KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasj

) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

§ 401lg 2 kohaselt on liisinguleping krediidilepinguks.

Hagis märgitud asjaoludest nähtuvalt on ettevõtja AB Kreditex AS sõlminud füüsilisest isikust kostjaga liisingulepingu. Hagis ei ole välja toodud asjaolusid, millest nähtub liisingulepingu sõlmimine seonduvalt kostja majandus- või kutsetegevusega. Kohus loeb hageja faktilised väited liisingulepingu sõlmimise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1) ning tuvastab, et AB Kreditex AS ja kostja sõlmisid 17.10.2017 liisingulepingu, mis on ühtlasi tarbijakrediidileping. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited liisingumaksete suuruse, intressimäära suuruse ja sissenõutavaks muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse põhinõude ja intressi maksmise nõuetes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhiosa 3178,25 eurot ja intressi 408,45 eurot.

1. Hageja nõuab kostjalt viivise 1123,12 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt määraga 26,5% aastas tasumata liisingumaksetelt ja liisingueseme jääkmaksumuselt kuni 17.01.
2. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et AB Kreditex AS ja kostja on kokku leppinud intressimääras 26,5% aastas.

§ 415

lg 1 ls 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenuandjal on õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (vt ka Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited intressimäära kokkuleppe ja tasumisega viivitatud põhinõude summade ning tasumisega viivitatud aja kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 1123,12 eurot.

1. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 3178,25 eurot tasumata osalt alates 18.01.
2. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 3178,25 eurot tasumata osalt ulatuses 26,5% aastas alates 18.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 2055,13 eurot.
3. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitise 122,53 eurot tasumist, mis on arvestatud intressivõlalt 408,45 eurot. Hageja põhjendab nõuet sellega, et AB Kreditex AS ja kostja on kokku leppinud liisingulepingu punktis 11.12, et kostja maksab kahjuhüvitist 30% tasumata intressimaksete summalt, kui kostja ei tasu raha kasutamise eest intressi õigeaegselt.

§ 415

lg 1 ls 3 sätestab, et kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Kohtu hinnangul on kokkuleppe kahjuhüvitise maksmise kohta, mida arvestatakse intressi tasumise kohustuse rikkumisel 3

§ 158lg 1 mõistes.

Kuivõrd leppetrahvis on kokku lepitud intressi tasumise kohustuse rikkumise puhuks, on kokkulepe tulenevalt

§ 415lg 1 lausest 3 tühine.

Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse kahjuhüvitise 408,45 eurot tasumise nõudes. 6. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitise 720 eurot tasumist, mis on arvestatud liisingueseme ostuhinnalt 3600 eurot. Hageja põhjendab nõuet sellega, et AB Kreditex AS ja kostja on kokku leppinud liisingulepingu punktis 11.15, et kostja maksab kahjuhüvitist 20% liisingueseme maksumusest lepingu sätete rikkumise eest.

§ 415

lg 1 ls 3 sätestab, et kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Kohtu hinnangul on kokkuleppe kahjuhüvitise maksmise kohta, mida arvestatakse liisingueseme ostuhinnalt lepingu sätete rikkumise eest kindlaksmääratud protsendimäärana, leppetrahvi tasumise kokkulepe

§ 158lg 1 mõistes.

Kohus leiab, et kokkulepe on tulenevalt

§ 415

lg 1 lausest 3 tühine osas, milles on kokku lepitud leppetrahvi maksmises lepingust tulenevate raha tasumise kokkulepete rikkumise korral. Hageja on hagiavaldust põhjendanud sellega, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid raha tasumise kohustusi. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse kahjuhüvitise 720 eurot tasumise nõudes. 7. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jättis hageja esitatud sissenõutavaks muutunud raha tasumise nõuded rahuldamata 15,17% ulatuses (842,53 5552,35-st on 15,17%). Kohus jättis rahuldamata TsMS § 367 järgi esitatud viivisenõude osas, mis ületas summaliselt põhinõuet. Kui kohus oleks hagi TsMS § 367 järgi esitatud viivisenõudes täielikult rahuldanud, ei oleks kohtulahendist tuleneva viivisenõude lõplik suurus ettenähtav. Seetõttu ei saa hagi rahuldamise ulatuse määramisel arvestada TsMS §-s 367 järgi esitatud viivisenõuet põhinõuet ületavas ulatuses, milles hagi jäeti rahuldamata. Seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on seisukohal, et TsMS § 163 lg 1 annab kohtule hagiavalduse osalise rahuldamise korral menetluskulude jaotuse otsustamisel diskretsiooniõiguse, mille teostamisel saab kohus arvesse võtta põhjusi, miks hagiavaldus jäeti osaliselt rahuldamata. Hageja nõuded põhinevad tarbijalepingul ning hageja jaoks on käesolev vaidlus tavapärane. Hageja pidi seetõttu kohtusse pöördumisel arvestama, et kohus peab jätma tühistel lepingutingimustel põhinevad leppetrahvi tasumise nõuded rahuldamata. Kui hageja nõuab kostjalt viivise tasumist selliselt, et väljamõistetav viivisesumma ületab põhinõude summat ning hageja ei põhjenda hagiavaldust kahju tekkimisega, mis ületab summaliselt põhinõuet, peab hageja arvestama, et kohus ei saa viivisenõuet taotletud ulatuses rahuldada. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodut arvestades põhjendatud menetluskulude jaotamine selliselt, et pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades. Kohus jätab eeltoodud põhjendusi arvestades menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4