) § 291 lg-le 1 läksid sellega seoses hagejale üle ka kõik üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. Hageja teavitas kostjat sellest
lg 1 lähevad uuele üürileandjale üle ka kõik üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused.
järgi kohustub üürnik maksma üürileandjale tasu üüritud asja kasutamise eest ning 292 lg 1 alusel maksma ka muid asjaga seotud kulusid kui see on kokku lepitud.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (
Kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega, on võlausaldajal õigus nõuda lepingust kokkulepitud viivist (
MS) § 367 lubab hagejal esitada viivisenõude koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hagi asjaolude kohaselt on kostja jätnud tasumata lepingust tuleneva üüri ja kõrvalkulude maksmise kohustuse, on viivituses ja on lepingu järgi kohustatud 4 tasuma ka võlalt lepingust kokkulepitud viivist, siis rikub ta lepingust tulenevat kohustust ning hagi kuulub ülalviidatud õigusnormide alusel rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlgnevus 12 439,92 eurot, viivist (15.06.2018. a. seisuga) 1229,63 eurot ja alates 15.06.2018 viivist arvestusega 0,15% põhivõlgnevuselt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 900 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 900 eurot ning märgitu tuleb kostjalt hagejale välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatule täitmisele kuuluv otsus TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.