KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-14496 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2021, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tä

) § 195 lg 3 alusel; hageja ja kostja sõlmisid 27.10.2011 maagaasi müügilepingu nr 0111286130; kostja edastas 15.09.2017 hagejale teate müügilepingu lõppemise kohta 30.09.2017 põhjusel, et Gaasivõrk on teavitanud kostjat hagejaga sõlmitud võrgulepingu ülesütlemisest; Gaasivõrk ja kolmas isik sõlmisid 14.09.2017 maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr L

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel sõlmitud maagaasi müügileping on kostja poolt 15.09.2017 koostatud avalduse esitamise tõttu lõppenud või mitte.
2. Gaasivõrk on hagejaga sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr L011001952 kohaselt üles öelnud. Vaidlust ei ole selles, et maagaasi võrguteenuse osutamise leping on kestvusleping.

§ 195

lg 3 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole selles, et täidetud on lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused. Samuti on kohtu hinnangul täidetud ka materiaalsed eeldused. Gaasivõrk on maagaasiseaduse (MSG) § 4 kohaselt gaasiettevõtja ning elutähtsa teenuse osutaja, kes on MGS § 22 lg 1 järgi kohustatud tagama võrguühendust omavate isikute varustamise gaasiga ja kellel on MGS § 22 lg 10 kohaselt õigus keelduda võrguteenuse osutamisest vaid seaduses loetletud tingimustel. Maakohtu hinnangul aga ei piira MGS § 22 lg 10

§ 195

lg 3 alusel võrgulepingu ülesütlemist, kui võrgulepingu lõpetamisega ei kaasne gaasi võrguühenduse katkestamist. Gaasivõrk ei ole keeldunud võrguteenuse osutamisest, kuivõrd osutab jätkuvalt samas tarbimiskohas (liitumispunktis) võrguteenust, kuid võrguteenuse kliendiks pole mitte hageja, vaid korteriühistu. Seega on maagaasi lõpptarbijale võrguteenus tagatud vaatamata sellele, et hagejaga on võrguleping üles öeldud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei ole kolmanda isikuga sõlminud mis tahes lepingut või kokkulepet, mis annaks talle õiguse kinnistul haldusteenust pakkuda ja teenuseid vahendada. Kolmas isik ei soovi hagejalt gaasi vahendamisega seotud teenuste osutamist ning on ise vajalikud lepingud gaasiettevõtjatega sõlminud. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaksid ühel kinnistul, kuid erinevates elamutes asuvad korteriomanikud, kes on ühe ja sama korteriühistu liikmed, ostma soojusenergiat erinevate teenuseosutajate käest.

1. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga ka selles, et Gaasivõrk on teatanud lepingu ülesütlemisest ette ebamõistlikult lühikese aja. Gaasivõrk esitas hagejale võrgulepingu ülesütlemise avalduse 12.09.2017, mille kohaselt võrgulepingu ülesütlemine jõustus 30.09.
2. Vaidlust ei ole selles, et võrgulepingu lõpetamisega ei kaasnenud gaasi võrguühenduse katkestamist lõpptarbijale ega ka ühtegi muud sisulist muudatust Malmi 3/Kopli 18 kinnisasja tarbimiskohale gaasi edastamise tingimustes (muutus üksnes võrguteenuse ostjaks olev isik), seega tuleb nimetatud ca kolmenädalast etteteatamistähtaega pidada mõistlikuks. Hageja viited lepingutingimuste muutmisest etteteatamise või gaasivarustuse katkestamisest etteteatamistähtajale ei ole käesoleval juhul asjakohased, kuivõrd 4 2-17-14496 tarbimiskohal gaasivarustuse katkestamist toimunud ei ole ega ole toimunud ka lepingutingimuste muutmist.
3. Kuivõrd Gaasivõrk on hagejaga sõlmitud lepingu kohaselt üles öelnud, lõppes hageja ja kostja vaheline müügileping automaatselt majandus- ja taristuministri 28.07.2017 määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri” § 8 lg 2 kohaselt. Apellatsioonkaebus
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada.
5. Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata, olles seejuures tuvastanud, et kostja 15.09.2017 avaldusel ei olnud müügilepingu ülesütlemisel mingit mõju. Sellises olukorras oleks maakohus pidanud hagi rahuldama, sest hagi esemena palus hageja tuvastada, et kostja 15.09.2017 avaldusel ei olnud hageja ja kostja vahelise lepingu lõpetamise toimet.
6. Samuti rikkus maakohus põhjendamiskohustust, kuna ei võtnud seisukohta hageja väite osas, et võrguettevõtja ja hageja vahelise lepingu p 13.2.3 välistab ilma põhjuseta lepingu ülesütlemise, seega ka

§ 195lõike 3 alusel lepingu ülesütlemise.

1. Hageja ei vaidlusta maakohtu tuvastatut, et hageja ja Gaasivõrgu vahelise lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. Hageja ei nõustu, et olid täidetud materiaalsed eeldused. Hageja ei nõustu sellega, et Gaasivõrgul oli võimalus ilma põhjuseta korraliselt leping üles öelda. Sellise võimaluse välistab võrgulepingu p 13.2.3, mis näeb ette võrguettevõtja õiguse lõpetada leping konkreetsel põhjusel, mis on ülesütlemist õigustava tingimusena sätestatud seaduses või kokku lepitud lepingus. Maakohtu otsusest (p 15) võib jääda ekslikult mulje, nagu lepingus kokku lepitud lepingu lõppemise aluste loetelu (s.h p 13.2.3) oleks lahtine loetelu. Punkti 13.2.3 sisu tuvastamisel tuleb arvestada aga sellega, et lepingus (p 13.2.1-13.2.6) on toodud lepingu lõppemise aluste ammendav loetelu.
2. Vaidlusaluse lepingutingimuse tõlgendamisel on maakohus jätnud kohaldamata

§ 29

. Maakohus on otsuses viidanud küll MGS § 10 lõigetele 1 ja 10, kuid ei ole nimetatud sätetega arvestanud lepingu punkti 13.2.3 tõlgendamisel. Hageja lepingut rikkunud ei ole ega ole muul viisil andnud oma käitumisega põhjust võrgulepingu ülesütlemiseks.

1. Hageja ei nõustu ka maakohtu käsitlusega võrgulepingu ülesütlemisest ette teatamise tähtaja piisavuse osas. Maakohus on seda hinnanud üksnes lähtuvalt lepingu lõpetamise mõjust kolmandatele isikutele. Hageja ja võrguettevõtja omavahelistes suhetes kujundusõiguste teostamisel mõistliku etteteatamisaja määratlemisel tuleb arvestada, et MGS § 101 lg 9 näeb ainuüksi lepingutingimuste muutmisest ette teatamiseks vähemalt 30 päevase tähtaja nõude. Seetõttu on ilmselgelt ebamõistlik võrgulepingu üles ütlemisest ette teatamine alla ühe kuu, nagu seda on käesoleval juhul teinud võrguettevõtja. Mõistliku tähtaja hindamisel tuleb arvestada sellega, et MGS § 26 lg 31 nõuab teenuse osutamise katkestamisest vähemalt 90 päevast ette teatamist isegi siis, kui teenuse katkestamise aluseks on tarbija poolne võlgnevus (s.t lepingu rikkumine). Käesoleval juhul ei ole võrguettevõtja tuginenud asjaolule, et hageja oleks võrgulepingut mingilgi viisil rikkunud. 5 2-17-14496 Vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Kolmanda isiku hinnangul on maakohtu otsus õige ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
5. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohus rikkus menetlusõigust sellega, et asja uuel arutamisel maakohtus ei edastanud kohus enda 18.06.2019 kirja tähtaegade määramise kohta ning poolte vastuseid kolmandale isikule ega toimetanud talle kätte ka kohtuotsust. Tegemist on põhiseadusest ja tsiviilkohtumenetluse seadustikust tuleneva õigusliku ärakuulamise põhimõtte ja TsMS § 199 lõikes 1 sätestatud menetlusosalise õiguste ning TsMS § 455 lg 1 sätestatud kohtu kohustuse rikkumisega. Samas ei ole tegemist sedavõrd olulise ja ringkonnakohtus kõrvaldamatu menetlusõiguse rikkumisega, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise ja uueks arutamiseks saatmise. Ringkonnakohus toimetas kolmandale isikule vajalikud dokumendid kätte ja võimaldas tal oma seisukohad esitada käesolevas apellatsioonimenetluses. Kolmanda isiku hinnangul ei ole maakohtu sellise käitumise tõttu vajalik maakohtu otsuse tühistamine ja asja saatmine uueks arutamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik sellises olukorras lugeda maakohtu poolne rikkumine ringkonnakohtus kõrvaldatuks.
6. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle: - hageja ning Gaasivõrgu õiguseellane AS EG Võrguteenus (uue ärinimega Elering Gaas AS) sõlmisid 25.10.2011 maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr L011001952; - 12.09.2017 ütles Gaasivõrk hagejaga sõlmitud võrgulepingu üles 30.09.2017 seisuga, lepingu tüüptingimuste punktide 13.2.3 ja 13.4 ning võlaõigusseaduse (

) § 195 lg 3 alusel; - hageja ja kostja sõlmisid 27.10.2011 maagaasi müügilepingu nr 0111286130; - kostja edastas 15.09.2017 hagejale teate müügilepingu lõppemise kohta 30.09.2017 põhjusel, et Gaasivõrk on teavitanud kostjat hagejaga sõlmitud võrgulepingu ülesütlemisest; Pooled ei vaidle ka selle üle, et Gaasivõrk ja kolmas isik sõlmisid 14.09.2017 maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr L011004302 ning Gaasivõrk osutab seega jätkuvalt samas tarbimiskohas (liitumispunktis) võrguteenust. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et MGS § 22 lg 10 ei piira

§ 195

lg 3 alusel võrgulepingu ülesütlemist, kui võrgulepingu lõpetamisega ei kaasne gaasi võrguühenduse katkestamist. Poolte vahel on vaidlus selles, kas võrgulepingu korralist ülesütlemist piirab võrgulepingu tüüptingimuste p 13.2.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et võrguleping võrguettevõtja poolset lepingu korralise ülesütlemise õigust ei piira ja Gaasivõrk on kehtivalt poolte vahel sõlmitud võrgulepingu üles öelnud. Samas on õige hageja märkus, et maakohus 6 2-17-14496 on rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, kuna ei hinnanud hageja väidet lepingu p 13.2.3 osas. Ringkonnakohus saab selle rikkumise kõrvaldada ja puuduolevad põhjendused käesolevas otsuses esitada.
2. Gaasivõrk tugines võrgulepingu ülesütlemisel tüüptingimuste punktidele 13.2.3 ja p 13.4 ning

§ 195lõikele 3 (I kd tl 8-9).

AS-i EG Võrguteenus maagaasi võrguteenuse osutamise tüüptingimuste p 13.2.3 kohaselt lõpeb leping selle ülesütlemisel lepingus ja/või õigusaktides nimetatud põhjusel ühe poole kirjaliku avalduse alusel. Nimetatud tüüptingimuste p 13.4 kohaselt on võrguettevõtjal õigus võrguleping üles öelda ja tarbimiskoht võrgust lahti ühendada seadusega sätestatud korras (I kd tl 10-13). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud nimetatud tüüptingimust

§ 29alusel tõlgendama.

Tüüptingimuste tõlgendamiseks on sätestatud eraldi reeglid.

§ 39

lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kasuks. Kolleegium nõustub hagejaga, et võrgulepingu tüüptingimuste punktides 13.2.1-13.2.6 on toodud lepingu lõppemise aluste ammendav loetelu, kuid ei nõustu sellise tõlgendusega, et punkt 13.2.3 alusel lepingu ülesütlemine vajaks konkreetset põhjust. Leping ei nimeta täpsemalt, mis põhjusel võib lepingu p 13.2.3 alusel üles öelda. Seega on võimalik antud juhul lähtuda

§ 195

lõikest 3.

§ 195

annab pooltele võimaluse piirata või laiendada lepingu korralise ülesütlemise võimalusi, sealhulgas ka sellise ülesütlemise õiguse välistada. Kuna lepingus konkreetseid aluseid sätestatud ei ole, mille tõttu saaks selle p 13.2.3 alusel üles öelda, ei välista antud lepingu punkt lepingu korralist ülesütlemist

§ 195lg 3 alusel ega piira seda.

Selliselt saab kolleegiumi hinnangul antud tüüptingimuse punkti tõlgendada ka lepingupoolega sarnase mõistliku isiku positsioonilt.

1. Hageja hinnangul ei ole maakohus arvestanud MGS § 10 lõikeid 1 ja 10 lepingu punkti 13.2.3 tõlgendamisel. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et hageja on ilmselt silmas pidanud MGS § 22 lõikeid 1 ja 10, kuna MGS §-ile 10 maakohus viidanud ei ole. MGS § 22 lg 1 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud tagama võrguühendust omavate isikute varustamise gaasiga käesoleva seaduse, tegevusloa kõrvaltingimuste ja sõlmitud lepingu kohaselt. Sama §-i lg 10 kohaselt on võrguettevõtjal õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui: võrguteenuse kasutaja gaasipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega; võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik võimsus. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks võrguühendust omav isik või tarbija MGS tähenduses, kellele võrguettevõtja peab tagama gaasiga varustamise. Hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt hageja üksnes vahendas KÜ-le Kopli 18/Malmi 3 haldusteenust, sealhulgas soojusenergiat. Seega ei ole Gaasivõrk kohustatud hagejale tagama gaasiga varustamist, mistõttu puudub ka alus tõlgendada lepingu punkti 13.2.3 koosmõjus MGS § 22 lõigetega 1 ja 10 selliselt, et Gaasivõrk ei saanud lepingut korraliselt põhjuseta üles öelda. Kuna tarbimiskohas (Malmi 3/Kopli 18, Tallinn) võrguteenuse osutamine ei katkenud, ei olnud Gaasivõrgul seega takistust hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemiseks lepingu tüüptingimuste p 13.2.3 alusel. Seetõttu on ebaõige ka hageja arusaam, et Gaasivõrk vajas hagejaga sõlmitud lepingu ülesütlemiseks mingit hageja poolset lepingu rikkumist.
2. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele ka Gaasivõrgu poolt lepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja mõistlikkuse osas, kuid ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi. Maakohtu hinnangul on ülesütlemise tähtaeg (19 päeva) mõistlik, kuna gaasivarustamine tarbimiskohaga ei katkenud. Kolleegiumi hinnangul tuleb lähtuda aga sellest, kas tähtaeg on mõistlik lepingupoole suhtes, kuna etteteatamistähtaja eesmärk on anda teisele lepingupoolele võimalus oma tegevust ümber korraldada.

§ 195

lg 3 kohaselt võivad pooled lepingus kokku leppida korralise ülesütlemise etteteatamistähtajas. 7 2-17-14496 Hageja ja Gaasivõrgu vahel sõlmitud võrguteenuse leping tähtaega lepingu ülesütlemiseks p 13.2.3. alusel ei sätesta. Sellisel juhul tuleb lähtuda

§ 195

lõikest 3, mille kohaselt võib kumbki lepingupool korraliselt lepingu üles öelda mõistliku etteteatamistähtajaga. Hageja hinnangul on mõistlik tähtaeg 30 päeva, mis tuleneb sellest, et lepingu muutmiseks oli vaja 30 päeva ette teatada. Samuti tuleb hageja hinnangul mõistliku tähtaja hindamisel arvestada MGS § 26 lõikega 31, mis nõuab teenuse osutamise katkestamisest vähemalt 90 päevast ette teatamist isegi siis, kui teenuse katkestamise aluseks on tarbija poolne võlgnevus (s.t lepingu rikkumine). Kolleegium hagejaga ei nõustu, kuna lepingu muutmiseks sätestatud tähtaega ei saa üheselt kohaldada lepingu ülesütlemise ajale. Lepingu muutmisel kaasneb poolte vahelise õigussuhte ümberkujundamine, kuid lepingu lõpetamise etteteatamistähtaja eesmärgiks on, nagu kolleegium eelpool mainis, võimaldada teisele poolele oma tegevust piisavalt korraldada. Samuti ei kohaldu käesoleval juhul analoogia korras MGS § 26 lõikes 31 sätestatud tähtaeg. Tegemist on tarbijat kaitsva sättega võimaldamaks tarbijal astuda kriitilisel ajal samme, et leppida gaasiettevõtjaga kokku võlgnevuse tasumises (vt seletuskirja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 556 SE juurde, aadressil https://www.riigikogu.ee). Seega tuleb kostja poolt antud etteteatamistähtaja mõistlikkust hinnata sellest aspektist, kas tegemist oli hagejale tema tegevust piisavat ümberkorraldamist võimaldava tähtajaga. Hageja ei ole esile toonud, et Gaasivõrgu poolt lepingu ülesütlemiseks ette teatatud 19 päeva oli sedavõrd ebamõistlik, et ei võimaldanud tal oma tegevust ümber korraldada. Kolleegiumi hinnangul ei saa ka üksnes päevade arvust (19 päeva) järeldada, et see oleks ebamõistlikult lühike aeg võrguteenuse lepingu lõpetamise puhul isiku suhtes, kes ei ole tarbija, vaid teenuse vahendaja. 32. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud hagi rahuldama, sest hagi esemena palus hageja tuvastada, et kostja 15.09.2017 avaldusel ei olnud hageja ja kostja vahelise müügilepingu lõpetamise toimet. Hageja nõude puhul on sisuliselt tegemist lepingu kehtivuse tuvastamise nõudega. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib tuvastushagi esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Hageja eesmärk ja õiguslik huvi on saavutada olukord, kus poolte vahel oleks kehtiv võrguleping. Seega on hageja tuvastushuvi mitte konkreetse tahteavalduse kehtivuse tuvastamiseks, vaid poolte vahelise õigussuhte olemasolu tuvastamiseks. See, et konkreetsel kostja avaldusel müügilepingu lõpetamisele vajalik toime puudus, ei muuda olematuks asjaolu, et antud leping lõppes ja seega lõppes ka poolte vaheline õigussuhe. 33. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 8