← Eesti

2-18-9549/4

Obsah (4)§ 291§ 271§ 76§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-9549 Tsiviilasi F OÜ hagi

) § 291 lg-le 1 läksid sellega seoses hagejale üle ka kõik üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. Hageja teavitas kostjat sellest

  1. märtsil
  2. aastal saadetud kirjaga. 27.11.
  3. a. sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu lisakokkuleppe (hagiavalduse lisa nr 3), mille kohaselt lõppes pooltevaheline üürileping 30.05.
  4. a. (kokkuleppe punkt 2). Eelnimetatud kokkuleppes kinnitas kostja ühtlasi, et ta aktsepteerib, et hoones, kus üüripind asub, algab ehitus- ja lammutustegevus ja et ta ei pea sellist tegevust ega sellega kaasnevaid mõjusid lepingu üürileandja-poolseteks rikkumisteks (kokkuleppe punkt 4). Kostja ei ole täitnud oma kohustust üüri- ja kommunaalteenuste eest tasumise osas ning on hagiavalduse esitamise seisuga jätnud tasumata hagejale arveid 12 439,92 euro ulatuses, millele lisandub 1229,63 eurot viivist arvete tasumisega viivitamise eest. Kokku on kostja võlgnevuse suuruseks hageja ees seega 13 669,55 eurot. Hageja esitab võlgnevuse ja viivisearvestuse esmalt kokkuvõtliku tabelina (hagiavalduse lisa nr 4) ja seejärel kõik võlgnetavad arved eraldi (hagiavalduse lisa nr 5). Hageja on nõudnud kostjalt korduvalt võlgnevuse tasumist, sh on esitanud 08.05.
  5. a. kostjale ka hagihoiatuse (hagiavalduse lisa nr 6), kostja pole aga sellegipoolest oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: 3 1.
  6. põhivõlgnevus 12 439,92 eurot; 1.
  7. viivis (15.06.
  8. a. seisuga) 1229,63 eurot; 1.
  9. viivis arvestusega 0,15% põhivõlgnevuselt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 15.06.
  10. a. kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
  11. jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on palunud asjas kostja kahjuks tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale on kätte toimetatud hagimaterjal e-toimiku vahendusel isiklukult kostja seaduslikule esindajale ning menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri TsMS § 314.1 lg 1 kostja e-posti aadressil. Kostjat on hoiatatud, et kui kostja hagile ei vasta, on kohtul õigus teha tema kahjuks tagaseljaotsus. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna kostja pole hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hagist toodud asjaolud tema poolt õigeksvõetuks. Hagi materiaalõigusliku alusena kuulub rahuldamisele järgmiste õigusnormide alusel.

§ 291

lg 1 lähevad uuele üürileandjale üle ka kõik üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused.

§ 271

järgi kohustub üürnik maksma üürileandjale tasu üüritud asja kasutamise eest ning 292 lg 1 alusel maksma ka muid asjaga seotud kulusid kui see on kokku lepitud.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 101lg 1 p 1).

Kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega, on võlausaldajal õigus nõuda lepingust kokkulepitud viivist (

§ 101lg 1 p 6). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 367 lubab hagejal esitada viivisenõude koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hagi asjaolude kohaselt on kostja jätnud tasumata lepingust tuleneva üüri ja kõrvalkulude maksmise kohustuse, on viivituses ja on lepingu järgi kohustatud 4 tasuma ka võlalt lepingust kokkulepitud viivist, siis rikub ta lepingust tulenevat kohustust ning hagi kuulub ülalviidatud õigusnormide alusel rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlgnevus 12 439,92 eurot, viivist (15.06.2018. a. seisuga) 1229,63 eurot ja alates 15.06.2018 viivist arvestusega 0,15% põhivõlgnevuselt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 900 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 900 eurot ning märgitu tuleb kostjalt hagejale välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatule täitmisele kuuluv otsus TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.