteist puuteproovi, I Ii riietelt võetud seitse puuteproovi, Olga Maritševa riietelt võetud kolm puuteproovi ja kuus puuteproovi I Ii, Olga Maritševa ja R Ji kätelt, mis asuvad asitõendite laos (akt 20ATH02559) Tallinn, Rahumäe tee 6/1 ja milledel puuduvad kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
18. CD-R plaat fototabeliga tunnistaja J Ki riietest, DVD-R plaat politseiametniku vormikaamera salvestusega, DVD-R plaat 09.03.2020 täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga aadressil xxx Tallinn, DVD-R plaat 07.03.2020 xxx sündmuskoha vaatluse videosalvestusega, DVD-R plaat fototabeli ja fotodega xxx Tallinn sündmuskoha vaatlusest 07.03.2020, CD-R plaat Olga Maritševa läbivaatuse protokolli ja fotodega, CD-R plaat I Ii läbivaatuse protokolli ja fotodega, CD-R plaat R Ji läbivaatuse protokolli ja fotodega, CD-R plaat fototabeliga R Ji riietest, CD-R plaat 3 Häirekeskuse kõnesalvestisega, 3 CD-R plaati xxx videosalvestisega on teabekandjateks, mis asuvad II köite tagakaanel ümbrikutes, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
19. SÜÜDISTUSE SISU Olga Maritševat süüdistatakse selles, et tema 07.03.2020 ajavahemikus kella 15.00 kuni 16.11, viibides Tallinnas xxx asuvas korteris, lõi V Kile noaga, millega tera pikkus on ca 20 cm ja laius ca 4 cm, vasakule poole rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule V Ki raske tervisekahjustuse, ning millega põhjustas kannatanu V Ki surma. Lähtuvalt surnu ekspertiisiaktist nr xxx, 28.04.2020, põhjustas V Ki surma rinnaõõnde ulatuv torke – lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal koos vasaku kopsu ülasagara vigastuse ja vasakpoolse veririnnaga, millega kaasnes äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Seega Olga Maritševa tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega on põhjustatud surm, pani toime

§ 118lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava Olga Maritševa süüd eitavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

§ 118

lg 1 p 7 järgi on karistatav tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud inimese surm. Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 101-106) nähtub, et vaadeldud on kõnesalvestist, mille kohaselt 07.03.2020 kell 17:24:25 helistas Olga Maritševa abonentnumbrilt xxx Häirekeskusele ning teatas, et tema vend V Ki on surnud. Tunnistaja V E ütluste (I kd tl 13-15) kohaselt oli ta 07.03.2020 tööl Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonna patrullteenistuses ja sai väljakutse kell 17:28 aadressile xxx, kus pidi olema 50-aastane mees surnud. Nimetatud aadressile jõudis ta 17:

1. Korteri nr xxx ukse avas Olga Maritševa, kelle suust oli tunda alkoholilõhna ja tal olid kerged koordinatsioonihäired. Esikust avanes vaade elutuppa, kus keset tuba oli diivanilaud, mille asetus oli algsest asukohast nihkunud. Laua all vaibal oli purunenud taldrik ja selle killud. Elutoa vasakus küljes oli lahtikäiv diivanvoodi, millel voodiriided. Voodi ase ei jätnud muljet, et sealt oleks just tõustud. Tekk oli pandud sirgelt voodile katteks ja selle all paistis lina. Diivanil istus I I. Ta suitsetas. Tema pilk oli hägune, suust tuli alkoholilõhna ja kõne oli segane. Elutoast avanes vaade väiksemasse tuppa, kust paistis diivan ja sellel lamas jalad põrandal vasakul küljel elutu meesterahvas. Olga Maritševa rääkis rahulikul toonil, samuti ei näidanud üles uudishimu, et mis juhtus ja mis vigastused on tema vennal. Ka ei paistnud olevat ta šokis. Olga sõnul oli 4 surnud meesterahvas tema vend V Ki. Olga sõnul oli ta läinud venda äratama, et viimane poodi läheks, kuid avastas, et vend on surnud. Küsimusele, et millal vend viimati elus oli vastas Olga, et umbes paar tundi tagasi läks vend tagumisse tuppa ja heitis diivanile pikali puhkama. Ei Olga ega I ei väitnud, et nad ise oleksid maganud. Tunnistaja sõnul märkas ta Olga vasakul labakäel verekahtlast määrdumist, kuid selle kohta Olga midagi ei rääkinud ja ta ise ei küsinud ka, kuna asjaolud olid segased. Kuna ühes ruumis olid mõlemad isikud, siis ta põhjalikku küsitlemist juhtunu kohta läbi ei viinud. I I juhtunud kohta adekvaatseid selgitusi anda ei osanud. I I tundus olevat rohkem purjus kui Olga ja oli täiesti ebaadekvaatses olekus. Mäletab, et I helistas sealviibimise ajal kellelegi ja ta palus Iil kõne lõpetada. Ta rääkis kellegagi vene keeles ja ütles helistajale, et teda ei ole enam. Seejärel hakkasid nii Olga kui ka I nagu ühest suust kinnitama, et nemad ei ole V surmaga seotud ja eriti kinnitas seda Olga, kes pidevalt korrutas, et tegu ei ole vägivaldse surmaga. Seejärel alustasid nad koos kiirabiga surnukeha esialgset läbivaatust. Surnukeha all diivanil oli suur vereloik, mis andis alust arvata, et tegemist on suure verejooksuga. Nad keerasid kiirabi abiga surnukeha selili ja särki üles tõstes oli näha rinnaku piirkonnas umbes 2 cm pikkust lõikehaava. Kuna surnukehal oli lõikehaav rinnaku piirkonnas, vaatas ta korterist ringi visuaalselt, et leida kuriteo toimepanemise vahend. Elutoas nähtaval kohal nuga ei olnud. Köögis kraanikausi kõrval jäid talle silma mitmed taldrikukillud. Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 16-36) nähtub, et vaadeldud on politseiametniku vormikaamera videosalvestist. Salvestiselt avaneb vaade xxx Tallinn korterile, kus väiksemas toas diivanil lamab vasakul küljel meesterahva surnukeha. Tal on seljas hallikat tooni särk ja jalas sinist värvi teksapüksid, mille värvlil musta tooni rihm. Sündmuskohal on kaks politseiametnikku ning kiirabitöötajad, kes arutlevad surnukeha vigastuse üle. Kiirabitöötajad pööravad surnukeha selili ja avastavad, et surnukehal on rinnaku piirkonnas noahaav. Elutoas diivanil on näha istumas I Ii ja Olga Maritševat. Olga Maritševa väidab, et nemad ei ole V Kit üleüldse puutunud, et viimane heitis magama ja kõik. Politseiametniku küsimusele, et kuna V Ki viimati elus oli vastas Olga Maritševa, et ta nägi umbes poolteist tundi tagasi, kuidas V Ki ise sinna tuppa pikali heitis. Umbes pool või tund aega tagasi tahtis ta Vt poodi saata ja siis avastas, et V on surnud. Samuti kinnitas Olga Maritševa korduvalt ja pidevalt, et tegemist ei olnud kriminaalse surmaga. Kuriteosündmuse järgset olukorda kajastab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd tl 1-7). Aadressil xxx, Tallinn on 4-kordne korterelamu. Maja sissepääs on lukustatud ning sisse saab magnetvõtmega. Sündmuskoht asub kolmandal korrusel. Välisuksest sisenedes otse on esik. Sisenedes korterisse jääb vasakut kätt panipaik. Liikudes koridorist otse edasi on köök ning paremal vannituba. Vasakut kätt jääb elutuba, millest saab edasi magamistuppa. Sisenedes kööki, paremal pool seina ääres on laud ning selle ees kaks tooli. Vasakut kätt jääb valamukapp, pliit ning selle kõrval külmkapp. Köögis kraanikausi peal rohelist värvi kann, milles erinevad noad ja söögiriistad. Kannus on kolm erinevat nuga – 2 suuremat ja 1 väiksem. Köögis kraanikausis on tagurpidi keeratud taldrik. Taldriku peal on näha verekahtlast määrdumist. Verekahtlasest määrdumisest võetud proov, mida testiti TETRABASE lahusega, mis andis verepositiivse tulemuse. Samast kohast võeti puuteproov, mis pakendati ja millele omistati number
2. Valamukapi ees põrandal prügikast must värvi prügikotiga. Prügikotis sees tühi veinipudel „Crocodile Creek“, mis tähistati numbriga 6, fotografeeriti ja pakendati paberkotti. 0,5 liitrine tühi klaaspudel „Laua viin“, mis tähistati numbriga 7, fotografeeriti ja pakendati paberkotti. Prügikastis vasakus nurgas kahvel, mis tähistati numbriga 9, fotografeeriti ja pakendati. Prügikasti keskosas pudelite peal kahvel, mis tähistati numbriga 10, fotografeeriti ja pakendati. Valamu kapi peal tühi 0,7 liitrine pudel „Laua viin“, mis tähistati numbriga 11, fotografeeriti ja pakendati. Valamukapi kõrval on gaasipliit, mille pinnal on näha verekahtlase määrdumisega määrdumine. Köögilaua serval verekahtlane määrdumine, millel osaliselt näha naha papillaarkurrustiku jälgi. Köögilaual verekahtlasest määrdumisest võetud puuteproov, mida testiti TETRABASE lahusega, mis andis verepositiivse tulemuse. Samast kohast võeti puuteproov, mis pakendati ja millele omistati number
3. Köögilaual salvrätikud pappakarbis, erinevad kannud, 3 klaasi ning valget värvi tass, musta värvi taldrik, mille peal sigaretikonid ja veekeetja. Külmkapi peal alumises osas verekahtlane määrdumine, millest võeti puuteproov ja mida testiti TETRABASE lahusega. Samast kohast võeti puuteproov, mis pakendati ja millele 5 omistati number
4. Esiku poolt kööki vaadates vasakpoolsel uksepiidal visuaalselt nähtav verekahtlane määrdumine, mis tähistati numbriga
5. Köögist liiguti edasi vannituppa. Sisenedes vannituppa on parema seina ääres näha vann ning vannis sinist värvi suurem kauss, mille sees veidi vedelikku. Vedelikust võeti puuteproov, mis testiti TETRABASE lahusega, mis andis verepositiivse tulemuse. Samast kohast võeti puuteproov, mis pakendati ja millele omistati number
6. Edasi liiguti elutuppa. Elutoas laual ja põrandal erinevad klaasikillud, mis valget ja valge-sinist värvi. Elutoas parema seina ääres punase-musta värvi diivanvoodi, mis on vaatluse hetkel voodiks lahti tehtud. Diivanvoodi peal erinevad tekid ja padjad. Vaatluse hetkel tekid korrapäraselt diivanvoodi peal. Keset elutuba on diivanilaud, mille peal erinevad esemed: kolm valget värvi pits, üks läbipaistev pits, „Ale Coq“ õlleklaas, plekkkauss, mille sees kartulid, vorstiviilud, valget värvi kauss, mille sees tomatikurgisalat ning lusikas, kaks pulti, lillat värvi käepidemega kaks kahvlit, pruuni värvi pudelikork, punast värvi pudeli kork, katkine poolik taldrik. Diivanilaua all katkise taldriku killud. Laua peal olevatelt pitsidelt võeti puuteproovid ning tähistati numbriga vastavalt 18, 19, 19.1, 20.1,
7. Diivanilaua ümber kaks tugitooli. Aknapoolne tugitooli istumisalus verekahtlase määrdumisega kaetud. Diivanilaua ümber aknapoolsel tugitooli vasakpoolsel jalal näha verekahtlane määrdumine, millest võeti puuteproov, mida testiti TETRABASE lahusega, mis andis verepositiivse tulemuse. Samast kohast võeti puuteproov, mis pakendati ja millele omistati number
8. Elutoas liigutakse edasi magamistuppa. Magamistoa uksest sisenedes vasakul pool on kaks tugitooli, vasakul pool nurgas televiisor. Magamistoa uksest otse vastasseina ääres on diivan. Diivani vastasseinas riidekapp. Magamistoas otse vastas on aken, mille all on radiaator. Radiaatoril kuivamas pruuni värvi dressipluus „KCRSH“. Dressipluus tähistati numbriga
9. Dressipluusi vasakpoolsel hõlmal varruka juures verekahtlane määrdumine, millest võeti puuteproov, mida testiti TETRABASE lahusega ja mis andis verepositiivse tulemuse. Samast kohast võeti puuteproov, mis pakendati ja millele omistati number 26.
10. Dressipluusi krae sisemiselt küljelt võeti puuteproov, mis pakendati pappkarpi ja omistati peale number 26.
11. Diivanil on surnukeha. Vaatluse hetkel on surnukeha selili asendis, jalad põlvest kõverdatud üle diivani käsitoe. Surnukeha vasak käsivars ja peopesa verega määrdunud. Koolnukangestus alalõuas välja kujunemas, sõrmedes ja põlvedes puudub. Vasakul pool rindkere eespinnal 3 cm siledate servadega haav. Kaela eespinnal keskel ja paremal tumepunast värvi kuivanud verega kaetud kriimustused. Vasakust suunurgast valgub veri põse suunas horisontaalselt. Ninaseljal ja ninatipul tumepunased nahamarrastused. Nahamarrastus pigem värske. Vasaku kulmukaare välisnurgas kuivanud verega kaetud peenesakiliste servadega põrutushaav ca 1,5 cm. Koolnulaigud kahvatulillad selja tagapinnal pealevajutamisel kahvatuvad ja taastuvad. Surma orienteeruv saabumise aeg 3-4 tundi tagasi. Diivanil seinapoolses otsas kaks patja. Pealmisel padjal rohke verekahtlane määrdumine. Pealmine padi tähistati numbriga
12. Padjapüür valget värvi, mille peal noodijoonestik ja noodivõtmed. Padjalt eemaldati padjapüür ning pakendati paberkotti, millele omistati peale number
13. Alumine padjapind kaetud samuti rohkelt verekahtlase määrdumisega. Padjapüüril kollakas-sinakat tooni muster. Padi tähistatud numbriga
14. Magamistoa ukse taga riidekapi kõrval triikimislaud, pesuresti osa, pappkarbid. Pappkarpide peal valget värvi suur kott, millel rohelist värvi lilled. Kotiservas on näha valget värvi käepideme otsaga ja musta värvi isoleerteibiga ületeibitud käepidemega nuga. Noa teralt võeti proov, mis pakendati pappkarpi ja omistati peale number 29.
15. Noa käepideme vasakpoolselt küljelt võeti proov, mis pakendati pappkarpi ja omistati peale number 29.
16. Noa parempoolselt käepideme küljelt võeti puuteproov, mis pakendati pappkarpi ja omistati peale number 29.
17. Magamistoa ukse elutoa poolsel sisemisel serval verekahtlane määrdumine, millest võetud puuteproov, mida testiti TETRABASE lahusega, mis andis verepositiivse tulemuse. Samast kohast võeti puuteproov, mis pakendati ja millele omistati number
18. Surnukeha seljast eemaldatakse halli värvi verega määrdunud särk, mis pakendatakse paberkotti ning omistatakse peale number
19. Surnu jalast võetakse sinist värvi teksapüksid, mille peal musta värvi vöö. Teksapüksid koos vööga pakendatakse paberkotti ja omistatakse peale number
20. Täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd tl 37-40) kohaselt magamistoas otse paremal seinal asuva diivani kohal vasakul pool on näha verekahtlaseid pritsmeid. Pritsmed tähistati 6 numbriga 1 ja fotografeeriti. Pritsmest võeti puuteproov, mida testiti TETRABASE lahusega, mis andis verepositiivse tulemuse. Samast kohast võeti puuteproov, mis pakendati ja millele omistati number
21. Liikudes kööki on köögilaua serval näha verekahtlast määrdumist, millel naha papillaarkurrustiku jäljed. Verekahtlase määrdumisega jälge töödeldi Amido Black lahusega. Jälg fikseeritud. Aknapoolsel tooli serval näha verekahtlaseid pritsmeid. Pritsmed tähistati numbriga 8 ja fotografeeriti. Verepritsmetest võetud puuteproov, mida testiti TETRABASE lahusega, mis reageeris verepositiivselt. Samast kohast võeti puuteproov, mis pakendati ja millele omistati number
22. Köögis oleva radiaatori välispinnal on näha verekahtlase määrdumisega pritse. Pritse fotografeeritud, võetud proov, mida testiti TETRABASE lahusega, mis andis verepositiivse tulemuse. Samast kohast võeti puuteproov, mis pakendati ja millele omistati number
23. Köögis parema seina ääres nurga külmkapp, mille kõrval gaasipliit, gaasipliidi kõrval valamukapp, mille peal kaks tassi ning rohelist värvi kann, milles erinevad noad ja söögiriistad. Rohelist värvi kannust võeti välja noad. Kõikide nugade pindasid testiti TETRABASE lahusega, verele omane helendus tekkis oranži-musta värvi „Fiskars“ noateralt. Oranži-musta värvi noa „Fiskars“ noateralt võeti puuteproov, mis testiti TETRABASE lahusega, mis andis verepositiivse tulemuse. Samast kohast võeti puuteproov, mis pakendati ja millele omistati number 10.
24. Oranži-musta värvi noa „Fiskars“ noateralt võeti puuteproov, mis pakendati pappkarpi ja omistati peale number 10.
25. Oranži-musta värvi „Fiskars“ noa käepideme parempoolselt küljelt võeti puuteproov, mis pakendati pappkarpi ja omistati peale number 10.
26. Oranži-musta värvi „Fiskars“ noa käepideme vasakpoolselt küljelt võeti puuteproov, mis pakendati pappkarpi ja omistati peale number 10.
27. Oranži-musta värvi käepidemega „Fiskars“ noa teralt võeti puuteproov, mis pakendati pappkarpi ja omistati peale number 10.
28. Oranži-musta värvi käepidemega „Fiskars“ noa parempoolse külje terapõhjal olevalt määrdumiselt võeti puuteproov, mis pakendati pappkarpi ja omistati peale number 10.
29. Oranži-musta värvi käepidemega „Fiskars“ noa vasakpoolselt külje terapõhja olevalt määrdumiselt võeti puuteproov, mis pakendati pappkarpi ja omistati peale number 10.
30. Oranži-musta värvi käepidemega „Fiskars“ noa vasakpoolse külje käepidemeosa alguselt võeti puuteproov, mis pakendati pappkarpi ja omistati peale number 10.
31. Oranži-musta värvi käepidemega „Fiskars“ nuga pakendati tuupi ja omistati peale number
32. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr xxx (I kd tl 50-58) kohaselt on V Ki surma põhjus rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal koos vasaku kopsu ülasagara vigastuse ja vasakpoolse veririnnaga. Vigastuse tüsistusena esines äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Sündmuskohal esmaseid koolnumuutusi arvesse võttes võis surm olla saabunud orienteeruvalt 3-4 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal (uurimistoimingu algus 07.03.2020 kell 19:11). V Ki surnukehal esinevad järgmised vigastused: rinnaõnne ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal koos vasaku kopsu vigastuse ja vasakpoolse veririnnaga; pindmised lõikehaavad kaela eespinnal ja paremas peopesas ning nahamarrastused ja –kriimustused kaelal. Lisaks kirjeldatud vigastustele esinevad surnukehal paranemisjärgus (st varasea tekitamise ajaga) vigastused: põrutushaav vasakul kulmukaarel, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näol; põrutushaav paremal labakäel selgmiselt; nahamarrastused ja nahaalused verevalumid alajäsemetel. Torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel, pindmised lõikehaavad kaela eespinnal ja paremas peopesas ning nahamarrastused ja –kriimustused kaelal võisid olla tekitatud lühikese (minutites mõõdetava) ajaperioodi jooksul enne surma saabumist. Nende tekitamise järjekorda ei ole võimalik kindlaks teha. Paranemisjärgus vigastused näol, paremal labakäel ja alajäsemetel võisid olla tekitatud vähemalt 1-2 päeva enne surma saabumist. Rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel koos kopsu vigastusega on eluohtlik tervisekahjustus. Teised tuvastatud vigastused ei ole eluohtlikud. Torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal on tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga, tera laiusega vähemalt 2,5-3 cm ja tera pikkusega vähemalt 7-8 cm. Pindmised lõikehaavad kaela eespinnal ja paremas peopesas ning nahamarrastused ja –kriimustused kaelal võisid olla tekitatud torke-lõikevahendi terava otsa ja lõikeserva toimel, võimalik, et ründe käigus tekkinud rüseluses. Paranemisjärgus vigastused (põrutushaav vasakul kulmukaarel, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näol; põrutushaav paremal labakäel selgmiselt; nahamarrastused ja nahaalused verevalumis 7 alajäsemetel) on iseloomulikud tömbile traumale ja võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. V Kil tuvastatud teravale vägivallale iseloomulikud vigastused võisid olla tekitatud ekspertiisiks esitatud fotol kujutatud musta-oranži värvi käepidemega noaga (tera pikkus ca 20 cm, laius 4 cm). Täielikult ei saa välistada nende vigastuste tekitamist ka teise fotol kujutatud noaga, kuid tõenäolisem on vigastuste tekitamine esimese noaga. Kannatanu võis tervisekahjustuste tekitamise ajal olla nii püstises kui istuvas asendis. Lõikehaav paremas peopesas võis olla tekitatud enesekaitse käigus noaründe tõrjumisel. Kõik surnukehal tuvastatud tervisekahjustused on elupuhused. Surm võis saabuda minutites mõõdetava ajaperioodi möödudes pärast rindkere toike-lõikehaava tekitamist. Vahetult peale tervisekahjustuste tekitamist võis kannatanu lühikese (minutites mõõdetava) aja jooksul teatud viisil iseseisvalt toimida, nt hüüda, liikuda. Toksikoloogiauuringul leiti V Ki surnukeha verest 3,27 mg/g ja uriinist 4,50 mg/g etanooli; verest ja uriinist narkootilisi aineid ei leitud. DNA-ekspertiisi nr xxx (I kd tl 64-87/1) kohaselt proovidest köögi külmkapi peal olevast verekahtlasest määrdumisest (pakend nr 14), magamistoa ukse elutoa poolselt sisemiselt servalt verekahtlasest määrdumisest (pakend nr 30), magamistoa otseseinal olevast verekahtlasest määrdumisest (pakend nr 1) ja köögis aknapoolse tooli parempoolselt servalt verekahtlasest määrdumisest (pakend nr 8) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid. Need DNA-profiilid on kokkulangevad V Ki DNA-profiiliga. V Ki DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNAprofiili alusel arvutati tõepärasuhe ning saadi
33. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1020 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V Kilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Olga Maritševa küüne alt võetud proovist (pakend nr 3) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev V Kilt pärineva DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada V Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. I Ii, R Ji ja J Ki DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-profiiliga. Olga Maritševa DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe ning saadi
34. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1020 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Olga Maritševalt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Köögis kraanikausi peal olevast rohelisest kannust leitud „Fiskars“ noa teralt võetud proovist (pakend nr 10) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNAprofiil, mis on kokkulangev V Ki DNA-profiiliga. V Ki DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe ning saadi
35. See tähendab, et antud DNAprofiili saamine on 1020 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V Kilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Olga Maritševalt pärineva bioloogiline materjali sisaldumist sellest segaproovis. I Ii, R Ji ja J Ki DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-profiiliga. Proovist köögist kraanikausis olevalt verekahtlase määrdumisega kaetud taldrikult (pakend nr 5) ja köögis radiaatori pealt verekahtlasest määrdumisest (pakend nr 9) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev V Ki DNA-profiiliga. V Ki DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe ning saadi
36. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1020 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V Kilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada I Iilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Olga Maritševa, R Ji ja J Ki DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNAprofiiliga. Proovidest köögi laua servalt verekahtlasest määrdumisest (pakend nr 12), köögi ukse piidalt verekahtlasest määrdumisest (pakend nr 16), proov köögis kraanikausi peal olevast rohelisest kannust leitud „Fiskars“ noa teralt (pakend nr 10.2), oranži-musta värvi käepidemega noa teralt (pakend nr 10.5) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev V Ki 8 DNA-profiiliga. V Ki DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe ning saadi
37. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1020 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V Kilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Proovidest I Ii küünte alt (pakend nr 3, plasttuub nr 3, 4, 7, 8) ja köögis kraanikausi peal olevast rohelisest kannust leitud „Fiskars“ noa käepideme vasakult küljelt (pakend nr 10.4) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikul. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Olga Maritševa, I Ii ja V Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. R Ji ja J Ki DNAprofiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA-segaprofiiliga. Proovidest köögis kraanikausi peal olevast rohelisest kannust leitud „Fiskars“ noa käepideme paremal küljelt (pakend nr 10.3), köögis kraanikausi peal olevast rohelisest kannust leitud „Fiskars“ noa parempoolse külje terapõhjal olevalt määrdumiselt (pakend nr 10.6) ja köögist kraanikausi peal olevast rohelisest kannust leitud „Fiskars“ noa vasakpoolse külje käepideme alguselt (pakend nr 10.8) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Olga Maritševalt ja V Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Lisaks ei saa kindlalt välistada I Iilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nende segaproovides. R Ji ja J Ki DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA-segaprofiiliga. Proovidest Olga Maritševa küüne alt (pakend nr 3, plasttuub nr 10) ja köögis kraanikausi peal olevast roheliselt kannust leitud „Fiskars“ noa vasakpoolse külje terapõhjal olevalt määrdumiselt (pakend nr 10.7) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistatada Olga Maritševa ja V Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. I Ii, R Ji ja J Ki DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega. Verekahtlasest määrdumisest särgi seljaosalt parema õla tagaküljelt võetud proovist (pakend nr 4.6) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Olga Maritševalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada V Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selle segaproovis. I Ii, R Ji ja J Ki DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. DNA-ekspertiisi nr xxx (I kd tl 91-99/1) kohaselt I Ii T-särgilt võetud puuteproovilt (esiküljelt) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Olga Maritševa DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada I Iilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. V Ki ja J Ki DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNAsegaprofiiliga. Olga Maritševa DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe ja saadi
38. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1020 korda tõenäosem juhul, kui proovide leiduv bioloogiline materjal pärineb Olga Maritševalt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. I Ii T-särgilt võetud teisest proovist (tagaküljel) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev V Ki DNAprofiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Olga Maritševalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. I Ii, R Ji ja J Ki DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. V Ki DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNAprofiili alusel arvutati tõepärasuhe ja saadi
39. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1020 korda tõenäosem juhul, kui proovides leiduv bioloogiline materjal pärineb V Kilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. I Ii Tsärgilt võetud viiendast proovist (esiküljelt) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Olga Maritševa DNA-profiiliga. Olga Maritševa DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe ja saadi
40. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1020 korda tõenäosem juhul, kui proovide leiduv bioloogiline materjal pärineb Olga Maritševalt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. I Ii, V Ki, R Ji ja J Ki DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNAsegaprofiiliga. I Ii T-särgilt võetud esimest proovist (esiküljelt) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, 9 mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Olga Maritševa, I Iilt ja V Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. R Ji ja J Ki DNAprofiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. I Ii T-särgilt võetud kolmandast proovist (esiküljelt) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Olga Maritševalt, ja V Kilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. I Ii, R Ji ja J Ki DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Tunnistaja I Ii ülekuulamise protokolli (II kd tl 68-72) kohaselt 06.
41. oli tal külas V Ki. Mäletab, et kui V tema juurde tuli, siis oli Vl seljas dressipluus (heledat tooni, helehall), mis oli verine ja ka V põsk oli verine. Ta küsis Vlt, mis juhtus, aga V ei vastanud midagi. V pesi tema juures dressipluusi puhtaks ja pani kuivama väiksema toa radiaatori peale. Nad olid tema korteris xxx kahekesi ja võtsid napsu. V jäi purju ning mingi hetk heitsid nad magama. Tema jäi suurde tuppa ja V väiksesse tuppa. Järgmisel hommikul umbes kella 10 paiku või varem ärkas V ja ütles, et tal on pohmakas. V helistas arvatavasti Olga Maritševale, kes on tema õde, et temalt viina ostuks raha küsida. Olga saabus tema juurde umbes kella 10 paiku hommikul. Kui 7.03.2020 Olga tema juurde tuli, siis oli tal veinipudel kaasas, tegemist oli mingi valge veiniga. Nad jõid kolme peale veini ära, kuid sellest jäi väheks. V küsis Olgalt raha ja Olga andis talle 5 eurot ja natukese aja pärast 50 eurot. V ütles talle, et ta poes käiks, aga ta ei tahtnud üksinda minna ja ütles Vle, et nad kahekesi läheks. Nad panid Vga riidesse ja läksid xxx poodi endise kino xxx juurde. Tal olid jalas tumesinised dressipüksid Adidas ja seljas oli sõjaväemustriline jope. Peas oli musta värvi nokats, mille ees oli kolm kollast tähte. V riietust ta ei mäleta täpselt. Vist oli mingi hele dressipluus või jope. Poodi jõudsid nad veidi pärast kella 10 hommikul. Poe juures kohtas ta Vga nende ühist tuttavat Vult (teda hüütakse J). V rääkis Vga. Tema ja V läksid poodi ja V jäi õue poe sissepääsu juurde. V küsis temalt, et kas V võib ka tema juurde tulla, et tal on paha olla ja tahab pead parandada. Nad võtsid poest kaks pudelit „Laua viina“, midagi toidupoolist ja V maksis kassas Olga antud rahaga. Pärast seda väljusid nad Vga poest ja V ühines koos nendega. Olga oli tema juures kodus, istus köögis ja ootas neid. Rohkem kedagi tal külas ei olnud. Tal on tuttav R J küll, kuid 7.03 päeval ega enne politsei tulekut ta tema korteris ei käinud. Olga istus köögis ja tema koos V ja Vuga läksid suurde tuppa. Tema ja V istusid tugitoolides ja Olga ning V jäid esmalt kööki suupisteid valmistama. Õhkkond oli rahulik, mingeid pingeid ei olnud. Olga ja V tulid ka elutuppa laua taha istuma ja kõik nad neljakesi jõid „Laua viina“. Viina jõid nad pitsidest (üks oli läbipaistvast klaasist ja ülejäänud kolm pitsi olid portselanist lillekestega pitsid). Elutoa laual oli veel mingi taldrik, nuge laual polnud. Talle ei meeldi kui noad on laual, ta koristab need alati ära. Ta teeb seda mineviku pärast ja leiab, et kui köögis lõigatakse nugadega, siis milleks neid tuppa tuua. Nad rääkisid elust-olust. Mingit kindlat teemat ei olnud. Ta ei mäleta, et keegi oleks tal veel tol päeval külas käinud. Mingit V tuttavat Jt tal tol korral külas ei mäleta, võib olla ta tukastas sel momendil. Korteri võtmed on tal alati korteri välisukse ees seespool ja korteri uks lukustatud. Võõrad sinna niisama lihtsalt sisse ei saa. Samuti on maja trepikoja välisuks lukustatud, kuid sel on uksetelefonisüsteem. Ta arvab, et istus külalistega lauda umbes poole 11 paiku ja nad istusid seal tunde. Elutoas olev televiisor oli ka sisse lülitatud. Kui neil esimene viinapudel oli tühjaks joodud, siis V läks minema – kas Olga ajas ta minema või läks ise, see enam ei meenu. V oli väga purjus. Tema võttis veel paar pitsi elutoas ja heitis siis magama. Ta oli esimene, kes magama heitis. Ta ei vaadanud, mis kell oli kui ta magama läks, aga see oli pärast lõunat mingil ajal. Ta jõi ennast täis ja heitis elutoa diivanile. Tema magab tavaliselt elutoa voodil väljas pool ja Olga seina pool. Ta heitis voodisse pikali samade riietega, mis tal seljas olid ja mis politsei hiljem ära võttis. Temast jäid elutuppa Olga ja V teineteist õpetama kuidas elada. Ta kuulis nende kõrgendatud hääli, nad klaarisid oma suhteid nagu alati. Olga on noorem kui V ja viimane õpetab Olgat elama ja Olgale see ei meeldi. Ta vaidles Vle alati vastu. Kuna ta oli purjus ja unine, siis teda kõrgendatud hääled ei häirinud. Mäletab, et Olga ja V käisid vahepeal köögis (arvatavasti suitsetamas) ja ka seal vestlesid kõrgendatud häältega. Tema sellesse sõnavahetusse ei sekkunud ja ei ole kunagi tahtnud pooli valida. Ta ärkas üles Olga karjumise peale. Ta nägi, et Olga on väikses toas ja peksis Vt vastu nägu ja hüüdis, et V on üleni sinine. Ta tõusis, läks V juurde ja katsus ta pulssi ja nägi, et nahk oli tõesti sinine. Ta palus Olgat, et ta 10 midagi ei puudutaks ja helistaks kiirabisse. Vl ta vigastusi ei näinud, aga siis kui kiirabi tuli ja ütles, et on vägivaldne surm, siis sai aru, et V on surnud vägivaldsesse surma. Ta ei mäleta, et ta oleks helistanud R Jile siis kui politsei kohal oli. Tal oli selleks hetkeks telefon juba kadunud mitmendat päeva. Kindlalt ta aga ei saa välistada, et helistas Rile Olga telefonilt, sest R on hea sõber ja võib olla tahtis talle teatada kurvast sündmusest. R tundis ka Vt ja nende suhted olid täiesti normaalsed. Tema nähes Olga rohkem Vt ei puudutanud kui V surnud oli. Kinnipidamise ajal olid tal vigastused – põlv oli katki, sest komistas ja kukkus trepil kas
42. või
43. märtsil. Samuti oli ta vasakul käel plekid Olga näpistamisest märtsikuu alguses. Olga on ka varem teda rünnanud – ta lõi jalaga silma 2020 aasta alguses. Olga on ka Vt rünnanud. See juhtus märtsikuu alguses 2020 umbes kolm päeva enne V surma. See juhtus tema juures köögis kui Olga viskas Vt taldrikuga ja tabas Vt vastu laupa. Siis nad jälle omavahel tülitsesid. Taldrik purunes, kuid Vl vigastusi ei olnud. Ka 07.03 olid tema korteris taldriku killud elutoa põrandal, kuid ta ei tea, kuidas taldrik purunes. Neid kilde seal kindlasti ei olnud 07.03 päeval, siis kui nad napsi võtsid elutoas. Samuti ei tea ta, kuidas sattusid kahvlid tema köögi prügikasti. Tema neid kahvleid prügikasti visanud ei ole. Ta ei oska arvata, mis Vga võis juhtuda. Temal oli Vga alati hea läbisaamine ja neil tülisid ei olnud. V oli tavaline inimene kaine peaga, purjus peaga ta võis natukene skandaalitseda (sõnaliselt). Olgat iseloomustab ta samamoodi – kaine peaga oli ta hea ja rahulik, aga purjus peaga võis samuti skandaalitseda. Olga ja V vahel olid mingid teemad ja tülid, millesse tema end segada ei tahtnud. Temal Olgaga konflikte polnud. Ta peab võimalikuks, et Olga võis enda venna tappa, sest nad pidevalt tülitsesid. Tunnistaja V Si ülekuulamise protokolli (I kd tl 158-163) kohaselt 07.03.2020 hommikul kohtas ta Tallinnas xxx bussipeatuse juures tuttavat V Kit. V oli koos Iiga, kelle perekonnanime ta ei tea. Ta kohtus V ja Iiga juhuslikult pärast kella 10:00 hommikul xxx kaupluse ees. V ja I läksid poodi viina ostma. Ta ootas Vt ja Iit õues. Mäletab, et V ja I ostsid kaks pudelit viina. Tema ise viina ei ostnud, sest tal polnud raha. Ta tahtis ka viinavõtus osaleda. Selle peale V kutsus ta Ii juurde kaasa viina võtma. Nad läksid kolmekesi Ii juurde – tema, V ja I. Poe juurest on Ii juurde viie minuti jalutustee. Ta ei ole varem Ii juures käinud ja ei oska Ii täpset aadressi öelda. Ii juurde võisid nad jõuda umbes 11:00-12:00 paiku. Ii juures oli ka Olga, kes on V Ki õde. Olgat teab ta varasemast ajas, sest Olga elas ühiselamus xxx, seal kus ta isegi. Kui nad jõudsid, siis istus Olga diivani peal ja ootas neid. Olga oli lõbusas tujus. Tal oli juba napsi võtnud. Nad istusid elutuppa, vaatasid telekat ja tegid viinapudeli lahti, mille I ja V ostnud olid. Viina jõid nad pitsidest. Laual oli ka võileibu ja kurki. Võileivad vist valmistas V. Olga käis ka korraks köögis ja tõi lauale võileivad. Elutoa laual olid ka mõned kahvlid (võib olla kolm tükki). Kas ka nuge seal oli, seda ta ei mäleta. Ta istus elutoa akna juures toolil. I esialgu istus temast vasakul pool kätt toolil ja V istus tema vastas üle laua. Olga istus alguses diivanil ja pärast istus tugitoolis. Nad rääkisid erinevatel teemadel. Keegi neist halvas tujus ei olnud ja kellelgi omavahel konflikti polnud. Ta oli Ii juures umbes paar tundi. Kui viin oli otsas, siis lahkus ta korterist. Ta tundis, et on purjus ja et aitab joomisest. I saatis ta oma korterist välja. Samal päeval sattus ta kainestusmajja xxx bussipeatusest, kuna oli sinna tukkuma jäänud. Kainestusmajas oli ta kuni 08.03 hommikuni. Seda, et V on tapetud, sai ta teada ühelt oma tuttavalt M. Paari nädala pärast nägi ta ka Iit, kes rääkis, et V tapeti ära ja et seda tegi Olga. I ei rääkinud talle, et mis täpselt juhtus. Ta ei mäleta, kas keegi neist 07.03 oli vigastatud, vist ei olnud, aga Iil oli vist nägu marraskil, sest tal on see asfaldihaigus – et kipub kukkuma kui purjus on. Iil olid jalas vist musta värvi teksapüksid. Mis tal seljas oli, seda ta ei mäleta. Kauplusest xxx tulles, tema meelest keegi riideid ei vahetanud. Kui ta Ii juurest lahkus, siis ülejäänud seltskond oli lõbusas tujus ja keegi ei plaaninud magama minna. Ei olnud juttu ka sellest, et keegi peaks külla tulema. Ii elutoas istudes oli mööbel ja asjad korras, purunenud asju polnud, verd polnud. Tunnistaja I I ja V S on kohtueelsel menetlusel andnud riimuvaid ütlusi. Nii I I kui ka V S on öelnud, et 07.03 hommikupoolikul umbes kella 10 ajal kohtusid nad juhuslikult teineteisega xxx kaupluse juures. Nii I Ii kui V Si sõnul käis I koos Vga poes viina ostmas ning pärast poes käimist liiguti Ii juurde koju. I Ii ning V Si ütluste tõelevastavust kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 121-133), mille kohaselt on vaadeldud Tallinnas aadressil xxx asuva kaupluse xxx turvakaamera salvestisi ajavahemikul 07.03.2020 kell 10:15 kuni 10:
44. Kell 11 10:17:02 liigub üle xxx kaupluse ees oleva sõidutee kaupluse suunas V S, kes siseneb kauplusesse kell 10:17:
45. Kell 10:23 on videofaili vasakus ülemises nurgas näha kahte meesterahvast, kes lähenevad xxx kauplusele. Kell 10:23:38 jõuavad meesterahvad xxx kaupluse juurde. Vasakul pool kõndival meesterahval I Iil on seljas tumedat värvi kirju jope, peas musta värvi kollase tähistusega nokamüts, jalas tumesinised dressipüksid ja tumedad jalatsid. Paremal pool kõndival meesterahval V Kil on seljas tumesinine jope, peas tumesinine nokamüts, jalas tumesinised püksid ja sinised tossud. Kell 10:23:53 jõuavad I I ja V Ki kaupluse sissepääsu juurde ja kauplusest väljub V S. Meesterahvad jäävad kolmekesi xxx kaupluse ette juttu rääkima. Kell 10:29:16 liigub kaamera vaatevälja videofaili paremast alumisest nurgas xxx kaupluse suunast meesterahvas V S, kellel on seljas musta tooni jope, peas halli tooni nokamüts, jalas sinist värvi teksapüksid ja sinist värvi tossud ja paremas käes punane kilekott. V jääb xxx kaupluse parempoolsele küljele seisma ja kell 10:29:35 liigub tagasi xxx kaupluse esise suunas. Kell 10:34:06 liigub V S xxx kauplusesse. Kell 10:38:39 väljub xxx kauplusest V S ja jääb kaupluse ette seisma. Kell 10:32:31 väljub xxx kauplusest I I, kellel on käes kaks valget kilekotti ning ta paneb kilekotid kaupluse kõrvale maha ja jääb Vga juttu rääkima. Kell 10:44:14 väljub kauplusest V Ki, võtab maast ühe kilekoti ja I I võtab teise ning lahkuvad kolmekesi kaupluse parema külje suunas. Kuivõrd xxx kaupluse videosalvestuselt nähtub, et I, V ja V lahkusid nimetatud kaupluse juurest kell 10:44, siis on tõenäoline, et nad kolmekesi jõudsid Ii korterisse kella 11 paiku. Nii I kui ka V on öelnud, et kui nemad korterisse jõudsid oli korteris Olga, kes oli lõbusas tujus ja juba ka alkoholi jõudnud tarbida. I ja V võtsid endale koha sisse elutoas ning Olga jäi Vga kööki suupisteid valmistama. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et viina jõid nad pitsidest ning elutoa laual olid ka mõned kahvlid. Kas ka nuge seal oli, seda V ei mäleta, kuid I Ii väidete kohaselt nuge laual polnud, kuna talle ei meeldi kui noad on laual ja ta koristab need alati ära. I Ii sõnul läks V S tema korterist ära, siis kui neil esimene viinapudel oli tühjaks joodud. Kas Olga ajas ta minema või läks V ise, see enam Iile ei meenu, kuid ta mäletab, et V oli väga purjus. Ka V ütles enda ülekuulamisel, et ta oli Ii juures umbes paar tundi ja kui viin otsa sai, siis lahkus ta korterist, kuna tundis, et on purjus ja et aitab joomisest. Samal päeval sattus V enda sõnul kainestusmajja xxx bussipeatusest, kuna oli sinna tukkuma jäänud. Kainestusmajas oli ta kuni 08.03 hommikuni. V Si sõnu kainestusmajja sattumisest kinnitab ka väljatrükk MIS andmebaasist (I kd tl 164) V Si 07.03.2020 kainenemisele toimetamise kohta ning joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (I kd tl 165), millelt nähtub, et V S toimetati 07.03.20202 kell 12:46-st xxx maja juurde Tallinna kainestusmajja, kus isik viibis 08.03.2020 hommikuni. Ühtlasi kinnitab see ka V enda sõnu, et ta oli Ii juures paar tundi. Samuti viitab kainestusmajja sattumine ka raskele joobele, mida ütles ka I enda ülekuulamisel. Lisaks on mõlemad tunnistajad öelnud, et poest tulles keegi riideid ei vahetanud. I I teadis ülekuulamisel öelda, et 07.03 olid tema korteris taldriku killud elutoa põrandal, kuid ta ei tea, kuidas taldrik purunes. Kilde seal kindlasti ei olnud 07.03 päeval, siis kui nad napsi võtsid elutoas. Samuti ei tea ta, kuidas sattusid kahvlid tema köögi prügikasti. Tema neid kahvleid prügikasti visanud ei ole. Ka V S on öelnud, et kui tema korteris oli, siis Ii elutoas istudes oli mööbel ja asjad korras, purunenud asju ega verd ei olnud. Samuti on mõlemad isikud öelnud, et kõik nad kolmekesi olid heas tujus ja kellelgi omavahel probleeme ei olnud. Tunnistaja J Ki ülekuulamise protokolli (I kd tl 166-168) kohaselt 07.03.2020 helistas ta enda telefoninumbrilt (umbes kella 13 paiku) oma tuttavale V Kile, et viimaselt 5 eurot laenata. V oli nõus talle 5 eurot laenama ja kutsus ta xxx majja, sest ta oli seal parasjagu külas oma tuttaval Iil. Tema Iit üldse ei tea. I elab xxx üksinda. Korter nr xxx asub maja kolmandal korrusel. Ta läks kohe pärast Vga telefoni kõne lõppu jalutades Ii juurde xxx ja jõudis sinna umbes 13:1513:30 paiku. Kui ta jõudis Ii juurde, siis V tuli talle xxx maja välisuksele vastu ja andis 5 eurot, mille järgi ta oli tulnud. 5 eurone kupüür oli Vl käes. Ii juures olid V, I, Olja ja V. V oli väga purjus ja istus pingil esikus, ta oli täitsa kontaktivõimetu ja ei rääkinud midagi. Vt tunneb ta põgusalt ja on temaga mõned korrad xxx kohtunud. Olga magas, kui ta sinna jõudis. V ja Ii võtsid napsi ja tema võttis ka koos nendega. Napsi võtsid nad suures toas ja jõid Laua viina. Jõid viina väikestest valgetest topsidest (plastkohvitopsidest – neid olid 4) ja tema jõi klaasist pitsist. Olja magas elutoas diivanil kogu selle aja kui tema seal oli ja ei ärganud kordagi. Ta oli 12 Ii juures umbes tund aega. Istusid ja ajasid kolmekesi juttu – tema, V ja I. Ta istus valgel plastikust toolil elutoas ja tema vastas istus V tugitoolis ja I istus tema vasakul küljel tugitoolis. I ja V olid ka päris purjus. Elutoa põrandal oli juba tühi viinapudel – kas 0,5 või 0,7 liitrine ja mingi karastusjoogipudel. Tol hetkel kui ta Ii juurde läks, siis I oli just esikus V peale väga kuri ja viskas teda enda korterist välja. V ise tõusis toolist ja läks korterist minema. Kui ta hakkas umbes kella 14:00 paiku koju minema, siis I hakkas ka Vt üles äratama, kes oli tugitooli tukkuma jäänud. Kui ta Ii juurde jõudis, siis ta nägi, et Vl oli parema silma ja ninaseljal marrastus, aga see paistis olevat vana marrastus, sest koorik oli juba peal. Ta küsis Vlt, et kust ta selle sai, V ei vastanud muud kui lõi käega ja ütles „äh“. Temast jäid sinna korterisse diivanil magav Olja, tugitoolis tukkuv V ja I. V oli korterist selleks ajaks juba lahkunud, kui tema koju läks. I saatis ta enda korterist välja, kuna tahtis ise ka magama minna. Ta lahkus, kuna polnud enam kellegagi rääkida. V seljas olnud riideid ta ei mäleta, aga jopet tal seljas polnud, vist oli T-särgi väel. Iil oli seljas vist sinist värvi T-särk ja mis pükse ta kandis, ta ei mäleta. Olja oli teki all ja magas ning tema riideid ta ei näinud. Napsivõtmise käigus olid nad kolmekesi sõbralikult meelestatud, mingit konflikti neil omavahel ei olnud. Söögiks oli elutoa laual keeduvorst, mis oli juba lahti lõigatud ja kurgi-tomati salat. Nuge laual ega elutoas ega kellegi käes ta ei näinud ja ise ühtegi nuga ei kasutanud ega näinud, et kellelgi oleks olnud oma isiklik nuga kaasas. Vorsti söömiseks kasutas ta kahvlit ja salati söömiseks lusikat. Kohus suhtub J Ki ütlustesse mõningase kriitikaga, kuna isiku ütlustes esineb vastuolusid võrreldes I Ii ja V Si ütlustega. Peamine vastuolu seisneb selles, et I I ega V S kumbki ei maini enda ütlustes, et 07.03 oleks korteris käinud J K. Samas väidab I I, et võõrad tema korterisse ei pääse, sest korteriuks on reeglina koguaeg seestpoolt lukustatud ja trepikotta pääseb ka ainuüksi fonoluku kaudu. Tunnistaja J Ki ütluste kohaselt helistas ta V Kile 07.03.2020 umbes kella 13:15-13:30 paiku. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (I kd tl 134-151) nähtub, et kell 12:14 helistab J K V Kile ja kell 12:32 teeb ta seda uuesti olles tugijaamas xxx (asukoht Tallinn, xxx), mis viitab sellele, et sel ajal jõudis ta aadressile xxx. Seega on J Ki ajataju tund aega nihkes. MIS andmebaasi väljatrükist (I kd tl 164) nähtub, et V S toimetati 07.03.2020 kainenemisele kell 12:46-st xxx maja juurest. Järelikult oli Ii korterisse jõudmise ning V Si kainestusmajja toimetamise vahel kõigest 15 minutiline ajavahemik. Juhul kui V S oleks ka koheselt lahkunud pärast seda kui J K Ii korterisse jõudis, siis on kaheldav, kuidas kõigest 15 minuti jooksul suutis V lahkuda xxx aadressilt xxx bussipeatusesse, sinna magama jääda ja juba 12:46 olla politseiametnike poolt toimetatud kainestusmajja kainenema. Lisaks sellele on J K ülekuulamisel öelnud, et nad jõid viina valgetest plastkohvitopsidest. See aga ei vasta tõele, kuna nii I kui ka V S selgitasid, et nad jõid viina klaasist pitsist ja portselani laadsest materjalist topsidest ning ka sündmuskoha vaatlusprotokollidelt nähtub, et elutoas laual oli küll üks klaasist pits ja valged pitsid kujutistega, kuid need ei olnud plastikust nagu väidab J K. J Ki sõnul istus ta Ii juures valgel plastikust toolil. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fototabelist ega sündmuskoha videosalvestisest ei ole näha, et elutoas oleks mõni valge plastikust tool olnud. Fotodelt nähtub valge istumisalusega tool, kuid see meenutab materjali poolest pigem puidust või vineerist taburetti, aga mitte plastmassi. Teisalt on J Ki ütlused võrreldes Ii Ii ja V Si ütlustega teatud osas ka riimuvad. Nii näiteks sõnas J K, et napsivõtmise käigus olid nad kolmekesi sõbralikult meelestatud ja mingit konflikti neil omavahel ei olnud. Söögiks oli elutoa laual keeduvorst, mis oli juba lahti lõigatud ja kurgi-tomati salat. Nuge laual ega elutoas ega kellegi käes ta ei näinud ja ise ühtegi nuga ei kasutanud ega näinud, et kellelgi oleks olnud oma isiklik nuga kaasas. Vorsti söömiseks kasutas ta kahvlit ja salati söömiseks lusikat. Sama on kinnitanud ka I I ja V S. Sellegipoolest on tunnistaja J K andnud võrreldes tunnistaja I Ii ja V Siga mõneti vastuolulisi ütlusi. Samas ei ole tunnistaja J Ki puhul tegemist võtmetunnistajaga, sest tema oli Ii Ii korterist ammu enne seda lahkunud, kui seal käesoleva kriminaalasja esemeks olev sündmus aset leidis. Seega omavad tema ütlused taustinformatsiooni tolle päeva olustiku ning inimestevahelise suhtluse kohta, samuti kuni tema lahkumiseni sündmuskohal viibinud isikute kohta, kuid kuriteo täpseid asjaolusid kuriteo sündmuse kohta J K öelda ei oska ning ütlustes väljatoodud eelnimetatud asjaolud on seetõttu ka võrdlemisi ebaolulised. J Ki ütlustes esinevaid vastuolusid kellaaja ja korteris asunud esemete osas võis kohtu arvates tingida ka alkoholi tarvitamisest moonutatud mälupilt. 13 Tunnistaja G Pi ülekuulamise protokolli (I kd tl 191-195) kohaselt tunneb ta Olga Maritševat juba 3-4 aastat. Olga iseloom on normaalne, aga ta võib vahepeal ägestuda ja sõimata, kuid tugevat agressiivsust pole Olga puhul täheldanud. Olga vend V Ki oli samuti rahuliku iseloomuga. Alkoholi tarbides ei muutunud ta samuti agressiivseks, vaid oli pigem veelgi rahulikum. Ta on Olgat ja Vt ka koos näinud. Vahepeal võisid nende vahel olla pisikesed olmetülid, kuid ei midagi erilist. Vahepeal ööbis Olga xxx ühiselamus ja vahel Ii juures, kes elab kuskil xxx kandis. I on rahulik mees, kaklema ei kipu. Iit pole ta alkoholijoobes näinud, seega ei tea, kuidas ta siis käitub. 05.03.2020 helistas talle Olga ja küsis, kas tal on alkoholi ja kas võib talle külla tulla. Umbes kella 22:00 paiku Olga tuligi. Reede 06.03.2020 hommikul läks Olga ära, vist koju xxx, kuid täpselt ei tea. Sellel päeval oli pensionipäev. Õhtul tuli Olga umbes 21:30 paiku tagasi. Tema ja V olid selleks ajaks juba alkoholi tarbinud. Ta küsis Olgalt 20-50 eurot võlgu. Kui Olga kohale jõudis oli ta kaine. Olga ei joonud tol õhtul palju, alla poole 0,5 l pudeli viina. Ta jäi ka tookord ööseks. Hommikul 07.03.2020 jõid nad veel paar kolm pitsi viina, mis alles oli jäänud. Umbes kella 10:00 ajal läks Olga ära ja ütles, et läheb koju. Tuju oli tal hea ja midagi kahtlast ta ei täheldanud. Ära minnes ütles Olga, et ta helistab päeva jooksul, kuid ei helistanud. Ta üritas ise Olgale mingi aeg helistada, kuid telefon oli väljas. Ta ei mäleta, kellelt ta teada sai, mis V Kiga juhtus, kuid paar päeva pärast seda kohtas ta tänaval Iit, kes ütles, et Olga tappis ühe löögiga V ära. Ta küsis Ii käest, mis ta siis samal ajal tegi, mille peale I vastas, et tema läks magama ja ei näinud seda. I ütles ka seda, et tal ei ole õrna aimugi, mis võis Olga ja V vahel juhtuda. Tunnistaja R Ji ülekuulamise protokolli (I kd tl 203-206) kohaselt tunneb ta I Ii alates
46. aastast. Olgaga sai ta tuttavaks alles
47. aasta jaanuaris. V Kiga on ta paar korda napsu võtnud. Ta ei ole Vt kainena praktiliselt näinudki. Iiga suhtleb ta pidevalt. I on normaalne rahulik inimene, ta ei ole agressiivne. Kui nad koos pudeli viina kahepeale joovad, siis I võib veel juua, aga ta ei jaksa enam siis püsti ennast ajada. Ta ei usu, et I võiks kedagi tappa või noaga lüüa. Kui Ii juurde koguneb kamp, siis ta korjab alati laua pealt kõik noad ära. Tal on alati kõik noad köögis. Noad korjab ta ära seetõttu, et keegi ei vigastaks nendega üksteist. Ta on tapmise eest kinni istunud ja talle ei meeldi noad. Ta on heatahtlik inimene. Kui I on purjus, siis ta ei võta nugasid kätte isegi selleks, et vorsti lõigata, vaid palub kedagi teist. Talle ei meeldi noad. Isegi siis, kui I tema juures külas käis ja kui tal oli nuga laual, siis I kohe korjas noa ära ja pani kappi. Olga on loll naine, kui ta purjus on. Kui Olga on purjus, läheb ta segaseks. Ta on purjus peaga Iit peksnud. Kui ta on alkoholijoobes, siis on tal kalduvus muutuda agressiivseks. Ta on koos Olgaga seltskonnas alkoholi tarvitanud ja Olga hakkab purjus peaga provotseerima. I hakkab siis alati V Kit korterist välja ajama. Olga ei lahku, aga I ei suuda purjus olles liikuda. Seetõttu Olga vehib kätega ja I jääb lõpuks magama ja küsib hommikul, kas keegi on teda toginud. Iil oli enne normaalne naine, aga Olga ajab Iit koguaeg jooma. I toibub pärast joomingut väga raskelt, kuna tal on olnud juba epilepsia. Ühel korral ei lasknud ta Iil 4 päeva juua, et ta epilepsia hoost toibuks. Olga ja V vahel tülitsesid nagu õde ja vend ikka. Kui V on purjus, siis Olga riidleb temaga ja saadab ta magama. Ta helistas 07.03.2020 kell 10:24 Iile ja I ütles, et nad istuvad endise kino xxx juures ja joovad alkoholi, et pohmelust ravida. Siis ta loobus mõttest, et Ii juurde minna ja läks oma sõbra M Mi ja J K juurde. Istus terve päeva nende juures. Mi juurest läkski ta 07.03.2020 hilja õhtul otse Ii juurde ja siis pidas politsei ta kinni. Tunnistaja R Ji sõnu kinnitab ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd tl 196 ja pöördel), millelt nähtub, et R J peeti kinni 07.03.2020 kell 22:10 xxx. Enne Ii juurde jõudmist kohtus ta juhuslikult Ü Giga, kellega neil oli töö pärast varasemad probleemid, nad tülitsesid ja Ü lõi talle rusikaga vastu nina. Selle tagajärjel hakkas tal ninast verd jooksma ja ta käed ja riided olid verised. Ilmselt oli see ka põhjus, miks politsei ta kinni pidas. R J kinnitas ülekuulamisel, et tal ei ole mingit seost juhtunuga xxx tänaval. Tema sõnul on Ii korteri uks alati lukustatud ja ta ei lasknud võõraid sisse. Ii juurde oli raske sisse saada, sest fonolukule ta tavaliselt ei vastanud ja pidi alati ette helistama, kui Iile külla minna. Ta käis Ii juures viimati 05.03.
48. Käis seal umbes kella 19:00 paiku õhtul. Nad istusid veidi ja jõid pudeli 0,7 l „Laua viina“. Kui ta Iil tol päeval külas käis, siis istusid nad seal kahekesi. Kui Olga ja V oleks seal korteris olnud, siis ta poleks sinna läinud, sest nendega on võimatu seal koos alkoholi tarvitada. Olgaga koos istuda on võimatu. Ta ei usu, et I Vt lõi, pigem ajaks ta V õue. 14 Olga Maritševa kahtlustatavana antud ütluste (II kd tl 13-17; 32-39) kohaselt oli ta 07.03.2020 terve päev xxx I Ii korteris. Nimetatud aadressil viibis ta tihti ja sisuliselt ta elas seal kahekesi Iiga. Iiga on tal lähisuhe. Iga päev ta Ii juures ei viibinud, aga siiski küllalt tihti. Ta vend V elas ka mingi ajal Ii juures – tuli juunis 2019 ja lahkus septembris
49. Kui V Iit palus, et kas ta tohib Ii juures elada, siis kahtlustatava sõnul oli ta sellele vastu. Ta oli venna vastu, kuna kui V on purjus, siis käitub ta mitte just eriti hästi – näiteks lõi V kunagi peaga peegli katki ja ta suitsetas toas, kuigi suitsetamise koht on köögis. Purjus peaga oli ta vend ebaadekvaatne. Ta riidles vennaga nende asjade pärast. Ta korduvalt palus Iit, et ta ei võtaks kedagi enda juurde, sest joomingud lõppevad halvasti. Kahtlustatava sõnul
50. märtsil oli ta koos oma tuttava G Piga. Temaga jõi ta alkoholi ööl vastu
51. märtsi. Ta helistas Iile
52. märtsi hommikul. Sel hommikul ärkas ta poole 9 paiku, võttis veidi viina ja siis helistas Iile ja ütles Iile, et tuleb tema juurde. I lubas, aga ta ei öelnud, et V ka tema juures korteris on. V olevat tulnud
53. märtsi hommikul Ii juurde. Talle ei meeldinud, et V Ii juures käib, sest ta tundis, et see lõppeb halvasti.
54. märtsil tegid nad kõike seda sama, mis
55. märtsilgi ehk istusid, jõid ja olid neljakesi – tema, V, I ja J K. Ta ööbis ööl vastu 07.03.2020 Ii korteris. 07.03 hommikul olid nimetatud korteris tema, I I, tema vend V Ki ja J K. Tema vend V Ki ööbis samuti I Ii juures ööl vastu
56. märtsi. J K tuli Ii juurde
57. märtsi hommikul, aga kellaaega ta ei tea. Neil kõigil oli halb olla. Tal oli pudel viina, nad avasid selle ja jõid nelja peale ära. Joodud viinast jäi väheseks. Ta andis enda vennale raha ja ta läks koos Iiga poodi. Ta andis vennale 50 eurose kupüüri. Vend ja I läksid poodi umbes 20 minutit enne kella 13 päeval. Tema ja J jäid Ii juurde korterisse ja jätkasid alles jäänud viina joomist. Mingi aja pärast tulid I, ta vend ja nendega oli kaasas ka V S. Seejärel tundis ta, et tahab magada. Ta läks ja heitis pikali. Ta lamas suures toas diivanoodil. Ta kohe heitis pikali kui mehed poest tagasi jõudsid ja nendega viina jooma ei jäänud. Ta ei küsinud isegi seda, mida nad poest ostsid ja ei küsinud ka oma raha tagasi. Ta lamas selili ja siis tuli R J, kes talle käega ukselävelt viipas. R ei rääkinud midagi ja teised korteris viibijad ei öelnud ka talle midagi. Ta ei öelnud ka Rile midagi, pööras diivanvoodil külili, võttis prillid eest ja jäi magama. See oli umbes kell 13:
58. Üles ärkas ta umbes 17:
59. Kogu selle aja magas ta sügavalt ja ei kuulnud midagi. Keegi teda ei seganud ka. Televiisor jäi tööle ja meeste jutuhääled teda ei seganud. I, J ja V istusid elutoas ja võtsid viina. Kas ka R nendega istus, seda ta ei tea, sest ta uinus enne. Kui ta ärkas oli tema kõrval I. I oli väga purjus. Televiisor oli kinni pandud ja ülejäänud külalised olid korterist lahkunud. Ta hakkas üle Ii välja ronima (ta magas diivanvoodil seina pool ja I välimisel pool) ja nägi, et väikese toa uks oli paokil ja et tema venna jalad paistavad. Ta tõusis üles ja lükkas väikesesse tuppa viivat paokil ust ja läks venna juurde. Vend V lamas väikses toas diivanil, vasaku külje peal ja käed olid rinnal risti. Ta istus samale diivanile ja arvas, et vend magab. Ta katsus esmalt venna selga ja selg oli soe. Siis märkas ta, et venna silmad on lahti. Ta hakkas venda nügima, aga vend ei reageerinud. Seejärel kükitas ta tema juurde ja katsus vasaku käega ta pulssi kaelalt. Oma parema käega hoidis ta venna pead ja nägi, et tal on klaasistunud silmad. Siis sai ta aru, et vend V on surnud, ta hakkas nutma ning karjuma. I tõusis üles ja hoidis uksepiidast kinni, kuid ta ei seisnud jalul. I tuli tema juurde ja hoidis temast kinni, et tasakaalu saada (ta kõikus tugevasti) ja ta ütles, et vend on jahtunud, et tuleb kiirabi kutsuda. Nad hakkasid Iiga telefoni otsima ja nad ei leidnud ei Ii ega tema telefoni. Ta läks naabrilt telefoni küsima. Ii korteri välisuks oli lukus ja võtmeid ei olnud välisuksel ees. Tavaliselt on Iil alati korteri välisuks lukus ja võtmed on tal ukse ees, et ta tädi korterisse sisse ei saaks tulla. Ta ei tea kust I võtmed välja võttis, aga ta leidis need ja torkas välisukse lukuauku ja avas ukse. Ta läks trepikotta ja koputas Ii korterist paremat kätt naabri uksele. Naabrinaine pistis ukse vahelt nina välja ja ta küsis naabrinaiselt telefoni, kuid naabrinaine vastas, et ei-ei ja sulges ukse. Ta läks Ii korterisse tagasi ja leidis oma telefoni elutoa aknalaualt. Ta avas selle ja nägi, et kell on 17:
60. Seejärel helistas ta Häirekeskusese ja ütles, et vend on surnud. Mida ta täpselt ütles, seda ta ei mäleta. Venna V juures ta verd ei märganud ja ei osanud arvatagi, et ta on vägivaldsesse surma surnud. Ta väitis patrullpolitseinikele korduvalt, et V ei ole vägivaldne surnukeha, sest ta ei näinud tal vigastusi, ta ei näinud verd, tema pea ei olnud vigastatud ja ta ei näinud nuga tema läheduses. Samuti tema sõnul ei olnud tal käed verised ning korteris ei näinud ta kusagil verd. Kahtlustatava sõnul ta enda vennaga
61. ega ka
62. märtsil ei tülitsenud, neil ei olnud kähmlust, tõuklemist ega muud füüsilist rünnet ega kokkupuudet. Tema sõnul ta
63. märtsil süüa ei teinud ega serveerinud seda. Söögiga tegeles V arvatavasti. Ta andis vaid raha 15 ja ütles Vle, et ta midagi süüa ostaks.
64. ja
65. märtsil ta köögitarbeid, sh nuge, taldrikuid, lusikaid ja kahvleid ei kasutanud. Aga varasemalt on kasutanud nii nuge, kahvleid kui ka lusikaid. Iil on söögitegemiseks neli nuga ja kõik noad asuvad köögis 1 liitrises kannus, käepidemed ülespoole. Olga Maritševa sõnul enne politsei tulekut keegi korterit ei koristanud. Kahvleid ta prügikasti ei visanud ja ta ei tea sellest midagi. Mis puutub lõhutud nõudesse, siis need lõhkus R J
66. märtsil. Ta ei tea, miks R nii tegi, teda seal tol hetkel ei olnud. Ta tahtis
67. märtsi õhtul Ii juurde minna ja helistas Iile ja kuulis, et ta on purjus ja et tal on külas ka purjus R J. Seejärel otsustas ta Ii juurde mitte minna ja läks oma tuttava G juurde. Kui ta
68. märtsil Ii juurde jõudis, siis nägi, et taldrik on lõhutud. See asus suures toas laua all. Võib-olla oli selle ka I ise ära lõhkunud, ta ei tea. Kahtlustatava sõnul enne politsei tulekut ta seljas olevaid riideid ei vahetanud. Ii juures magas ta samuti samade riietega, mis tal seljas olid, kui ta kinni peeti. I ei vahetanud ka riideid, ta ei olnud selleks enda joobeseisundi tõttu suutelinegi. Olga Maritševa sõnul olid tal vennaga normaalsed suhted. Mingit vana vaenu ega pikaaegset vimma neil omavahel ei olnud. Kunagi V müüs tema korteri maha ja jättis Olga lastega lageda taeva alla. Olga on selle Vle andestanud ja samuti on ta andestanud selle, et V ta mehe tappis. Tookord läksid nad tülli pudeli õlle pärast. Sellegipoolest ei tahtnud ta Vt Ii juurde. Ta oli V vastu, sest minevik hakkas korduma – kunagi V sekkus tema suhetesse meestega ja ta ei tahtnud, et see korduks. Ta ei tahtnud, et V tema elu üle otsustaks.
69. märtsil ta Iil vigastusi ei näinud. I võib kukkuda kui ta on purjus, sest siis on tal koordinatsioonihäired.
70. märtsi hommikul Vl vigastusi ei olnud ja kõik tundus temaga korras olevat. Olga Maritševa sõnul ei ole ta enda venda tapnud. I oli ka nii purjus, et tema ei oleks suutnud Vt tappa. Olga Maritševa sõnul ööl vastu 07.03.202 oli ta Ii juures xxx. Süüdistatava öeldut ei kinnita teised tunnistajad. G Pi sõnul 06.03.2020 hommikul läks Olga ära, vist koju xxx, kuid täpselt ei tea ning õhtul tuli Olga umbes 21:30 paiku tagasi tema juurde. Kui Olga kohale jõudis oli ta kaine, kuid jõi alla poole 0,5 l pudeli viina. Ta jäi G Pi juurde ööseks. Järgmisel hommikul s.o 07.03.2020 jõid nad veel paar kolm pitsi viina, mis eelmisest päevast alles oli jäänud. Umbes kella 10:00 ajal läks Olga ära ja ütles, et läheb koju. Tunnistaja I Ii sõnul oli tal 06.03.2020 külas V Ki ning nad olid tema korteris xxx kahekesi ja võtsid napsu. V jäi purju ning mingi hetk heitsid nad magama. Tema jäi suurde tuppa ja V väiksesse tuppa. Järgmisel hommikul umbes kella 10 paiku või varem ärkas V ja ütles, et tal on pohmakas. V helistas arvatavasti Olga Maritševale, kes on tema õde, et temalt viina ostuks raha küsida. Olga saabus tema juurde umbes kella 10 paiku hommikul. Tunnistajate ütlusi kinnitab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (I kd tl 134-151), mille kohaselt 06.03.2020 kell 22:48 ajal asus Olga Maritševa masti xx levi ulatuses ning 06.03 ja 07.03 suhtlemisel V Kiga asus Olga Maritševa samuti xxx ja xxx levipiirkonnas, mis asuvad xxx tänaval Tallinnas. Seega ei riimu süüdistatava ütlused tema viibimise kohta ööl vastu 07.03.2020 I Ii elukohas teiste kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Süüdistatava sõnul tuli
71. märtsi hommikul J K Ii juurde. Neil kõigil oli halb olla. Tal oli pudel viina, nad avasid selle ja jõid nelja peale ära. Joodud viinast jäi väheseks. Seejärel andis ta enda vennale raha ja ta vend läks koos Iiga poodi umbes 20 minutit enne kella 13 päeval. Tema ja J jäid Ii juurde korterisse ja jätkasid alles jäänud viina joomist. Tunnistaja I Ii ütlustest nähtub, et ta ei mäleta, et sel päeval oleks tema juures käinud V tuttav J. Ka tunnistaja V S ei maini enda ütlustes J Ki nimelist isikut. Samuti väidab I I, et võõrad tema korterisse sisse ei pääse, sest korteriuks on reeglina lukustatud ja ka trepikotta pääseb üksnes fonolukult helistades. On võimalik, et J K käis
72. märtsil I Ii korteris, kuid kindlasti ei olnud ta seal hommikust saadik ja ajal, mil Ii I ja V Ki poodi viina järgi läksid nagu väidab süüdistatav. Tunnistaja J Ki ütlustest nähtub, et 07.03.2020 kella 13:00 ajal helistas ta V Kile, et viimaselt 5 eurot laenata. Seega on süüdistatav ainus inimene, kelle sõnul J K Ii juures juba
73. märtsi hommikul oli. J Ki sõnul jõudis tema Ii juurde 13:15-13:30 ajal. Ehkki J Ki öeldud kellaaeg on tegelikkusest umbes tunni võrra nihkes on tunnistaja ütlused sellegipoolest usutavamad kui süüdistatava omad. Ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (I kd tl 134-151) kinnitab, et J K helistas V Kile kell 12:14 ja kell 12:32 võis ta jõuda aadressile xxx, kuna asus tugijaamas xxx, mis asub Tallinas xxx. Seejuures nähtub teistest tõenditest, s.o I Ii ja V Si ütlustest ja kaupluse turvakaamera salvestisest, et I I, V Ki ja V S lahkusid ostetud kaubaga kaupluse juurest kell 10.44 ning pidid 16 I Ii elukohta jõudma kella 11.00 paiku. J Ki selgituste kohaselt jõudis tema I Ii elukohta siis, kui purjus V S oli korteri esikus ja väga purjus. Kell 12.46 toimetati aga V S juba bussipeatusest kainestusmajja. Seega selleks ajaks kui süüdistatava ütluste kohaselt olevat mindud kell 13.00 poodi alkoholi järele ja süüdistatav väidetavalt olevat jäänud J Kiga alkoholi tarvitama, nähtub teistest tõenditest hoopis seda, et J K oli alles kohale jõudnud ja osa hommikul ostetud alkoholist oli juba ära joodud. Sellest tulenevalt ei saanud süüdistatav jääda kahekesi koos J Kiga. Süüdistatava ja tunnistaja I Ii ja V Si ütlused riimuvad omavahel selles, et kui I koos Vga poest tagasi tulid, oli nendega kaasas ka V S. Süüdistatava sõnul pärast eelnimetatud isikute poest naasmist tundis ta, et tahab magada ja läks heitis pikali suurde tuppa diivanvoodile. Süüdistatava sõnul heitis ta kohe pikali kui mehed poest tagasi jõudsid ja nendega viina ta jooma ei jäänud. Ta ei küsinud isegi seda, mida nad poest ostsid ja ei küsinud ka oma raha tagasi. Süüdistatava sõnul lamas ta selili ja siis tuli R J, kes talle käega ukselävelt viipas. Süüdistatava ütlused ei riimu I Ii ega V Si ütlustega, kes ülekuulamisel seletasid, et kui nad korterisse tagasi jõudsid, siis istus Olga diivani peal ja ootas neid. Olga oli lõbusas tujus. Ta oli juba napsi võtnud. Nad istusid elutuppa, vaatasid telekat ja tegid viinapudeli lahti, mille I ja V ostnud olid. Viina kõrvale sõid nad võileibu, millised olid V või Olga poolt köögist valmistatud. Olga ja V tulid ka elutuppa laua taha istuma ja kõik nad neljakesi jõid „Laua viina“. Seega on süüdistatava ütlused vastuolus tunnistaja I Ii ja V Si riimuvate ütlustega. Oluline vastuolu süüdistatava ja tunnistajate ütluste vahel on seegi, et süüdistatava sõnul nägi ta vahetult enne magamajäämist R Jit, kes talle käega ukselävelt viipas. R Ji kohalolekut xxx korteris ei kinnita ei I I ega ka V S. Tunnistaja I Ii sõnul on tal tuttav nimega R J, kuid
74. märtsi päeval ega enne politsei tulekut R tema korteris ei käinud. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (I kd tl 134-151) nähtub, et 07.03.202 kell 09:25 oli R J tugijaama xxx levipiirkonnas (xxx, Tallinn) ning kella 10:25 ajal xxx (xxx, Tallinn) levipiirkonnas. Mõlemal korral helistas R J V Kile. R Ji ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et 07.03.2020 helistas ta Iile, kuid kui selgus, et nad on endise kino xxx juures ja joovad alkoholi, siis mõtles ta ümber ja ei läinud Iile külla. Ta läks hoopis enda tuttava Mi juurde, kus viibis kuni õhtuni. Erinevalt kõigist teistest tunnistajatest ja ka süüdistatava enda ütlustest on J K enda ülekuulamisel öelnud, et Olga magas, kui ta Ii juurde jõudis. Nagu juba eelpool mainitud, siis võis J K jõuda I Ii juurde umbes kella 12:32 ajal. Kui uskuda süüdistatava Olga Maritševa ütlusi, mille kohaselt jäi tema magama umbes kella 13:20 ajal, siis on selge, et J Ki ja Olga Maritševa ütlused ei riimu omavahel kuidagi. Üleüldse on süüdistatava väide magamajäämise kohta kõiki teisi tõendeid kõrvutades äärmiselt kaheldav. Mis puutub sündmuskohalt leitud taldriku kildudesse, siis tunnistaja I I on öelnud, et 07.03 olid tema korteris taldriku killud elutoa põrandal, kuid ta ei tea, kuidas taldrik purunes, kuid kindlasti ei olnud taldriku kilde seal
75. märtsi päeval kui nad elutoas napsi võtsid. Samuti ei tea ta, kuidas sattusid kahvlid tema köögi prügikasti. Tema neid kahvleid prügikasti visanud ei ole. Süüdistatava sõnul enne politsei tulekut ta korterit ei koristanud. Ka kahvleid ta prügikasti ei visanud ning ei tea sellest midagi. Mis puutub lõhutud nõudesse, siis need lõhkus süüdistatava sõnul R J
76. märtsil. Tunnistaja R Ji sõnul käis ta tõepoolest I Ii juures 05.03.2020 ning viibis Iiga kahekesi viimase korteris. Kuivõrd ei I ega ka R ise ei maini lõhutud nõude kohta midagi, siis tundub süüdistatava selline seisukoht meelevaldsena ja pealegi, kui süüdistatav ise tol päeval ja tõenditest nähtuvalt ka järgmisel päeval seal ei viibinud, siis kuidas sai ta teada, et R J taldriku kaks päeva varem lõhkus ja et taldrik seal kaks päeva vedeles. Tähelepanu väärib, et enda ülekuulamisel mõni hetk hiljem ütles süüdistatav, et võib-olla oli üldse I see, kes nõud lõhkus. Süüdistatava kõhklused ja erinevad vastused pigem kinnitavad I Ii sõnu ning ka seda, et taldrikud olid
77. märtsi päeval terved. Seejuures on ka V S selgitanud, et koosviibimise ajal mingeid purunenud asju ega verd seal ei olnud ja kõik oli korras. Seega ei tea ükski ülekuulatud tunnistajatest taldriku lõhkumisest midagi ning on alust arvata, et nõud purunesid süüdistatava ja tema venna vahel toimunud tüli käigus. Sündmuskoha vaatlusest on näha, et kogu korter on suhteliselt korras ning ainsad jäljed koosviibimisest saavad olla korteris vaid eelmise päeva õhtust, s.o tühjad alkoholipudelid, joogitopsid, salat, vorstiviilud. Mingeid jälgi mitmepäevasest joomingust korteris näha ei ole, s.t korterit on hiljemalt 07.03.2020 hommikul koristatud. 17 Eeltoodud ütlustest nähtub, et süüdistatava ütlused on suuresti vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning võib asuda seisukohale, et süüdistatava ütluste eesmärk on ennast kaitsta ning luua olustik, mis välistaks temal lasuva kahtluse, et just tema oli see, kes enda vennale tervisekahjustuse tekitas, mille tõttu viimane suri. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav Olga Maritševa ilmaasjata enda ülekuulamisel öelnud, et kohe kui I I, V S ja tema vend V Ki poest tagasi tulid, jäi tema elutuppa diivanvoodile magama, vaid see väide on kantud eesmärgist end kaitsta ja välistada tema kui peamise kahtlusaluse süü. Paraku ei ole süüdistatava ütlused tema magamajäämise osas olnud kohtu jaoks veenvad ning lisaks on tema väide vastuolus I Ii ja V Si ütlustega, kelle ütlusi peab kohus usaldusväärseteks. Oluline on märkida, et süüdistatava ütlused muus osas riimuvad teiste tunnistajate ja muude tõenditega, kuid lahknevad ja on vastuolulised sündmuste järjekorra ja korteris viibinud isikute osas ja osas, mis puudutavad tema vennale tervisekahjustuse tekitamist, millesse viimane suri. Selleks, et enda pealt süü veeretada kellegi teise peale ongi Olga Maritševa välja mõelnud versiooni, et tema magas kuni selle ajani, millal ta ärkas ja enda venna surnukeha I Ii korterist väiksest toast leidis. Paraku on asjas kogutud tõendeid, mis Olga Maritševa väite ümber lükkavad ning need ebausutavaks muudavad. Pärast Olga Maritševa poolt Häirekeskusele tehtud kõnet saabus xxx korterisse politseiametnik V E, kes rinnakaamera salvestiselt nähtuvalt kõige muu hulgas küsis Olga Maritševalt, et millal viimati tema vend elus oli. Olga Maritševa vastas selle peale, et umbes paar tundi tagasi läks vend tagumisse tuppa ja heitis diivanile pikali puhkama. Juhul kui süüdistatav magas kuni õhtu umbes kella 17-ni nagu ta enda ülekuulamisel väitis, siis ei saanuks ta anda politseiametnikule teavet selle kohta, et paar tundi tagasi läks ta vend teise tuppa magama. Ka politseiametniku rinnakaamera salvestisest on näha, et elutoas diivanil istuvad I I ja Olga Maritševa. Olga Maritševa väidab, et nemad ei ole V Kit üleüldse puutunud, et viimane heitis magama ja kõik. Politseiametniku küsimusele, et kuna V Ki viimati elus oli vastas Olga Maritševa, et ta nägi umbes poolteist tundi tagasi, kuidas V Ki ise sinna tuppa pikali heitis. Samuti ütles V E enda ülekuulamisel, et Olga Maritševa kinnitas korduvalt ja pidevalt, et tegemist ei olnud kriminaalse surmaga. Juhul kui Olga Maritševa tõepoolest oleks maganud nagu ta väitis, siis ei saanud ta kuidagi välistada, et keegi tema venna vägivaldselt tappis. Seejuures nähtub tunnistaja V E ütlustest, et ta saabus sündmuskohale kell 17.28 ning Olga Maritševa selgitas, et vend läks magama poolteist tundi tagasi. Seega poolteist tundi varem pidi kell olema 16.00, mil Olga Maritševa oleks pidanud oma selgituste kohaselt magama. Surnu kohtuarstlikus ekspertiisis antud eksperdiarvamuse kohaselt pidi V Ki surm saabuma 3-4 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal, mis leidis aset kell 19.11, s.t surm pidi saabuma ajavahemikul kell 15.00 kuni 16.11, s.t ajal, mil sündmuskohal antud selgituste kohaselt nägi Olga Maritševa venda minemas magama. Seega oli Olga Maritševa viimane, kes venda elusana nägi. Eksperdi arvamuse kohaselt oli kannatanu vahetult peale tervisekahjustuste tekitamist võimeline lühikese aja jooksul liikuma, s.t V Ki oli võimeline köögist tagumisse tuppa liikuma ja pikali heitma. Seega tekitavad Olga Maritševa niisugused väljaütlemised küsimusi ning annavad põhjust tema kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes kahelda, kuivõrd rinnakaamera salvestiselt ilmnevad asjaolud ja kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad midagi muud. Lisaks sellele sõnas politseiametnik V E enda ülekuulamisel, et I I tundus olevat rohkem purjus kui Olga, kuivõrd I oli täiesti ebaadekvaatses olekus. Järelikult on igati mõistetav, et hoopis tunnistaja I I oli see, kes esimesena magama läks pärast seda kui V S tema korterist lahkus. I I sõnul ta ei vaadanud, mis kell oli kui ta magama läks, aga see oli pärast lõunat mingil ajal. Ta jõi ennast täis ja heitis elutoa diivanile. Temast jäid elutuppa Olga ja V teineteist õpetama kuidas elada. Ta kuulis nende kõrgendatud hääli, nad klaarisid oma suhteid nagu alati. Olga on noorem kui V ja viimane õpetab Olgat elama ja Olgale see ei meeldi. Ta vaidles Vle alati vastu. Kuna ta oli purjus ja unine, siis teda kõrgendatud hääled ei häirinud. Mäletab, et Olga ja V käisid vahepeal köögis (arvatavasti suitsetamas) ja ka seal vestlesid kõrgendatud häältega. Tema sellesse sõnavahetusse ei sekkunud ja ei ole kunagi tahtnud pooli valida, kuid tema sõnul tülitsesid Olga ja V pidevalt. Et süüdistatav on ka varasemalt enda venda rünnanud, kinnitavad I Ii ütlused, mille kohaselt kolm päeva enne V surma Olga ja V tülitsesid, mille käigus viskas 18 Olga Vt taldrikuga, mis tabas Vt vastu laupa. Süüdistatava enda sõnul on tal samuti olnud probleeme enda vennaga. Tema sõnul oli ta vastu näiteks sellele, et V Ki Ii juures elas. Ta oli venna vastu, kuna kui V oli purjus, siis käitus ta mitte just eriti hästi – näiteks lõi V kunagi peaga peegli katki ja ta suitsetas toas, kuigi suitsetamise koht on köögis. Purjus peaga oli ta vend tema sõnul ebaadekvaatne. Süüdistatava sõnul tal vennaga mingit vaenu ega pikaaegset vimma omavahel ei olnud. Kunagi V müüs tema korteri maha ja jättis Olga lastega lageda taeva alla. Süüdistatava sõnul on ta selle Vle andestanud ja samuti on ta andestanud selle, et V ta mehe tappis. Tookord läksid nad tülli pudeli õlle pärast. Sellegipoolest ei tahtnud ta Vt Ii juurde. Ta oli V vastu, sest minevik hakkas korduma – kunagi V sekkus tema suhetesse meestega ja ta ei tahtnud, et see korduks. Ta ei tahtnud, et V tema elu üle otsustaks. Süüdistatava enda ütlused vennaga läbisaamise osas on kahetised. Ühest küljest on ta öelnud, et talle ei meeldinud see, et ta vend Ii juures elas, sest vend kippus tema elu üle otsustama. Teisalt on süüdistatav öelnud, et ta on enda vennale andestanud kõik minevikusündmused. Samas nähtub, et süüdistatava ja V vahel oli siiski konflikte, mis päädisid ka vägivalla kasutamisega nagu selgitas I I enda ülekuulamisel. Seega saab pigem järeldada, et õe ja venna läbisaamine oli problemaatiline ning teatud juhul ka vägivaldne. Kuigi süüdistatav väidab, et tema vend oli probleemne, siis samas on tunnistajaid, kes iseloomustavad V Kit hoopis paremate sõnadega. Tunnistaja G P sõnul oli V Ki rahuliku iseloomuga. Alkoholi tarbides ei muutunud ta samuti agressiivseks, vaid oli pigem veelgi rahulikum. Samuti on tunnistaja G P öelnud, et Olga iseloom on normaalne, aga ta võib vahepeal ägestuda ja sõimata. R Ji arvates on Olga loll naine, kui ta purjus on. Kui Olga on purjus läheb ta segaseks. Ta on purjus peaga ka Iit peksnud. Kusjuures ka I I on ise kinnitanud, et süüdistatav on teda varasemalt rünnanud. Alkoholijoobes süüdistataval on kalduvus muutuda agressiivseks ning provotseerivaks. Seega sellised andmed annavad aluse asuda seisukohale, et kui kogu sellest seltskonnast oli keegi alkoholijoobe seisundis agressiivne, siis sai see olla vaid süüdistatav. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et vahetult enne seda, kui süüdistatav Häirekeskusele helistas oli xxx korteris peale tema veel I I. Kui algselt oli I I üks kahtlustatavatest koos Olga Maritševaga, siis kohtueelse menetluse käigus sai ta tunnistaja menetlusseisundi. Kohtu hinnangul on see ka igati põhjendatud, sest kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust arvata, et surmaga lõppenud tervisekahjustuse võis V Kile tekitatada hoopis I I. Nagu tunnistaja I I enda ülekuulamisel ütles, oli tema see, kes esimesena magama läks pärast seda kui V S tema juurest lahkus. Kaudselt kinnitab ka süüdistatav Ii Ii sõnu. Olga Maritševa sõnul ärkas ta umbes kella 17 ajal ning nägi enda kõrval ka I Ii. Lisaks sellele on süüdistatav enda ülekuulamisel öelnud, et tema enda venda ei tapnud ning ka I ei saanud seda teha, sest viimane oli nii purjus, et ta ei olnud selleks võimeline. Süüdistatava sõnul kui ta enda venda väikses toas elutuna nägi, siis hakkas ta karjuma, mille peale tuli ka I tema juurde. Süüdistatava sõnul oli aga I väga purjus ega seisnud jalul, vaid hoidis tasakaalu saamiseks temast kinni. Samuti on süüdistatav öelnud, et I võis joobeseisundis kukkuda, sest siis olid tal koordinatsioonihäired. Ka tunnistaja ja I Ii hea sõber R J selgitas, et I võib temaga juua pudeli viina ja veel rohkemgi, aga sellisel juhul ei ole ta võimeline ennast enam püsti ajama ja kui ta purjus on, siis ei suuda ta enam liikuda. Ka tunnistaja V S on öelnud, et Iil oli vist
78. märtsil nägu marraskil, sest tal on asfaldihaigus, mis tähendab, et ta kipub kukkuma kui purjus on. Kuivõrd Iit on iseloomustatud kui rahulikku inimest ning isikut, kellele ei meeldi noad ning kes keeldub purjus peaga nuga kätte võtmast isegi selleks, et vorsti lõigata ja kes ka külas olles korjab laualt noad ning kellel on veel lisaks joobeseisundis raskusi liikumise ning püstiseismisegagi, siis on välistatud võimalus, et kuriteo oleks toime pannud I I. Peale süüdistatava, kannatanu ja I Ii aga korteris kedagi ei olnud ja uks oli lukustatud. Nagu tunnistaja I I kohtueelsel menetlusel on öelnud, siis läks tema esimesena magama. Kuivõrd süüdistatav ärkas tunnistaja kõrval, siis tähendab see seda, et süüdistatav pidi üle tunnistaja I Ii ronima, et võtta diivanvoodil sisse seinaäärne koht, kus ta tavaliselt magab. DNAekspertiisi nr xxx (I kd tl 91-99/1) kohaselt võeti I Ii T-särgilt puuteproovid veresarnaselt määrdumiselt seljal ja määrdumiselt särgi esiküljel. DNA analüüsimisel erinevatest puuteproovidest saadi DNA-profiilid, mis on kokku langevad nii Olga Maritševalt kui ka V Kilt pärinevate bioloogiliste materjalidega. Tunnistaja I Ii T-särgile tekkinud vere ülekandumisjälg 19 võis tema särgile sattuda sellest, et Olga minnes magama ronis üle Ii ning ilmselt toetus käega Ii seljale. Kui selline ülekandumise jälje tekkimise mehhanism kõrvale jätta, siis ei ole sellise jälje tekkimine seletatav siiski muul viisil, kui süüdistatava verise käega jälje tekitamine, s.t I I ei saanud enda seljale Olga Maritševa käega seda jälge tekitada, veel vähem V Ki. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et nuga, millega kannatanut löödi oli pestud ja asetatud nugade hoidikusse köögis ning kraanikausist ning ka muudest kohtadest leiti verekahtlast määrdumist. Seejuures on V Kil tuvastatud ka parema peopesa vigastus – lõikehaav, mis viitab juba toimuva ründe tõrjumisele ja millisest haavast tulnud veri võis tekitada ümberkaudsetele pindadele verega määrdumist. Seega võis süüdistatava käele jääda V Ki veri, kui süüdistatav puutus kokku verega määrdunud pindadega või pesi verest puhtaks nuga ja niiske käega toetus hiljem I Ii seljale. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava ütlused, millised on vastuolus kõigi teiste kogutud tõenditega, tuleb tõendikogumist kui ebausaldusväärsed välja jätta ning süüküsimus lahendada teiste kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt. Kohus asub seisukohale, et teiste kohtule esitatud ja kohtuistungil kontrollitud ning ülalpool analüüsitud tõenditega on tuvastamist leidnud, et Olga Maritševa lõi V Kit isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus noaga vasakule poole rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule V Ki raske tervisekahjustuse (rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal koos vasaku kopsu ülasagara vigastuse ja vasakpoolse veririnnaga, millega kaasnes äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust) ning millega põhjustas kannatanu V Ki surma. Sellest tulenevalt on kohtu veendumuse kohaselt tõendamist leidnud

§ 118

lg 1 p 7 objektiivne koosseis, s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud inimese surm. Senises kohtupraktikas on korduvalt märgitud, et

§ 118

lg 1 p 7 järgi saab karistada üksnes sellist ettevaatamatusest teise inimese surma põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (

§ 121) vastav tagajärg (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2.

juuni

1. a otsus asjas nr 3-1-1-46-15, p 10.1;
2. detsembri
3. a otsus nr 1-16-5213/61, p 16).

§ 121

lg-s 1 kriminaliseeritud kehaline väärkohtlemine sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi - need on tervise kahjustamine (alt 1) ja valu tekitamine (alt 2). Seadusandja on

§ 118

lg-t 1 sõnastades määranud, et sama sätte p-des 1-7 nimetatud tagajärje põhjustanud teo saab koosseisupäraseks lugeda vaid juhul, kui on tuvastatud kannatanule just tervisekahjustuse tekitamine. Sellest tulenevalt on

§ 118

käsitatav vaid

§ 121lg 1 esimese alternatiivi, s.o tervise kahjustamise kvalifitseeriva koosseisuna.

Sellise,

§ 121

lg 1 esimesele alternatiivile vastava tervisekahjustuse tekitamine peab

§ 118lg 1 p 7 kohaldamiseks olema tahtlik.

Järelikult ei saa

§ 118

lg 1 p 7 realiseeritusest isiku käitumises rääkida juhul, kui isik ei kahjustanud objektiivselt kannatanu tervist või kui tal puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje surma saabumiseni.

Järgmisena peabki kohus hindama süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja tunnistajate ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut noaga lüüa rindkere piirkonda ja nii ka läks, s.t süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. Sellist eesmärki täites näitab käitumise objektiivne külg seda, et eesmärgiks oli vähemalt noaga löömisega tervisekahjustuse tekitamine. Ka keskmise elukogemusega isik teab, et isikut noaga rindkere piirkonda lüües võib kindel olla selles, et vigastatakse olulisi organeid, s.h kopse, millist piirkonda tabades ilmselgelt tekitatakse tõsisemaid tervisekahjustusi kui teistesse keha piirkondadesse. Seega on teist inimest noaga rindkeresse lüües ohtliku tervisekahjustuse tekitamine enam ettenähtav kui muudesse piirkondadesse lüües. Samas ei saa vähemalt keskmise elukogemusega isik eeldada, et teist inimest noaga lüües tervisekahjustusi ei teki ja seda sõltumata lööja joobeastmest. Löögi tagajärjel tekkis kannatanul rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal koos vasaku kopsu ülasagara vigastuse ja vasakpoolse veririnnaga, millega kaasnes äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. 20 Kuivõrd kannatanu suri löögist saadud vigastustesse minutites mõõdetava ajaperioodi möödudes pärast rindkere torke-lõikehaava tekitamist, pidi löök olema tugev ning see viitab üheselt tervisekahjustuse tekitamise tahtlusele. Kohus leiab, et tervisekahjustuse (rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel koos kopsu vigastusega) tekitas süüdistatav vähemalt kaudse tahtlusega, sest teist inimest noaga rindkeresse lüües, sai ta aru, et kannatanul tekib tervisekahjustus. Kohtu arvates kinnitavad tahtluse olemasolu ka surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud eksperdiarvamuses loetletud muud vigastused V Ki surnukehal. Nimelt on tuvastatud elupuhuseid pindmised lõikehaavad kaela eespinnal ja paremas peopesas, mis näitab seda, et V Kit on noaga löödud kaela piirkonda, kuid löögid on tekitanud vaid pindmisi lõikehaavu ja peopesas oleva lõikehaav viitab kohtu arvates sellele, et V Ki on püüdnud ennast löökide eest kaitsta ja on haaranud noaterast, mis on tema peost välja tõmmatud ning millele on järgnenud tugevam löök rindkeresse, s.t enne eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist on toimunud rüselus V Ki ja noaga relvastatud süüdistatava vahel. V Ki suri süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustuse tagajärjel vaid loetud minutite jooksul pärast rindkere torke-lõikehaava tekitamist. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka lõpptagajärje, s.o surma suhtes. Kohtu hinnangul süüdistatava tahtlus oli suunatud vaid tervisekahjustuse tekitamisele löögist noaga rindkeresse. Surma põhjustamist süüdistatav ilmselgelt ei soovinud ja vaid ühe löögi tagajärjel rindkeresse ei saanud see talle olla otseselt ka ette nähtav ja see ei olnud tal ka eesmärgiks. Sellisele järeldusele asumisele annab kohtu arvates tuge ka asjaolu, et kogutud tõenditest, s.h politseiametniku rinnakaamera salvestisest on näha, et Olga Maritševa teatas politseiametnikule, et vend läks poolteist tundi tagasi magama, s.t Olga Maritševa luges pärast noaga löömist tüli lõppenuks ja sai aru, et vend läks pärast noahoobi saamist magama, arvamata, et vend tema tekitatud tervisekahjustuse tagajärjel sureb, kuigi kohusetundlikuma suhtumise korral pidanuks ta seda ette nägema. Ka politseid kutsudes käitus tõenditest tuvastatava objektiivse käitumise kohaselt Olga Maritševa teadmises, et tema ei ole surma põhjustanud, kuivõrd väitis politseiametnikule, et surm ei ole kriminaalne. Samasugusele järeldusele saab tulla ka tunnistaja Vivian Arusaare ütlustest (I kd tl 152-154), mille kohaselt tuli ukse taha korteris 11 koos Iiga elav naisterahvas, kes oli tavalise olekuga ja tundus olevat alkoholijoobes, kuid mingit närvilisust ta ei täheldanud. Naine küsis telefoni, kuid milleks talle telefoni vaja on, ei öelnud ning tunnistaja ei andnud talle telefoni, kuna talle ei tundunud, et ta vajaks abi. Sellised tõendid viitavad kohtu arvates samuti sellele, et süüdistatava käitumise eesmärgiks ei olnud surma põhjustamine Küll saab järeldada, et süüdistatava käitumine, s.o noalöök rindkeresse põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse (rinnaõõnde ulatus torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel koos kopsu vigastusega) ja mis põhjustas V Ki surma. Seega on süüdistatava käitumine ja sellele järgnenud tervisekahjustuse tekkimine ja surma saabumine põhjuslikus seoses. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on tahtlikult toime pandud süüteoga, millega põhjustati ettevaatamatusest hooletuse vormis kannatanu surm. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Olga Maritševa pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on ettevaatamatusest põhjustatud surm, s.o

§ 118lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu K Ki esitanud tsiviilhagi 631 euro nõudes, mis seisneb tema isa V Ki matusekuludes ning kulude kohta on esitatud ka arved (I kd tl 109-113; 114-115). KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Füüsiline isik on kannatanu ka juhul, kui kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga on põhjustatud tema lähedase surm ja talle on surma tagajärjel kahju tekkinud. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätetele on 21 kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest nähtuvalt seisneb varaline kahju K Kil kantud matusekuludes. VÕS § 129 lg 2 kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Antud juhul kandis matusekulud V Ki tütar K Ki, kes on V Ki alaneja sugulasena esimese järjekorra pärijaks Pärimisseaduse § 13 lg 1 mõttes, kellel on pärijana ka pärandaja matuse kulude kandmise kohustus sama seaduse § 131 lg 1 kohaselt. Seega oli matusekulude kandmise osas K Ki kohustatud isikuks, kellel on õigus nõuda kantud matusekulude hüvitamist isikult, kes vastutab tema isa V Ki surma eest. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et V Ki surm saabus Olga Maritševa süülise ja õigusvastase käitumise tagajärjel, mistõttu lasub Olga Maritševal ka VÕS § 129 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 kohaselt matusekulude hüvitamise kohustus. Kriminaaltoimikus olevale tsiviilhagile lisatud arvete kohaselt on kantud kuludeks surnu riided, hauastamine, platsi matusejärgne korrastus, pärgade koristus ja otsene matmisega seotud kulu, s.o surnuga seotud toimingud, transport, kirst, pärg, küünlad ja kandjad. Seega on tegemist surnu matmisega otseselt seotud hädavajalike matusekuludega, mis arvestavad tavasid ja on sisuliselt viidud miinimumini, moodustades 1079 eurot. Kuivõrd Sotsiaalkindlustusamet hüvitas ohvriabi seaduse alusel kulust 448, 00 eurot, oli lõplik tsiviilhagis esitatud nõue 631, 00 eurot. Kohus leiab, et esitatud nõue on põhjendatud ja kantud kulu on arvete ning kassatšekkidega täies ulatuses tõendatud. Eelmärgitust tulenevalt on esitatud tsiviilhagi 631 euro nõudes täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada täies ulatuses ja varaline kahju välja mõista süüdistatavalt.
2. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 118

lg 1 p 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Hinnates Olga Maritševa süü suurust

§ 118

lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi kannatanule ühe korra noaga rindkere piirkonda. Löögi tagajärjel sai kannatanu raske tervisekahjustuse ja suri. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et lööke oli vaid üks, kui jätta kõrvale muud kergemad tervisekahjustused, siis süüdistatava süü on mõnevõrra alla keskmise. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust kergendavat või raskendavat asjaolu. Karistusregistri andmetel (II kd tl 73-75) süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, samuti ei ole kehtivaid väärteokaristusi. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades ka kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et süüdistatavale saab mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kuna karistuse alammäär antud kuriteo toimepanemise eest iseenesest on juba kõrge, siis leiab kohus, et süüdistatava süü suurust arvestades saab karistuse mõista ettenähtud sanktsioonimäära alammäära lähedases määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul süüdistataval kehtivaid karistusi ei ole. 22 Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, mille eest mõistetakse talle suhteliselt pikaajaline vangistus, ei ole süüdistatava karistusandmeid arvestades mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ja täies ulatuses ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Samas arvestades teo tagajärge, olgugi, et see saabus ettevaatamatusest, leiab kohus, et teo ebaõigust arvestades ei saa kohus mõistetavat karistust täies ulatuses jätta kohaldamata ning peab vajalikuks jätta karistuse täitmisele pööramata üksnes osaliselt. Küll leiab kohus, et koheselt täitmisele pööratav karistus peab olema lühem kui täitmisele pööramata jäetava karistuse osa. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib suuremas osas jätta täitmisele pööramata. Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii

§ 73kui ka § 74 sätteid.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on ei ole süüdistataval Karistusregistri andmetel ühtegi kehtivat kriminaalkaristust ega väärteokaristust. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest süüdistatava käitumine kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ja ka sündmuse asetleidmise päeval, millisest käitumisest võib teha järeldusi süüdistatava mõningase alkoholilembuse kohta, mis soodustas ka süüdistatava käitumist, mis lõppkokkuvõttes osutus õigusvastaseks ja viis raske tervisekahjustuse tekitamise ja selle tulemusel venna surmani. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei saa kohaldada

§ 73

sätteid ja süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, et tagada süüdistatava õiguskuulekuse vajadusest arusaamine ning et süüdistatav kõrvalise isiku järelevalve all saaks aru ühiskonnas kehtivate reeglite olulisusest ja vajadusest enne erinevates olukordades mõtlematut käitumist mõelda võimalikele tagajärgedele. Arvestades eelmärgitut peab kohus lisaks kontrollnõuetele vajalikuks panna süüdistatavale ka kohustus mitte tarvitada alkoholi, et vähendada süüdistataval võimalust sattuda järgmistesse konfliktidesse ja tekitada süüdistatavas arusaama sellestki, et ka ilma alkoholita on võimalik tavapärast elu elada. Käitumiskontrollile allutamise eelduseks on süüdimõistetul püsiva elukoha olemasolu. Kriminaalasja materjalidest saab järeldada, et süüdistatav elas Kadaka tee 153 sotsiaalmajas, milliselt elamispinnalt ta sisuliselt välja visati. Sellele järgnevalt on ta elanud erinevate tuttavate juures, s.h ka tunnistaja I Ii juures. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tema tütar O M on nõus teda enda juurde elama võtma aadressile xxx. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtu määratavaks elukohaks saab

§ 75

lg 1 p 1 mõttes lugeda süüdistatava tütre elukoha xxx, lootuses, et süüdistatav ka tegelikkuses sellele aadressile elama asub.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava Olga Maritševa menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest, määratud kaitsjale kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses makstud tasu ja ekspertiisikulud. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtueelsel menetlusel makstud tasu on tuvastatav kaitsja taotlustest, millistes on kirjeldatud kaitsja osavõttu menetlustoimingutest ning kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav lisaks taotlustele ka kohtuistungiprotokollidest, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses menetluse ajakuluga. Kuivõrd kriminaalasi saadeti kohtusse üldmenetluses, kus kaitsja osavõtt on kohustuslik ning kohtulikul arutamisel mindi üle lühimenetlusele, kuid süüdistatavat süüdistati esimese astme kuriteo toimepanemises, oli kaitsja osavõtt kohtumenetlusest nii või teisiti kohustuslik. Sellest tulenevalt ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Küll saab kriminaalmenetlusest kui tervikust tulenevalt asuda seisukohale, et isegi juhul, kui kaitsja 23 osavõtt ei oleks olnud kohustuslik, olid kaitsja toimingud vajalikud ja põhjendatud. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Puutuvalt ekspertiisikuludesse kui otseselt kriminaalasja menetlemisega tekkinud kuludesse leiab kohus, et surma põhjuste tuvastamiseks koostatud surnu ekspertiisiakt nr xxx (I kd tl 5058), DNA-ekspertiisi akt nr xxx (I kd tl 64-87/1) ning DNA-ekspertiisi akt nr xxx (I kd tl 9199/1) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ja ekspertiisitulemused olid süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmiseks olulised. Seejuures leiab kohus, et ekspertiisi nr xxx tulemus oli süüdistatavale inkrimineeritud kuriteole karistusõigusliku hinnangu andmiseks oluline, kuivõrd sellest sõltus lõppkokkuvõttes ka kuriteo kvalifikatsiooni määratlemine, mistõttu tuleb selle ekspertiisi kulu jätta täies ulatuses süüdistatava kanda. Puutuvalt DNA ekspertiisidesse saab süüdistatavalt välja mõista vaid selle kulu, mis seostub nende ekspertiistulemustega, mis toetasid esitatud süüdistuses etteheidetud teo toimepanemist süüdistatava poolt, s.o seostasid süüdistatavat kuriteo toimepanemisega. Muu DNA-ekspertiiside tegemisega tekkinud kulu, mis tekkis proovide analüüsiga, millistega välistati süüdistatava bioloogilise materjali sisaldumine proovis või millega tuvastati teiste isikute bioloogiline materjal, mis ei toetanud süüdistatava süüküsimuse lahendamist või välistasid teiste isikute seostumise kuriteoga, tuleb jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Sellest tulenevalt on süüdistatavalt põhjendatud välja mõista ekspertiisi xxx kulust 11 115 eurot osa kulu, s.o 66 teostatud analüüsi ulatuses, s.o 3 762 eurot, jättes ülejäänud kulu summas 129 tehtud analüüsi maksumuse osas, s.o summas 7 353 eurot süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle osa kulust riigi kanda. Puutuvalt ekspertiisi xxx tegemisel tekkinud kulusse on kohtu arvates põhjendatud süüdistatavalt välja mõista ekspertiisi kogukulust 1 197 eurot osa kulu, s.o 6 analüüsi ulatuses, s.o summas 342 eurot, jättes ülejäänud osa kulust, s.o 15 analüüsi tegemise kulu summas 855 eurot süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle osa kulust riigi kanda. Süüdistatava Olga Maritševa ankeetandmete kohaselt ei tööta ja tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et süüteole eelnenud, s.o
2. aastal oli süüdistatava tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 1865 eurot. Samas süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Kohus leiab sedagi, et süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemisel, mille menetlemisega kaasnevad süüteo eripärast ja tõendamisesemest tulenevalt ka suuremad menetluskulud, milledest osa jätab kohus niigi süüdistatavalt välja mõistmata. Seetõttu leiab kohus, et väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja välja mõistetavad menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ja väljamõistetavat tsiviilhagi ning süüdistatava varasema sissetuleku tagasihoidlikku suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval hüvitada menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).
3. ASITÕENDID JA SALVESTISED Kriminaalasjad materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud ja mis asuvad kas kriminaaltoimikus või on hoiustatud kohtueelse menetleja juures. 24 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. Sündmuskoha vaatluse käigus 07.03.2020 Tallinnas xxx maja tagant on leitud ja kaasa võetud aku (pakend 3) ning sama kortermaja korteri nr xxx köögist prügikastist on kaasa võetud 0,
4. liitrine tühi veinipudel Crocodile Creek (pakend 6), 0,
5. liitrine viinapudel Laua Viin (pakend 7), 0,7 liitrine tühi viinapudel Laua Viin (pakend 8), kaks kahvlit (pakend 9 ja 10), kraanikausi pealt kaasa võetud 0,7 liitrine tühi viinapudel Laua Viin (pakend 11), tuhatoosist võetud 8 sigaretikoni (pakend 13), radiaatori vahelt võetud kilekott erinevate sigaretikonidega (pakend 15), kolm valget värvi pitsi (pakend 18, 19 ja 21), klaasist pits (pakend 20), kaks verekahtlase määrdumisega padjapüüri (pakend 27 ja 28) (akt 20ATH01656). Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on väärtusetute asjadega, milliste tagastamist keegi ei ole taotlenud, tuleb need hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Sündmuskoha vaatluse käigus 09.03.2020 Tallinnas xxx korterist on leitud ja kaasa võetud suitsukonid (pakend 2), 0,7 liitrine tühi viinapudel Laua Viin (pakend 3), kaks kahvlit (pakend 4 ja 5), 1 liitrine Somersby siidri pudel (pakend 6) (akt 20ATH01699). Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on väärtusetute asjadega, milliste tagastamist keegi ei ole taotlenud, tuleb need hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Sündmuskoha vaatluse käigus 07.03.2020 Tallinnas xxx korterist on kaasa võetud V Kile kuuluv dressipluus „KCRSH“ (pakend 26), sinist värvi jope (Superpogosnow Worldwide XXL“ (pakend 34) ja verekahtlase määrdumisega kaetud halli värvi T-särk (pakend 31) (akt 20ATH01846). Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on väärtusetute asjadega, milliste tagastamist keegi ei ole taotlenud, tuleb need hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Isiku Olga Maritševa seljast 07.03.2020 läbivaatamise käigus ära võetud riided – 1 paar sokke, T-särk ja teksapüksid (akt 20ATH02530). Kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et tegemist on Olga Maritševal seljas olnud riietega ja seetõttu on tuvastatud ka asjade omanik. Seega tuleb need asjad kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada asjade omanikule Olga Maritševale, hoiustades neid Olga Maritševa kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas. Sündmuskoha vaatluse käigus 07.03.2020 ja 09.03.2020 Tallinnas xxx korterist on kaasa võetud kaks nuga (pakend 29 ja 10) (akt 20ATH02530). Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on väärtusetute asjadega, milliste tagastamist keegi ei ole taotlenud, tuleb need hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Sündmuskoha vaatluse käigus 07.03.2020 Tallinnas xxx korterist on kaasa võetud Olga Maritševa mobiiltelefon Sony Ericsson (pakend 24) (akt 20ATH02560). Kriminaalasjas on tuvastatud, et tegemist on Olga Maritševa mobiiltelefoniga ja seetõttu on tuvastatud ka asja omanik. Seega tuleb mobiiltelefon kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada asja omanikule Olga Maritševale, hoiustades seda Olga Maritševa kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas. Sündmuskoha vaatluse käigus 07.03.2020 Tallinnas xxx korterist on kaasa võetud V Ki mobiiltelefon Samsung (pakend 34) (akt 20ATH02560). Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on väärtusetu asjaga, millise tagastamist keegi ei ole taotlenud, tuleb see hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. R Ji riietelt võeti neliteist puuteproovi, V Ki riietelt võeti viisteist puuteproovi, sündmuskohalt xxx Tallinn võeti viisteist puuteproovi, I Ii riietelt võeti seitse puuteproovi, Olga Maritševa riietelt võeti kolm puuteproovi ja kuus puuteproovi kätelt (akt 20ATH02559). Kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad need puuteproovid oma tõendusliku väärtuse ja tuleb seetõttu hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. 25 CD-R plaat fototabeliga tunnistaja J Ki riietest, DVD-R plaat politseiametniku vormikaamera salvestusega, DVD-R plaat 09.03.2020 täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga aadressil xxx Tallinn, DVD-R plaat 07.03.2020 xxx sündmuskoha vaatluse videosalvestusega, DVD-R plaat fototabeli ja fotodega xxx Tallinn sündmuskoha vaatlusest 07.03.2020, CD-R plaat Olga Maritševa läbivaatuse protokolli ja fotodega, CD-R plaat I Ii läbivaatuse protokolli ja fotodega, CD-R plaat R Ji läbivaatuse protokolli ja fotodega, CD-R plaat fototabeliga R Ji riietest, CD-R plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega, 3 CD-R plaati xxx videosalvestisega on teabekandjateks, millistele on talletatud olulist tõendusteavet (II kd tagakaanel). Seetõttu tuleb salvestised juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 26