← Eesti

4-20-4397/22

Obsah (10)§ 204§ 2§ 123§ 133§ 29§ 30§ 9§ 38§ 18§ 111

4-20-4397 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-20-4397 (650020000154) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekre

§ 204

lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 5.

§ 2; § 38 lg 1; § 111 p 8; Kr

MS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4; § 180 lg 1, 3 alusel Tanel Mandelkornilt välja mõista määratud kaitsjale Natalia Lausmaa kaebemenetluses makstud tasu 330 (kolmsada kolmkümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja 1 Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse „Tanel Mandelkorn, 4-20-4397, menetluskulud“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Tanel Mandelkornile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6. Asitõend: DVD-plaat Tallinna Vangla turvakaamerate videosalvestiste ja programmiga Milestone XProtect Smart Client 2019 jätta

§ 2; § 111 lg 1 p 7 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 06.01.

  1. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 05.02.
  2. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 06.02.
  3. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Tallinna Vangla teabe-ja uurimisosakonna spetsialist J. R.i 05.10.2020 otsusega nr 650020000154 karistati Tanel Mandelkorni KarS § 275 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot, selles, et menetlusalune isik 18.06.2020 kella 08:35 ja 09:48 paiku Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla RS-hoone teise üksuse jalutusboksidesse viivas galeriis, olles vahistatu Tallinna Vanglas, ütles jalutuskäigule minnes teda saatvale U. K.: „Vaata enda pornovuntse“. Vanglateenistuse ametniku korraldusele lõpetada ebaviisakused ja rääkida Teie vormis Tanel Mandelkorn ei allunud, vaid ütles seejärel valvur U. K.: „Su gei sõber tahtis, et sul sellised vuntsid oleks“. Jalutuskäigu lõppedes tagasi kambrisse minnes vaatas Tanel Mandelkorn teda saatva valvur U. K. poole ja ütles: „Tõ marikhon“. Tanel Mandelkorni poolt öeldu solvas valvur U. K.. Nimetatud käitumisega solvas menetlusalune isik ametikohustusi täitnud valvur U. K. ning pani toime KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o avaliku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse Mina Tanel Mandelkorn ei ole nõus väärteomenetluse otsusega, kus alusetult ja ebaõiglaselt mind süüdimõistetud ning määratud trahv. Mina soovin kohtus osa võtta ja oma õiguste eest seista, palun tagada minule see võimalus. Vangla ametnik U. K. väidab, et olen talle ebaviisakalt (hispaania keeles) öelnud kuid see pole tõsi! Antud ametnik on konkreetselt valetanud minu peale ja see pole õiglane. Mina ise hispaania keelt ei valda. Niinimetatud intsident toimus 18.06.2020.a Tallinna Vanglas (kus ma viibin alates 2015.a vahistatuna) jalutuse saatmise ajal ning sealt on näha (valvekaamerast), et minul ei ole mitte mingit agressiivset käitumist või ebaviisakat hoiakut valvuri suhtes. Seda saab ka tunnistaja tunnistada (S6-05 järgmisest kambrist olev isik T. R. xxxx) sest kui oleks midagi sellist toimunud siis oleks seda kuulda olnud. Antud tunnistaja soovin kohtus üle kuulata sest tema on näha video salvestisel, et oleks seda kuulnud kui oleks midagi olnud. Menetleja J. R.i kes seda menetles oli kohe minuga tutvudes agressiivselt hoiakul ning kindel, et mina olen valesti teinud. Ametnik väidab, et teda solvati hispaania keeles kuid tema ise seda ei valda siis jääb arusaamatuks kuidas ja kust ta tuvastas mingeid hispaania keelsed sõnu??? 2 Ma palun kohtuliku menetlust ja soovin selles osaleda. Soovin selle otsuse tühistamist nr
  4. Kuna minul puudub juriidiline haridus siis soovin riigipoolset kaitseabi ja palun määrata mulle kaitsja, võimaluse korral advokaat Natalia Lausmaa, kuna olen temaga eelnevalt koostööd teinud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et antud ametnikuga mingit diskussiooni tol hetkel ebaviisakalt ei olnud, võis öelda, et liigu kiiremini trepist alla. Trepist üles-alla liikumine on vaevaline, kuna mõlemad põlved on opereeritud ja nüüd vaja jälle opereerida ühte põlve, seetõttu xxxxiga käibki. Selle kohta on meditsiinilised paberid kõik olemas ja on arstitõend. Ametnik väidab, et see oli hispaania keeles, kuid hispaania keelt ta ei valda, valdab eesti, inglise ja mingil määral ka vene keelt. Ametnikuga on olnud diskussioon seoses ametniku hügieeniga, seda on olnud nii Magasini tänaval kui ka uues vanglas. Magasini tänaval kirjutasid nii teised vangid kui ka tema kaebusi 10 või
  5. Siis viis sama üksuse juht vestluse läbi ja mingi aeg see muutus. Ametnik teeb hommikul kambris ülevaatuse, siis ei ole võimalik seda tuba tuulutada, see ebameeldiv lõhn ja hais, mis ametnikul küljes on, see on väga karm ja sellest on räägitud nii ametniku kui ka üksuse juhiga kui ametnik kuulda ei võtnud. Tänu sellele, et kirjutas neid kaebusi, peab ametnik vimma ja teeb tema elu võimalikult keeruliseks. Kui on näiteks jalutuskäik, on olemas suur boks, siis paneb ametnik teda alati väiksesse, mis siis, et on võimalik suurde boksi minna kus saab trenni teha ja liigutada ennast. Kui see läheb numbrite järgi, et peaks minema suurde boksi, siis ametnik paneb meelega alati väikesesse. Ütles, et selle eest, et ei oska käituda. Üksuse juht rääkis siin, et vanas Tallinna Vanglas oli ventilatsiooniga probleeme, siis ta enda vastused nendele ventilatsiooni probleemidele on natukene nagu naljakad. Suvel rääkisid, et ei ole õhku, siis öeldi, et ventilatsioon toimib ideaalselt, et ei ole mingit probleemi, ei ole mõtet neid toiduluuke lahti teha sest ventilatsioon toimib. Mitte ühelgi teisel vangivalvuril ei ole seda probleemi hügieeniga. Seda on tema enda töökaaslased ka rääkinud. Seda on rääkinud nii T. R., kes oli kontaktisikuks tollel hetkel, on talle märkuse teinud sellepärast, et ta on ise samaoodi tundnud. See oleks nagu lisakaristus, see on lihtsalt väljakannatamatu. Tallinna Vanglas on läinud paremaks sellepärast, et teised vangid on ka kirjutanud tema kohta, et on hügieeniprobleem, siin uues vanglas on natukene asi paremaks läinud. Mis puudutab seda, et ta ei oska käituda, see on ehtne ametniku välja mõeldud asi. Ainuke inimene, kes seal sinises majas on top nr 1, kes neid nö raporteid ja distsiplinaarkaristusi inimestele kirjutab, on see ametnik. Iga päev on vangidel probleem temaga, iga päev tekitab ärevust inimestega, iga kambriga on kuulda, kus on probleeme, kus karjutakse, kui on selle ametniku vahetus. Teiste ametnikega ei ole nii. Selline tunne nagu ta oleks vihane oma töö peale või ta mõtleb, et peaks neid karistama ise, nad juba on karistusasutuses, ei pea veel lisa karistama. U. K.ga oli sõnavahetus üles ja alla tulemisel, ametnik ütles, et kiiremini tule üles ja mine kiiremini alla, see oli sõnavahetus. Sellepärast, et teised vangid tulid alt. Kuulis, et inimesed tulevad, sest iga kord on kuulda, kui keegi tuleb. Kui sooviks nende teiste kaasvangidega rääkida, siis räägiks nendega kambris, nad on kõrval kambris, saavad palju paremini rääkida niimoodi ja neil ei ole vaja trepi peal rääkida omavahel. Lindilt nähtud piirde juures seistes U. K. ütles, et läheks kiiremini alla. Ütlesin, et ei saa kiiremini käia, teab ise põlvede probleemist, U. K. ütleb: liigutab-liigutab, seal videos on näha. Ka nii nagu ta väitis oma vuntsidest, tal ei olnud mingeid vuntse ees, see, mis tal kogu aeg on ees, ühe-kahe-kolme päevane habe, see on tal kogu aeg. Probleem tablettide jagamisega on selline, et seal kambris, kus istus, kõrval on kohe metallist trepp, U. K. võtab selle ravimikarbi ja paneb sinna trepi peale, kus inimesed jalgadega käivad. Karp on tavalise selline plastmassist karp, aga asi on selles, et võtab selle, annab sealt neid rohtusid, võtab sealt selle ühe lahtri välja ja paneb oma käega karbi kinni ja paneb käe sinna teiste tablettide peale, et teised tabletid välja ei kukuks ja siis kallutab need tabletid käe peale. Ta puutub otseselt kokku selle musta karbiga ja siis ta paneb oma käe sinna nende tablettide ava peale, et teised tabletid välja ei kukuks, kukuksid vaid need tabletid, mis talle on ette nähtud tänaseks päevaks. Tal on kindad käes aga ta võtab selle karbi sealt trepi pealt maast üles. Enam ta nii ei tee tänu sellele, et on 4-5 korda kirjutanud tema kohta seda. Tänu sellele üksuse juht organiseeris sinna sellise 3 nagu poekorvi, et ei paneks kinnipeetavate tablette vastu maad. Viimase 6 aasta jooksul, mis on siin vanglas olnud, on mingi kõhuhaigus, on saanud mustusest, sellest ebahügieenilisest toidust. Kellelgi võib olla peale U. K. kunagi on juhtunud veel mingi ettekanne, täpselt ei oska öelda, 6 aastat vanglas selles situatsioonis üksikus vangistuses olla eeluuritavana, see paneb põntsu kõigile, nii psüühikale, nii kõigele asjadele ja kui sa oled üksi kambris ka, enamus aega on üksi kambris olnud, 23 tundi kinni olemist ja tund aega jalutuskäik. See ei tekita ametnike suhtes pahameelt, see võib psüühikale panna põntsu. Trepist üles tulles vaatas lihtsalt alla, kuulis, et keegi käib seal all. Kedagi ei näinud, aga kuulis, seda on kuulda. Midagi sinna suunda ei öelnud. Sellised vuntsid on U. K.l kogu aeg ees, see pole vunts, tal see ühe-kahepäevane habe, tal pole kunagi vuntse ees olnud. Hispaanias käinud ei ole. Vanglas on sisekorraeeskiri, uues vanglas sellega tutvunud ei ole, vanas vanglas on tutvunud. On ka kodukord, selle uue vangla omaga ei ole tutvunud, vana omaga on tutvunud. Uuega pole veel tutvunud, kuna see antakse neile, kes vist nõuavad seda või küsivad või siis tulevad uued istujad, aga teda toodi sealt Tallinna Vanglast otse üle ja siis kui see üle toomine oli, see oli 2018 a, siis oli seal selline bardak, neil oli keeruline neid paberimajandusi tuua kuna kõik oli pilla-palla seal, tänase päevani nad ei ole seda süsteemi korralikult käima saanud. Võib lisada niipalju, et sellist diskussiooni on pidanud erinevate ametnikega, kes on täiesti nõustunud. On pidanud vestlust sotsiaaltöötajaga, kes on ise konkreetselt tunnistaja ja näinud antud olukorda, kuidas ametnik konkreetselt ründab teda ja see, kuidas nüüd julges kohtusse tulla ja oma suu avada. See on ametnikule ajanud veel harja punaseks ja ta on nii püha viha täis. Sellepärast, et lihtsalt enam ei jõua, läheb nende distsiplinaarmenetluse asjadega kokkuleppe peale, kuna ametnikud ütlevad, et teeme sulle noomituse, saame aru, et siin on mõlemapoolne probleem. See on kogu sellest jamast, mis on Tallinna Vanglast pihta hakanud. Lihtsalt lõpuks sai piir täis, kaua võib, üks inimene konkreetselt kogu aeg mõtleb mingeid luulusid välja. On vanglas esimest korda, võib olla ei tea, kas see käibki nii aga see ei ole normaalne. Tunnistaja U. K. selgitas, et teab kaebuse esitajat seoses tööga, kaebuse esitaja on Tanel Mandelkorn. Kinnipeetav Mandelkorn alavääristab järjepidevalt vangla teenistust ehk tema töötajaid, on korduvalt esitanud solvavaid väljendeid: „pede“, „vunts“, „sa haised“, vastu tulles sülitab mitte küll pihta, kõrvale, venekeelsed slängisõnad nagu „loh“ on ka tavaliselt, kui tuleb aga seda ta ütleb vaikselt aga loomulikult see häirib järelevalve teostust. Konkreetselt viimane kord, millest see tuli, ütles kinnipeetav Mandelkorn mitu korda „tõ marikhon“. Algselt sellest aru ei saanud, aga kui ta juba oli 6-7 korda seda öelnud, siis, et ennast harida, läks internetti ja vaatas, mis see tähendab ja kui ta järgmine kord jälle ütles seda sama sõna, siis andis teada, et see solvab teda. Samuti solvab teda kui kinnipeetav arvustab välimust, kui ta ütleb, et vangla teenistuja haiseb, kõike seda on mitmeid kordi talle ka öelnud, et ta selle lõpetaks, seda Mandelkorn ei tee, ta jätkab seda. Kui kambrist on prügi välja tõstmine, palutakse tõsta see ukse kõrvale, siis Mandelkorn viskab selle lihtsalt koridori välja, korra viskas talle isegi vastu jalgu. Tema jaoks on kinnipeetava Mandelkorni selline käitumine taunitav ja see on läinud üle igasuguste piiride. Selline käitumine on tema jaoks solvav. Samuti ta ütleb, on hõiganud „suka“, „marikhon“, vaadates hispaania keelest „pede“, ei saa sellega nõustuda, pole kunagi olnud mingisuguseid homoseksuaalseid suhteid, rääkimata halvustavalt homoseksuaalide kohta öelda. Kogu see kogum on viinud välja selleni, et T. Mandelkorni käitumine on solvav. Konkreetne sündmus leidis aset teel jalutusboksi, kinnipeetav tahtis jääda jutustama teiste kinnipeetavatega, kes tulid tema järel, mille peale tema kui vangla teenistuja on kohustatud reageerima ja ütlema, et ta liiguks kiiremini edasi oma kambrisse ja jalutusboksi ja siis selle peale Mandelkorn alustaski ebaviisakustega järjekordselt, „kas su geisõpradele meeldivad need vuntsid“ jne. Kuupäev ja kellaaeg ei ole meeles, saab seda järgi vaadata ärasaadetud ettekandest, sel kuupäeval pani kirja täpse kellaaja ja samal päeval tegi ettekande, kirjutas märkmesõnad enda jaoks ka üles, et ei eksiks sõnakasutusega. Ettekandes kajastatud kuupäev ja kellaaeg on õiged. Jalutusboksid asuvad Tallinna Vanglas katusel ehk see on viies korrus, kinnipeetavad tulevad treppidest üles, antud juhul Mandelkorn esimeselt korruselt viiendale. 4 Kui nad on treppidest üles tulnud, siis kui visuaalselt näeb neid, siis võtab nad vastu ja juhatab neile määratud jalutusboksi. Oli juba jalutusbokside juures, trepikojas, et näha, kes tuleb ja võtta ta vastu, et ei toimuks mingisugust rikkumist. Mandelkorn tuleb üksi jalutama, sest ta on üksinda kambris. Silmside tekkis kui Mandelkorn oli neljandal korrusel ja kokku said viiendal korrusel jalutusbokside eelses ruumis. Ei rääkinud omavahel midagi, andis korralduse tulla kiiremini edasi kuna ta jäi hõikama seal altpoolt järgmiste kinnipeetavatega, järgmise kambri kinnipeetavatega. Ütles tulge edasi. Mandelkorn irvitas, astus paar sammu ja andis kommentaari tema vuntside kohta, „kas kasvatab neid, kas need vuntsid meeldivad tema geisõpradele“. Ei reageerinud sellele kuidagi, sest kinnipeetavad tulid juba korrusele, samale korrusele, jalutuskorrusele, eesmärk oli paigutada ta jalutusboksi eest ära, saatis ta jalutusboksi. Edasi Mandelkorn ütles järjekordselt selle, mille nüüd hiljem teada sai või vaatas järgi: „marikhon“, „tõ marikhon“, kuna ta on seda eelnevalt ka öelnud, oli korduvalt öelnud, mitte 1-2 korda, võib olla 5-6 korda, siis eelnevalt oli seda Google transleiteris ka näinud ja vaadanud, pannud sisse sellepärast, et loomulikult tekib huvi, kui ühte lauset öeldakse korduvalt ja korduvalt. Ütles siis, kui jalutusboksi läks. Ütles talle, et väljend solvab teda ja küsis, kas ta soovib seletuskirja selle peale, miks ta niimoodi räägib. Selle peale mingisugust vastust ei tulnud, sest sulges jalutusboksi ukse ja võttis järgmised kinnipeetavad juba vastu kuna nad olid juba üleval. Oma käitumist Mandelkorn ei põhjendanud. Sel päeval olid paarinädalased vuntsid. Tavaliselt ei ole vuntse, aga paar korda elus on kasvatanud nagu vahelduse mõttes vuntsid ette. Kas Tanel Mandelkorn on teda varem vuntsidega näinud, ei oska seda öelda, võimalik, varem kommenteerinud ei ole. Need sõnad tekitavad ebameeldivustunde ja nagu vastiku tunde, nagu soovi mitte tegeleda temaga, aga loomulikult see on tema töö ja peab temaga tegelema ikka ja jälle edasi, sõltumata sellest, mis tehakse või mis öeldakse. Ei saa lasta ennast nagu mõjutada sellest, et jätab midagi tegemata või teeb midagi rohkem. Peab täpselt samamoodi edasi käituma ja olema, küll aga see tekitab ebamugavustunde ja vastiku tunde, see paneb mõtlema nende sõnade peale ja häirib tööd. Peale seda sündmust kasvatas vuntse veel võib-olla nädal. Oligi eesmärgiks mingiks ajaks kasvatada nagu välimuse muutmiseks vuntsid, see tegelikult ei olnud seotud Mandelkorniga, see oli mõeldud väikeseks muutuseks. Töötab valvurina Tallinna Vanglas ja tööülesanded on läbiotsimine, kinnipeetava saatmine, toidu jagamine. See hetk oli tööülesandeks saatmine jalutusboksidesse, see tööülesanne tuleb ametikohustusest. Võttis Tanel Mandelkorni jalutamast tagasi, Mandelkorn jätkas oma „marikhon“ ütlemisega, ütles tema arust veel korra seda. Ei ole seal midagi käituda, peab võtma kõik jalutused tagasi, ehk peab võtma järgmised kinnipeetavad ja saatis Mandelkorni alla ja pidas pikema vahe järgmiste kinnipeetavatega, ehk siis järgmisi kohe talle järgi ei lasknud, et mitte anda võimalust omavaheliseks täiendavaks suhtlemiseks, kuigi suhtlus on jalutusbokside peal nagunii. Ei tea, milleks seda on vahepeal üldse vaja. Sel ajal kinnipeetavad olid boksides, kui nad kuulataksid, siis nad võisid seda kuulata, küll aga ei olnud seal teist valvurit. Valvureid ei olnud teisi ja ei ole kindel, kas kuulas keegi või mitte, oma häält vaikseks ei teinud, Mandelkorn ei sosistanud, samas ta ei karjunud ka, ta ei rääkinud kõrgendatud hääletooniga, ta rääkis normaalse hääletooniga. Sõna „marikhon“ on öeldud korduvalt, jalutusbokside juures, kus on või siis kui otsis läbi. Viimasel ajal ei ole seda õnneks öelnud, aga enne seda pea iga kord nende kohtumisel tervitati selliselt naeratuse ja ütlusega, eelnevalt 6, 7, 8 korda. Tõlkis selle sõna ära eelneval päeval ja siis kui tegi selle ettekande, siis vaatas selle korra üle veel täiendavalt. Selle juhtumi päevaks oli selle juba ära tõlkinud. Mandelkorn on õnneks või kahjuks viibinud vanglas päris pikka aega, mingi 6 aastat, algselt oli läbisaamine rahuldav aga Mandelkornile meeldib, kui talle tehakse väikseid erisusi ja lubatakse rohkem, aga seda teenistujana ei saa lubada. Võtab absoluutselt iga kinnipeetavat ühte moodi ja see Mandelkornile ei meeldi ja siis tasapisi see on läinud vahelduva eduga kehvemaks, on olnud ka paremaid päevi, aga Mandelkornil on paraku nii, et tal on vaja kedagi, kelle kraes olla. Kuna ta on ka naisterahvaste peale väga inetult vahepeal öelnud, siis parem on, kui see on tema, kui et ta läheb kellegi kirjajagaja, telefonisti kallale. Järgib ikka neid reegleid, mis on seaduses ette nähtud, otsib samamoodi läbi, saadab samamoodi, nõuab samasuguseid asju kõigilt igast kambrist. 4ndal oli viimane intsident, Mandelkorn ütles, et „sa haised“, see on ka 5 hästi ebameeldiv ja väga kurb ja kole on kuulata seda, kui sulle seda öeldakse, sest sa järgid hügieeni ja sa pead, eriti praegu koroona ajal eriliselt rõhku panema hügieenile, korduvalt hõikab seda, et „sa haised“. Käib regulaarselt pesemas ja see ei saa olla tõene, mitte kuskilt mujalt seda tulnud ei ole. Kui seda Mandelkornile ütleb, et see ei ole tema kompetents ja asi seda valvurile öelda, et palun lõpetage, siis ta põhimõtteliselt konkreetsel juhtumil sai jõudu juurde ja kui jälle oli jalutusbokside juurde minek, näeb, et teised tulevad, siis ta hõikab nüüd juba mitte hariliku häälega vaid hõikab kõvema häälega, et „sa haised“ ja üritab valvuri enesekindlust niimoodi allapoole tõmmata. Nendevaheline suhe sellest ei olene, aga see üritab valvuri mainet tõmmata alla teiste kinnipeetavate ees, aga vanglas on nii, et peab mingisugust autoriteeti omama ehk siis eesmärk nagu on aru saanud, on maine lõhkumine ja pidev mingisuguste uute asjade leidmine ja halvustamine. Ei ole Mandelkorni muid hispaaniakeelseid sõnu rääkimas kuulnud ja ega seda nii ei tea ka sellepärast, et ise hispaania keelt ei räägi ja kui temaga ei räägita hispaania keelt, siis nagu ei tea, on ainult vaadanud seda ühte väljendit, mida talle on öeldud, pakub kindlasti üle 10 korra. Google andis selle, et „pede“ ja „värdjas“, taoline, see on hispaania slängis. Ei uurinud eestihispaania sõnastikku, seda andis Google. Töötab valvurina, see on sinine üksus ehk teise üksuse valvur, seal on nad kõikidel korrustel, esimesest kuni neljanda korruseni, S1 kuni S6 kõikides osakondades. Ei ole iga päev üks ülesanne, on vaheldumisi, on poes kaasas, üks kord teevad saatmisi, üks kord käivad kaasas meedikuga ja annavad ravimeid. Jalutusboksi laskmisel tavaliselt alumise korruse valvur vaatab kui need vangid tulevad trepikotta ja trepist üles neid esimesest viiendani ei saadeta, üks võtab üleval vastu ja teine valvur alt saadab esimeselt korruselt. Esimeselt korruselt üles näha ei ole, sellepärast ootavadki kui kinnipeetav on kolme ja poole korruse peal, siis ta on näha, siis ütleb, et kinnipeetav on kohal. Trepist tullakse üles kambri haaval, kambrid on ühe- ja kahekohalised, antud juhul Mandelkorn on üksinda kambris. Need inimesed, kes on kahekesi kambris, need võivad kahekesi tulla. Vanglas on selline reegel, et kinnipeetavaid omavahel võimalusel kokku ei lasta niisama, välja arvatud avatud sektsioon, kus kõik käivad läbisegi ja koridoris nad võivad suhelda, samamoodi avatud sektsioonis ei tohi nad tulla võõrasse kambrisse. On mitu korda öelnud Mandelkornile, et ta lõpetaks. Seal on erinevaid asju, siis kui see juhtum oli või eelmine juhtum, kui näeb, et asi on tema poole suunatud, siis alguses üritab ikkagi sõnadega aru saada, kui inimene lõpetab või räägib, et asi solvab teda ja ta sellest aru saab, siis on jätnud selle niimoodi. Eesmärk on, et inimene saaks aru sellest, kui ta teist inimest solvab ja kui teine inimene ütleb seda, antud juhul ütleb seda ka välja, aga kui tema väljaütlemiste peale spetsiaalselt seda korrutatakse ja korrutatakse. Ei higista liigselt, täiesti keskmine, on nooruses väga palju pallimänge mänginud, higistab isegi keskmisest vähem võib olla, ei ole põhjust öelda, et haiseb. Leiab küll, et ei ole teistele ebameeldivat lõhna ja antud juhtum veel lisaks, et kui ta ütleb väljas ja neil on 2 meetrit vahet ja neil on maskid ees ja ta läheks ka siis ütlema, see on see suht võimatu asi. Ei usu sellepärast, et see on pigem maine alla viimine ja karjumine teistele kinnipeetavatele, see on nagu kõva häälega, et teised ka seda kindlasti kuuleksid. Kordki ei ole Mandelkorn tulnud niimoodi, et ta tuleks seda talle rääkima, et vabanda, et on mure, et kas te saaksite aga see haisemise asi vanglas tegelikult on niivõrd tavaline, kui muud midagi ei leita, siis öeldakse, et „sa haised“ ja siis minnakse selle subjektiivsuse peale, et tema tundis. Siis ongi nii, et peavad ütlema, et lõpetage see ära, et see solvab ja kui ei lõpetata, siis teebki ettekande ja loomulikult see solvab, kuna kannab hügieeni eest hoolt. Teab, et on ka teistele valvuritele öelnud aga ei ole ühtegi kirjalikku tõendit selle kohta. Teise üksuse juht on R. K.. R. K.iga on olnud juttu ühest Mandelkorni kaebusest, see on ravimite kohta, et pani ravimikarbi käest ära käsipuu alla, sinna kus keegi ei liigu ja see on teooria järgi väga puhas koht, aga üksuse juht ütles, et peaks käima ikkagi korviga, kui inimest häirib, et eesmärk ei ole inimest kiusata ega midagi teha, et siis kasutaks korvi ja viimased kuud ongi käinud ainult korviga ja sellest oli juttu. Hügieenist ei ole juttu olnud mitte kordagi. Kui omavaheline jutt oli sel korral, siis trepist üles tulevad teised kinnipeetavad pakub, et võisid olla kolmandal, kolm ja pool korrust tulnud üles, kolmanda ja neljanda korruse vahepeal. Nad võisid näha teda, seal on trepp, seal otsevaadet ei saa olla, sest trepp jääb ju ette, nad teavad, et valvur on seal ees üldiselt. Aga seda ei saa jällegi väita täpselt, kinnipeetavad on väga nutikad ja targad. 6 Siis kui nägi Mandelkorni, oli Mandelkorn kolmandal ja poole korrusel, siis ütles, et on vastu võetud ehk siis kinnipeetav on nägemisulatuses. Mandelkorn tuli hästi aeglaselt üles ja siis jõudsid kinnipeetavad, kes kiiresti tulid järgi, jõudsid Mandelkornile suhteliselt järele ehk siis kui Mandelkorn oli jalutusbokside juures, siis teised kinnipeetavad olid juba viiendal korrusel. Siis kui Mandelkorn oli neljandal korrusel veel, siis on viiendale veel tulla, siis nad olid teise ja kolmanda korruse vahel. Lihtsalt see liikumine oli Mandelkornil märgatavalt aeglasem kui alt tulijatel, kes tulid kiire sammuga üles. On tähele pannud, et Mandelkornil on xxxx. Teised kinnipeetavad ei olnud kõrval, nad olid viiendal korrusel küll, aga nad olid selles viimases ruumis ehk esikus ja Mandelkorn oli jalutusbokside juures, nad võisid seda kuulda aga kui räägitakse õues, kus veel teised kinnipeetavad räägivad, siis nad ei pruukinud seda kuulda, aga samas nad võisid seda kuulda. Kuna Mandelkorn rääkis normaalsel häälel, ei oska öelda, kas seda kuuldi või mitte. Kui keegi kuulatas, siis ta võis seda kuulda küll, aga nad ei pruukinud seda kuulda, kui nad tegelesid oma asjadega või rääkisid omavahel. Xxxxi loomulikult on tähele pannud, aga on ka tähele pannud, et Mandelkorn jookseb ja vahest läheb väga-väga kiiresti trepist üles ja ei ole näinud, et Mandelkorn lonkaks, oma vanuse kohta on ta füüsiliselt väga heas vormis. Teab paljusid sportlasi, kes kannavad ka xxxxe ja suudavad tipptasemel veel sporti teha ja nad on niivõrd palju teistest tavainimestest üle. See kiirus, et jalgadega jõudu ei oleks, see on vähe usutav sest, et Mandelkorn teeb kükke ja trenni, seda on näha ka kaameratest. See on tubli, et teeb trenni, see on ainult positiivne, küll ei tähenda seda, et xxxx takistaks Mandelkornil ülikiiresti liikuda, võib olla ta natukene pärsib aga Mandelkorn on kindlasti paremas vormis kui keskmine samavanune tavakodanik. Seda ei ole olnud, et pidevalt öeldaks hügieeni kohta, seda on olnud 4 aastat tagasi või oli 5 aastat tagasi tsoonis ja muul ajal kinnipeetavad seda öelnud ei ole. Loomulikult kui korra üks ütleb või siis karjub, siis mingil määral on nagu võistkonna sport, et oma tiimikaaslast silmsilma juures toetada, aga valvurile teised seda ütlema ei tule ja ei räägi, vähemalt talle ei ole seda teised teada andnud niimoodi nagu Mandelkorn, kellele on ka öelnud, et see solvab ja Mandelkorn ju kuulis, et ta kuulis ja samas ütles, et see ei ole Mandelkorni asi arvustada ja selle peale kutsuks oma kambri juurde, kui oleks tõsine mure olnud, aga Mandelkorn hakkas hõikama seda kõva häälega, mis tähendas seda, et selle ainus eesmärk oli teavitada sellest teisi kinnipeetavaid, mitte teda isegi. See oli 4-ndal, aga Mandelkorn küsis, see oli selle peale ja ta hakkas hügieenist rääkima, see oli vastus hügieeni kohta. Põrandale ei ole medikamente pannud, trepi peal see on käsipuu all, kuhu keegi ei astu ega sinna ei saa, üles poole kus on väga puhtalt. Kui Mandelkorn väidab, et on valesti põrandale pannud, siis 0 korda, aga sinna käsipuu alla, sinna on varasemalt pannud, siis viimase kahe kuu jooksul 0 korda. Omavahel võib sama kamber koridoris rääkida, aga üldjuhul on koridoris mitte takistada liiklust ehk siis läheks jalutuskäik kiiremini, mitte anda esemeid edasi, see on küll kokkusaamine, et kokku ei tohi lasta aga üldiselt, kui laseks kõigil niimoodi jutustada, siis see läheks laadaks kätte ära ja läheks kisamiseks ära. Alati mainivad seda või ütlevad, et palun tulge kiiremini ja selle pealt ei teinud ka mingisugust ettekannet, kui on üks sõna räägitud, aga kui tullakse aeglaselt ja siis hõigatakse alumise kambri ja siis peavad ütlema, et tulge edasi ja ärge hõikuge, sest omavaheline suhtlus on ikkagi eeluuritavatel piiratud, kuigi teavad isegi, et seal üleval jalutusboksides, see on põhiline info vahetuskoht. Ei tea, miks seda koridoris veel vaja näidata on, see on näitame, et saame või võime, pärast ollakse ju kõrvuti kambris. Tanel Mandelkorn on veel eeluuritav, ta ei ole veel süüdi mõistetud. Teab, et on tehtud juba kaks kohtuotsust, et ta on Riigikohtusse läinud, vist, ei ole sellest nii teadlik, et neile selle kohta mingisuguseid teateid ei tule, kes on kus kohtuastmes, aga lihtsalt see suusõnaliselt levib, ise ei ole uurinud Mandelkorni kohta. Eeluuritav käib selle kohta, kes ei ole süüdi mõistetud, süüdimõistev kohtuotsus ei ole jõustunud. Tunnistaja T. R. selgitas, et Tanel Mandelkorn istus Tallinna Vanglas kõrval kambris, oli ka juunis Tallinna Vanglas käesoleval aastal. Teab Tallinna Vangla valvurit U. K., oli valvur seal kus karistust kandis. Tallinna Vanglas käiakse jalutamas jalutusboksides, mis on katusel. Tema kamber oli vist kolmandal korrusel. Jalutusboksi läksid trepist, trepist läksid üles ise. Sel ajal üks valvur on all, teine on üleval jalutusboksi ukse juures. Mingit episoodi juunis jalutusbokside 7 juures, kus osalised olid Mandelkorn ja K., ette ei tule. Ikka on trepist üles minnes kuulda kui keegi 5-l korrusel räägib. Ei oska öelda, kas turvavideo järgi tuvastati kas ta oli seal või mitte. Julgeolekuametnikule ütles, et ei tea, et midagi oleks olnud. Kui seal oleks midagi olnud, siis oleks seda kindlasti kuulnud ja näinud. Ametnik U. K.ga on kokku puutunud, on olnud probleeme hügieeniga. On kuulnud, et temaga on olnud probleeme, temal isiklikult ei ole olnud. Suht hästi on allapoole kuulda kui jalutama lähed ja inimesed üleval omavahel räägivad. Tunnistaja R. K. selgitas, et talle on Tanel Mandelkorn tuttav, ta on Tallinna Vangla kinnipeetav, kes asub vahi all teises üksuses. Tunneb U. K., kes on Tallinna Vangla teise üksuse valvur, sama üksuse valvur, kus on Tanel Mandelkorn vahi all. Tanel Mandelkorn on esitanud märgukirja U. K. kohta. Nende sisu on selline, et vahistatu annab omapoolse hinnangu, mis ametnik on valesti teinud konkreetsetes situatsioonides. Kõike peast ei mäleta, sellest aastast meenub üks ravimite jagamise tähelepanek vahistatu poolt. Juhtis tähelepanu ebahügieenilisele jagamise viisile, pärast seda sai üle räägitud kõikidele ametnikele, mitte ainult U. K.le. Hetkel tundub küll, et oli muutus ravimite jagamise korras, konkreetselt väljatoodu kohta ei tea, et oleks esitatud, kogu ametnike tegevust ei tea 24/
  6. Tanel Mandelkorn on märgukirju kirjutanud erinevate ametnike kohta, see ei ole ainult ühe ametniku kohta. Peast ei tea, kas on ametlikult U. K. hügieeni kohta märgukiri esitatud, suuliselt on selle kohta arusaamu väljendanud. Ei ole U. K.ga sel teemal olnud põhjust vestelda, on olnud temaga väikeses ruumis, ei leia, et sellised vigasid nagu on välja toonud. Vanas vanglas oli ventilatsioon kehvem, tunnistab, et endalgi oli tööpäeva lõpuks särk täitsa märg, aga eelnevates vestlustes on Tanel Mandelkorn seda välja toonud küll, seda ei salga, aga viimase ajal uues vanglas on paranenud, ei tea sarnaseid probleeme. On erinevaid vastuseid koostanud, erinevate ametnike erinevate situatsioonide kohta. Ametnikuna on U. K. kohusetundlik, täidab oma ametijuhendit, mille üks osa on fikseerida erinevad kinnipeetavate rikkumised, lisaks ka erinevad informatiivsed ettekanded vangistusseaduses tulenevate kohustuse täitmine, staaži on ametnikul 9 aastat. U. K. fikseerib rikkumised siis, kui rikkumised toimuvad, neid on olnud see aasta üpriski märkimisväärselt, on osa ametnikke, kes on temast rohkem fikseerinud, osa vähem, tubli üle keskmise. Kinnipeetavatele kindlasti ei ole see meelt mööda. Ei ole psühholoog aga tundub küll, et nendesse ametnikesse, kes fikseerivad rohkem ettekandeid, tekitab see trotsi, et see üks põhjuseid võib olla. Ei tahtnud seda öelda, et U. K. teeb teistest valvuritest rohkem ettekandeid, ütles, et ta on tublisti üle keskmise, on temast rohkem ettekandeid, kui rikkumist ei ole, seda ei saa kunstlikult üles viia fikseerimise arvu. Seda küll ei ütelnud, et see oleks positiivne näitaja kui teeb palju ettekandeid vangide kohta, ütles, et ettekanne tuleb fikseerida kui on alust fikseerida. Et U. K. oleks teinud ettekandeid alusetult, see sõna alusetult on häiriv, eksitav, osa ettekandeid ongi olukorra või hinnangu andmine näiteks kambri tehnilise seisukorra kohta, hinnangu annab, kas alusetu või mitte, annab tema kontaktisik distsiplinaarmenetluse läbi viimiseks. Vastavalt viimasel ajal töökorralduslikult saadetakse valvurite koostatud ettekanded e-kirja teel, tutvub kõikidega, mis on koostatud teises üksuses, paberkandjal ei tule tema käest läbi. Sellist tähelepanekut ei ole, et U. K. koostaks Tanel Mandelkorni kohta rohkem ettekandeid kui teiste kohta. Mäletab sellest aastast paari märgukirja, täpset arvu kindlasti ei oska öelda, kui ütleb kümmekond, siis see võib olla ei ole liialdus. Peab silmas konkreetse vahistatu Tanel Mandelkorni esitatud märgukirju erinevate ametnike, erinevate situatsioonide kohta. Oli suuline vestlus U. K. osas ajal, mil Tallinna Vangla asus Magasini tänaval, uude vanglasse koliti detsembris 2018, see oli enne seda. Tanel Mandelkorni ebaväärika käitumise kohta etteheiteid U. K. poolt teab ainult läbi koostatud ettekannete, praegu on üks arutelul kohtus, mingisugust isiklikku antipaatiat kindlasti ei ole. Selline info, et U. K.l oleks isiklikku vihavaenu nimelt Tanel Mandelkorni vastu, puudub. Menetlusaluse isiku kaitsja asus seiskohale, et käesolevas kohtuasjas esineb kaitsja hinnangul kaks probleemi: Kas sündmus 18.06.2020.a. Tallinna Vanglas sellisel kujul üldse aset leidis, nagu seda on kirjeldanud valvur U. K., s.o. kas üldse leidis aset mingite sõnade ütlemine Tanel Mandelkorni poolt U. K.le. Selle sündmuse osas on kohtu käsutuses kaks vastandlikku tõendi allikat: U. K. ja Tanel Mandelkorn. U. K. tegi ettekande, milles ta väidab, et Tanel Mandelkorn 8 tema suhtes solvavaid väljendeid kasutas. Tanel Mandelkorn on seda eitanud. Tunnistajaid või muid kaudseid tõendeid sündmuse toimumise kohta ei ole. Turvakaamera salvestustel heli puudub. Tanel Mandelkornil on kogu aeg peas kapuuts ja pole näha, et ta U. K. poole pöörduks või midagi ütleks, välja arvatud siis, kui Tanel Mandelkorn lahkub trepist alla. Siis on kaitse hinnangul näha, et U. K. ütleb Tanel Mandelkornile midagi enne ja Tanel Mandelkorn vastab. Millest jutt käib, salvestiselt ei selgu. Nägude ilmest ei ole ka näha, et tegemist oleks konfliktse sõnavahetusega. Sellisel juhtumil saab kohus teha järeldusi ainult oma sisemise veendumuse pinnalt, kaalutledes, kas anda ühele tõendile teise suhtes eeliseid või mitte. U. K. enda selgituste kohaselt on tal juba pikemat aega konfliktsed suhted Tanel Mandelkorniga, kes ei ole rahul olnud tema poolt hügieenireeglite täitmisega. Kaitse leiab, et see on andnud U. K.le motiivi suhtuda Tanel Mandelkorni eelarvamusega, mis annab põhjuse suhtuda tema ütlustesse kriitikaga. Kaitse arvates oli U. K. kohtus ülekuulamisel tema toonist ja olekust tunda ja näha, et Tanel Mandelkorn on temale inimesena ebameeldiv ning kuigi U. K. kinnitas, et tal ei ole Taneli vastu vihavaenu, siiski tundus selgesti, et ebasümpaatia siiski esineb. Asjaolu, et Tanel Mandelkorn on varasemalt pöördunud U. K. ülemuse – üksuse juhi R. K.i poole kaebustega e. märgukirjadega U. K. poolt hügieenireeglite rikkumise kohta, on tõendatud ka K.i ütlustega, kes kinnitas, et vanas Tallinna Vanglas Magasini tänaval oli probleeme hügieeniga ja et viimati oli kaebus selle kohta, et tablettide jagamisel vangidele esines U. K.l eeskirjadest mittekinnipidamist. Kui kohus siiski peaks leidma, et selle sündmuse asetleidmine on tõendatud üksnes U. K. ütlustega, siis kerkib küsimus sellest, kas need väited, mida U. K. on esitanud kohtuvälisele menetlejale ja kohtule, moodustavad KarS § 275 lg 1 koosseisu või mitte. U. K. on kohtule kinnitanud, et tegelikult teda Tanel Mandelkorni väljaütlemised ei ole seganud täitmast oma ametikohustusi, ta on hinnanud lihtsalt neid ütlusi endale ebameeldivateks. Mis puutub U. K. suhtes Tanel Mandelkorni poolt tehtud kaebustesse, siis osaliselt olid need õigustatud. Lisaks ei olnud väidetavalt U. K. poolt nimetatud ütlused seotud U. K. poolt tema ametikohustuste täitmise, vaid tema isikuga ja suures osas isikliku ebasümpaatiaga, mis on ilmselt vastastikune. Kaitse leiab, et puudub KarS § 275 lg 1 koosseis. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et vastav rikkumine moodustab vangla kodukorra rikkumise ning selle suhtes on võimalik vastavaid Vangistusseaduses ettenähtud meetmeid rakendada, mida ongi varasemalt tehtud. Jääb arusaamatuks, miks varasemalt on Vangla administratsioon kvalifitseerinud samasisulised üleastumised Vangistusseaduse rikkumiseks, järgmised aga millegipärast väärtegudeks. Ka selgub kirjalikest tõenditest, et ainuke isik, kes teeb ettekandeid Tanel Mandelkorni ebaviisaka käitumise suhtes, on U. K.. Sellega on tõendatud U. K. erapoolik suhtumine Tanel Mandelkorni ja seetõttu tuleb veelgi enam suhtuda U. K. ütlustesse kriitikaga ning need tõendite hulgast välja jätta. Palun kaebus rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus 05.10.2020.a. tühistada. Jäi arusaamatuks ikkagi see, mis eristab seda
  7. juuni juhtumit niivõrd nendest eelmistest juhtumitest märtsis ja veebruaris 2020, et nüüd oli tarvis algatada väärteomenetlus, kui täpselt sama süžee ja samade sõnade ja samade olukordade puhul on Tanel Mandelkorni karistatud vangistusseaduse alusel. Selles on väga oluline küsimus, sest nagu aru saab, juba selle järgmise episoodi suhtes on jälle alustatud väärteomenetlus mitte vangistusseaduse rikkumise menetlus. See on väga ohtlik tendents sellepärast, et iseenesest ei ole võimalik üldse suhtuda kinnipeetavasse selliselt, et sa oled ülbe ja sa ei allu korraldustele ja üleüldse ma panen sind paika. Juba selline suhtumine iseenesest näitab, et isik ei ole ise aru saanud sisemiselt, milline tema kohustus on vangivalvurina sest, et isik, kes on riigi poolt pandud sellisesse olukorda, kus tema vabadus on piiratud, on isegi täielikult ilma õigusteta. Sellisel juhul nagu temasse suhtuda sellisel viisil, et veel alla suruda või midagi sellisel viisil siis minu arvates see ei ole üldse kohane. See praegu täiesti tuli välja. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Tanel Mandelkorni süü on 18.06.2020 Tallinna Vanglas aset leidnud valvur U. K. solvamise osas tõendatud U. K. enda ütluste ja videosalvestiste vaatlusega. Videosalvestis kinnitab U. K. ütlusi selles, osas, et mõlemad ütlevad, et sündmus leidis aset samas kohas, samal kellaajal, videosalvestiselt nähtub, et U. K.l olid vuntsid ees, konkreetsed vuntsid, seal on kaamerast ilusti näha ja kuivõrd Mandelkorn neid kommenteeris, siis ei ole alust arvata, et U. K. ise mõtles need välja. See, et Tanel Mandelkorn 9 väidab, et ei oska hispaania keelt, sõna „marikhon“, see ei nõua eriti keele oskust, teab ise ka mitmes keeles sõnu, üksikuid sõnu, see ei tähenda, et hispaania keelt ei oska, et mõnda üksikut sõna sellest. Nii nagu U. K. ütles, ta on korduvalt seda sõna talle öelnud, mistõttu U. otsustas selle lõpuks ära tõlkida ning sai aru, mis sõnaga on tegemist. See, et Tanel Mandelkorn on korduvalt viidanud, et U. K. haiseb, see ei puutu iseenesest praeguses menetluses asja, kuna vaidlus ei ole selles, kas U. K. haiseb või ei haise, vaid selles, kas Tanel Mandelkorn nimetas U. K. korduvalt homoseksuaaliks ja kommenteeris tema välimust. Kuivõrd on ise U. K.ga korduvalt kokku puutunud, ei ole kunagi tundnud, et U. K. haiseks. U. K. on vanglas kaua töötanud, ta on korrektne, täidab oma tööülesandeid, koostab iga sündmuse kohta ettekande, sellele põhimõtteliselt viitas ka Tanel Mandelkorn ise öeldes, et iga pisikese asja pärast mõeldakse suur asi välja. Järelikult neid asju on, mille kohta U. K. ettekanded teeb. See väide, et ainult U. K. Tanel Mandelkorni kohta ettekandeid koostab, see on alusetu. Vaadates vangi registrisse, nähtub kohe ilusti, et mitmed teised ametnikud koostavad Tanel Mandelkoni suhtes ettekandeid samuti. Praegu kehtib Tanel Mandelkornil distsiplinaarkaristusi 5, nendest viiest ei ole 5 U. K. ettekande alusel, üks on valvur P. L.i alusel koostatud ja teine on valvur I. P.u ettekande alusel. Vanglas on tavapärane see, et kui üks ametnik on võib-olla teistest rohkem kohusetundlikum, koostab rohkem ettekandeid, siis tavaliselt tuleb ka tema kohta alati rohkem kaebusi. Mida kohusetundlikum ametnik on, seda rohkem kaebusi tuleb. See, et need tunnistajad seal koridoris valvuri ja kinnipeetava vahelist vestlust ei kuulnud, ei tähenda, et seda ei olnud seal, kaamerast on ilusti näha, et nii jalutuskäigule tulles kui ka minnes Tanel Mandelkorn ja U. K. omavahel vestlevad. Tõesti siit telekast kvaliteet on natukene halvem, seda ei ole hästi näha aga nagu asitõendi vaatlusprotokollist on kajastatud, et see vestlus toimub, selle üle vaidlust ei tohiks olla. Kokkuvõttes leiab, et see on tõendatud, et isik nimetab ametnikku korduvalt homoseksuaaliks, kommenteerib tema välimust, on kohtuvälise menetleja hinnangul solvav, üks puha kuidas keegi kommenteerib sinu välimust halvasti, saab seda pidada solvavaks. Mis eraldab seda KarS § 275 kodukorrast neid punktist ongi see, et mõlemad viitavad sellele, et isik on käitunud ebaviisakalt, siis kui ametnik tunneb sellest ennast solvatuna ongi täidetud KarS § 275 koosseis. U. K. täitis oma ametikohustusi seal, sellele jääb menetleja kindlaks. Tanel Mandelkornil on selgelt U. K. suhtes ammu juba negatiivne hoiak, ta on üleolev temaga ja on jätkanud sama käitumist ka peale selle episoodi toimepanemist, mida kinnitab järjekordne distsipliinaarkaristus ja järgmine väärteoepisood, mis tema suhtes detsembris tema suhtes algatati. Eelnevat arvesse võttes leiab, et Tanel Mandelkorni süü U. K. solvamises on tõendatud. Täpsustab seda, et ametnik, kes tuvastab rikkumise, tema ei pane isikut paika, tema koostab selle kohta ettekande, ettekanne ei ole karistus. Ettekandega tegelevad inspektorkontaktisikud, kes määravad kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse või kui ametnikku on solvatud või on näiteks kinnipeetav pannud toime kuriteo, siis tuleb see teabe-uurimisosakonda, kes võtavad menetlusliku otsuse. Valvur ei ole see, kes määrab karistuse ega hinda kinnipeetava käitumist. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, vaadanud videosalvestisi, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tunnistajate ütlused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama

§ 133

loetletud küsimused.

§ 133

kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise 10 menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30

sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et Tanel Mandelkornile heidetakse ette KarS § 275 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist selles, et tema 18.06.2020 kella 08:35 ja 09:48 paiku Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla RS-hoone teise üksuse jalutusboksidesse viivas galeriis, olles vahistatu Tallinna Vanglas, solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat U. K.l, öeldes jalutuskäigule minnes teda saatvale U. K.: „Vaata enda pornovuntse“. Vanglateenistuse ametniku korraldusele lõpetada ebaviisakused ja rääkida Teie vormis Tanel Mandelkorn ei allunud, vaid ütles seejärel valvur U. K.: „Su gei sõber tahtis, et sul sellised vuntsid oleks“. Jalutuskäigu lõppedes tagasi kambrisse minnes vaatas Tanel Mandelkorn teda saatva valvur U. K. poole ja ütles: „Tõ marikhon“. Tanel Mandelkorni poolt öeldu solvas valvur U. K.. KarS § 275 lg 1 kohaselt on karistatav avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja Tanel Mandelkorn 18.06.2020 kella 08:35 ja 09:48 paiku viibis Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla RS-hoone teise üksuse jalutusboksidesse viivas galeriis, olles vahistatu Tallinna Vanglas. Samuti puudub vaidlus selles, et U. K. täitis enda ametikohustusi valvurina ja teostas 18.06.2020 hommikul kella 08:35 paiku S6 osakonna jalutuskäike ja võttis jalutusbokside juures kinnipeetavaid vastu. Neid asjaolusid kinnitavad nii kaebemenetluses üle kuulatud kaebuse esitaja kui ka tunnistajad, samuti kinnitavad väärteomenetluses tuvastatud sündmuse kohta ka kohtuistungil vaadatud videosalvestised. Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu. Vangistusseaduse § 111 lg 1 sätestab, et vanglaametnik on vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. Väärteoasja materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla direktor E. O. on 06.01.2011 käskkirjaga nr 12-p U. K. alates 07.01.2011 II klassi valvuri ametiastmele vastavale järelevalveosakonna valvuri ametikohale nimetanud. Vangistusseaduse § 112 lg 1 p 5 kohaselt on valvur II klassi valvurina vanglaametnik. Seega on valvur vanglaametnikuna võimuesindaja, kes täidab vangistusseaduse § 111 lg-st 1 tulenevaid ülesandeid, tagades kinnipeetavate ja vahistatute järelevalve ja julgeoleku ning kes kaitseb avalikku korda. Kuivõrd U. K. töötab vanglas valvurina on ta seega KarS § 275 mõttes võimuesindaja. Käesolevas kriminaalasjas on vaidlus selles, kas Tanel Mandelkorn kasutas solvavaid väljendeid ametikohustust täitva valvuri U. K. suhtes. Tunnistaja U. K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt konkreetne juhtum leidis aset teel jalutusboksi, kinnipeetav tahtis jääda jutustama teiste kinnipeetavatega, kes tulid tema järel. Vangla teenistujana on ta kohustatud reageerima ja ütlema, et liiguks kiiremini kambrisse ja jalutusboksi, mille peale T. Mandelkorn alustaski järjekordsete ebaviisakustega „kas su geisõpradele meeldivad need vuntsid“ jne. Kuupäev ja kellaeg on ettekandes, praegu täpselt aega ei mäleta. Hiljem jalutusboksi minnes ütles T. Mandelkorn „tõ marikhon“. Kuna T. Mandelkorn oli seda väljendit juba eelnevalt korduvalt öelnud, oli ta selle väljendi tähenduse teada saanud. Ütles T. Mandelkornile, et väljend solvab teda, kas T. Mandelkorn soovib ettekannet. Sel päeval olid tal paarinädalased vuntsid. Need sõnad tekitavad ebameeldivustunde 11 ja vastiku tunde, paneb nende sõnade peale mõtlema ja see häirib tööd. Kas seda keegi veel kuulis, seda ei tea, T. Mandelkorn ütles väljendeid normaalse hääletooniga. T. Mandelkorn on korduvalt esitanud solvavaid väljendeid: „pede“, „vunts“, „sa haised“, on hõiganud ka „suka“. T. Mandelkorn on vanglas olnud pikemat aega ja talle meeldib kui talle tehakse väikeseid erisusi, lubatakse rohkem. Teenistujana ei saa aga seda lubada, mis T. Mandelkornile ei meeldi ja suhtlus on läinud kehvemaks. T. Mandelkornil on vaja kedagi, kelle kraes olla, on naisterahvaste suhtes väljendanud inetult. 04.12.2020 oli viimane intsident, kus taas T. Mandelkorn ütles, et „sa haised“. Selle eesmärgiks on maine allaviimine ja karjumine kõva häälega, et ka teised kinnipeetavad seda kuuleks. Kordagi ei ole T. Mandelkorn rääkima, et vabanda, et on mure. Kui solvamist ei lõpetata, teebki ettekande. Tallinna Vangla videosalvestuselt nähtub, et 18.06.2020 ajavahemikul kell 08:35:35-08:36:08 tuleb RS-hoone trepikojast trepist üles vahistatu Tanel Mandelkorn, kes vaatab enne üles jõudmist üle parema õla trepist alla. Seejärel jääb Tanel Mandelkorn kell 08:36:09 trepi piirde ette seisma ja vaatab trepist alla, kust tulevad trepist üles järgmised kaks kinnipeetavat. Tanel Mandelkorn jätkab liikumist kell 08:36:

  1. Samal ajal viibib valvur U. K. jalutusbokside galeriis, kust ta kell 08:36:12 kiirel sammul tagasi avatud ukse juurde liigub, mis toob trepikojast jalutusbokside galeriisse. Kell 08:36:19 näitab valvur U. K. läbi avatud ukse kellelegi vasaku käega jalutusbokside suunas ja ütleb midagi. Kell 08:36:23 tuleb läbi avatud ukse jalutusbokside galeriisse vahistatu Tanel Mandelkorn ja valvur U. K. saadab isiku jalutusboksi nr
  2. Kell 08:36:31 siseneb vahistatu Tanel Mandelkorn jalutusboksi nr 10 ja liigub seina ääres oleva pingi juurde ning asetab kell 08:36:36 pingile enda käes olnud veepudeli. Kell 08:36:37 liigub vahistatu Tanel Mandelkorn tagasi jalutusboksi nr 10 ukse juurde, kus seisab valvur U. K.. Valvur U. K. ja vahistatu Tanel Mandelkorn seisavad vastamisi ja suhtlevad omavahel kuni kella 08:36:
  3. Seejärel valvur U. K. sulgeb jalutusboksi nr 10 kell 08:36:
  4. Kell 09:48:37 avab U. K. jalutusboksi nr 10 ukse, jäädes ise jalutusboksidesse viivasse galeriisse. Vahistatu Tanel Mandelkorn väljub jalutusboksist nr 10 kell 09:48:
  5. Saatmisel trepikotta kuni kella 09:48:53 valvur U. K. ja vahistatu Tanel Mandelkorn suhtlevad omavahel. Kell 09:48:56 tuleb trepikotta galeriist vahistatu Tanel Mandelkorn, kes liigub koheselt trepist alla. Kell 09:49:01 tuleb trepikotta valvur U. K., kes jääb trepi piirde ette seisma ja räägib midagi vahistatu Tanel Mandelkornile, ise samal ajal kätega žestikuleerides. Ajavahemikul kell 09:49:04-09:49:10 vaatab vahistatu Tanel Mandelkorn trepist alla minnes valvur U. K. poole. Menetlusaluse isiku Tanel Mandelkorni sõnul ei olnud tal tol hetkel ametnikuga mingit ebaviisakat diskussiooni. Ametnik võis öelda, et ta liiguks kiiremini. Tal on trepist liikumine raskendatud, sest mõlemad põlved on opereeritud ja käib xxxxiga. Ametnikuga on olnud diskussioon seoses hügieeniga, seda nii vanas kui ka uues vanglas. Ametnik teeb kambris ülevaatuse ja siis on kambris ebameeldiv hais , mis on ametnikul küljes, kuid kambrit tuulutada ei saa. On rääkinud sellest ka üksuse juhiga. Kuna kirjutas kaebusi, peab ametnik tema peale vimma ja teeb elu keeruliseks. Ühelgi teisel valvuril sellist hügieeni probleemi ei ole. Ainuke, kes ettekandeid kirjutab, on just see ametnik. Sõnavahetus U. K. oli alla ja üles liikumisel kui ütles, et liiguks kiiremini. Kui sooviks kaasvangidega rääkida, räägiks kambris, pole vaja trepi peal rääkida. Videost on näha, et U. K. ei ole vuntse ees. Lisaks sellele paneb U. K. ravimid ebahügieeniliselt karpi, mis pannaks trepile, kus inimesed käivad. On 4-5 korda selle kohta kirjutanud, U. K. enam nii ei tee. Tunnistaja T. R.a sõnul mingit episoodi jalutusboksidesse mineku ajal, mis oleks olnud T. Mandelkorni ja U. K. vahel temal ette ei tule. Ikka on kuulda kui kolmandalt korruselt üles minnes, et keegi viiendal korrusel räägib. Kui seal midagi oleks olnud, oleks kindlasti kuulnud. Tunnistaja U. K. ja menetlusaluse isiku ütlused lähevad vastuollu selles, kas menetlusalune isik solvas valvurit või mitte. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt ei kasutanud ta valvuri suhtes ebatsensuurseid sõnu ning nende vahel ei olnud mingit konflikti, ainult U. K. kiirustas teda trepil. Tunnistaja U. K. ütlustest nähtub, et menetlusalune isik solvas teda korduvalt 12 ebatsensuursete väljenditega ning need solvasid teda. Samuti nähtub videosalvestuselt, et vahistatu Tanel Mandelkorn jäi trepikojas teisi kinnipeetavaid ootama, millele U. K. reageeris, kiirustades trepikoja poole ja sekkudes. Samuti nähtub videosalvestuselt, et vahistatu Tanel Mandelkorn ja valvur U. K. suhtlevad omavahel nii jalutuskäigule minnes kui jalutuskäigult tulles. Ometigi ei ole sel suhtlemisel mingit seost treppidel liikumisega, kuivõrd need suhtlused leidsid aset pärast treppidest üles tulemist ja enne treppidest alla minemist. Samuti on videosalvestiselt näha, et kinnipeetava ülestulemist ootaval U. K.l on ülahuule kohal vuntsid ja paaripäevane habe. Kui kohtuistungil kaebuse esitaja leidis, et videol nähtuvat karvkatet näol ei saa pidada vuntsideks, siis on see kohtuistungil enda õigustamiseks esitatud versioon eesmärgiga väita, et kui vuntse ei ole, siis ei saanud nende kohta ka midagi öelda. Arvestades tunnistaja U. K. ütlusi ja videosalvestiselt nähtut puudub kohtul alus kahelda tunnistaja U. K. ütluste usaldusväärsuses ning samuti pole alust arvata, et valvuril oleks motiiv anda alusetult menetlusalust isikuid süüstavaid ütlusi. Kaebuse esitaja on leidnud, et U. K. koostab tema suhtes ettekandeid ja kannab tema vastu vimma, millest tingitult just U. K. suhtub temasse vaenulikult, kuivõrd ta on ka ise U. K. hügieeni küsimustes pöördunud avaldustega vangla administratsiooni poole. Samas nähtub kohtule esitatud distsiplinaarkaristuste väljavõttest, et T. Mandelkornil on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millistest neli on määratud ametniku korralduse eiramise eest, s.h ka kahel korral vaglateenistuja solvamise, laimamise ja ahistamise eest. Seejuures on karistused vähemalt kolmel korral määratud tegude eest, milliste kohta on ettekande koostanud U. K.. Kohtule esitatud distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjadest nähtuvalt on T. Mandelkorn kõigil juhtudel osaliselt oma süüd tunnistanud, kuid eitanud süüks arvatud väljendite kasutamist. Samas on kõigil juhtudel viibinud sündmuse juures ka teised vanglateenistujad, kes on kinnitanud T. Mandelkornile süüks arvatud sõnakasutust. Seega tuleneb kohtule esitatud täiendavatest tõenditest, s.h ka viimasest U. K. koostatud ettekandest, et selline käitumine, s.o vanglateenistuja korralduse eiramine ja solvavate väljendite kasutamine vanglateenistujate, s.h U. K. suhtes on T. Mandelkornile omane. Eelmärgitust tulenevalt leiab kohus, et tunnistaja U. K. ütlused on usaldusväärsed. Kohus loeb tunnistaja U. K. ütlused täielikult usaldusväärseks ja menetlusaluse isiku ütlused loeb kohus mitteusaldusväärseks solvavate sõnade mittekasutamise osas, ülejäänud osas loeb aga kohus ka menetlusaluse isiku ütlused usaldusväärseks. Mis puudutab tunnistaja T. R.a ütlusi selle kohta, et tema ei kuulnud trepil mingit intsidenti, kuid kui see oleks aset leidnud, siis kindlasti oleks kuulnud, peab kohus vajalikuks märkida, et tunnistaja T. R.a puhul on tegemist samuti kinnipeetavaga, kelle huvides ei ole anda ütlusi teise kinnipeetava vastu. Seejuures kui T. R. ei ole väidetavalt kuulnud T. Mandelkorni solvavaid väljendeid vanglateenistuja aadressil, siis pidanuks ta kuulma seda, et U. K. kiirustas T. Mandekorni trepist üles tulema, millist asjaolu kinnitavad nii T. Mandekorn kui ka U. K.. Ometigi ta ei kuulnud ka seda, kuigi pidanuks oma ütluste kohaselt kuulma. Seega kuna tunnistaja T. R.a ütlused on kaebemenetluses kinnitust leidnud asjaoludega täielikus vastuolus, leiab kohus, et tunnistaja T. R.a ütlused tuleb kui ebausaldusväärsed tõendite kogumist välja jätta. Kaebemenetluses kuulati kaebuse esitaja kaitsja taotlusel üle ka tunnistaja R. K., kellelt küsiti U. K. poolt ravimite jagamisel hügieeninõuete eiramise ja U. K. enda poolt hügieeninõuete eiramise kohta. Käesolevas väärteomenetluses on aga tõendamisesemeks solvavate väljendite kasutamine T. Mandelkorni poolt U. K. aadressil 18.06.
  6. Ükski asjaoludest, mille kohta kaebuse esitaja ja tema kaitsja tunnistajalt küsisid, ei leidnud aset 18.06.2020 ega olnud puutumuses T. Mandelkornile süüks arvatud süüteoga. Seejuures taotleti tunnistaja ülekuulamist hoopis teisel eesmärgil. Seetõttu jätab kohus tunnistaja ütlused valvuri hügieeninõuete järgimise ja ravimite jagamise asjaolude osas tõendikogumist välja. Mis puudutab kaitseversiooni selle kohta, et U. K. on T. Mandelkorni vastu vihavaen T. Mandelkorni tehtud märkuse tõttu, ilmnes tunnistaja R. K.i ütlustest, et T. Mandelkorn on märgukirju kirjutanud erinevate ametnike kohta, mitte ainult U. K. kohta. Seejuures tulenes tunnistaja ütlustest ka asjaolu, et U. K. teeb ettekandeid üle keskmise, kuid osa ametnikke teeb neid rohkem kui U. K.. Samas ei saa väita, et U. K. oleks neid teinud alusetult või et ta koostaks neid T. Mandelkorni kohta rohkem kui teiste kohta. Tunnistajal puudub informatsioon, et U. K. oleks isiklikku vihavaenu nimelt T. Mandelkorni vastu. Seega ei leidnud T. Mandelkorni väited U. K. vihavaenust T. Mandelkorni vastu 13 tunnistaja R. K.i ütlustega kinnitust ning need ütlused on kooskõlas U. K. enda ütlustega, mistõttu tuleb T. Mandelkorni esitatud väide U. K. vihavaenust tema vastu lugeda tõendamata väiteks. Nähtuvalt kogutud tõenditest toimus sündmus ajal, kui U. K. täitis ametiülesandeid. Nii tunnistaja U. K. ütlustest kui videosalvestuselt nähtub, et valvur U. K. teostas 18.06.2020 vahistatu Tanel Mandelkorni jalutuskäigule ja sealt tagasi kambrisse saatmist, mille käigus tuli vahistatu Tanel Mandelkorni poole pöörduda seoses sellega, et ta jäi trepikotta teisi kinnipeetavaid ootama. Ka Tanel Mandelkorn oli teadlik, et U. K. sõnul oli tegemist valvuriga, kes täitis ametikohustusi. Seejuures saab T. Mandelkorni Tallinna Vanglas viibimise aega arvestades väita, et T. Mandelkorn on U. K. ametiülesannetest teadlik aastaid. Seega oli solvamine seotud U. K. ametikohustuste täitmisega. Järgnevalt käsitleb kohus seda, kas ebatsensuursete sõnade kasutamine valvuri suhtes on solvava tähendusega. Esmalt pöörab kohus tähelapanu asjaolule, et väärteoprotokolli kohaselt kasutas Tanel Mandelkorn valvuri U. K. suhtes järgmisi ebatsensuurseid väljendeid – „vaata oma pornovuntse“, „su gei sõber tahtis, et sul sellised vuntsid oleks“, „tõ marikhon“. U. K. sõnas kohtuistungil, et ta sai aru, mida võõrkeelne väljend „maricón“ tähendas ja see solvas teda koos eelnevalt kasutatud väljenditega tema vuntside kohta. Sõna „maricón“ eesti keelde tõlgituna tähendab halvustavat sõna homoseksuaalide kohta, mida kasutatakse homoseksuaalide solvamiseks või meessoost isikute mehelikkuse kahtluse alla seadmiseks. Sõna on võrreldav sõnaga „pede“
  7. Kuivõrd T. Mandelkorn kasutas väljendit „marikhon“ U. K. suhtes korduvalt, tuvastas U. K. sõna tähenduse n.n Google transleiteri abil, s.t sõna tähenduse tuvastamine on võimalik veebisõnaraamatute abil, s.o sõna tähenduse kindlaksmääramine ei ole aeganõudev ega eelda eelnevat teadmist kindlast võõrkeelest, veel vähem selle keele valdamist. Seega on tegemist asjaoluga, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest, ehk tegemist on üldtuntud asjaoluga ja seda asjaolu ei pea eraldi tõendama. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku poolt öeldud sõnad väljendid, mis viitavad halvustavalt isiku välimusele ning seksuaalsele sättumusele. Seejuures riimuvad omavahel U. K. aadressil esitatud väljendid „marikhon“, „vaata oma pornovuntse“ ja „su gei sõber tahtis, et sul sellised vuntsid oleks“, s.t kasutatud väljendid viitasid ühele ja samale asjaolule, mida väljendati erinevaid väljendeid kasutades, mis viitab sellele, et väljendite kasutaja teab üheselt mida ta ütleb ja saavutada tahab. Kohtuistungil on tunnistaja U. K. öelnud, et teda solvati sõnadega „vaata oma pornovuntse“, „su gei sõber tahtis, et sul sellised vuntsid oleks“, „tõ marikhon“. Solvamine on tegu, millega riivatakse teise isiku väärikust. Solvata saab nii sõna kui teoga. Kohtu hinnangul on väärteoprotokollis tsiteeritud sõnad iga isiku jaoks halvustavad ning alavääristavad, seda sõltumata seksuaalsest sättumusest. Valvur on küll erilise väljaõppe saanud isik ja valmis konfliktsituatsioonideks, kuid see ei kohusta teda haavumata taluma vahistatud isiku solvanguid tema aadressil. Kellelgi ei ole kohane teha ühegi inimese välimuse ja seksuaalse sättumuse kohta halvustavaid ning negatiivseid märkuseid ja kommentaare. Kuivõrd tunnistaja U. K. andis ütlusi, et ta tundis ennast solvatuna, ei olnud menetlusaluse isiku poolt solvamine ainult oletuslik, vaid ta solvas ka tegelikult ametiülesandeid täitnud valvurit, tehes seda teadlikult. Teo on Tanel Mandelkorn toime pannud vähemalt otsese tahtlusega, s.t ta teadis kellega oli tegu ja ta tahtis või vähemalt möönis, et tema poolt kasutatud väljendid alandavad ja solvavad ametiülesandeid täitvat valvurit. Seejuures nähtub U. K. ütlustest, et pikema aja jooksul on suhted T. Mandelkorniga halvenenud, kuivõrd pikaajalise kinnipeetuna soovib T. Mandelkorn soodustusi ja kui ta neid ei saa, siis püüab vanglateenistujaid alavääristada, püüdes seda teha teiste kinnipeetavate läheduses olles. Kohtule esitatud kärkkirjadest distsiplinaarkaristuste 1 https://www.urbandictionary.com/define.php?term=Maricon; https://www.interglot.com/dictionary/es/en/translate/maric%C3%B3n 14 määramise kohta ja U. K. 04.12.2020 koostatud ettekandest viimase intsidendi kohta nähtub, et T. Mandelkorn püüab solvavaid väljendeid kasutada eriti siis, kui talle on teada või ta peab võimalikuks, et seda võivad kuulda ka teised kinnipeetavad. Selline asjaolu viitab üheselt sellele, et T. Mandelkorni eesmärgiks on vanglateenistuja, antud juhul U. K. alavääristamine ja solvamine teiste kinnipeetavate nähes või kuuldes, näitamaks, et ta on kinnipeetav, kes vangla sise- ja kodukorrale ei allu ja käitub vanglateenistujatega nii nagu heaks arvab, millega soovib saavutada teiste kinnipeetavate heakskiitu. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale on KarS § 275 lg 1 süüteokoosseisuga kaitstavaks hüveks võimu teostamise tõhusus ning avalik kord ja õigushüvena kaitstakse üksnes nende võimuesindajate au ja väärikust, kes peavad tagama avalikku korda. Seega ei eelda KarS § 275 lg 1 süüteokoosseis, et koosseisupärase teo toimepanemine leiaks aset avalikus kohas või oleks tajutav asjassepuutumatutele juuresviibivatele isikutele. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele ka vangistuse täideviimist kui õiguskorra üht vormi, mistõttu saab vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks. Süüteokoosseisu objektiivse koosseisu omistamisel tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas sellise võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku käitumine leidis aset just seoses U. K. ametikohustuste täitmisega valvurina vanglas, kelle ametikohustuseks ongi avaliku võimu teostamine kinnipeetavate suhtes. Seejuures võivad solvavad väljendid käia nii võimuesindaja enda kui ka tema ametialase tegevuse suhtes. Arvestades menetlusaluse isiku kasutatud väljendeid ning asjaolu, et kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on menetlusalune isik halvustavalt käitunud ka teiste vanglateenistujate aadressil, saab asuda seisukohale, et solvavaid väljendeid on kasutatud samaaegselt nii U. K. isiku kui ka tema ametialase seisundi suhtes. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest tulla järeldusele, et Tanel Mandelkorni käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 lg-s 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud

§ 133p 1 mõttes.

Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Tallinna Vangla teabe-ja uurimisosakonna spetsialist J. R.i, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik

§ 9

p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). KarS § 275 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 275 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot. Seega on KarS § 275 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Samas menetlusaluse isiku süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30alusel (§ 133 p 7 ja p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks

§ 133p 9 mõttes.

Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). 15 Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Hinnates Tanel Mandelkorni süü suurust talle KarS § 275 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt teo toimepanemise kohta, teo intensiivsust ning tahtluse vormi. Ebatsensuursete väljendite kasutamine on kohtu hinnangul üks kergemaid avalikku korda kaitsva isiku solvamise viise, kuid kui verbaalne solvamine toimub vanglas ning see on suunatud võimuesindaja vastu, siis tulenevalt teoviisist on isiku süü suurem, kuivõrd teo toimepannud isik näitab enda allumatust vangla reeglitele, mis võib ka teistes vahistatutes ja kinnipeetud isikutes kutsuda üles soovi käituda valvurite ja muu vangla personali suhtes lugupidamatult ja ebaväärikalt. Käesoleval juhul solvas Tanel Mandelkorn valvurit lühikese ajavahemiku jooksul ning seda ei näinud ega kuulnud pealt keegi teine. Seega teguviisist tulenevalt on isiku süü antud juhul suhteliselt väike. Samuti arvestab kohus siinjuures, et Tanel Mandelkorn pani võimuesindaja solvamise toime otsese tahtlusega. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtueelses menetluses menetlusalune isik kahetsust avaldanud ei ole, seega ei saanud kohtuväline menetleja sellega ka arvestada. Menetlusalune isik ei ole kahetsust avaldanud ka kohtule esitatud kaebuses ega oma ütlustes ning seetõttu ei ole ka kohtul ühtegi kergendavat ega raskendavat asjaolu, millega arvestada. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuuluvad õiguskorra alla ka võimuesindaja suhtes toimepandud süüteod kinnipidamisasutuse piires. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Tanel Mandelkorni mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Tanel Mandelkorn kannab Harju Maakohtu 21.08.2019 otsusega nr 1-16-483 mõistetud liitkaristust, s.o vangistust 9 aastat ja 4 kuud (otsus ei ole jõustunud). Samuti ei ole Tanel Mandelkorni varasemalt väärteokorras karistatud. Küll aga nähtub kohtuvälise menetleja esitatud tõenditest, et Tanel Mandelkorni on karistatud distsiplinaarkorras viiel korral, s.h allumatuse, ametniku korralduste eiramise ja vanglateenistuja solvamise, laimamise ja ahistamise eest. Kuivõrd varasemalt on isikut karistatud distsiplinaarkorras, millistest karistustest kolm on määratud pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist ning kehtivaid väärteokaristusi isikul ei ole, siis on kohtu hinnangul võimalik Tanel Mandelkornile mõista karistus, mis jääb alla sanktsioonimäära keskmist määra. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Kohtu hinnangul on avalikku võimu teostavate ametnike autoriteedi 16 tagamine vanglas turvalisuse tagamise huvides, sest mida suurem on avalikku võimu teostava isiku autoriteet, seda vähem tuleb vanglas korra loomisel ning kaitsmisel kasutada sunnivahendeid, s.h jõudu. Seetõttu on vajalik vahistatutele ja kinnipeetavatele mõista anda, et lugupidamatu suhtumine avaliku võimu kaitsvate isikute vastu on taunitav ja võib kaasa tuua karistuse. Siiski ei tähenda see, et käesoleval juhul nõudnuks üldpreventsioon karistuse suurendamist. Kohtu hinnangul tagab ainuüksi asjaolu, et lugupidamatu suhtumisega võib kaasneda karistus, piisava üldpreventiivse mõju. Kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus vaidlustatud otsust karistuse liigse leebuse tõttu ka tühistada ja uue otsusega mõista karmimat karistust, tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määraga lootuses, et määratud karistus täidab oma eesmärgid. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus ning üldja eripreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks karistuse kohaldamisel väärteootsuses kohaldatud määras. Seejuures on karistust kohaldatud vaid ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Kohtu hinnangul vastab kohaldatud karistuse alammäära lähedane määr kaebuse esitaja süüle, kaebuse esitaja isikule ning on ka eeldatavalt küllaldane preventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks.

§ 2

kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, s.o

§ 18mõttes süüdlane.

Menetletavas väärteoasjas on menetluskuluks kaebuse esitanud menetlusalusele isikule tema taotlusel määratud kaitsja tasu. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollidest, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses kohtumenetluse ajakuluga ning kuivõrd kaebuse esitaja ise taotles temale riigi õigusabi korras kaitsja määramist, ei saa kohus asuda arutlema selle üle, kas kaitsja toimingud menetlusaluse isiku kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Küll saab kohtule kaitsja esitatud taotlustest ja kaebemenetluses läbi viidud tõendite kontrollist asuda seisukohale, et kaitsja toimingud olid kaebuse esitaja kaitsmisel ja tõendite kogumisel kaitse eesmärkidest tulenevalt vajalikud. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Kohus leiab, et eelmärgitud kulu tekkimise põhjuseks on menetlusaluse isiku käitumine, mis põhjustas kohtuvälise menetluse ja sellele järgnenud kaebemenetluse ning sellega tema enda taotluse alusel kaasnenud kulu. Kohus leiab, et menetlusega tekkinud kulu on olnud põhjendatud ja vajalik ning on hinnatav menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes, mille vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele peab hüvitama süüdimõistetu. Puutuvalt väljamõistetava menetluskulu hüvitamise mahtu peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Vastupidi, kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on menetlusalust isikut kahel korral distsiplinaarkorras karistatud isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamisega, mis viitab sellele, et menetlusalusel isikul on rahalisi vahendeid. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdlase 17 resotsialiseerumise väljavaadetest. Käesoleval juhul kannab kaebuse esitaja Harju Maakohtu otsusega mõistetud pikaajalist vangistust olukorras, kus kohtuotsus ei ole senini jõustunud. Seejuures on kaebuse esitajat 2020. aasta jooksul karistatud distsiplinaarkorras viiel korral. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhusliku episoodiga süüdistatava kinnipidamiskohas viibimisel, kuivõrd tal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, mis viitab sellele, et kaebuse esitajal on regulaarsed konfliktid vangla teenistujatega ning tema suhtes on detsembrikuus alustatud järgmist väärteomenetlust samalaadse väärteo toimepanemise süüdistuses. Seega käitub kaebuse esitaja vanglas viisil, mis tingib erinevate menetluste alustamise ja sellega kaasnevate kitsenduste kohaldamise distsiplinaarkaristuste või siis väärteokaristuse näol. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebuse läbivaatamisel ei tuvastanud kohus menetluskulu küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda hüvitamisele kuuluva menetluskulu vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja hüvitamisele kuuluv menetluskulu tuleb jätta kaebuse esitaja kanda. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulu summa suurust ja konkureerivat rahalist kohustust tasutava rahatrahvi näol ning seda, et kaebuse esitaja ei pruugi vangistuse tingimustes kuni kriminaalasjas süüdimõistva otsuse jõustumiseni olla igapäevaselt tööga hõivatud, mistõttu puudub tal ka regulaarne sissetulek, siis esinevad küllalased alused võimaldada kaebuse esitajal tasuda menetluskulud kohtuotsuses jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3,

§ 111p 8).

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on väärteoasjas Tallinna Vangla turvakaamerate salvestised väärteo toimepanemise koha ja aja kohta ning salvestisi on vaadeldud.

§ 111

lg 1 p 7 kohaselt peab kohus otsuse lõpposas märkima asitõendite ja muude äravõetud esemetega toimimise viisi. Kuivõrd DVD plaat on teabekandja, millele on salvestatud asja lahendamiseks oluline tõendamiseset puudutav teave, millisel on asjas tõenduslik tähtsus, tuleb teabekandja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta väärteotoimikusse. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.