KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Lepinguline kaitsja Kohtuvälise menetleja esindaja As

§ 17

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises S A isikukood xxx, xxx kodanik, elukoht xxx; xxx Anneli Aab, LEADELL Pilv AB, anneli.aab@leadell.com PPA sisekontrollibüroo esindajad Evelin Kääparin, Liina Sarapuu 4., 17.11.2020 avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS §§ 107, 108, 109, 111, 113 kohus OTSUSTAS: 1. Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 4-20-2766 (2100,20,000008) S A’i süüdistuses

§ 17järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Vt

MS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu.

1. VTMS § 23 alusel rahuldada kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ning hüvitada riigieelarve vahenditest S A’ile tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 2700 eurot, mis tuleb kanda S A’i pangakontole nr XXX viivitamatult peale antud kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse ärakirjad edastada S Aile, tema kaitsjale, Politsei- ja Piirivalveametile ning p 2 täitmise osas ka Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 2.12.
2. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav koheselt peale selle kuulutamist. Kohtuotsus jõustub 3.12.2020 kui ükski menetluspool ei ole apellatsiooni esitanud. 1 ASJAOLUD Süüdistus 29.05.2020 väärteoprotokolli nr 2100,20,000008 kohaselt S A, olles ametiisik korruptsioonivastase seaduse (

) § 2 mõistes ehk töötades PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna juhina ning omades sellega ametiseisundit avaliku ülesande täitmiseks (põhiülesandeks politseijaoskonna juhtimine ning selle teenistujate poolt teenuste osutamise ja rakendamise korraldamine), tekitas enda vahetu alluva Narva politseijaoskonna Sillamäe piirkonnagrupi piirkonnavanemale T Kle teadlikult veendumuse, et S. Ai sõidutamiseks S. Ai töökohast Narva politseijaoskonnast (aadressilt Vahtra 3, Narva) tema elukohta aadressil xxx ning vastupidi on olemas Ida prefekti luba, mis on vajalik PPA peadirektori 22.12.2017 käskkirjaga nr 162 kinnitatud „PPA maismaasõidukite kasutamise korra“ punkti 6.7 kohaselt – PPA sõiduauto kasutamist töö-, ameti- või teenistusülesannetega mitteseotud tegevusteks võimaldatakse PPA teenistujatele erandkorras peadirektori või tema määratud isiku kirjalikul loal (sama kohustus on sätestatud ka kehtiva, PPA peadirektori 09.12.2019 käskkirjaga nr 120 kinnitatud „PPA maismaasõidukite kasutamise korra punkti 5.11.2 järgi). T. Kle oli Ida prefekti 06.09.2018 korraldusega nr 1.1-4.7/8 teenistusülesannete täitmiseks kasutada antud politseisõiduk xxx r/n xxx (kutsungiga xxx) ning ta sõidutas S. Ait ajavahemikus 10.01.2019 kuni 30.10.2019 kokku 46-l korral järgmiselt:

1. 10.01.19 kl 17.20-18.00 (Narva PJ - xxx);
2. 11.01.19 kl 07.12-08.03 (xxx - Narva PJ); kl 16.50-17.31 (Narva PJ - xxx);
3. 22.01.19 kl 07.13-08.34 (xxx - Narva PJ);
4. 23.01.19 kl 07.16-08.07 (xxx - Narva PJ);
5. 24.01.19 kl 07.14-08.09 (Axxx maja -Narva PJ); kl 17.25-18.08 (Narva PJ - xxx);
6. 25.01.19 kl 07.16-08.00 (xxx - Narva PJ); kl 17.37-18.19 (Narva PJ - Axxx );
7. 29.01.19 kl 07.16-08.09 (xxx - Narva PJ); kl 17.21-18.07 (Narva PJ - xxx);
8. 30.01.19 kl 07.15-08.12 (xxx - Narva PJ); kl 17.25-18.08 (Narva PJ - xxx);
9. 05.02.19 kl 17.33-18.15 (Narva PJ - xxx);
10. 06.02.19 kl 07.24-08.04 (xxx - Narva PJ); kl 17.20-18.06 (Narva PJ - xxx);
11. 11.02.19 kl 07.14-08.08 (xxx - Narva PJ);
12. 20.02.19 kl 17.50-18.36 (Narva PJ - xxx);
13. 08.03.19 kl 15.57-16.36 (Narva PJ - xxx);
14. 29.03.19 kl 16.29-17.27 (Narva Astri keskus - xxx);
15. 05.04.19 kl 16.26-17.04 (Narva PJ - xxx);
16. 16.04.19 kl 17.22-18.02 (Narva PJ - xxx);
17. 17.04.19 kl 07.27-08.22 (xxx - Narva PJ);
18. 31.05.19 kl 07.10-08.03 (xxx - Narva PJ); kl 16.46-17.30 (Narva Astri keskus - xxx);
19. 11.06.19 kl 07.11-08.01 (xxx - Narva PJ); kl 17.43-18.21 (Narva PJ - xxx);
20. 18.06.19 kl 07.09-07.53 (xxx - Narva PJ); kl 17.30-18.23 (Narva PJ - xxx);
21. 19.06.19 kl 07.11-08.04 (xxx - Narva PJ);
22. 20.06.19 kl 07.12-07.58 (xxx - Narva PJ); kl 17.34-18.44 (Narva Astri keskus - xxx); 2
23. 25.06.19 kl 07.15-08.07 (xxx - Narva PJ); kl 17.26-18.04 (Narva PJ - xxx);
24. 26.06.19 kl 07.13-07.57 (xxx - Narva PJ); kl 17.51-18.30 (Narva PJ - xxx);
25. 27.06.19 kl 07.14-08.01 (xxx - Narva PJ); kl 18.15-18.53 (Narva PJ - xxx);
26. 02.07.19 kl 07.09-07.56 (xxx - Narva PJ);
27. 17.07.19 kl 18.24-18.46 (Sillamäe - xxx);
28. 19.07.19 kl 07.10-08.01 (xxx - Narva PJ);
29. 22.07.19 kl 07.10-07.59 (xxx - Narva PJ);
30. 23.07.19 kl 07.15-08.01 (xxx - Narva PJ);
31. 24.07.19 kl 07.12-07.58 (xxx - Narva PJ); kl 17.32-18.11 (Narva PJ - xxx);
32. 25.07.19 kl 07.13-07.59 (xxx - Narva PJ); kl 17.26-18.06 (Narva PJ - xxx);
33. 29.07.19 kl 07.10-08.00 (xxx - Narva PJ);
34. 30.07.19 kl 07.12-08.00 (xxx - Narva PJ);
35. 24.09.19 kl 07.17-08.02 (xxx - Narva PJ); kl 17.16-17.55 (Narva PJ - xxx);
36. 25.09.19 kl 07.04-07.59 (xxx - Narva PJ); kl 17.18 hakatakse liikuma Narva PJ xxx;
37. 26.09.19 kl 07.15-08.06 (xxx- Narva PJ);
38. 27.09.19 kl 07.16-07.55 (xxx - Narva PJ);
39. 18.10.19 kl 07.11- 08.05 (xxx - Narva PJ);
40. 21.10.19 kl 07.16-07.59 (xxx - Narva PJ);
41. 22.10.19 kl 07.11-07.59 (xxx - Narva PJ);
42. 24.10.19 kl 06.48-07.59 (xxx – Narva PJ); kl 17.09-17.47 (Narva PJ - xxx);
43. 25.10.19 kl 06.57-08.00 (xxx- Narva PJ);
44. 28.10.19 kl 06.59-08.02 (xxx - Narva PJ);
45. 29.10.19 kl 06.59-08.03 (xxx4 - Narva PJ);
46. 30.10.19 kl 06.59-08.03 (xxx - Narva PJ). Eelpool toodud S.Ai tegevuse eesmärgiks oli kulude kokkuhoid, kuna vastasel korral oleks ta pidanud tegema kodust tööle ja töölt koju sõitmiseks kulutusi kütusele või ühistranspordi kasutamisele. Sellest tulenevalt kasutas S. A enda mõju T. K vahetu juhina omakasu eesmärgil, kuna hoidis kokku kulutused kütusele hinnanguliselt summas 239.- eurot. S.A’i väärtegu seisnes ametiisiku poolt omakasu eesmärgil mõju korruptiivses kasutamises, millega ta on rikkunud korruptsioonivastase seaduse § 3 lg 1 p 4; § 5 lg 3 ning tema tegu kvalifitseeriti korruptsioonivastase seaduse § 17 järgi. Poolte seisukohad kohtuistungil Kohtuväline menetleja jäi esitatud süüdistuse juurde ja leidis, et väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegu on S.A’i poolt toime pandud. Keelatud on mõju korruptiivne kasutamine. Ei olnud vaidlust, et S.A on Narva Politseijaoskonna juhina ametiisik. Tunnistaja H.T koostatud analüüs oli esialgne, selles on välja toodud rohkem episoode, mõned episoodid leidsid distsiplinaarmenetluse käigus põhjenduse ja neid ei ole ette heidetud, sellest tuleneb erinev arv analüüsis ja süüdistuses. Ametikohustuse rikkumine seisnes selles, et S.A ei lähtunud PPA direktori käskkirjast ja maismaasõidukite kasutamise korra p 6.7 nõuetest, et väljaspool asutuse territooriumi pargitakse 3 autot vaid loa alusel. Sõiduk oli antud kasutada tunnistajale T.Kle, kes võis parkida autot ka oma elukohas, võis liikuda oma elukoha ja töökoha vahel. See sõidukite kasutamise kord enam ei kehti, aga see nõue on edasi kandunud ka uude korda. S.t sellest nõudest PPA loobunud ei ole. Mõju kasutamine seisnes selles, et T.K vahetu juhina tegi S.A ettepaneku sõita tema elukohast läbi ja viia teda Narva, kuna T.K töökoht on Sillamäel pidi ta tegema lisasõite, mida muidu poleks pidanud tegema. A kinnitas, et tema suhted T.Kga on tööalased, seega tema nõusolekut ei saa käsitleda sõbraliku suhtumisena. A teadis, et T.K usaldab teda pikaajalise koostöö kaudu. Mõju võib avaldada ka palve vormis. Ilma Ai mõjutuseta ja nõusolekuta ei oleks K neid sõite teinud. Võimaluse K autot kasutada andis Aile tema ametipositsioon. See andis Aile alusetu eelise. Et sõidutati ka teisi ametnikke – teiste isikute sõidutamine oli juhuslik ja üksikutel kordadel, Ai sõidutamine on süsteemne ja tunduvalt mastaapsem, tema võrdlemine teiste ametnikega ei ole kohane. Omakasu eesmärk – on ilmselge, et isikliku auto kasutamine oleks kaasa toonud kulutused. Kokku hoitud summa ja omakasu eesmärk on ilmne. Vastulauses toodi välja, et väärteoprotokoll ei vasta seaduse nõuetele, see on arusaamatu, sellega ei nõustuta, on kirjas kõik faktilised asjaolud. Ka istungil kinnitas A, et saab etteheidetest aru. A pani väärteo toime kaudse tahtlusega, veendes Kt, et probleeme ei teki. Puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud, tuleb mõista karistus keskmises määras, 150 ühikut so 600 eurot. Repliigi korras lisas kohtuvälise menetleja esindaja, et see, et marsruut ei ole paika pandud, ei tähenda, et on lubatud süsteemsed sõidud kahe linna vahel, see ei ole vara heaperemeheliku kasutamise eesmärk. Kaitsja leidis, et A ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud tegu toime pannud. Väärteokirjeldus – et tekitas Kle teadliku veendumuse, et sõidutamiseks on prefekti luba olemas, need asjaolud ei leidnud kinnitamist. K ütluste järgi neil omavahel ei olnud mingit vestlust, kas prefekti luba on üldse olemas ja kas on vajalik, see vestlus tuli alles septembris 2019, pärast seda kui A helistas prefektile, viimane ütles, et head retsepti ei ole, antud võimalust ei tohi kuritarvitada, täpsemat käsitlust sellest, mida kuritarvitamine tähendab, nt mitu päeva nädalas, kuus on sõitmine lubatud, ei olnud. Räägiti, et kolleegiga tööle sõitmine on lubatud siis, kui enda autot ei olnud võimalik kasutada. Ükski tõend ei tõenda, et A oleks tekitanud veendumust Ks, jutt ei olnud väärveendumuse tekitamises, see põhines vestlusel prefektiga Mõju korruptiivne kasutamine – A kinnitas, et kuigi sõidud olid tehtud tema palvel, need pole Kle mingit mõju avaldanud, ta ei käsitlenud Ai palvet ülemuse korraldusena, ei tundnud ennast survestatuna, tuli vastu, kui tööülesanded seda võimaldasid, ei pidanud selleks oma graafikut ümber tegema vms, samuti kui Psid teised kolleegid, kes ei olnud tema ülemused, tuli ka neile vastu, on inimlik kolleegide aitamine, mitte mõjuvõimu ära kasutamine. Mingit eelist ta ka ei saanud, ka teised kolleegid said võimaluse nendega koos tööle minna. Tunnistaja K kinnitas, et Narva sõidab hoolimata sellest, kas A sõidab kaasa või mitte. Ükski kord ei näe ette marsruuti, kuidas peab jõudma tööle ja töölt koju, seda kinnitas ka prefekt, et sellist marsruuti ei tulene kuskilt ja see ei ole ka oluline, oluline on kus auto seisab. Ei nähtu, et Kl olid tööülesanded jäänud täitmata Ai tööle ja tagasi sõidutamise tõttu. Sõidu ajal reageeriti ka olukordadele, mis vajasid operatiivset sekkumist. Tegemist ei ole Ai isiklikul otstarbel sõidutamisega, oli tegemist tööalaste kohustuste täitmisega. Üks koosseisuline tunnus on eesmärk – omakasu motiiv, aineline kasu, asi, võimalus vabaneda rahalistest kohustustest vms. Väide, et Ai eesmärk oli kulude kokkuhoid – ei ole tõendeid selle kohta. A ütles, et kasutas seda võimalust, kui ei saanud isiklikku autot kasutada. Kui K ei saanud teda peale võtta, pöördus teiste kolleegide poole. Sellist praktikat on harrastatud ka varasemalt, olenemata, kas tegemist on ametiautoga või kellegi isiklikku autoga. 4 Kaudse tahtluse olemasolu ei ole ka tõendatud – see eeldab objektiivsete tunnuste olemasolu, mida praegu pole tehtud. K kinnitas, et võttis peale ka teisi kolleege. Vastulause p-s 3.2.7 on juba välja toonud, et mitte igasugune avaliku vahendi kasutamine kolmanda isiku huvides ei ole käsitatav ressurssi korruptiivse kasutamisena, vaid ainult selline, mis loob ebavõrdset või põhjendamatut eelist (TlnRKo 4-19-6358/22). Ka teised kolleegid said seda võimalust kasutada. A ei olnud mingis eelistatud seisundis. A ei ole väärtegu toime pannud. Menetleja on eksinud ka varalise kahju suuruse arvutamisel. Esinevad alused VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamiseks. Karistusest – karistuse eesmärk – trahvimine ei täida taotletavat eesmärki. Pärast seda kui probleem tõusetus, kas prefekti luba peab olema, alustati distiplinaarmenetlus, siis kõik sõidud olid lõppenud, siis enam pole Kga koos sõitnud. On teinud ka ettepaneku kahju hüvitada, aga PPA ei olnud selles huvitatud. Avaliku vahendi süsteemsest kasutamisest siin rääkida ei saa, mõni kuu olid vaid üksikud sõidud. Menetlusalune isik S.A ennast süüdi ei tunnistanud ning lisas, et on 15 aastat juhina töötanud, pole kunagi rikkunud ega eksinud õigusaktide vastu, mis on organisatsiooni sees kehtestatud, enne koroonakriisi oli nii, et iga päev pidi nõupidamisel Narvas füüsiliselt kohal olema. Ka teised ametnikud sõitsid ametiautoga, ka prefekt ütles, et sa pole üksi sellises olukorras. Just otsiti põhjust kuidas isiklikult kallale tulla, see on otsitud põhjus. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et S.A oli väärteoprotokollis märgitud sündmuste ajal, s.o jaanuarist kuni oktoobrini 2019 Narva Politseijaoskonna juht. Seda kinnitab ka dokumentaalne tõend, s.o PPA peadirektori 15.11.2010 käskkiri nr xxx, millega S A nimetati ametisse Narva politseijaoskonna juhi ametikohale alates 15.11.2010 (tl 44), samuti politseijaoskonna/büroo juhi ametijuhend (tl 46-47). Puudus vaidlus ka selles, et nii 2019.a kui peale seda PPA ametiautode suhtes on kehtinud nõue, et ametiautot tohib väljaspool asutuse territooriumi, nt ametniku elukohas, parkida vaid sõiduki kasutaja vahetu juhi poolt väljastatud taasesitamist võimaldavas vormis loa alusel. Seda kinnitab ka PPA peadirektori 22.12.2017 käskkiri nr 1.1.-1/162 „PPA maismaasõidukite kasutamise korra kinnitamine“ (tl 15) ja vastav kord (tl 16-18), p 6.7, 6.
47. Sama nõue on edasi kandunud ka hilisemasse perioodi - vt PPA peadirektori 9.12.2019 käskkiri nr 1.1.-1/120 „PPA maismaasõidukite kasutamise korra kinnitamine“ (tl 19) ja vastava korra (tl 20-23) p 5.10, 5.11.2, 5.
48. Vaidlust ei olnud ka selles, et tol ajaperioodil (2019.a jaanuarist oktoobrini) S.A’i kasutuses ametiautot ei olnud. Ametiauto aga oli antud kasutusse tema alluvale Narva politseijaoskonna Sillamäe piirkonnagrupi juhile T Kle. Nimelt Ida prefektuuri prefekti 6.09.2018 korraldusega nr 1.1-4.7/8 „Sõidukite parkimine väljaspool politseiasutuse territooriumi“ (tl 13) anti T.Kle luba parkida ametisõiduk väljaspool tavapärast tööaega oma elukohajärgsel aadressil xxx vallas. Puudus vaidlus ka selles, et 2019.a jaanuarist oktoobrini T.K on korduvalt liikunud oma ametiautoga marsruudil xxx, sh tehes vahepeatusi S.Ai elukoha aadressil xxx. Seda kinnitab ka politseisõiduki xxx reg.nr. xxx kutsungiga xxx väärkasutuse analüüs (edaspidi ka „kirjalik analüüs“) koos XY-monitori logidega CD-R plaadil, millest nähtub, et ajavahemikul jaanuarist kuni oktoobrini 2019 korduvalt sõideti selle autoga marsruudil xxx, sh jaanuaris 11 korda, veebruaris 7 koda, märtsis 2 korda, aprillis 5 korda, mais 1 kord, juunis 7 korda, juulis 11 korda, septembris 6 korda, oktoobris 13 korda. Analüüsist nähtuvad ka nimetatud sõitude täpsemad andmed – kellaajad, marsruut, vahepeatused (tl 3-12). 5 Nii S.A kui tunnistajana üle kuulatud T.K kinnitasid kohtus ülekuulamisel, et nimetatud sõidud on reaalselt toimunud, nimelt S.A’i palvel tuli T.K temale oma elukohast xxx S.A’i elukohta xxx (mõnikord võtsid peale ka teised xxx elavad ja Narvas töötavad Narva Politseijaoskonna ametnikud) ja edasi suundusid nende ühisesse töökoha Narva Politseijaoskonnas (S.A’i jaoks oli see põhiline töökoht, T.K aga on osalenud hommikusel nõupidamisel ja sealt liikunud edasi Sillamäele, mille piirkonnagrupi juht ta on) ja õhtul liikusid tagasi läbi S.A’i elukohta xxx. Vaidlus poolte vahel seisnes selles, kas S.A on sellisel moel kasutaud oma juhi ametiseisundit ja sellest tulenevat mõju korruptiivselt ja kas see tõi talle kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse eelise. Kohtuväline menetleja leidis, et esitatud süüdistust kinnitavad eelpool käsitletud T.K kasutuses olnud politseisõiduki liikumiste analüüs ning tunnistajate H.T, T.K ja T.K ütlused. Tunnistaja H T ütluste järgi PPA sisekontrolli talitusele laekus info, et nimetatud sõidukit kasutatakse isiklikuks otstarbeks, infot hakati kontrollima, info tuli selline, et Narva jaoskonna juhti S.Ait sõidutakse koju ja tagasi. Sõidutab Sillamäe piirkonna vanem T.K, kellele oli sõiduk tööalaselt antud. Sõidukitel on peal GPS seade, sellest tulenevalt seiremooduli kontrollides said vaadatud liikumised. Kontrollimise vahemik oli 2018 september kuni 2019 oktoobri lõpuni. Sõiduk liikus xxx, kus elab A ja sealt sõideti Narva politseijaoskonda, õhtul tagasi. Analüüsis punasega on välja toodud juhtumid, kus tuvastatud sõiduki väärkasutus, 2019 jaanuar kuni oktoober. Info laekus vahetu juhi käest, kust see täpsemalt tuli ei oska öelda. Info puudutas pigem sõidukit ja siis tuli kontrollimisel info, mis aadressil liikus sõiduk. Prefekti käskkirjaga määrati, kus sõiduk tohib liikuda, sõiduk võis liikuda Sillamäele, T.K töökohale ja Sillamäelt xxx alevikku. Mis käskkirja punktist tuleneb marsruut, mille järgi pidi K liikuma - on elukoht, töökoht on Sillamäel, siis ongi Sillamäe või Narva. Lisaks punasena välja toodule, on ka ülejäänud sõidud, mis ei ole punasega märgitud, kus liigutud otse Sillamäele või Narva. Juunis-juulis tehti ka lisapeatusi ja võeti teisi ametnikke peale, xxx linnas. Teiste ametnikke peale võtmised erinesid Ai peale võtmisest, asukoht oli teine võrreldes Ai aadressiga, muu oli sama, K liikus xxx, siis liikus xxx aadressile, siis liikusid Narva. Üks ametnikkest oli K P, teise nimi ei meenu, ta on Narva jaoskonnast. Teiste ametnikke suhtes distsiplinaarmenetlust ei algatatud, väärteomenetlust ka mitte. Sõidud ei toimunud igapäevaselt, oli kordi, kus oli järjest, oli vaheaegu, mõni kuu olid mõned sõidud ainult. Teiste isikute suhtes eraldi analüüsi ei teinud. Mis eristab Ai peale võtmist teiste kolleegide peale võtmisest - Ail algas jaanuaris, teistega hiljem ja teised võeti peale siis, kui Ait oli juba peale võetud. K teenindab Sillamäed, Narva-Jõesuud, Sillamäe grupp allub Narva politseijaoskonnale. Ka teine kolleeg, kes ei olnud ülemus – võeti ka samamoodi peale. Ei tea, kas luba selleks küsiti A’i või K käest. Tagajärg on sama, kui küsib A või teine kolleeg, kes samuti elab xxx. On selline praktika, et kui minnakse teisse linna, siis võetakse teised kolleegid peale, vahet pole. Töökoht võis asuda nii Sillamäel või Narvas. Tunnistaja T K ütluste järgi S.A on tema juht. Suhtlevad tööalaselt, vabal ajal läbi ei käi. Jaanuaris 2019 Ps, kas on võimalik koos Narva sõita. Ei näinud selles probleemi, xxx xxx ei ole mingit vahemaad. Kui ei oleks nõustunud Ait sõidutama, siis ei pidanud xxx tulema. Teine kord pidi prefektuurist läbi käima, siis pidi xxx läbi sõitma, muidu ei pidanud xxx läbi sõitma. Ai sõidutamiseks luba ei olnud, oli luba sõiduki parkimiseks elukohas, korralduses ei ole kirjas, et peab sõidukis üksi olema. Kui on luba parkida elukohas, siis peab liikuma sinna lähemat teed pidi, aga xxx xxx vahe ei ole suur. Kas väljendas Aile, et tema sõidutamiseks ei ole luba – ei, sest ei näinud selles probleemi. 6 Miks jäi nõusse tema sõidutamisega - on kaua koos töötanud. Mingit probleemi selles ei näinud. Kas küsis Ailt, kas on prefekti luba sõidutamiseks – ei küsinud. Ei tekkinud kahtlust, et selline tegevus võis olla lubamatu. Varem on samamoodi teinud. Iga päev Aiga Narvas ei käinud, võis saata sõnumi või leppisid eelmine päev kokku. Põhiline töökoha aadress on Sillamäel. Kui poleks Ait sõidutanud, siis oleks ikka pidanud minema Narva, olid koosolekud. Pärast koosolekut koos alluvatega suundus Sillamäele. Varasemalt on ka koos tööle sõitnud. Oli ka nii, et A võttis teda peale, auto oli pargitud prefektuuri ette, siis A käis xxx läbi, varem oli luba parkimiseks Ail. Prefekti käskkirjast marsruut ei ole nähtav. Kuskilt mujalt, sisekorrast vms ei tulene kindlat trajektoori, kuidas peab koju jõudma, see oli vaba valik. Kui jaanuaris A pöördus palvega peale võtta, see ei olnud tavapäratu. Ei olnud käsku vormis, ei olnud antud kui ülemuse poolt alluvale. On vahel ka eitavalt vastanud. Ei teinud oma graafikut Ai järgi. Kui ütles „ei“, siis negatiivseid tagajärgi ei kaasnenud, ka teisi kolleege on peale võtnud, s.o A K, K P, A U, Aa M, M T. K.P ja M võttis peale ka xxx, U, K ka. Nemad pöördusid ka otse tema – K poole, nendega ei ole alluvussuhetes, nad on lihtsalt kolleegid, käis nende järel ka siis kui A ei sõitnud Narva, ei kohelnud Ait kuidagi teistmoodi võrreldes teistega, samamoodi. Ei tundnud siis, et eksib millegi vastu. Kas Aiga oli juttu, et peab olema prefekti luba - ei. Ainuke jutt oli siis, küsis ega ei tule selliseid probleeme nagu Viljandis, oli sügise poole, septembris. Rääkisid sellest Viljandi juhtumi kontekstis, A ütles, et on rääkinud prefektiga, prefekt olevat ütelnud, et luba ei tohi kuritarvitada. See oli esimene kord kui sai aru, et prefektiga on räägitud, see ei olnud jaanuaris. A on selgitanud, miks ei saa oma isiklikku autoga tulla. Narva ja tagasi sõites on täitnud ka teenistusülesandeid, oli juhtumeid, kus reageerinud liiklusõnnetusele, kontrolliti juhtide alkoholijoovet. 2019 kevadel laekus vihje, et tema – K juhtis sõidukit joobes, koostati joobe tuvastamise protokoll, oli kaine, tol korral selgitas marsruuti kellega koos ja kuidas tööle tuleb. Tookord see küsimusi ei tekitanud. Septembris A ütles, et helistas prefektile ja sai öeldud, et ta (prefekt) kasutab ka sellist varianti vahest ja siis olevat prefekt ütelnud, et õiget lahendust ei ole, aga ei tohi kuritarvitada. Tunnistaja T K ütluste järgi Kle oli antud luba sõiduki elukohas parkimiseks, A teatas, et auto on remondis ja küsis, kas võib kasutada võimalust, perioodi, kestvust vms ei ole täpsustanud. Eeldas, et see on lühiajaline, kuni sõiduk on remondis. Novembrikuus sai teada sisekontrollilt ametiauto kasutamisest. Info oli, et olukord kestab juba pikemat aega. Eelduslik marsruut elu ja töökoha vahel - marsruudi saab ise valida. Oluline on, et sõiduk oleks lopp punktis pargitud elukoha ette. Esimene vestlus Aiga, et võib Kga koos sõita toimus septembris-oktoobris 2019, mitte varem. K on peale võtnud ka teisi kolleege, nende suhtes distsiplinaarmenetlust läbi viidud ega väärteoprotokolle koostatud ei olnud. Korrast ei tulene, millist marsruudi järgi pidi koju jõudma. On ka ise kolleegi tööle minnes peale võtnud, probleemi selles pole näinud. Oli juhtumeid, kus on viinud Ait tööle ja tagasi. Jutt oli selline, et õiget lahendust pakkuda ei ole, sellepärast aktsepteeris seda võimalust, ka endal oli selliseid olukordi, kus oli vaja kasutada ametisõidukit. Menetlusaluse isiku S A’i ütluste järgi kui võttis Narva Politseijaoskonna juhi koha pakkumise vastu, siis oli talle antud luba ametiauto kasutamiseks. Oli samamoodi parkimisluba, prefektuuri maja ette, auto oligi sõitmiseks Narva ja tagasi. 2016 lõpus tuli peadirektori korraldus, et kõik sõidud lõpetada, parkimisõigus võeti ära. Kui parkimisluba ära võeti 2016 lõpus, käis tööl isikliku autoga, olid kolmekesi, kes käisid xxx, käisid kordamööda. 2018 septembrist anti Kle luba parkida ametiauto oma elukohas. K poole pöördus ainult siis, kui isiklikku autot ei saanud kasutada ja teised kolleegid ei läinud ka, pöördus siis küsimusega, palvega K poole, kas saab peale võtta. See 7 ei olnud korraldus ülemuselt alluvale, vaid palve. Kui ta ei saanud peale võtta, siis otsis teisi lahendusi, kuidas Narva tulla. K võttis samamoodi peale ka teisi kolleege. Kolleegid ise pöördusid K poole, mitte tema – Ai vahendusel. K sõidutas kolleege ka siis, kui teda – Ait peal ei olnud, samamoodi sõidutati Narva. Prefektuuris on selline praktika alates 2010.aastatest, et kõrvalekaldumine marsruudilt on lubatav. Kuskil PPA siseaktides ei ole fikseeritud, millist marsruudi pidi peab minema ametnik, kellel on luba auto elukohas parkimiseks. Fikseeritud on, kus auto peab seisma peale tööd. Need sõidud ei olnud igapäevased, olid juhuslikud, seda võimalust kasutas siis, kui teist võimalust ei olnud, nt naine võis minna Tartu arstile, auto oli remondis, ainult siis kasutas seda võimalust. Vahel nende sõitude ajal on täitnud ametiülesanded, on arutatud tööasjade üle, preventiivne töö, kui autod sõitsid mööda kiiremini, oli ka liiklusõnnetustega tegeletud. Septembris mingi hetk ikka pöördus prefekti poole, see oli ajendatud sellest, et just tuli puhkuselt ja siis nõupidamisel rääkis T juhtumist, et Viljandi politseijaoskonna juht käis ametiautoga tööle ja koju. Siis rääkis prefektiga, et endal ka selline olukord. Selle kohta ütles prefekt, et head rohtu ei ole, proovi mitte kuritarvitada, temal endalgi on sama probleem. Ei olnud nii, et sõitis Kga oma kulude kokkuhoidmiseks, oleks võinud kasutada ühistransporti, mis on tasuta, aga võttis rohkem aega, oli pigem aja kokkuhoid, et kell 8 olla tööpostil. Ei kujutanud ette, et see võib olla ametikohustuste rikkumine, on juhina töötanud 15 aastat, laitmatult. On Kga töötanud koos 1993.aastast, see on pigem kolleegide suhe kui ülemuse-alluva suhe. Kui K ütles „ei“, siis mingeid negatiivseid tagajärge ei kaasnenud, siis otsis teisi võimalusi. Rong jõuab Narva liiga hilja. Oli nõus kahju hüvitama, aga nägi, et PPA soovib karistada, mitte kahju hüvitamist. Kga on pikaaegsed head kolleegid, aga vabal ajal läbi ei käi, sõbrad ei ole. Prefektilt luba sõidutamiseks ei küsinud, sest ei näinud selles probleemi, nagu varem käis ise K järgi. K oli kohe nõus, lisaküsimusi esitamata. Kas on ise selgitanud Kle, et sõidutad ja mingeid probleeme ei teki - esimene kord räägiti sellest septembris. Kõik väärteoprotokollis kirjeldatud episoodid pani toime siis, kui teist võimalust ei olnud, ei saanud isiklikku autot kasutada või kolleegid ei saanud peale võtta. Prefektile põhjendas vajadust septembris. Ainult siis, kui isiklikku autoga ei saanud tulla, kas auto remondis või teised pereliikmed kasutavad. Lause „proovi mitte kuritarvitada“, sai sellest aru, et saab kasutada mitte igapäev, ainult hädavajadusel. Oktoobris on 9 korda, siis oli auto remondis, sügisel oli auto remondis, pidi tellima varuosi, siis auto oli remondikojas. Kui oma autot kasutada ei saanud ja ka K ei saanud sõidutada, siis rääkis teiste kolleegidega läbi, või tuli bussiga. Sõit rongiga oli siis tasuta. Bussiga sai tasuta sõita, praegu ka maakonnabussidega saab sõita tasuta. Peale septembrit rääkis Kga, et on rääkinud prefektiga, mainis, et mõnikord saab kasutada. Prefektiga ei rääkinud sõitude kordade arvust, oli juttu vaid, et siis kui oma autot ei saanud kasutada. 13.04.2020 koostati S.A’i suhtes distsiplinaarmenetluse kokkuvõte (tl 24-39), sh osaliselt vabastati S.A distsiplinaarkahtlustusest (s.o 2 sõidu osas jaanuaris, 3 veebruaris, 2 aprillis, 1 juunis, 5 juulis, 2 septembris, 6 oktoobris) ning need sõiduki kasutuse analüüsis punasega välja toodud sõidud ei kajastu enam väärteoprotokollis. PPA peadirektori 18.05.2020 käskkirjaga nr 1.3-3/20d määrati S.A’ile distsiplinaarkaristuseks PPVS § 86 p-des 1 ja 3 sätestatud distsiplinaarsüütegude eest ametipalga vähendamine 10% kolmeks kuuks alates 2020 maikuu ametipalgast (tl 48-50). S.A selgitas oma ütlustes, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ei ole jõustunud, on kohtusse edasi kaevatud. 8 Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt S.Ail puuduvad karistused (tl 51). S.Ai kaitsja on esitanud ka vastulause väärteoprotokollile (tl 63-66), millele on lisatud S.A’i selgitused (tl 68-69), koos Google maps kaardiandmetega (tl 70) ja kalkulatsiooniga kütusekulu arvutuskäigust (tl 71). Faktiliste asjaolude kokkuvõte Eelpool uuritud tõendite pinnalt tuvastab kohus, et väärteoprotokollis kirjeldatud sõidud tunnistaja T.K kasutuses oleva PPA ametisõidukiga ajavahemikul 10.01.2019 kuni 30.10.2019 xxx reg.nr. xxx kutsungiga xxx S.A’i elukohast xxx aadressilt, sihtkohaga Narva Politseijaoskond ja tagasi on väärteoprotokollis märgitud ajal reaalselt toimunud. Seda on kinnitanud oma ütlustes ka menetlusalune isik S.A ise. Sama kinnitavad otseselt tunnistaja T.K ütlused ja sõiduki kasutuse analüüs ning kaudselt ka tunnistajate H.T ja T.K ütlused. S.A’i ja T.K ütluste järgi ühiste sõitude tegemise ettepanekuga pöördus S.A T.K poole jaanuaris
49. Seejuures tegemist oli tema kui pikaajalise kolleegi palvega, mitte vahetu juhi käsuna. Tõendeid selle kohta, et tegemist oleks S.A’i poolse käsuga või et T.K ei saanud või ta oleks raske sellest ettepanekust loobuda, nt kartes negatiivseid tagajärgi S.A’i poolt, ei ole. T.K jäi S.A’i palvega ka vabatahtlikult nõusse, sest selline praktika (teises piirkonnas elava kolleegi tööle minnes peale võtmine kas oma isiklikku autoga või ametiautoga) on PPA-s levinud. Viimast on kinnitanud ka tunnistaja T.K. Sügisel 2019 teatas A Kle, et tal on toimunud vestlus prefektiga ja et ka prefekt ei osanud pakkuda paremat lahendust, nentides, et sellised sõidud on võimalikud, aga seda võimalust ei tohi kuritarvitada. Täpsematest tingimustest, mil viisil tohib teise kolleegi kasutuses oleva ametiautoga tööle mineku võimalusi kasutada, ei rääkinud omavahel ei A Kruubiga ega A Kga. Kirjalikust analüüsist ja A’i ütlustest nähtuvalt A’i sõidud Kga ei toimunud igapäevaselt, mõni kuu – nt augustil ei toimunud ühtegi ühist sõitu, teistel kuudel olid üksikud sõidud – nt veebruaris 4, märtsikuus 2, aprillikuus 3, maikuus 1, septembris 6; teistel kuudel oli neid sõite (xxx Ai elukohta ja Narva Politseijaoskonda ning tagasi) rohkem – jaanuaris 8, juunis 7, juulis 9, oktoobris – 8 päeval. Nii S.A’i kui T.K ütlustest, aga ka kirjalikust analüüsist nähtuvalt peale S.A’i xxx tema elukohas peale võtmist mõnikord võeti peale ka teised PPA ametnikud, kes elavad xxx (nt nähtub kirjalikust analüüsist, et 26.09.2019 jõuab sõiduk esmalt xxx Ai elukohta, siis liigutakse xxx tn algusesse, kus ilmselt võetakse U peale). Väärteokoosseis

§ 17

näeb ette vastutust ametiisiku poolt omakasu eesmärgil ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe korruptiivse kasutamise eest. Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga ning selle elementide sisustamisel tuleb pöörduda

teiste sätete juurde. Väärteoprotokolli järgi S.A on rikkunud

§ 3lg 1 p 4 ja § 5 lg 3.

Süüteokoosseisu erisubjektiks on ametiisik.

§ 2

lg 1 kohaselt ametiisik

tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Kohus on eelpool tuvastanud, et uuritavate sündmuste ajal oli S.A Narva politseijaoskonna juht, s.t omas ametiseisundit avaliku ülesande täitmiseks (tema põhiülesanneteks oli politseijaoskonna juhtimine ning selle teenistujate poolt teenuste osutamise ja rakendamise korraldamine). Seega vastab S.A

§ 2

lg 1 tunnustele ning asjas ei olnud vaidlust selle üle, et S.A omab selles asjas ametiisiku staatust. 9 Pooled vaidlesid antud asjas selle üle, kas S.A on kasutanud oma ametiseisundist tulenevat mõju korruptiivselt või mitte.

§ 3

lg 1 p 4 kohaselt ametiisikult on keelatud mõju korruptiivne kasutamine.

§ 5lg 3 kohaselt mõju korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes

§ 17sätestatud süüteokoosseisule vastavate asjaolude saabumist.

Esimest korda tekkisid Ail ja Kl küsimused seoses K ametiautoga koos tööle minekuga alles 2019 sügisel peale Viljandi politseijaoskonna juhiga tekkinud olukorraga, kus ta kasutas ametiautot korravastaselt. Samas ka siis ei tekkinud Ail kahtlust, kas ta kasutab oma ametivõimu ja mõju õiguspäraselt või mitte, sest Kga koos tööle minekuks (ja töölt tagasi koju jõudmiseks) ei kasutanud ta korruptiivset mõju K suhtes, vaid see oli K vabatahtlik ja iseseisev otsustus, millega Aile ei loonud ka eeliseid teiste xxx elavate ja Narvas töötavate PPA ametnikke ees. Seega puudus S.A’il ka tahtlus

§ 17sätetatud väärteokoosseisu objektiivsete tunnuste suhtes.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et S.A’i tegudes puuduvad

§ 17väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Vt

MS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. VtMS § 107 lg 1 p 2 kohaselt maakohus teeb kohtuotsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta VtMS § 29 lõike 1 punktis 1 ja §-s 30 sätestatud alustel. Kuna kohus leiab, et S.A’i teos puuduvad väärteo tunnused teeb kohus kohtuotsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud VtMS § 38 lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kriminaalmenetluse kulud on menetluskulud ja erikulud. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. S.A’i lepinguline kaitsja vandeadvokaat Anneli Aab on esitanud taotluse, milles palub mõista Eesti Vabariigilt S A’i kasuks välja antud väärteoasja menetluse käigus tekkinud õigusabikulud seoses menetlusalusele isikule osutatud õigusabiga kogusummas 2862 eurot (koos käibemaksuga). Lisatud on tabel koos menetlusalusele isikule osutatud õigusteenustega, sh nende kestvus, hind ja S.A’ile esitatud arved. 12 Taotlusest nähtuvalt väärteoprotokolli ja lisadega tutvumiseks, nende analüüsimiseks ja seisukoha kujundamiseks, vastulause koostamise alustamiseks kulus 5 tundi. Vastulause koostamise jätkamiseks ja täiendamiseks kulus veel 2 tundi. Väärteoprotokoll on 4 lehel, väärteotoimik on kokku 54 lehel. Vastulause on 6-l lehel, selle lisad 2-l lehel. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks, kliendiga nõupidamiseks kulus kokku 2 tundi ja 54 minutit. Jõhvi kohtumajja tulekuks marsruudil Tallinn-Jõhvi-Tallinn kulus kokku 4 tundi (soodustus 50%). Kohtuistungil osalemiseks kulus 4 tundi (kohtuvaidlustes täiendas kaitsja, et on lähtunud kohtu planeeritud istungiajast ning taotluse lahendamisel peab lähtuma kohtuistungi faktilisest kestvusest). Kohtu arvates eelpool märgitud õigusabi osutamisega seotud menetluskulud on mõistliku suurusega, kulude kogusumma vastab asja keerukusele ja mahule, kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg on põhjendatud (välja arvatud kohtuistungil osalemine, sest kohtuistung on faktiliselt kestnud kella 10.01-st kuni kella 13.07 ehk 3 tundi ja 6 minutit). Ka kaitsja ühe tööühiku hind (150 eurot/tund) on mõistliku suurusega. Seega seoses lepingulise kaitsja poolt õigusabi andmisega tekkis S.A’il menetluskulu kogusummas: 5 t + 2 t + 54 min + 2 t + 3 t 6 min + 2 t (4 t*50%) = 15 t * 150 = 2250 * 20%KM