lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 29.juunil 2019.a. sõlmisid pooled sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxxxxx müügilepingu, kostja andis sõiduki hagejale üle ja hageja võttis auto vastu ning tasus selle eest kostjale 15 400 eurot.
lg 1 p 3, 4 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist; taganeda lepingust. Kuna hageja ei tugine hagi menetlemisel enam müügilepingust taganemisele, ei käsitle kohus sellega seotud asjaolusid.
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.
lg 2 p 1,2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Pooled vaidlevad selle üle, kas müüdud sõiduk vastas lepingutingimustele. Kuna müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta, siis pidi sõiduk
Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli kasutatud autoga. Riigikohus on 07.04.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-2310 (p 12) selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb kolleegiumi arvates arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (Riigikohtu
lg 2 järgi läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Moller Auto Viru OÜ tõendist nähtuvalt on 03.07.2019 teostatud sõidukile xx xxxxxxx registrinumbriga xxxxxxxx diagnostika ja tuvastatud õlileke turbo õlituskanalitest ja mootori vasakpoolse ülemise ketikaane vahelt. Eksperdi (asjatundja) hilisemast arvamusest nähtub, et mootori tihendpindade vahelt välja valguv õli oli ladestunud 5
lg 2 p 2, kuna müüja oli teadlik asja kasutamise eesmärgist, mis pealegi ei erinenud asja tavakasutusest. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud auto ostmisel ei saa eeldada küll samasugust kvaliteeti nagu uue auto puhul, kuid sõiduki mootori õlitussüsteem peaks üldjuhul olema töökorras. Puuduste tõttu sõiduki mootori õlitussüsteemis tuleb lugeda sõiduk lepingutingimustele mittevastavaks
lg 2 p 2 tähenduses.
lg 1 ja 3 kohaselt on müüja vastutuse eelduseks ostja poolt müüjale puudusest teatamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puuduse avastas või avastama pidi. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja juba viis päeva pärast müügilepingu sõlmimist, asjatundjalt arvamuse saanud, pöördunud kostja poole puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et hageja on kostjat puudustest teavitanud mõistliku tähtaja jooksul.
lg 1 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust või ostja võimalust saada lepingutingimustele asi oluliste ebamugavusteta mujalt.
lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium ei ole oma 30.märtsi 2010.a. lahendis nr 3-2-1-11-10 nõustunud alama astme kohtute seisukohaga, et müügilepingu olulise rikkumisega on tegemist ainult siis, kui ostja nõuab enne asja parandamist ja leiab, et
Kui ta seda mõistliku aja jooksul ei tee, on ta
Täpsemalt on müüja vastutuse aluseid selgitanud Riigikohus oma lahendi nr 3-2-1-100-15 ps 20, mille kohaselt
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige üldised eeldused (Riigikohtu
Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (
lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (
lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (
lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (
lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (
lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (
lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (
Kohus nõustub hagejaga, et müüja vastutusest vabanemise alused käesoleval juhul tõendamist leidnud ei ole. Kuigi kostja on väitnud, et õlileke võis tekkida mootori proovisõidul liigse kiirendamise tõttu tihendi purunemisel vm kostja tegevuse tagajärjel, on need väited paljasõnalised ja tõendamata. Kostja pöördus koheselt pärast õlilekke avastamist hageja esindaja poole. Kohus selgitab täiendavalt, et müüjal ei ole küll kohustust kontrollida, kas ja millised puudused müügiesemel on, kui aga puudused ilmnevad, siis tuleb müüjal arvestada sellega, et eelkõige vastutab puuduste eest
lg 1 järgi tema, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või müüja ei ole sõnaselgelt avalikustanud, et tal puudub informatsioon asja seisundi kohta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4617, p 28). Riigikohus on oma 25.oktoobri 2004.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04 leidnud, et
ega ka üldine võlaõigusseaduse lepingulise vastutuse süsteem ei näe vastutuse eeldusena ette kohustuse rikkuja teadmist oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest. Ka pooltevahelises müügilepingus ei olnud fikseeritud vastavaid piiranguid. Seega ei oma käesoleval juhul tähendust ka asjaolu, et hageja on sõiduki kohapeal üle vaadanud, proovisõitu teinud ja/või et kostja ise ei teadnud hagiavalduses toodud puuduste kohta. Asjaolu, et puudused ilmnesid juba auto esimestel kasutamistel, ei tekita kahtlust nende varjatud puuduste varasemas olemasolus. Asja menetluse käigus on kinnitust leidnud asjaolu, et sõiduki hinnaalandamine oli tingitud poolte poolt müügitehingu käigus leitud puudustest, milleks olid sõiduki kulunud piduriklotsid ja läbipõlenud esitulepirn.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
kohaselt võib ostja nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.
lg 1, 2, 3 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast
Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja 7
lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Hageja oli andnud kahju hüvitamiseks kostjale tähtaja 2.septembrini 2019.a.
lg 1,2 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav; eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt seda oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaksid, et kohustuse rikkumine tema poolt on vabandatav. 25.veebruari 2009.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08 asub Riigikohtu tsiviilkolleegium seisukohale, et tulenevalt
lg-st 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kolleegium osutab oma 26. septembril 2006.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06 tehtud otsuse p 11 väljendatud seisukohale, et
lg 4 mõtte kohaselt tuleb teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutada testi, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks. Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik kohtul tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Põhjuslik seos ei pea
tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas ka juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non). Hageja palub kahju hüvitamiseks kostjalt välja mõista 2120,83 eurot, mis koosneb Möller Auto Viru OÜ poolt koostatud sõiduki tehnilise seisukorra kontrollimise tõendi (42,41 eurot), turbo tihendite vahetuse (322,75 eurot) ja mootori ketikaante tihendamise (1755,67 eurot) pakkumiste maksumustest. Hageja on kohtule esitanud veel Servis House OÜ hinnapakkumise, mille kohaselt on turbo tihendite vahetuse hind 300 (koos käibemaksuga) ja mootori ketikaante tihendamise hind (koos käibemaksuga) 1725 eurot. Kostja on esitanud kohtule TK Motors OÜ, 360 Auto OÜ ja GoCar OÜ hinnapakkumised. TK Motors OÜ hinnapakkumisest ei nähtu, millise auto kohta pakkumine on esitatud, pakkumises on märgitud vaid käesolevas asjas olulisena vaid ketikoja otsakaane tihendamise hind 510 eurot. 360 Auto OÜ hinnapakkumisest nähtuvalt maksavad turbotihendid ja ketikaanetihendid koos vahetustega (koos käibemaksuga) 749,08 eurot. Go Car OÜ hinnapakkumisest nähtuvalt on xx xxxxxxx turbo tihendite vahetuse hind koos käibemaksuga 180 ja ketikaante tihendamise hind koos käibemaksuga 600 eurot. Kohus on pooltele korduvalt selgitanud TsMS § 230 lg 1, mille kohaselt peab hagimenetluses 8
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesolevas asjas esitatud tõendeid hinnates leiab kohus, et hageja poolt tasutud tasu kohtueelse auto seisukorra kindlakstegemise eest on hageja kahju, mille eest on kostja
Seega kuulub hüvitamisele ka Möller Auto Viru OÜ poolt koostatud sõiduki tehnilise seisukorra kontrollimise hind 42,41 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tekkinud kahju 1275,98+ 42,41= 1318, 39 eurot. Neil asjaoludel tuleb A. B. hagi E. I. vastu osaliselt rahuldada ning välja mõista E. I. A. B. kasuks kokku 1318,39 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi 62% ulatuses, loeb põhjendatuks A. B. menetluskuludest jätta 62 % Elar Ilma kanda ja E. I. menetluskuludest jätta 38 % A. B. kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.