kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetlusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja leiab, et menetluskulude jaotamisel tuleks arvestada
lg-t 2, mille järgi kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina välja pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja on korduvalt teinud kostjale ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga, muuhulgas olnud nõus maksegraafiku koostamisega kostjale. Kompromissi ettepaneku kohaselt oleks kostja kohustunud nõuetekohaselt taastama korteris küttesüsteemi, tasuma hagejale 2000 eurot ning kandma menetluskulud. Isegi juhul, kui kohus leiab, et hageja nõude aegumistähtaeg on 3 aastat, on hageja põhinõue 2 236,49 eurot. Seega isegi kui kohus vastavas ulatuses hageja nõude rahuldab, tuleb
7 2-19-20952 Lisaks leiab hageja, et menetluskulude jätmine hageja kanda ka hagi osaliselt rahuldava otsuse korral oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, kuna kostja on käitunud pahatahtlikult alates 2003. Ka ei põhjendatud menetluskulude hageja kanda jätmine juhul, kui nõue on osaliselt aegunud, kuna aegumise vastuväitega ning sellele vastu vaidlemisega seotud kulud ei saa olla suuremad kui 5% kogu vaidluse kuludest. Põhiline vaidluse ese on see, et kostja on käitunud õigusvastasel viisil ning kuidas on kostja ühendanud lahti korteri küttesüsteemi. Kohus leiab, et hageja taotlus arvestada menetluskulude jaotusel
lg-s 2 reguleeritud kulude jaotust kompromissi mittesõlmimise tõttu on põhjendatud osaliselt. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tegi kompromissi sõlmimise ettepaneku kostjale ligilähedaselt hiljem kohtulahendiga väljamõistetud summa ulatuses 14.09.2020 ning pärast nimetatud menetlustoimingu tegemist tekkinud hageja õigusabikulud on kostja kompromissiga mittenõustumise tõttu põhjendatud jätta kostja kanda. Kohus nõustub osaliselt ka sellega, et kuigi rahalise nõude summas 6673,76 eurot, lisaks viivis, jätab kohus ligilähedaselt 65% ulatuses rahuldamata, on nõude keskmeks vaidlus keskküttesüsteemist lahtuühendamise, mitte aegumise üle. Seetõttu leiab kohus, et õiglane on jätta kostja kanda 60% hageja õigusabikuludest. Küll aga peab kohus põhjendatuks lähtudes hagihinnast jätta kostja kanda osa vastavalt rahuldamata nõude rahalisele suurusele 35% ulatuses riigilõivust.
lg 1 ja § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses lisaks menetluskulude jaotusele menetlusosaliste vahel ka menetluskulude rahalise suuruse. 07.10.2020 ja 27.01.2021 on hageja esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne, et koos toimikus sisalduvate materjalidega hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud ning riigilõiv.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Vastavalt
Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu. Hagejat esindas kohtus
Hageja esindaja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja palunud kindlaks määrata ja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 475 eurot ja esindaja tasu 2 639,01 eurot, kokku 3 114,01 eurot. Hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga ning ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul viisil tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole, mistõttu piirdub kohus
lg 2 järgi üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei ole suuremad kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäär. Kohtu hinnangul vastab hageja õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega, õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud ja vajalikud
Seega hindab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 16 tunni ja 55 minuti ulatuses tunnitasuga 130 eurot (lisaks käibemaks) summas 2 639,01 eurot, lisaks kulutused riigilõivule 475 eurot, seega kokku 3 114,01 eurot. Menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb käesolevas asjas kostjal kanda hageja menetluskulud õigusabikulude osas 60% ulatuses, so 1583,41 eurot ja riigilõivu osas 35% ulatuses, so 166,25 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud hageja enda kanda. Kostja ei ole õigeaegselt menetluskulude nimekirja esitanud ning seetõttu kohus kostja menetluskulusid ei jaota ega määra ka kindlaks. 8 2-19-20952 Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.