← Eesti

2-20-10658/4

Obsah (6)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178

2-20-10658 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1065

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Luminor Liising AS (hageja) ja Rasales OÜ (liisinguvõtja/kostja) sõlmisid 24.08.2018 liisingulepingu nr 201825090 (Liisinguleping), mille alusel omandas hageja liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisinguvõtja huvides ja ülesandel sõiduauto Toyota Corolla (Liisinguese), tehasetähisega x, väljalaskeaastaga 2018 ning andis selle liisinguvõtja kasutusse. Hageja soetas liisingueseme ning andis selle seejärel kostja kasutusse. Hageja kulu liisingueset soetades moodustas summa, mis tuli tasuda liisingueseme soetamisel, so 18 181,67 (ilma KM-ta) eurot. Kooskõlas liisingulepingu põhitingimuste p-ga 4 sõlmis hageja kindlustusvõtjana liikluskindlustuse Seesam Insurance AS-ga ja kaskokindlustuse ERGO Insurance SE-ga. Kostja ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid makseid, mistõttu edastas hageja kostjale teate liisingulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et loeb liisingulepingu seisuga 16.10.2019 üles öelduks ja nõudis lepingumaksete võlgnevuse tasumist ning 5 päeva jooksul arvates teate saamisest liisingueseme hageja esindajale tagastamist. Hageja edastas 07.04.2020 kostjale nõudekirja, milles nõudis Liisingulepingust tuleneva võlgnevuse summas 8298,72 eurot tasumist hiljemalt 14.04.2020 (nõudekirjas ei ole 2 2-20-10658 kajastatud viiviseid lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni). Hagejale ei ole hagi esitamise seisuga liisingulepingust tulenevaid võlgnevusi tasutud. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejale tasumata enne liisingulepingu ülesütlemist esitatud ning sissenõutavaks muutunud arvetel toodud lepingu- ja kindlustusmaksed kokku 3467,21 €. Arve nr 14984410 on tasumata osaliselt, tasutud on 44,86 €. Hageja on tasunud lisaks kaskokindlustusmaksetele ka liisinguvõtja eest perioodil 11.11.2019-06.03.2020 liikluskindlustusmakseid kokku summas 126,61 eurot ning sõidukindlustusemakseid kokku summas 280,68 eurot. Käesoleva hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejale tasumata enne Liisingulepingu ülesütlemist esitatud ning sissenõutavaks muutunud lepingu- ja kindlustusmaksed kokku summas 3874,50 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.Viivis on lepingu tingimuste p 8. 3 kohaselt 3313,05 €. Seega on kostjal enne Liisingulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud lepingumaksete ning viiviste (kuni hagiavalduse esitamiseni) võlgnevuse kokku 7187,55 eurot. Liisingulepingu ülesütlemisel muutus sissenõutavaks lepinguline jääkmaksumus (põhimaksed arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni ja vara jääkväärtuse summa) summas 13 477,96 eurot. Liisingueseme müügist laekus lepingulise jääkmaksumuse katteks 10 833,33 eurot, mistõttu võlgneb kostja hagejale lepingulise jääkmaksumuse tasumata osa summas 2644,63 eurot (13 477,96 eurot – 10 833,33 eurot), mis tuleb VÕS § 367 lg 1 ja liisingulepingu üldtingimuste p 6.7 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 629,51 eurot, viivised VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras põhinõudelt summas 7027,66 eurot hagiavalduse esitamise hetkest 23.07.2020 kuni nõude kohase täitmiseni, jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja riigilõiv summas 600,00 eurot ja nendelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 24.12.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 600 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 600 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot. 3 2-20-10658

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (600 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.