Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus kaudu
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohus kuulutas 20.06.2018 määrusega välja S.-E.T. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Olev Kuklase. Nõuete kaitsmise koosolekud toimusid 02.10.2018 ja 3/11 29.11.2018. 05.02.2019 esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. 18.02.2019 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 07.08.2019 esitas pankrotihaldur Olev Kuklase kohtule järgmised taotlused: 1) kinnitada lõpparuanne S.-E.T. (pankrotis) pankrotimenetluses ja lõpetada S.-E.T. (pankrotis) pankrotimenetlus; 2) määrata pankrotihaldur Olev Kuklase tasuks 186,06 eurot (sh käibemaks) ning määrata, et pankrotihalduri tasu mõistetakse välja võlgnikult ja makstakse välja Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele XXX Swedbank AS-s; 3) kinnitada pankrotihaldur Olev Kuklase poolt oma ülesannete täitmisega kaasnenud vajalikud kulutused summas 132,00 eurot (sh käibemaks) ning määrata, et pankrotihalduri vajalikud kulud mõistetakse välja võlgnikult ja makstakse välja Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele XXX Swedbank AS-s; 4) vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel Olev Kuklase S.-E.T. (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest; 5) algatada S.-E.T. kohustustest vabastamise menetlus; 6) nimetada S.-E.T. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks M.N. (ik XXX, e-post XXX, telefon XXX). Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 07.08.2019 avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda S.-E.T. (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. LÕPPARUANNE I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (
pankrotimenetluses puudus müüdav pankrotivara. S.-E.T. kannab hetkel karistust XXX, kus on avatud tema isikukonto, millele laekuvatest summadest 50 % kantakse pankrotivara katteks vahekontole. S.-E.T. pankrotimenetluses on võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks laekunud kokku 1352,92 eurot. II Andmed
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (
(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise nõudeid ja puuduvad tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded. 2.
lõigete 1 ja 2 kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ning halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes.
lg-st 1 tulenevalt halduri tasu alammäär pankrotivarast suurusega kuni 6400 eurot on 20 % pankrotivarast. S.-E.T. (pankrotis) pankrotivaras on rahaliste vahendite jääk 1352,92 eurot, mille arvelt kuuluvad hüvitamisele ajutise halduri tasu ja kulu summas 577,68 eurot. Peale nimetatud summa välja maksmist on rahaliste vahendite jääk 775,24 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist pankrotivaralt suurusega 775,24 eurot
65 lg 1 alusel summas 155,05 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu 4/11 pankrotihaldur tegutseb, mistõttu lisandub tasule käibemaks. Pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga on summas 186,06 eurot. 2.
(pankrotis) pankrotimenetluses saab teostada võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid kokku summas 450 eurot. Väljamaks Jrk Tunnustatud pankrotimenet Võlausaldaja nõue eurodes Jaotise % luses
(pankrotis) pankrotimenetluses puudub pandiese. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
(pankrotis) pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada olev vara. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
lg 2 p 6) 5/11 Pankrotihalduri tegevus pankrotivara valitsemisel ja pankrotimenetluse läbiviimisel on olnud järgmine: - võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemine - võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest ja nõuete esitamisest - üldkoosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollide koostamine - võlanõuete kontroll - jaotusettepaneku koostamine ja kohtule esitamine - kohtuga suhtlemine pankrotimenetluse läbiviimisega seotud küsimustes (taotluste, ettekande jms esitamine kohtule) VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
(pankrotis) pankrotimenetluses ei ole välja mõistetud ega kantud kohtukulusid. S.-E.T. (pankrotis) pankrotimenetluses on ajutise halduri vajalikud kulud summas 37,68 eurot (koos maksudega) välja mõistetud Tartu Maakohtu 20.06.2018 kohtumäärusega võlgnikult ja võlgniku poolt tasutud. 7/11 S.-E.T. (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri vajalikud kulud oma ülesannete täitmiseks on olnud kokku summas 132,00 eurot. X Maksejõuetuse tekkimise põhjus (
(pankrotis) pankrotimenetluses on suuremaks võlausaldajaks Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus kaudu ja ettevõte O.A.E.T.L. (pankrotis). Tegemist on võlgnevustega, mis on seotud S.-E.T. poolt toimepandud kuritegudega (XXX järgi). Lisaks on võlgnikul võetud rahalised kohustused, mis on jäetud tähtaegselt täitmata ning seonduvalt sellega on tekkinud täiendavad kohustused viiviste ja kohtutäiturite tasude näol. Võlgniku enda selgituste kohaselt on tema maksejõuetus tekkinud juba XXX aastal, kui temast oli saanud XXX. On viibinud XXX ja kinnipidamiskohast vabanedes püüdnud ametlikult tööl käia, kuid kuna võlgnevused olid väga suured siis loobus ametlikult tööl käimisest, hakkas võtma kiirlaene ja järelmaksuga telefone. Pankrotihalduri hinnangul on S.-E.T. maksejõuetuse põhjuseks kriminaalkorras karistatavate tegude toimepanemine ja selle tulemusena tekkinud võlgnevused (sh menetluskulude hüvitamise nõuded). XI Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
lõike 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. S.-E.T. (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses.
lõike 1 ja § 172 lõike 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel ning juhul kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 29.05.2019 on toimunud võlausaldajate üldkoosolek S.-E.T. (pankrotis) pankrotimenetluses. Võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühegi võlausaldaja esindajat ning võlausaldajad ei ole välja pakkunud ühtegi usaldusisiku kanditaati. Käesoleval hetkel viibib S.-E.T. kinnipidamisel XXX, tema eeldatav vabanemine toimub XXX aasta XXX. Pankrotihaldurile on esitanud kirjaliku nõusoleku hakata S.-E.T. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks M.N. (ik XXX, e-post XXX, telefon XXX). Pankrotihaldur on M.N. selgitanud kohustustest vabstamise menetluses usaldusisiku kohustusi. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 1.
lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.
lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 8/11 2. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on kriminaalkorras karistatavate tegude toimepanemine, millega on kaasnenud kahju hüvitamise ja menetluskulude nõuded. Võlgnik kannab käesoleval ajal XXX karistust kõnealuste tegude toimepanemise eest. 3. Vastavalt
pankrotimenetluse lõpetamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. (pankrotis) 4.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 5. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-71-11 leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele. Pankrotihaldur Olev Kuklase taotleb kohtult määrata S.-E.T. (pankrotis) pankrotihalduri tasu summas 186,06 eurot (sh käibemaks). 6.
lg 1 alusel on halduri tasu alamäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20% pankrotivarast. Pankrotivara suuruseks on 775,24 eurot. Järelikult on pankrotihalduri tasu
lg 1 järgi 155,05 eurot, millele lisandub vastavalt
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 10. S.-E.T. esitas 12.03.2018 kohtule avalduse, milles palub algatada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on avaldanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et ta kohustub täitma
11. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad
Kohtule teadaolevalt ei esine
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Võlausaldajad ei ole S.-E.T. kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada S.-E.T. kohustustest vabastamise menetluse. 12.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Võlausaldajate 29.05.2019 üldkoosolekul, kus arutati usaldusisiku määramist, ei osalenud ühtegi võlausaldajat. Pankrotihaldur on teinud kohtule ettepaneku nimetada usaldusisikuks M.N, kes on pankrotihaldurile esitanud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks.
lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik
lg 4 järgi,
töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. septembril). 17.
lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 18.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 19.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 20.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 21.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 22.
lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud 10/11 pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 11/11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.