Obsah (5)

§ 199§ 64§ 68§ 74§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9326 (15284000550) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi se

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav Keio Martinson (isikukood: 38901176011; elukoht: xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; viibimiskoht: Tallinna Vangla; töökoht: xxxxxx xx ; karistatus: kriminaalkorras karistatud: Tartu Maakohtu 16.04.2012.a otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja § 424 järgi

§ 64

alusel liitkaristusega 1 aasta ja 3 kuud vangistust,

§ 68

alusel arvati eelvangistuse aeg 17.-18.09.2011 ja 27.-28.09.2011, s.o 4 päeva karistusaja hulka ja loeti karistuseks vangistus 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva;

§ 68

alusel arvati eelvangistuse aeg 31.10.2011 – 16.04.2012, s.o 5 kuud ja 17 päeva karistusaja hulka ja Keio Martinsonile kokkulepitud koheselt ärakandmisele kuuluv vangistus 5 kuud loeti kantuks;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus 9 kuud 9 päeva jääb tingimisi kohaldamata katseajaga 2 aastat; Tartu Maakohtu 26.05.2015.a. kohtumäärusega on Keio Martinsonile mõistetud kandmata vangistus 9 kuud 9 päeva pööratud täitmisele; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Keio Martinson süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 26.11.2012-27.11.2012 ja 18.12.201219.12.2012, s.o. 4 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Keio Martinsonil veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Keio Martinsonile mõistetud karistust 2 (kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust Tartu Maakohtu 16.04.2012.a. otsusega Keio Martinsonile mõistetud karistuse ärakandmata osa, 9 (üheksa) kuud ja 9 (üheksa) päeva vangistuse võrra ning lugeda Keio Martinsonil ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 5 (viis) päeva vangistust. Karistusaja kandmise alguseks lugeda Keio Martinsoni kinnipidamise kuupäev, s.o

1. september 2020.a. Tsiviilhagid: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanute esitatud hagid täielikult. Välja mõista Keio Martinsonilt (solidaarvõlgnik Virjo Aadla) 362 (kolmsada kuuskümmend kaks) eurot 50 senti, Keio Martinsonilt (solidaarvõlgnikud Virjo Aadla ja Tauno Ruzitš) 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti ja Keio Martinsonilt (solidaarvõlgnik Railo Karjus) 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot E.R (isikukood xxxxxxxxxxx , AS SEB Pank, arveldusarve nr xxxxxxxxxxxx ) kasuks. Välja mõista Keio Martinsonilt (solidaarvõlgnikud Virjo Aadla ja Railo Karjus) 600 (kuussada) eurot ja Keio Martinsonilt (solidaarvõlgnikud Virjo Aadla, Railo Karjus ja Silver Kaljumets) 800 (kaheksasada) eurot R.Pe (isikukood xxxxxxxxxxx, AS SEB Pank, arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxx ) kasuks. Välja mõista Keio Martinsonilt 800 (kaheksasada) eurot A.Ri (isikukood xxxxxxxx, arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxx , makse saaja A:J.R ) kasuks.
2. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Keio Martinsonilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi tasu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1005 (üks tuhat viis) eurot 60 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2021.a. märtsikuust igakuise menetluskulu osa 83 (kaheksakümmend kolm) eurot 80 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
3. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700007176 ning selgituse “Keio Martinson, otsus nr 1-20-9326, menetluskulu“.
4. Asitõendid: Kriminaalasja asitõendite osas on Tartu Maakohus võtnud seisukoha 23.05.2016.a otsuses nr 1-16-
5. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil 2 kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Keio Martinson toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega, süstemaatiliselt

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mis seisnes selles, et tema varguseid süstemaatiliselt toime pannud isikuna, tungis ukse lõhkumise teel grupis koos Virjo Aadlaga ajavahemikul 01.07.2012.a kuni 13.07.2012.a täpselt tuvastamata ajal xxxxxxxxxxxxx xxxxx-xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx asuvasse aitkuivatisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.Rile kuulunud viis elektrimootorit koguväärtusega 362.50 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju. Samuti tema: - ajavahemikul 01.07.2012.a - 13.07.2012.a täpselt tuvastamata ajal tungis ukse lõhkumise teel grupis koos Virjo Aadla ja Tauno Ruzitšiga xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx asuvasse aitkuivatisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.Rile kuulunud kolm elektrimootorit väärtusega koguväärtusega 217,50 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju. -ajavahemikul 08.08.2012.a kella 14.00 kuni 09.08.2012.a kella 08.20 tungis ukse lõhkumise teel grupis koos Railo Karjusega xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx asuvasse aitkuivatisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.Rile kuulunud 300 liitrit erimärgistusega diiselkütust summas 360 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju. -06.10.2012.a täpselt tuvastamata ajal grupis koos Virjo Aadla ja Railo Karjusega võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx olevast tsisternist R.Pele kuulunud 600 liitrit erimärgistusega diiselkütust koguväärtusega 600 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju. -08.10.2012.a täpselt tuvastamata ajal grupis koos Railo Karjuse, Virjo Aadla ja Silver Kaljumetsaga võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx talumaadel olevast tsisternist R.Pele kuulunud 800 liitrit erimärgistusega diiselkütust koguväärtusega 800 eurot, tekitades kannatanule varalist kahju. - ööl vastu 23.11.2012.a võttis xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.Rile kuulunud sularaha 200 eurot, sülearvuti Fujitsu Siemens Lifebook A531 maksumusega 400 eurot ja printer-skänner-koopiamasina maksumusega 200 eurot ja väärtuseta moobiltelefoni SIM-kaardi, põhjustades kannatanule varalist kahju kogusummas 800 eurot. -16.12.2012.a kella 11.00 ja 11.30 vahel püüdis grupis koos Virjo Aadlaga ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx hoovilt Endel Ilumäele kuuluvat ratastraktori T-25 registrimärgiga 1810EM väärtusega 4000 eurot, kuid kuritegu jäi süüdlase tahtest mitteolenevatel tingimustel lõpule viimata politseiametniku sekkumise tõttu. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Keio Martinsonil eelvangistuses viibitud aeg 26.11.2012-27.11.2012 ja 18.12.2012-19.12.2012, s.o. 4 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 2 kuud ja 26 päeva vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.04.2012.a 3 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 9 kuu ja 9 päeva vangistuse võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 5 päeva vangistust. Karistusaja kandmise alguseks lugeda isiku kinnipidamine alates 06.09.2020.a. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. E.R on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi kogusummas 940 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning osa tsiviilhagist summas 362,50 eurot (5 elektrimootorit) kuulub väljamõistmisele Keio Martinsonilt (solidaarvõlgnik Virjo Aadla). Osa tsiviilhagist summas 217,50 eurot (3 elektrimootorit) kuulub väljamõistmisele Keio Martinsonilt (solidaarvõlgnikud Virjo Aadla ja Tauno Ruzitš). Osa tsiviilhagist summas 360 eurot (erimärgistusega diislikütus) kuulub väljamõistmisele Keio Martinsonilt (solidaarvõlgnik Railo Karjus). R.P on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi kogusummas 1400 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning osa tsiviilhagist summas 600 eurot kuulub väljamõistmisele Keio Martinsonilt (solidaarvõlgnikud Virjo Aadla ja Railo Karjus). Osa tsiviilhagist summas 800 eurot kuulub väljamõistmisele Keio Martinsonilt (solidaarvõlgnikud Virjo Aadla, Railo Karjus ja Silver Kaljumets). A.R on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi kogusummas 800 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ja kuulub väljamõistmisele Keio Martinsonilt. Süüdistatav on nõus, et kohus mõistab kannatanute kasuks tsiviilhagid välja. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Keio Martinsoni kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 129,60 eurot. 4 KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1005,60 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 129,60 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Keio Martinson on kahtlustatavana kinni peetud 26.11.2012-27.11.2012 ja 18.12.201219.12.2012, seega on Keio Martinson viibinud eelvangistuses 4 päeva.

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja asitõendite osas on Tartu Maakohus võtnud seisukoha 23.05.2016.a otsuses nr 116-3431. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5