← Eesti

1-17-11904/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-17-11904 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  3. jaanuari
  4. a määrus, millega jäeti rahuldamata taotlus kohtuotsusega määratud lisakaristuse kandmise tähtaja täpsustamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Eeri Tähtjärv (ik 36607232726), RESOLUTSIOON
  5. Tartu Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a kohtumäärus tühistada.
  8. Arvata Eeri Tähtjärvele lisakaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist alates
  9. jaanuarist
  10. a.
  11. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Tartu Maakohtu
  13. detsembri
  14. a otsusega mõisteti E. Tähtjärv süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti E. Tähtjärvelt kolmeks aastaks lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus, milline karistus hakkas kehtima kohtuotsuse jõustumisest.
  15. E. Tähtjärv esitas
  16. novembril
  17. a. maakohtule taotluse täpsustada, millal möödub E. Tähtjärvele Tartu Maakohtu
  18. detsembri
  19. a otsusega mõistetud lisakaristuse tähtaeg.
  20. Tartu Maakohtu
  21. novembri
  22. a kirjaga täpsustati, et T. Tähtjärvele mõistetud lisakaristuse viimane päev on
  23. september
  24. a. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb koos vangistusega mõistetud lisakaristus kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud lisakaristuse tähtajale. E. Tähtjärv vabastati
  25. septembril 2018.a vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, mistõttu on talle mõistetud lisakaristuse tähtaja viimane päev
  26. september
  27. a. Vangistuse kandmise aega ei arvata lisakaristuse 3-aastase tähtaja hulka.
  28. E. Tähtjärv esitas
  29. jaanuaril
  30. a. maakohtule taotluse täpsustada temale kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse tähtaega ja määrata, et lisakaristus hakkas kehtima kohtuotsuse jõustumisest, s.o
  31. jaanuarist
  32. a. ja lõppes seega
  33. jaanuaril
  34. a.
  35. Tartu Maakohtu
  36. jaanuari
  37. a. määrusega jäeti E. Tähtjärve taotlus rahuldamata. Tartu Maakohtu
  38. detsembri
  39. a. otsusega võeti E. Tähtjärvelt muuhulgas lisakaristusena kolmeks aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus on otsuse resolutsioonis märkinud, et lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt KarS §-st 55 laieneb lisakaristuse mõistmisel koos aresti või vangistusega põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale. Lisakaristuse kandmisel ei arvestata vangistuse kandmise aega lisakaristuse tähtaja hulka. E. Tähtjärv vabanes
  40. septembril
  41. a. vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Tähtajalise lisakaristuse mõistmisel koos reaalse vangistusega laieneb lisakaristus automaatselt põhikaristuse kandmise kogu ajale ning lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Seega ei arvata KarS § 55 kohaselt lisakaristuse kestuse hulka vangistuse aega. Kuigi kohtuotsuses ei ole seda selgelt välja toodud, on tegemist seadusest tuleneva regulatsiooniga, mis kohaldub automaatselt. Maakohtu hinnangul ei ole tegemist sellise isiku põhiõiguste riivega, mis peaks kaasa tooma isiku erikohtlemise seadusesättest irduval viisil. Seadused on avalikud ja kohalduvad kõigile isikutele ühetaoliselt (sh KarS § 55). Kohtuotsus ei täpsusta lisakaristuse kehtivuse tähtaja lõppu, mistõttu ei ole tegemist ka jõustunud ebaseadusliku kohtuotsusega. E. Tähtjärvele mõistetud lisakaristus hakkas kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Kuna isik kandis
  42. septembrini
  43. a. vangistust, ei arvata KarS § 55 alusel lisakaristust vangistuse hulka. Seetõttu lõppeb E. Tähtjärve lisakaristus
  44. septembril
  45. a. MÄÄRUSKAEBUS
  46. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse E. Tähtjärv, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja lisakaristuse tähtaja algust arvestades alates kohtuotsuse jõustumisest.
  47. Kohtuotsuse resolutsioonis on selgelt märgitud, et lisakaristus hakkab kehtima alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse resolutsioon ei sisalda viiteid muudele karistusseadustiku sätetele, millest annaks tuletada teistsugust lisakaristuse kehtivuse tähtaega. Kohtuotsus jõustus
  48. jaanuaril
  49. a. Seega kaotas kolmeaastane lisakaristus kehtivuse
  50. jaanuaril
  51. a. E. Tähtjärvel ei ole võimalik juhtimisõigust taastada, kuna Maanteeametis selgus, et tema lisakaristus on kehtiv. Talle ei selgitatud kokkuleppemenetluse läbirääkimistel ega kohtuistungil, et lisakaristus kehtib tegelikkuses pikemalt. Sõlmitud kokkuleppest ei tulene samuti, et lisakaristus hakkab kehtima pärast vangistuse kandmiselt vabanemist. Kui ta oleks sellest teadlik olnud, ei oleks ta kokkuleppega nõustunud. Seega ei väljendanud E. Tähtjärv kokkulepet sõlmides oma vaba tahet. Tartu Maakohtu
  52. detsembri
  53. a otsuse sisu selles märgitud tähtaegadega on täitmiseks kohustuslik. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  54. Tulenevalt KrMS §-st 431 saab täitmiskohtunik oma määrusega lahendada vaid kohtulahendi täitmisel ilmnevaid kahtlusi ja ebaselgusi, mitte aga muuta juba jõustunud kohtulahendist tulenevaid õiguslikke järelmeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  55. mai 2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-57-12, p 13). Lisakaristuse algustähtaja muutmine ei oleks täitmise käigus ilmnenud kahtluse või ebaselguse lahendamine, vaid jõustunud kohtuotsusest tuleneva tagajärje – lisakaristuse kestuse – muutmine. Täitmiskohtunik ei saanud muuta E. Tähtjärve lisakaristuse algustähtaega, kuna Tartu Maakohtu
  56. detsembri
  57. a otsuse resolutsioonist tulenevalt võeti E. Tähtjärvelt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks, milline karistus hakkas kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus
  58. 2 jaanuaril
  59. a. ja lisakaristus kaotas seega kehtivuse
  60. jaanuaril
  61. a. KrMS § 409 alusel on jõustunud kohtuotsust ja -määrust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil.
  62. Käesolevalt ei ole võimalik väita, et KarS §-st 55 tulenev regulatsioon kohaldub automaatselt, sest kohtuotsusega on lisakaristuse tähtaja algus selgelt määratletud – see hakkas kehtima alates kohtuotsuse jõustumisest. Olukorras, kus kohtuotsusega oleks üksnes paika pandud E. Tähtjärve lisakaristuse kestus – 3 aastat – täpsustamata selle algustähtaega, kuuluks tõepoolest automaatselt kohaldamisele KarS §-st 55 tulenev regulatsioon. Tegelikkuses tulnuks nii ka toimida, sest tõepoolest tuleb lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega arvata alates pärast põhikaristusena mõistetud vangistuse kandmist või vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Aga nagu öeldud, kohtulahendi täitmise käigus ei ole võimalik muuta kohtuotsusest tulenevaid õiguslikke järelmeid, s.o arvestada E. Tähtjärve lisakaristuse algustähtaega teistsuguselt, kui see on märgitud otsuse resolutsioonis.
  63. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-st 3, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  64. jaanuari
  65. a määruse ja rahuldab määruskaebuse. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Ingeri Tamm 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.