`1 sätestatud eriluba; mootorsõiduki tegelik mass oli 8796 kg, lubatud suurim registrimass 8000 kg; II telje tegelik teljekoormus oli 7099 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 4800 kg; veos ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud, mistõttu ei olnud tagatud, et veos ei nihkuks paigalt; juhtis avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu; juhtis mootorsõidukit, omamata vastava C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Rikkus liiklusseaduse § 90 lg1p1, § 34 lg6, § 80 lg 1,2, 1904 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse §-de 201 lg1, 238, 2612lg1, 2618 järgi. KarS § 63 lg 1 kohaselt määrati Tanel Idarannale karistuseks rahatrahv 125 trahviühikut s.o 500 eurot . Tanel Idarand vaidlustas 28.08.2020 otsuse väärteoasjas nr 2302,20,013438 paludes tühistada otsus ja lõpetada menetlus või muuta karistust. Kaebust põhjendab sellega, et tema ei ole seadust rikkunud juhindus autouksel olnud massi numbrist, kaalumisel rikuti korda. Möönab teetasu tasumata jätmist. Kohtuistungil jäi Tanel Idarand esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik Tanel Idarand ja tunnistaja A. W.. Kohus uuris järgimisi dokumente: - väärteoprotokoll (lk 1); - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 3); - teekasutustasu maksmise kontrolli väljatrükk (lk 4); - sõiduki põhiandmete väljatrükk (lk 6); - massimõõtmise protokoll (lk 7); - kaalude taatlustunnistused (lk 8-11); - sõiduki tootjapoolne kleebis, millelt nähtav massi ja teljekoormus (lk 12); - karistusregistri väljatrükk (lk 13); - maanteeameti liiklusregistri väljatrükk ( lk 14); - e-kirjavahetus (lk 15-17); - otsus väärteoasjas (lk 18); - kaebus lisadega (kohtu toimik lk 1-11); - Evocar kaalude kasutusjuhend (kohtu toimik lk 25-38); - Mõõtmise metoodika (juhend) (kohtu toimik lk 39-46); - Koopia sõiduki registreerimistunnistusest (kohtu toimik lk 47); - Tõend (A. W. poolt läbitud koolitused) (kohtu toimik lk 48-49); - Äriregistri väljatrükk (kohtu toimik lk 50); - TÖR väljavõte (kohtu toimik lk 51-52); - Teabenõue ja vastus (kohtu toimik lk 53-57). Kohus vaatas videosalvestisi. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud tõendeid, vaadanud videosalvestisi, kuulanud ära tunnistaja ja kaebuse esitanud isiku seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liikluspolitseinik J. K. koostas väärteoprotokolli nr 20200806180301 väärteoasjas nr 2302,20,013438, mille kohaselt Tanel Idarand 06.08.2020 kell 16.19 Tallinna ringtee 4 km-l juhtis mootorsõidukit, teostas veose (segukotid) vedu omamata
`1 sätestatud eriluba; mootorsõiduki tegelik mass oli 8796 kg, lubatud suurim registrimass 8000 kg; II telje tegelik teljekoormus oli 7099 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 4800 kg; veos ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud, mistõttu ei olnud tagatud, et veos ei nihkuks paigalt; juhtis avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot, mille eest ei olnud tasutud teekasutustasu; juhtis mootorsõidukit, omamata vastava C-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Rikkus liiklusseaduse § 80 lg 1, 2, § 34 lg 6, 1904 lg 2, § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse §-de 2618, 238, 2612 lg 1, 201 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 kohaselt määrati Tanel Idarannale karistuseks rahatrahv 125 trahviühikut s.o 500 eurot. Täpselt samal moel on Tanel Idarannale süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 28.08.2020 otsuses väärteoasjas nr 2302,20,013438. Kohtuväline menetleja on täpsustanud vaid teo toimepanemise kohta, märkides ära ka küla, valla ja maakonna nimetuse (Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond, Tallinna ringtee 4 km). Vaidlust ei ole selles, et Tanel Idarand 06.08.2020 kell 16.19 Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond, Tallinna ringtee 4 km-l juhtis mootorsõidukit xxxx, teostades veose (segukotid) vedu. Antud fakt on tõendatud nii menetlusaluse isiku kui tunnistaja W. ütlustega, samuti videosalvestise, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (lk 3) ning massimõõtmise protokolliga (lk 7). 2 Tunnistaja A. W.i sõnul äratas T. Idaranna poolt juhitud sõiduk liikluses kahtlust ning oli visuaalsel vaatlusel aru saada, et sõidukiga on midagi valesti. Auto tundus raskem, tagumised peavedrud ja tagumise telje rehvid tundusid pehmed, auto käitus tee peal imelikult. Sõiduk justkui „ujus“ teel. Paariline kontrollis sõiduki taustainfot, selgus, et teekasutustasu on maksmata, mistõttu otsustasid sõidukit kontrollida.
lg 1 p 1 rikkumine Kaebuse esitajale heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, s.o liiklusseaduse (
) § 201 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu. Vastavalt väärteoprotokollile, rikkus T. Idarand
Kaebuse esitaja ei tunnistanud rikkumist ja selgitas kohtuistungil, et tema poolt juhitud sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) täismass on sõiduki uksel paikneva kleebise järgi 7490 kg ning lähtudes sellest, ei vaja ta C-kategooria juhtimisõigust nimetatud sõiduki juhtimiseks. Eeltoodut toetas ka kaitsja. Kaebuse esitaja sõnul ei vaadanud ta sõiduki tehnilist passi ning tal ei ole kohustust kontrollida ka liiklusregistri andmeid, kui keegi neid on muutnud. Tunnistaja W. ütluste kohaselt pärast sõiduki kinni pidamist läks ta juhi juurde ning küsis juhiluba ja sõiduki registreerimistunnistust. Kontrollimisel selgus, et sõiduki juhil on C1-kategooria juhiluba, mis lubab sõita sõidukiga, mille täismass ei ületa 7500 kg, kuid T. Idaranna poolt juhitud sõiduki täismass tehnilise passi andmetel on 8000 kg, mistõttu kuulub juhitud sõiduk Ckategooriasse. Juht mainis koheselt sõiduki uksel olevat kleepsu, kuid tunnistaja selgitas, et nemad lähtuvad registreerimistunnistusel olevatest andmetest. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte (lk 14), sõiduki põhiandmete väljatrükk (lk 6) ja koopia sõiduki registreerimistunnistusest (kohtu toimik lk 47) kinnitavad üheselt, et sõiduki täismass ja registrimass on 8000 kg. Maanteeameti vastusest teabenõudele (lk 53-57) nähtub, et sõiduki xxxx (reg-nr xxxx) registrimassi suurendamine toimus 20.09.2004.a seoses lisaseadme (tagaluuktõstuk) paigaldamisega. Lisaseadme olemasolu nähtub ka nimetatud sõiduki registreerimistunnistusest ja videosalvestiselt. Eeltooduga on tõendatud, et Tanel Idarand juhtis mootorsõidukit, mille lubatud täismass ja registrimass on 8000 kg. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et lähtus sõiduki uksel asuvast kleebisest, mille kohaselt tema poolt juhitud sõiduki täismass on 7490 kg. Kohtu hinnangul on selline väide asjakohatu, sest nii liiklusseaduses kui registreerimistunnistusel kasutatakse nii terminit täismass kui ka registrimass, mis juba iseenesest viitab sõiduki massi registreerimisele. Iga juhtimisõiguse saanud isik peab tundma liiklusseaduses kasutatavaid mõisteid.
p 66 kohaselt registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi. Seega on oluline lubatud suurim registrimass, mis on märgitud registreerimistunnistusele. Seadusest ei tulene, justkui võiks sõiduki täismassi või registrimassi hinnata tootjapoolse kleebise järgi. Lisaks nähtub Maanteeameti vastusest asjaolu, et sõidukile on väljastatud ka uus tootjapoolne kleebis, millelt nähtub sõiduki täismassina 8000kg. Millistel asjaoludel on uus kleebis sõidukilt eemaldatud, ei ole tuvastatud ja see asjaolu ei mõjuta käesoleva väärteoasja lahendamist. Maanteeameti liiklusregistri väljatrükk (lk 14) kinnitab, et Tanel Idarand omab lisaks A- ja Bkategooria juhtimisõigusele ka C1-kategooria juhtimisõigust. T. Idarand kinnitas ka kohtuistungil, et talle on väljastatud C1-kategooria juhtimisõigus. Vastavalt
lg 2 p-le 4 kuulub C1 kategooriasse auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ega D1-alamkategooriasse ja mille lubatud täismass on üle 3500 kilogrammi, kuid mitte üle 7500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega. Eelnevalt on tuvastatud, et Tanel Idarand juhtis mootorsõidukit, mille täismass on liiklusregistri ja sõiduki registreerimistunnistuse andmetel 8000kg, mis tähendab, et juhitud sõiduk ei kuulu mitte 3 C1, vaid C-kategooriasse. Seega, juhtis T. Idarand sellise kategooria mootorsõidukit, milleks talle juhtimisõigust väljastatud ei ole ja rikkus
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Järelikult on T. Idarand täitnud
S § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja esitasid kaitseversiooni, mille kohaselt T. Idarand lähtus sõiduki uksel paiknevast tootjapoolsest kleebisest, millelt nähtub sõiduki täismassina 7490kg. Äriregistri väljatrükk (kohtu toimik lk 50) kinnitab, et Tanel Idarand on OÜ S ainus juhatuse liige. TÖR väljavõte (kohtu toimik lk 51-52) kinnitab, et Tanel Idarand on sõlminud OÜ-ga S töölepingu 30.06.
lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
Idarannale ette ka
lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud nõuete rikkumist ja sellega
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.
lg 2 näeb ette vastutuse sõiduki juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust.
lg 1 kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Sama sätte lõike 2 kohaselt kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada
§s 341 kehtestatud korras. 4 Kaebuse esitaja end selles rikkumises süüdi ei tunnistanud ja selgitas kohtuistungil, et vedas segukotte ning hinnanguliselt vaatas, et ühe aluse kaal on 800 kg. Eraldi üle ei lugenud segukottide arvu. Kaitsja asus kohtuistungil seisukohale, et väärteo objektiivne teokoosseis ei ole täidetud, sest menetleja ei kasutanud rampe sõiduki massi kaalumisel ning kaal võis näidata ebaõiget tulemust. Lisaks on massimõõtmise protokollis vead. Kaitsja hinnangul väärteo toimepanemine ei ole tõendatud. Tunnistaja A. W. selgitas kohtuistungil, et kaalusid sõidukit nelja kaaluga, fikseeris kaalutulemused. Sõiduki tegelik mass ja II telje teljekoormus ületasid lubatud määra. Kinnitas, et jälgisid juhendit ja mõõtemetoodikat. On läbinud pädeva mõõtja koolituse. Kaheteljelise sõiduki kaalumisel kaldteid ei kasuta. Neid kasutatakse libedal teel ja siis kui telgesid rohkem kui 5 või kui sõidukil tekib raskusi kaaludele sõitmisega. Tee kallet hindas visuaalset. Seistes auto ei liikunud. Visuaalne piki- ja ristikalde hindamine on lubatud. Eelnevalt (lk 3-4) on tuvastatud, et T. Idaranna poolt juhitud sõiduki lubatud registrimass on 8000 kg. Videosalvestis koos massimõõtmise protokolliga (lk 7) kinnitab, et mootorsõiduki tegelikuks kogumassiks mõõdeti 8796 kg. Samuti mõõdeti II ehk tagumise telje teljekoormuseks 7099 kg. Lubatud suurim registriteljekoormus selle sõiduki II teljel on vastavalt liiklusregistri andmetele ja registreerimistunnistusele 4800 kg. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 p 1, 2 kohaselt mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja: 1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või 2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. MõõteS § 6 lg 3 p 2 kohaselt mitteautomaatkaalu nõuetele vastavus peab olema hinnatud vastavalt toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel kehtestatud mitteautomaatkaaludele nõuded sätestavale määrusele. MõõteS § 2 lg 1 p 21 kohaselt on taatlemine protseduur, mille käigus pädev taatluslabor kontrollib mõõtevahendi nõuetele vastavust. MõõteS § 10 lg 1 p 2 kohaselt mõõtevahendi taatlemise kohustus loetakse täidetuks, kui mõõtevahend on nõuetele vastavaks tunnistatud toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete järgi (Majandus -ja taristuminstri 12.04.2016 määrus nr 32 „Mitteautomaatkaalude metroloogilised ja tehnilised nõuded, nõuded projekteerimisele, konstruktsioonile, märgistusele, vastavushindamisele ja tõendamisele1“), mida teeb selle valdkonna pädev teavitatud asutus ning mõõtevahendi taatluskehtivusaeg ei ole möödunud. Käeoleval juhul on nii tunnistaja ütluste, massimõõtmise protokolli (lk 7), mõõtja läbitud koolituste tõendi (kohtu toimik lk 48-49), videosalvestise ning kaalude taatlustunnistustega (lk 811) tõendatud mõõtetulemuse jälgitavus. Kaebuse esitaja ega tema kaitsja ei ole vaidlustanud mõõtja pädevust. Ka ei andnud videosalvestis alust kahelda mõõtja pädevuses. Asjaolu, et mõõtja oli pädev kaalumist teostama, kinnitab ka kohtule esitatud tõend mõõtja poolt läbitud koolituste kohta, millelt nähtub, et kaalumist teostanud politseiametnik on läbinud mitmeid koolitusi autoveo kontrolli ja järelevalve teemadel. 06.08.2020 kaalumisel kasutatud kaalude Evocar-2000 kohta on väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistused: kaal nr 201890 on läbinud kordustaatluse 13.01.2020, kaal nr 201891 on läbinud kordustaatluse 13.01.2020, kaal nr 201892 on läbinud kordustaatluse 06.01.2020 ning kaal nr 201893 on läbinud kordustaatluse 06.01.2020.a. Seega, on kõik kasutatud kaalud taadeldud ning vastavad esitatud nõuetele. 5 Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatusest mõõteseaduse mõttes ei tulene aga automaatselt mõõtetulemuse usaldusväärsust. Kaitsja on heitnud kohtuvälisele menetlejale ette rampide kasutamata jätmist kaalumisel, mistõttu peab kohus vajalikuks selgitada järgmist: Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi (kohtu toimik lk 25-38) p 1.2 kohaselt kaalutakse kaheteljelist sõidukit nelja kaaluga. Videosalvestis kinnitab, et mõõtmine teostati nelja kaaluga. Kasutusjuhendi 2.1 kohaselt lumisel, jäisel ja vahel ka sirgel pinnasel võib vajadusel ratta kaalusillale sõitmise hõlbustamiseks kasutada metallkaldteed. Ka p 2.4 samas juhendis kordab mõtet, et kaalumispinna (nt lumi) puhul kaalusillale sõitmise hõlbustamiseks võib vaja minna metallist kaldteed. Nimetatust ei saa kuidagi teha järeldust, justkui kohustaks juhend kasutama kaalumisel kaldteed. Tegemist on soovitusega, mis hõlbustab kaalule sõitmist, mitte ei muuda kaalumise tulemust ebausaldusväärseks. Kaalumise tulemus ei sõltu sellest, kas kaalule sõideti kaldteed kasutades või ilma. Mõõtmist teostaval ametnikul on pädevus otsustada, kas ja millisel juhul ta kaldteed kasutab. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et kaldtee kasutamine on abistav vahend kaalule sõitmiseks, mis ei muuda kaalumise tulemust. Samuti nähtub kasutusjuhendi p-st 2.1, et juhul, kui kaalu alla jäävad kivid või konarused, võib kaal näidata tegelikust lõpptulemusest pigem väiksemat massi. Tunnistaja A. W. kinnitas, et mõõtmine teostati vastavalt kasutusjuhendile ning mõõtemetoodikale. Tunnistaja ütlused haakuvad nii videosalvestise kui ka teiste väärteoasjas kogutud tõenditega, mistõttu puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Kohus, tutvunud kaalude kasutusjuhendi (kohtu toimik lk 25-38) ning mõõtemetoodikaga (kohtu toimik lk 39-46), on seisukohal, et pädev mõõtja on järginud kaalumisel juhendit ja mõõtemetoodikat ning arvestades kauba kaalu ning sõiduki tühimassi, on saadud tulemus ka eluliselt usutav ja loogiline ning puudub alus kahelda mõõtmistulemuse usaldusväärsuses. Sõiduki kogumassi ja teljekoormus mõõtmise metoodika punkt 6.2.2 lubab hinnata teekallet visuaalselt. Tunnistaja W. selgitas, et hindas teekallet visuaalselt ja auto ei liikunud peale seisma jätmist (kinnitab ka videosalvestis). Metoodika p 6.2.2.1. kohaselt tõendab sõiduki paigalpüsimine, et mõõtekoha pikikalle on ≤ +- 1%, mis vastab punktis 6.2.1 kehtestatud mõõtekoha tingimustele. Metoodika p 6.2.2.1 sätestab ka ristikalde visuaalse hindamise. Seega ei ole tunnistaja W. teekaldeid hinnates rikkunud kehtestatud metoodikat. Protokolli on ka märgitud, et visuaalselt hinnates on kaalumiskoht tasane. Samuti ei anna vaadatud videosalvestis alust väita vastupidist. Seoses kaitsja väitega, justkui oleks massimõõtmise protokollis vead ja väärtegu seetõttu tõendamata, märgib kohus, et tunnistaja selgitas kohtuistungil, et kaalumisel saadud numbrid ja laiendmääramatuse arvutab välja spetsiaalne programm. Massimõõtmise protokolli ei märgita komakohti, kuid programm arvestab neid ning teeb vastava ümarduse, mistõttu, ei ole antud juhul tegemist vea, vaid tehnilise iseärasusega. Vastavalt massimõõtmise protokollile, oli I telje vasaku ratta all oleva kaalu mõõtetulemus pärast laiendmääramatuse mahaarvamist 916 kg, parema ratta lõplik mõõtetulemus 780 kg, mis kokku teeb I telje teljekoormuseks 1696 kg. II telje vasaku ratta all oleva kaalu mõõtetulemus pärast laiendmääramatuse mahaarvamist oli 3578 kg, parema ratta lõplik mõõtetulemus 3520 kg, seega II telje teljekoormuse lõplik mõõtetulemus oli 7098 kg. Kuna komakohad ei ole teada, arvestab kohus protokolli kantud andmete alusel matemaatilise liitmise teel I telje lõplikuks teljekoormuseks 1696 kg ning II telje lõplikuks teljekoormuseks 7098, mis on isikule soodsam ja ei raskenda isiku olukorda. Sõiduki kogumassiks teeb see 8794 kg. Ümardamisest tekkinud erinevust ei saa siiski lugeda selliseks veaks mõõtmisprotokollis, mis tingiks massimõõtmise protokolli kui tõendi ebausaldusväärseks tunnistamist. Samuti ei muuda isiku kasuks tehtud parandus fakti, et sõiduki kogumass ja II telje teljekoormus ületasid lubatut. Seega on rikutud
Väärteoasja materjalidest ei nähtu ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et T. Idarannale oleks väljastatud
§-s 341 sätestatud eriluba lubatust suurema massiga veosega liikumiseks, mistõttu on rikutud
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega, Tanel Idarand on täitnud
§-st 2612 lg 2 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. T. Idaranna sõnul arvestas ta hinnanguliselt, et üks alus on 800 kg. Samuti selgitas kohtuistungil, et varasemast oli tal meeles, et sõiduki kandevõime on 2500 kg. Järelikult kolm alust segukottidega oleks T. Idaranna arvamisele tuginedes kaalunud üle 2400 kg, sest ka euroalused kaaluvad. Videosalvestis kinnitab, et sõidukis olid lisaks kolmele segukottidega alusele veel ka redel, vähemalt viis tühja alust ning teadmata kaaluga piklik pakk. Ainuüksi kaubaruumi vaadates oleks T. Idarand pidanud enda teadmiste ja varasema elukogemuse pinnalt mõistma, et sõidukis olevate asjade kaal ületab lubatut. Antud juhul oli segukottidele ka peale kirjutatud, et iga kott kaalub 25 kg. Kaebuse esitajal oli sellest tulenevalt võimalus visuaalsel vaatlusel täpselt kindlaks teha, kui palju kaaluvad alusel olevad segukotid kokku. Isiku sõnul oli tal varasemalt meeles, et sõiduki kandevõime on 2500 kg, mistõttu oleks piisanud segukottide tegeliku kaalu väljaarvutamisest (48x25x3=3600 kg), jõudmaks arusaamale, et ainuüksi segukotid ilma alusteta ületavad lubatud kaalu. T.Idaranna väide, et tema lähtus aluste keskmisest kaalust ei ole tõsiselt võetav, kuivõrd iga inimene, eriti veel äriühingu juht, teab, et sama mahu juures kaaluvad erinevad kaubad erinevalt (N wc paberirullid versus segukotid). Reaalselt sõiduki koorma kaalu arvutamise võimaluse kasutamata jätmine iseloomustab T.Idaranna hoolimatut suhtumist liiklusseaduse nõuete täitmisse. Idaranna väide, et kes seda paksu seadust läbi lugeda ja meeles pidada jõuab, ei ole asjakohane, kuivõrd iga liikluses osalev isik, peab teadma vähemalt tema enda käitumise ja tegevuse jaoks olulisi sätteid. Sõiduki registreerimistunnistusel on kirjas sõiduki tühimass ja kandevõime, mille abil on samuti võimalik veenduda, millise kaaluga veost tohib sõidukiga vedada. Majandus- ja taristuministri 16.08.2019.a määruse nr 53 „Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise üldtingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid“ § 3 lg 3 p 1 kohaselt peab (veose saatja puudumisel) sõiduki juht olema teadlik veose summaarsest ja üksikute osade massist ning mõõtmetest. Veose saatjat AutoVS § 3 lg 5 tähenduses käesolevas asjas ei olnud ning veose eest vastutas T. Idarand. Jättes lihtsalt kontrollitavad faktid, mida isikul oli kohustus kontrollida, kontrollimata, pidi isik ka võimalikuks pidama, et tema poolt juhitud sõiduk ei vasta lubatud massile ja/või teljekoormusele ning möönis seda, pannes seega väärteo toime kaudse tahtlusega. Seega, on leidnud tõendamist, et Tanel Idarand rikkunud
lg-s 1,2 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime
§-s 2612 lg 1 sätestatud väärteo.
Idarannale ette väärtegu, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 238 järgi. Liiklusseaduse § 238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest. Vastavalt väärteoprotokollile, rikkus isik liiklusseaduse § 34 lg 6 nõudeid, mille kohaselt peab veos vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust. Sama paragrahvi lõike 16 kohaselt veose paigutamise, kinnitamise ja katmise täpsemad tingimused ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja poolt kasutatavad kontrollimise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri 16.08.2019.a määruse nr 53 „Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise üldtingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid“ § 3 lg 4 sätestab, et veos tuleb paigutada, kinnitada ja katta selliselt, et kogu läbitava teekonna oleks välistatud veose pihkumine, tilkumine, nihkumine, libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine. 7 Kaebuse esitaja end selles rikkumises süüdi ei tunnistanud ja on seisukohal, kuna tegemist on furgoonautoga, siis võib sellega vedada lahtist kaupa. Kinnitas, et on läbinud ametialase koolituse, kus räägitud ka veose kinnitamisest. Selgitas, et sõiduki põrandal puuduvad kinnitamiseks rihmad ja kohad, kuhu kinnitada. Kaebuse esitaja kaitsja asus kohtuistungil seisukohale, et veose kinnitamise nõuete rikkumine ei ole tõendatud, jääb arusaamatuks milles see viga seisnes. Kaup oli alustel, kaupa ei veetud lahtiselt sõidukil. Segukotte ei veetud viisil, mis oleks takistanud juhi nähtavust. Tunnistaja W. ütluste kohaselt kaubaruumi kontrollides nägi, et sõidukis on kolm alust segukottidega, mis olid kaetud pakkekilega, kuid ei olnud kinnitatud. Libisemisvastast kummimatti ei olnud, kaup oli kaubaruumi tagumises osas. Selgitas, et juhul, kui kaup ei ole kaubaruumis tihedalt seinast-seina, tuleb kogu kaup kinnitada, eriti kui puudub libisemisvastane kummimatt. Kui on tihedalt seinast-seina kaubaruum täis, võib kinnitada vaid kõige tagumise rea. Vastasel juhul tekib libisemisoht. Liivasel põrandal puidust alused hakkavad liikuma kui sõiduk peaks pidurdama või järsu manöövri tegema. Libisemisohu välistamiseks tuleb kasutada kummimatti ja kinnitada rihmade või võrguga. Kui kummimatti ei ole, tuleb rohkem kinnitada rihmade või võrguga. Tulenevalt liiklusseaduse § 34 lg 6 sõnastusest, on veose ohutuse eeldusteks nõuetekohane paigutamine, kinnitamine ja katmine. Kuigi katmine tuleb tõepoolest kõne alla pigem avatud veose puhul, siis nõuetekohase paigutamise ja kinnitamise osas, ei oma tähtsust, kas tegemist on avatud või suletud kaubaruumiga. Koorma kinnitamise nõuded tulenevad
Nimetatud määruse § 4 lg 1 kohaselt veose kinnitamiseks tuleb valida viis ja vahend, mis kõige paremini vastab veose iseloomule ja omadustele ning tagab kohtkindla kinnituse. Antud sättest ei ole kuidagi võimalik teha järeldust, et kinnisele kaubaruumile see ei kehti. Veose ohutust ei taga mitte kaebuse esitaja või tema esindaja subjektiivne hinnang sellele, kas koorem võis nihkuda või mitte ja kas ta võis olla liikluses ohtlik või mitte, vaid veose kinnitamise vastavus kehtestatud nõuetele. Kui koorem ei ole nõuetekohaselt kinnitatud ning selline veos osaleb liikluses, siis ei ole alust rääkida sellest, et T.Idarand juhitavas veoautos olnud veos ei ohustanud teisi liiklejaid. Videosalvestis kinnitab, et sõidukis oli kolm alust segukottidega. Iga alus oli pakkekilega kaetud, kuid rihmadega alused sõidukis fikseeritud ei olnud. Samuti nähtub videosalvestiselt, et sõiduki seintel on rihmade kinnitamiseks metallkonstruktsioon ning vasakul küljel on näha ka vähemalt ühe koormarihma olemasolu. Tunnistaja ütlused haakuvad videosalvestisel nähtuvaga. Seega, on sõidukil kauba kinnitamiseks vajalik konstruktsioon olemas, kuid seda ei kasutatud. Kaebuse esitaja väide, et põrandal puuduvad veose kinnitamiseks kohad, kuhu kinnitada, ei õigusta kuidagi kauba kinnitamata jätmist. Majandus- ja taristuministri 16.08.2019.a määruse nr 53 eelnevalt tsiteeritud sätetest (§ 3 lg 4, § 4 lg 1) tuleneb selgelt, et T. Idarannal oli kohustus tagada veoseveo nõuete täitmine ning veose kohtkindel kinnitus ning kui isik ei suuda seda tagada, siis ei ole võimalik sellise sõidukiga kaupa vedada. Kuivõrd kohtkindel kinnitus ei olnud tagatud, on T. Idarand rikkunud veoseveo nõudeid. Liiklusseaduse § 34 lg 6 nõuete rikkumise puhul ei ole tegemist tagajärjedeliktiga, s.t, et ei eeldata, et koorma nõuetekohase kinnitamata jätmise tulemusena oleks juba reaalselt kahjustatud keskkonda või põhjustatud varalist kahju. Kuna sõitmine veokiga, mille veos ei ole nõuetekohaselt kinnitatud võib kindlaksmääramata hetkel tuua kaasa olukorra, milles saavad kahjustatud keskkond ning isikute tervis ja vara, siis sellise olukorra ennetamiseks on seadusandja pidanud vajalikuks kehtestada vastutus juba üksnes veoseveo nõuete rikkumise eest. 8 Jättes veose nõuetekohaselt kinnitamata on T.Idarand rikkunud veoautojuhtidelt eeldatavat hoolsuskohustust. Varasema elukogemuse pinnalt pidi T Idarannale olema selge, et juhul kui ta ei kinnita veost nõuetekohaselt, võib see tuua kaasa ohu keskkonnale, kahjustada vara või takistada liiklust. T.Idarand pidi ette nägema, et liikluses üsna sageli ettetuleva äkkpidurduse või isegi rehvi purunemise korral, peab olema tagatud veose paigal püsimine. Tunnistaja W. ütlusi, mille kohaselt T.Idaranna juhitud veoauto käitus tee peal imelikult ja justkui „ujus“ teel, kinnitab ka videosalvestis. Seega on kauba kinnitamata jätmine toonud kaasa sõiduki mittesujuva liikumise ja ebakindla teel püsimise, mis on ohtlik nii autojuhile endale kui kaasliiklejatele.
Idarand pani rikkumise toime vähemalt ettevaatamatusest KarS § 18 mõttes. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. T. Idarand selgitas kohtuistungil, et temale teadaolevalt furgoonautoga võib vedada lahtist kaupa. Ei kontrollinud liiklusseadusest, millised sätted rakenduvad. Majandus- ja taristuministri 16.08.2019.a määruse nr 53 § 3 lg 5 kohaselt sõiduki juht peab enne veo alustamist kontrollima veose paigutamise, kinnitamise ja katmise vastavust kehtestatud nõuetele või veenduma, et saatja on seda teinud. Seega, oli T. Idarannal kohustus veenduda enne veo alustamist, et veos on paigutatud ja kinnitatud vastavalt nõuetele. Selles veendumata, rikkus T. Idarand veoseveoga kaasnevat hoolsuskohustust ning tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ta ette nägema, et kui ta ei tee endale selgeks, millised nõuded veoseveole kehtivad, siis on tõenäoline, et ta neid nõudeid ka rikub. Seaduse mittetundmine ei vabasta isikut vastutusest. Kohus leiab, et T. Idarand pani teo toime hooletusest. Eelnevast johtuvalt on tõendamist leidnud, et T. Idarand rikkus
lg 6 nõudeid, pannes sellega toime
järgi kvalifitseeritava väärteo.
Idarannale ette teekasutustasu maksmata jätmist ehk
Väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus T. Idarand
lg 2 nõudeid.
kohaselt tasutakse teekasutustasu üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest.
lg 2 kohaselt kui teekasutustasu on tasumata, on juhil sõidu alustamine keelatud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et T.Idarand sõitis veoautoga, mille täismass ületas 3500 kg. Kaebuse esitaja tunnistas kohtuistungil, et teekasutustasu on tal maksmata. Selgitas, et sõidab vähe ja see on tõesti maksmata. Teekasutustasu tasumata jätmist kinnitab ka väljatrükk Maanteeameti teekasutustasu tasumise kontrolli veebilehel (lk 4). Tunnistaja A. W.i ütluste kohaselt kontrollis tema paariline teekasutustasu tasumist. Teekasutustasu oli T. Idarannal maksmata. Tunnistajale põhjendas kaebuse esitaja teekasutustasu maksmata jätmist sellega, et sõidab harva. T. Idaranna objektiivsest käitumisest – jättis teekasutustasu maksmata ning juhtis avalikult kasutataval teel veoautot – nähtub, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Isik selgitas kohtuistungil, et sõidab aastas vähe ja möönis, et teekasutustasu on maksmata. Seega, isik oli teadlik, et tal on teekasutustasu maksmata ning sellest hoolimata asus veoautot juhtima. 9 Eeltoodut arvestades on tõendamist leidnud, et T. Idarand rikkus
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ühegi rikkumise puhul ei tuvastatud. Tanel Idarand on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
lg 1 kohaselt sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
kohaselt veoauto juhtimise eest avalikult kasutataval teel, kui teekasutustasu on tasumata, karistatakse rahatrahviga kuni 40 trahviühikut. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja kvalifitseerinud kõik isikule süüksarvatud väärteod õigesti. Ka ei tuvastanud kohus menetluse käigus VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 56 lg-st 1 ja KarS § 63 lg-st 1 juhindudes liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. KarS § 63 lg 1 alusel mõistetakse isikule juhul kui ta on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokooseisule, üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb raskeima karistuse. T.Idarannale süüksarvatavate väärtegude seast raskeima eest näeb seadus ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Mõistes T.Idarannale karistuseks rahatrahvi 125 trahviühikut, ei ole kohtuväline menetleja rikkunud seadust. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Kaebuse esitajal karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Nähtuvalt karistusregistrist, on isikut sel aastal väärteokorras karistatud veel kahel korral liiklusalaste rikkumiste eest ja määratud rahatrahvid on tasutud. Käesoleva väärteoasja esemeks on samuti neli liiklusalast rikkumist. Seega, on kohtu arvates karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel kohtuvälise menetleja poolt raskeima sanktsiooni keskmisest määrast veidi kõrgemas määras määratud karistus, rahatrahv 125 trahviühikut s.o 500 eurot, põhjendatud ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. 10 Arvestades rahatrahvi suurust, mille korraga tasumine võib põhjustada isikule majanduslikult raske olukorra, peab kohus põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt karistuse täitmise tähtaja osas ning määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tanel Idarand kaebus rahuldada osaliselt ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada rahatrahvi tasumise tähtaja määramise osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Arvestades, et kohus ei lõpeta T. Idaranna suhtes väärteomenetlust, puudub alus ka kaitsetasu hüvitamiseks, kuivõrd VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetluskulud üksnes väärteomenetluse lõpetamisel. Seega, jätab kohus kaitsja taotluse kaitsetasu väljamõistmiseks rahuldamata. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus väärteoasjas oleva DVD-plaadi ja mälupulga, mis asuvad väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134, Otsustas 1. Rahuldada Tanel Idarand kaebus osaliselt. 2 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist A. H.i 28.08.2020 otsus väärteoasjas nr 2302,20,013438 tühistada rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Tanel Idaranda tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuiselt vähemalt 41.66 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber 10220205088600 DVD plaat ja mälupulk jätta väärteoasja juurde Kaitsja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 06.11.2020 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.