← Eesti

2-20-4902/9

Obsah (11)§ 394§ 416§ 367§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 200§ 177

2-20-4902 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 13. november 2020 Tsiviilasja number 2-20-4902 Tsiviil

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 450 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  2. märtsil 2020 saabus Viru Maakohtusse PlusPlus Capital AS hagiavaldus M. R. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja I AS 04.07.2018 väikelaenulepingu nr xxxx, mille kohaselt andis pank kostjale laenu 9 000 eurot ja kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja sattus maksetega viivitusse alates 15.09.
  3. Pank luges laenu tagasimaksete tähtpäeva saabunuks 17.01.
  4. Vastavalt laenulepingule on lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 14.9% aastas.
  5. I AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 30.01.2019 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamist, kuid käesoleva ajani kostja võlga tasuma ei ole asunud.
  6. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse summas 8 968.30 eurot, intressid 557.88 eurot, lepingu haldustasud 7.50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 1 607.20 eurot (määras 0.040822% päevas, perioodi 18.01.2019 kuni 31.03.2020 eest). Hageja palub

§ 367alusel välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.

Hageja palub viivist arvestada kokkulepitud määras 0,040822% põhinõudelt päevas alates 01.04.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 4. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud kostjale teenusena kolm võlateatist. Seetõttu juhindudes § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. 2

(4)2-20-4902
  1. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 8 968.30 eurot, intressid 557.88 eurot, lepingu haldustasud 7.50 eurot, viivised 1 607.20 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, menetluskulud kokku summas 1 070 eurot ning viivis põhinõudelt alates 01.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokkulepitud määras 0,040822% päevas ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
  2. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  3. Viru Maakohus võttis 08.04.2020 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid ja kohtuteade kätte toimetatud 22.10.2020 ema vahendusel. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja on 22.10.2020 kohut e-kirja teel teavitanud menetlusdokumentide kättesaamisest. Kohus on kostjale 23.10.2020 saadetud ekirjas selgitanud, et kostja peab esitama vastused kohtu 08.04.2020 määruse põhjendustes toodud küsimustele ja et kostjal on õigus pöörduda hageja poole vaidluses kompromissi saavutamiseks. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

9.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja I AS vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 10. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 11 175.88 euro ulatuses (s.h põhivõlgnevus 8 968.30 eurot, intressid 557.88 eurot, lepingu haldustasud 7.50 eurot, viivised 1 607.20 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt (8 968.30 eurolt) alates 01.04.2020 kuni põhinõude tasumiseni lepingus kokkulepitud määras 0,040822% päevas, kuid mitte rohkem kui 8 968.30 eurot. 11.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui 3

(4)2-20-4902 menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 13. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 1 070 eurot, s.h riigilõiv 650 eurot, õigusabikulud 420 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1115-14, p 11). Hageja poolt esitatud esindustasu arvest nähtub, et hageja õigusabikulud koosnevad dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist (1,5 tundi) ning hagiavalduse koostamisest ja esitamisest (2 tundi). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses, s.o summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 2-l leheküljel, millele on lisatud leping, võlateatised, esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid, riigilõivu maksekorraldus ja esindustasu arve. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja ei ole nõudega pöördunud maksekäsu kiirmenetlusse.

§ 200

lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud dokumentide komplekteerimisele, analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses koos käibemaksuga 120 eurot. Hageja on hagi esitamisel 31.03.2020 tasunud riigilõivu 650 eurot. Tulenevalt

§ 173

lg-st 2 ja

§ 162lg-st 1 jätab kohus riigilõivu summas 650 eurot kostja kanda.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 770 eurot, s.h riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. 14.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 15. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.