← Eesti

2-14-58794/74

Obsah (4)§ 175§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 18.02.2021, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi Exxxx Bxxxxx kohustustest vabastamise menetlus Tsivii

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

  1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 04.06.2015 kohtumäärusega, mis jõustus 17.07.
  2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algusest on möödas üle viie ja poole aasta. Kohus on taotluse üle otsustamisel kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

11.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 12.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud

§ 175

lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest. 14. Kohus on Exxxx Bxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

15.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Exxxx Bxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 16. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 16.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud periooditi töötu ning periooditi ka töötanud erinevatel töökohtadel. Käesoleval hetkel töötab võlgnik xxxxxx haiglasse puhastusteenindajana. 16.

  1. Võlausaldaja on leidnud, et võlgnik ei ole täitnud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, sest miinimummääras töötamist ei saa võlgniku puhul lugeda mõistlikult tulutoov tegevuseks. Samuti toob võlausaldaja välja, et võlgnik on vahetanud menetluse kestel töökohti ning on olnud ka mingitel perioodidel töötu. 16.
  2. Kohus arvestab tulutoova tegevusega tegelemise hindamisel võlgniku elamispiirkonna iseärasusi ja üleüldist töötust, kui ka võlgniku enda võimeid. Kohtu hinnangul on väiksemate piirkondades raskem leida tööd. Lisaks on võlgnikul kolm ülalpeetavat, kellega tuleb arvesta tööotsimisel. Võlgnik on töötanud alates 03.06.2019 xxxxxx haiglas puhastusteenindajana. Võlgniku sissetulek on olnud alla arestitava määra, millest on võlgnik teinud ka eraldusi võlausaldajatele.
  3. aastal oli võlgniku mittearestitavaks määraks 1168 eurot. Võlgnikul on puhastusteenindaja väljaõpe ja ta töötab sellele erialal. Arvestades võlgniku elukohta ja asjaolu, et muid suuri tööandjaid läheduses ei ole, on keeruline leida muud parema sissetulekuga tegevust, so kus palk oleks suurem kui mittearestitav töötasu (arvestades ka kolme ülalpeetavaga). Kaugemale, nt Tartusse tööle käimine tooks kaasa lisakulud, mis ületaksid sealt saadava kõrgema palga. 16.
  4. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid on võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 1 sätestatud kohustust.

17.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku usaldusisik on kohtule esitanud aruandeid korralikult. Aruandele on lisatud tema konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

  1. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused, mil peaks kohus keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast.
  2. Võlausaldajad on leidnud, et võlgnik oleks pidanud tasuma menetluse kestel kogu võlgnevuse võlausaldajatele. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise taotluse otsustamine ei ole seotud nõuete rahuldamise ulatusega, vaid võlgniku seaduses sätestatud kohustuste täitmisega.
  3. Kohus leiab, et kuivõrd võlgnik on täitnud nõuetekohaselt kõiki temale kohustustest vabastamise menetluses kohalduvaid nõudeid, siis ei pea kohus põhjendatuks pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani. Võlgniku kohustustest vabastamise taotluse otsustamine ei ole seotud nõuete rahuldamise ulatusega, vaid võlgniku seaduses sätestatud kohustuste täitmisega.
  4. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad

§ 175

lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Exxxx Bxxxxx tuleb

§ 175lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

22.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 23.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud ExxxxxBxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka xxxxx Bxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 24.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mxxxxxx Bxxxxx on kohtule 27.12.2020 esitanud aruande ja loeb kohus

§ 172lg 4 toodud kohustuse täidetuks.

Kuna kohus lõpetab Exxxx Bxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Mxxxxxx Bxxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest ExxxxxBxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.