Obsah (6)

§ 120§ 96§ 97§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-20-8500 Otsuse tegemise aeg ja koht 09.veebruar 2021, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi C. M. ja C. M. hagi T. M.

§ 120lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hagejate isa. Vanemate õigused on sätestatud

8-ndas peatükis. Vastavalt

§ 96

ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97

lg 1).

§ 100

lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär alates 01.01.2020 on alammäär 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot. Hagi esitati kohtule 10.06.

2. Vaidlust ei ole ka selle üle, et: 1) Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele ka poeg M. ja kuni vahistamiseni osales ta ka hagejate ema lapse I. ülalpidamises; 2) Kostjal on kaitseväe teenistuses saadud vigastuse tõttu töövõime kaotus 60%; 3) Kostja puhul peatati seoses tema vahistamisega kaitseväepensioni maksmine, so käesoleval ajal alates kostja vahistamisest 18.05.2020 puudub kostjal sissetulek; 4) Kuni kostja vahistamiseni oli kogu pere peamiselt kostja ülalpidamisel. 5) Laste ema saab seoses kolme lapsega lasterikka pere toetust 300 eurot kuus; 6) Laste ema saab kolme lapse peale kokku lastetoetusi kokku 220 eurot kuus.
3. Kostja ei vaidlusta elatise maksmise kohustust ja motiveerib hagile vastuvaidlemist sellega, et hagejad ei ole tõendanud oma vajadusi, hagejate ema ei ole tõendanud oma varalist seisundit, alates 18.05.2020 seoses tema vahistamisega puudub tal sissetulek, tema ülalpidamisel on lisaks hagejatele ka poeg M. ja kostjal on töövõime kaotus 60%.
4. TsMS § 230 lg.3 kohaselt lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Maakohus tuvastas kogutud tõendite põhjal laste vanemate varalise seisundi: Hagejate emale kuulub : 1) Korteriomand asukohaga: xxx; 2) Korteriomand asukohaga: xxx (ühisomandis); 3) Korteriomand asukohaga: xxx; 4) Sissetulekuks on ainult lastetoetused ja poeg I. isalt ebaregulaarselt laekuv elatis ; Kostjale kuulub: 1) Korteriomand asukohaga: xxx (ühisomandis); 2) Korteriomand asukohaga: xxx (ühisomandis). 3) Kostja viimase 12 kuu sissetulek oli 31 166,38 eurot, kuid seoses vahistamisega ta ei tööta ja tema pensioni maksmine on peatatud. Hagejad esitasid nõude elatise väljamõistmiseks elatise minimaalmääras. Käesoleval ajal kehtiva Perekonnaseaduse § 101 lg.1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2020 ja 2021.a 292 eurot lapse kohta).

§ 102

lg.1 ja 2 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel Perekonnaseaduse § 101 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus tuvastas, et kostja, seoses tema vahistamisega alates 18.05.2020, tulu palga või pensionina ei saa. Samas kostja töövõimekaotuse pensionist on elatise maksmise jätkamine võimalik.

1. Maakohus on seisukohal, et kostja on suuteline tasuma kummalegi lapsele elatist 150 eurot kuus. Hagejate ülalpidamine on osaliselt kaetud neile makstavate lastetoetusega ja lasterikkapere toetusega. Kostja pensionist on võimalik jätkata lastele elatise maksmist. Kuigi nii hagejate emale kui ka kostjale kuulub ühisomandina kaks korteriomandit, siis ei ole mõistlik käesoleval ajal nimetatud korteriomandeid elatise väljamaksmisele arvestada, sest eelnevalt peaksid laste vanemad vara jagama. Kohus arvestab otsuse tegemisel ka seda, et kostjal on 60% töövõime kaotus, mis raskendab tal tööturul töö leidmist ning tema ülalpidamisel on ka poeg M. (ik xxx).
2. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist.
3. Maakohus jätab kostja lepingulise esindaja A. V.02.02.2021 esitatud vastuväite rahuldamata. Tegemist on korduva vastuväitega seoses kostja sooviga kuulata isiklikult ära hagejate seaduslik esindaja. Kohtuistungil maakohus tuvastas, et kõik soovitud küsimused oli võimalik esitada lepingulisele esindajale ja puudus mõistlik põhjendus, miks pidi siiski nendele küsimustele isiklikult vastama hagejate ema. Väär on väide, et kostja või tema esindaja ei saanud küsimusi esitada hagejate lepingulisele esindajale või keelas kostja esindajal küsimusi esitada. Kohus kõrvaldas üksnes hagi esemega mitteseotud küsimused. Väär on kostja väide, et hagejate lepinguline esindaja ei saanud küsimustele vastata.
4. Seoses hagi rahuldamisega, tühistab maakohus hagi tagamise määruse. Menetluskulude jaotus
5. TsMS § 164 lg.1 kohaselt Hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt TsMS § 164 lg.3 ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Antud juhul on hagejatel ülalpidamise puudumine põhjustatud kostja vahistamisest, so kostja kaotas sissetulekud seoses tema vahi alla võtmisega. Kostja ei ole süüdi mõistetud, seega ei saa käesoleval ajal väita, et kostja on põhjustanud ise tahtlikult sellise olukorra. Menetlusest ei nähtu, et kostja on oma varalist seisundit varjanud. Kostja seletuste kohaselt soovis ta elatist maksta vabatahtlikult ja tegi selleks oma kaitsjale taotluse, et kõik tema lapsed saaksid võrdses ulatuses elatist. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Viivitamatu täitmine Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik