KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3372 Kohtuasi XX

) § 143 lg 2 alusel hüvitist ventilatsioonimüra ja varjavate mõjutuste eest. Müra on hõlmatud

§ 143lg-s 1 sätestatud mõjutustega.

Kuigi Riigikohus on seni leidnud, et

§ 143

ei reguleeri hüvitise saamise õigust nn negatiivsete ehk varjavate mõjutuste eest, ei nõustu hageja sellise tõlgendusega, sest see ei ole kooskõlas sätte sõnastuse ja mõttega, samuti ei taga selline tõlgendus põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse täielikku realiseerimist. Isegi kui varjavad mõjutused ei ole hõlmatud

§ 143

lg-ga 1, tuleks analoogia korras kohaldada

§ 143lg-t 2 hüvitise saamiseks.

Hageja peab taluma Pronksi 6a hoone mõjutusi ning ei saa nõuet esitada

§ 89

järgi, sest Pronksi 6a hoone on ehitatud kehtiva detailplaneeringu ja ehitusloa alusel. Samuti nähtub ehitisregistrist, et hoonele on 5. juunil 2018 väljastatud kasutusluba. Samas piirab hoone oluliselt hageja päevavalgust, vaadet ja privaatsust ning ventilatsioonimüra korteri eesmärgipärast kasutamist. See aga on kaasa toonud hageja korteriomandi väärtuse olulise vähenemise ning negatiivse mõju hageja heaolule ja tervisele. Tegemist on mõjutustega, mis kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist. Õiguskirjanduse kohaselt saab

§ 143

lg 2 nõude esitada lisaks kinnisasja omanikule ka mõjutuse põhjustanud isiku vastu. Kuna kostja on Pronksi 6a hoone arendaja, on mõjutused tekkinud tema arendustegevuse tagajärjel. Hüvitis peab olema piisav, arvestades kahju hüvitamise eesmärki, mis VÕS § 127 lg 1 järgi on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitis peab 2 2-20-3372 hõlmama vähemalt mõistlikke kulusid mõjutustest tingitud tagajärgede kõrvaldamiseks või nende vähendamiseks, samuti peab sellega hüvitama kinnisasja väärtuse vähenemise. 2. Harju Maakohus võttis hagi 29. aprilli 2020. a määrusega menetlusse. 3. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt on hagi esitatud vale isiku vastu.

§ 143lg-s 2 sätestatud nõuet saab esitada üksnes kinnisasja omaniku vastu.

Kostja ei ole ega ole kunagi olnud Pronksi 6a kinnisasja omanik. Kostja ei ole ka Pronksi 6a hoone arendaja. Tegeliku mõjutaja vastu, mitte kinnisasja omaniku vastu, saaks nõude esitada üksnes juhul, kui isik põhjustab kestvalt mingit mõjutus (nt keskkonnanõudeid rikkuv tööstuse käitaja, kes ei ole kinnisasja omanik). Hoone arendajalt aga ei saaks hageja enam nõuda kahjuliku tegevuse lõpetamist. Samuti on hagi õiguslikult perspektiivitu.

§ 143lg 2 ei anna õigust nõuda hüvitist varjavate mõjutuste eest.

Ülaltoodu ei laiene mürale, mis on leviv mõjutus, ning on seega

§ 143lg 2 kaitsealas.

Kuna hageja ei erista väidetava müra mõju ülejäänud mõjutuste mõjust, ei saa müral põhinevat nõuet eraldi menetleda. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohus jättis
2. juuli
3. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagi õiguslikult perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja tõlgendus

§ 143lg 2 kohaldamise kohta on liiga lai.

Kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt ei ole võimalik selle sätte alusel nõuda hüvitist valguse levimise takistamise, vaate halvenemise ega privaatsuse vähenemise eest. Samuti ei võimalda

§ 143lg 2 üldjuhul esitada nõuet isiku vastu, kes ei ole kinnisasja omanik.

Seega olenemata sellest, et müra kui kahjulik mõjutus on iseenesest

§ 143lg-ga 2 kohaldamisalas, ei saa nõuet siiski kostja vastu esitada.

Pooled küll vaidlevad ka selle üle, kas kostjat saab pidada arendajaks, kuid see ei oma asja sisulisel lahendamisel tähtsust. Kostja ei ole olnud ega ole praegu kinnisasja omanik. Kostja vastu kui omanikuks mitteoleva isiku vastu oleks mõeldav selle sätte tähenduses esitada nõue, kui tema otsesest tegevusest kinnisasjal (nt jätkuvast ehitustegevusest) tekitatakse kahjulikke mõjutusi. Sellele ei ole aga hageja tuginenud. Ventilatsiooniseadme müra, päikesevalguse takistamine, vaate halvenemine ja privaatsuse vähenemine ei ole sellised asjaolud. Hageja ei ole ka toonud välja, miks ta ei saa hüvitist nõuda Pronksi 6a kinnisasja omanikelt. Hageja on alternatiivselt tuginenud VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks järeldada, et kostja kui isik, kes ei ole vaidlusaluse kinnisasja omanik, on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Üksnes asjaolust, et kostja on väidetavalt märgitud vaidlusaluse kinnisasja arendajana, kohtu hinnangul seda järeldada ei saa. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaldatakse kõikidel juhtudel, kus on toime pandud omandiõiguse rikkumine

§ 89tähenduses (Riigikohtu 19.

aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p-d 27, 29 ja 31).

§ 89

III lause kohaselt on negatoorhagi rahuldamine välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Riigikohus on selgitanud, et

§ 89

mõttes eksisteerib varjav mõjutus, mille lõpetamist võib omanik nõuda, üldjuhul 3 2-20-3372 vaid siis, kui ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega ning sellega rikutakse teise isiku omandiõigust (Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 15 ja
3. juuni
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-03). Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui kinnisasja kasutatakse õiguspäraselt, ei too sellise õiguspärase kinnisasja kasutuse mõju kandumine naaberkinnisasjadele kaasa õigusvastast omandiõiguse rikkumist ning naaberkinnistute omandi mõjutamist. Füüsilisi mõjusid tuleb eristada negatiivsetest mõjutustest, mis on naaberkinnisasja õiguspärase kasutamise loomulik tagajärg ning millel ei ole teistele kinnistutele otsest füüsilist mõju. Sellised negatiivsed mõjutused ei ole üldjuhul õigusvastased (Riigikohtu
5. aprilli
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 13). Asjaolusid, et kinnisasjal asuvat ehitist ei arendatud või ehitatud kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega, ei ole kohtu ette toodud. Kuivõrd kohus leiab, et hüvitisnõuded korteri väärtuse vähenemise eest ja akende vahetamise eest kostja vastu ei ole kohtu ette toodud asjaoludel õiguslikult perspektiivikad, ei kuuluks hüvitamisele nimetatud nõuetega seonduvad kohtuvälised kulud asjatundja arvamustele ega õigusabile, samuti viivisenõue. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt on varjavad mõjutused hõlmatud

§ 143lg-ga 2.

Maakohus tõlgendas seda sätet liiga kitsalt. Hageja jääb enda varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja ei nõustu senise Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt ei ole varjavad mõjutused hõlmatud

§-ga 143. Ka varjavad mõjutused piiravad hageja omandiõigust. Kui need mõjutused segavad kinnisasja kasutamist, on tegemist PS § 32 lg-s 2 ja

§ 68lg-s 1 sätestatud omandiõiguse riivega, mis peaks olema hüvitatav.

Kuna

§ 143

lg 1 kohaselt tuleb arvestada ka keskkonnakaitse nõuetega, ei saa sätte tõlgendamisel jätta tähelepanuta keskonnaseadustiku üldosa seadust (KeÜS). Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse järgi ei ole määrav, et mõjutus on negatiivne, keskkonda, inimese tervist ja vara tuleb kaitsta igasuguste inimtegevuse tagajärjel tekkivate mõjutuste eest, sh valguse vähenemise eest. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõue seletuskirjas on kirjas, et eelnõu rakendussätetega taheti täpsustada

§ 143lg-t 1 varjavate mõjutuste ning kiirguse talumise osas.

Eelnõu autorid olid seisukohal, et sellised mõjutused peavad ka olema hõlmatud kahjulike mõjutustega. Maakohtu käsitlus, et nõude esitamine ei ole võimalik seetõttu, et kostja ei ole olnud ega ole praegu kinnisasja omanik, on ebaõige. Õiguskirjanduse kohaselt on võimalik nõuet esitada ka mõjutuse põhjustanud isiku vastu. Maakohus jättis hagi ennatlikult läbi vaatamata ka juhul, kui hageja nõuded kvalifitseerida VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi. Hageja märkis

1. mai
2. a seisukohas üksnes põgusalt, et tal võib olla õigus nõuda hüvitist ka nende sätete järgi, täpsustamata nõuet ning nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus oleks pidanud hagejale määrama tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning alles pärast selle möödumist, kui hageja ei oleks puuduseid kõrvaldanud, saanuks kohus hagi läbi vaadata. 4 2-20-3372 Hagi ei tuleks läbi vaatamata jätta ka seetõttu, et tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, mida tuleks lahendada asja sisulisel lahendamisel.
3. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt ei ole hagejal häid sisulisi argumente, miks peaks

§ 143laienema varjavatele mõjutustele. Hageja viitab selles osas ainult põhiseaduse ja Ke

ÜS üldnormidele, mis kaitsevad hageja õigust omandile ning puhtale keskkonnale, sh valgusele. Samas ei tulene kusagilt, et hageja vastavaid õigusi peaks kaitsma just hageja soovitud meetodil, andes hagejale tsiviilõigusliku nõudeõiguse kostja kui väidetava arendaja vastu

§ 143või muu sarnase normi alusel.

Riigikohus on leidnud, et varjavate mõjutuste lubatavust ja proportsionaalsust tuleb hinnata ehitamise faasis, s.t seoses planeeringute ja ehituslubadega. See on ka loogiline, sest varjavad mõjutused on ehitamise faasis ettenähtavad ning linnaruumis paratamatud. Uue maja ehitamisega kaasnevate varjavate mõjutuste üle tuleb vaielda üks kord enne maja ehitamist, mitte lõpmatuseni pärast selle valmimist. Lisaks

§-le 143 viitab hageja võimalikule nõudeõigusele VÕS § 1043 alusel. Selles osas leidis maakohus õigesti, et hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks järeldada, et kostja kui isik, kes pole vaidlusaluse kinnisasja omanik, on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Hageja ei too selliseid asjaolusid kohtu ette ka määruskaebuses ega selgita, mida ta oleks teinud maakohtus teisiti, kui maakohus oleks temale selgitanud, et hagis märgitud asjaoludest ei piisa nõude rahuldamiseks VÕS § 1043 alusel.

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et hageja määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu põhjendustega ega korda neid.
3. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
4. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hageja ei saa varjavate mõjutuste eest nõuda kostjalt hüvitist

§ 143lg 2 alusel, sest viidatud säte ei hõlma varjavaid mõjutusi.

Ringkonnakohus selgitab, et

§ 143

lg 2 kohaselt saab hüvitist nõuda üksnes

§ 143

lg-s 1 nimetatud mõjutuste esinemise korral.

§ 143

lg 1 I lause loetleb mõjutused, mis on sättega hõlmatud, sh gaas, suits, aur, lõhn, tahm soojus, müra, põrutused. Nimetatud loetelu ei hõlma varjavaid mõjutusi, s.t mõjutusi mille puhul takistatakse aine, lainete või kiirguse pääsu naaberkinnisasjale, nt takistatakse õhu, valguse või raadiolainete levi või varjatakse vaadet. Arvestades loetelus nimetatud mõjutusi, välistab sätte sõnastus (vt „muude seesuguste“) selle kohaldamist mõjutustele, mis on varjavad. Lisaks ei ole varjavad mõjutused sellised, mis saaksid

§ 143lg 1 tähenduses levida.

Ka Riigikohus on seni korduvalt asunud seisukohale, et

§ 143ei kohaldu varjavatele mõjutustele (vt Riigikohtu 11.

aprilli

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 14 ja
2. juuni
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-03, p 17). 5 2-20-3372 Eeltoodust erinevale seisukohale ei saa asuda ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskirjast nähtub, et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendussätetega sooviti täpsustada

§ 143

lg-t 1 selliselt, et see kohalduks ka varjavatele mõjutustele, kuid seda ei tehtud. Seega ei saa ka PS § 32 ja hageja viidatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse sätete alusel järeldada, et varjavad mõjutused on

§-ga 143 hõlmatud. Olukorras, kus Riigikohus on selgelt leidnud, et varjavad mõjutused ei ole

§-ga 143 hõlmatud, ei ole võimalik kohaldada

§ 143varjavatele mõjutustele ka analoogia korras.

Kuigi tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 järgi kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sotte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, on selle eelduseks see, et õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Praegusel juhul on aga Riigikohtu praktikas selgelt väljendatud seisukoha, et varjavad mõjutused ei pea olema

§-ga 143 hõlmatud. Ka asjaolu, et seadusandja on kavatsenud hõlmata

§-ga 143 ka varjavad puudused, kuid ei ole seda teinud, ei anna alust järeldada, et varjavate mõjutuste korral peaks kinnisasja omanikul olema õigus nõuda

§ 143lg 2 alusel hüvitist.

9.2. Õige on ka maakohtu seisukoht, et hageja ei saa nõuda kostjalt

§ 143

lg 2 alusel hüvitist, sh hüvitist müra tekitamise eest, sest kostja ei ole olnud ega ole kinnisasja omanik. Iseenesest on õige hageja arusaam, et teatud juhtudel saab viidatud sätte alusel nõuda kahju hüvitamist ka isikult, kes ei ole kinnisasja omanik. Samas ei piirdunudki maakohus hageja nõude perspektiivi hinnates üksnes asjaoluga, et kostja ei ole kinnisasja omanik. Maakohus tõi õigesti esile, et hageja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja jätkuvalt oma tegevusega (nt ehitustegevusega) mõjutab kahjulikult hageja kinnisasja. Kuna hageja väitel oli kostja kinnisasjale rajatud hoone arendaja, siis kolleegiumi hinnangul ei saaks arendaja vastutada selle eest, et naaberkinnisasja omaniku kasutatav ventilatsiooniseade põhjustab müra, mis häirib teise kinnisasja omanikku. Sellisel juhul põhjustab müra ventilatsiooniseadme kasutamine. 9.3. Hageja maakohtule põhjendamatult ette seda, et kohus ei andnud hagejale täiendavat tähtaega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel esitatava nõude aluseks olevate asjaolude esitamiseks. Esmalt märgib kolleegium, et hageja ei ole määruskaebuses põhjendanud, milliseid asjaolusid oleks ta esitanud, millega arvestamisel oleks maakohus teinud teistsuguse lahendi. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel nõude esitamiseks tuleb hagejal esitada asjaolud, millest nähtub, et kostja rikub õigusvastaselt hageja omandit. Omandiõigus ei ole piiramatu ning see võib olla kitsendatud seaduse või teiste isikute õigustega (

§ 68lg 2).

Omandi õiguspärasest kasutamisest tingitud mõjutused ei too kaasa õigusvastast omandiõiguse rikkumist. Hageja ei ole esitanud asjaolusid selle kohta, et kostja tegevus oli õigusvastane, st kostja ei järginud ehitamist reguleerivaid norme või nõudeid. Vastupidi, hageja tõi hagiavalduses esile, et Pronksi 6a hoone on ehitatud kehtiva detailplaneeringu ja ehitusloa alusel ning sellele on väljastatud ka kasutusluba. Seda arvestades ei saaks hageja nõue kostja vastu olla edukas ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. 9.

1. Maakohus ei pidanud vaatama hagi läbi ka põhjusel, et hageja hinnangul on tegemist keeruka õigusvaidlusega. 6 2-20-3372 Kolleegium märgib, et praegusel juhul võinuks maakohus ka enne hagi menetlusse võtmist TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda hagi perspektiivituse tõttu menetlusse võtmast, kuid ei teinud seda. Maakohus selgitas välja kostja seisukoha ning alles seejärel otsustas, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Seega on maakohus selgitanud esmalt välja poolte seisukohad ning olukorras, kus maakohus veendus, et hagi ei saaks õigusliku perspektiivituse tõttu rahuldada, oli menetlusökonoomia põhimõtet arvestades õige jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagi menetlemine oleks põhjustanud pooltele asjatult menetluskulusid.
2. Eelnevat arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin 7