← Eesti

2-20-3868/22

Obsah (4)§ 102§ 108§ 96§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2021, Tallinn Kohtuasja numb

) §-dele 96, 97 ja 101 lg

  1. Kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses märgitust nähtub, et hageja igakuised kulud moodustavad kokku üle 3000 euro. Kuna hageja on nõudnud kostjalt elatist üksnes miinimumsuuruses, siis puudus vajadus hagejal menetluses esitada tõendeid igakuistest kuludest. Kostja ei ole kulude olemasolule ja suurusele vastu vaielnud, kuid on leidnud, et hageja seaduslik esindaja on lubanud kõik koolikulud ise tasuda, hageja millestki puudust ei tunne ning makstav elatis oleks hagejale pigem taskuraha. Arvestades kostja vastuväiteid, ei pea kohus vajalikuks eraldi iga kululiiki hinnata ning märgib üksnes, et kulude nimekirjast nähtuvalt on kulud vähemalt miinimumi ulatuses põhjendatud.
  2. Kostja on põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul ei kuulu koolikulud elatise arvestuse alla. Hageja seaduslik esindaja on olnud valmis tasuma üksi kõik hageja kulud seoses kooliga ning on seda olnud suuteline ka tegema (tl 29-31, 46). Isegi juhul, kui kohus ei pea koolikulude osalist katmist kostja poolt põhjendatuks, siis vastavad hageja igakuised kulud ka ilma koolikuludeta vähemalt miinimumile.
  3. Kostja majanduslik seis ei anna alust elatise vähendamiseks (

§ 102lg 2).

Kostja keskmine sissetulek on piisav elatise tasumiseks. Samuti on kostjal võimalik teatud kulude osas igakuiselt kokku hoida. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Maakohus viitas Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-118-12, 3-2-1-21-15 ja 3-2-1-19-

  1. Kostja on 12.06.2020 kohtule teada andnud, et ta ei oma kinnisvara, aktsiaid, väärtpabereid ega muid väärisesemeid. Kohtu poolt teostatud päringutest nähtub, et kostjal puuduvad kinnisasjad ning sõidukid. Kostja on seotud OÜ-ga Q, milles ta on juhatuse liige ja osanik. Pangakontode väljavõttest nähtub, et kostjale on laekunud Rahandusministeeriumilt ning W OÜ-lt 6 kuu jooksul töötasu kokku 6019,03 eurot, mis teeb igakuiseks keskmiseks töötasuks 1003,17 eurot (tl 53-64). Kuigi kostja ei ole välja toonud oma igakuiseid väljaminekuid, siis kohus peab usutavaks, et teatud kulud kostjal igakuiselt ka tekivad, sh eluasemele, toidule, hügieenile, sidele. Kostja konto väljavõttest nähtuvad mh maksed pangale, Telia Eesti AS-le, kui ka üürimaksed kolmandale isikule. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole töövõimetu.
  2. Esineb alus elatise tasumise proportsioonist kõrvalekaldumiseks. Hageja vanemate sissetulekud ja varaline seis ei ole käesoleval juhul võrdväärsed. Hageja seadusliku esindaja varaline seis on oluliselt parem ja keskmine sissetulek suurem. Hageja seaduslik esindaja on seotud seitsme äriühinguga, s.o Aktsiaselts V (nõukogu liige), Aktsiaselts S (nõukogu liige), Osaühing B (juhatuse liige ja osanik), Aktsiaselts D (üks asutajatest ning nõukogu esimees), M AS (nõukogu liige), E OÜ (juhatuse liige ja osanik) ja H (osanik). Samuti kuulub hageja seaduslikule esindajale kinnisasi Kloogaranna külas ning kaks sõiduautot Mercedes-Benz. Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja seaduslikul esindajal on 04.06.2020 seisuga pangakontol hoiustatud 68 191,53 eurot (tl 48-50). Samuti on pangakonto väljavõttest tuvastatav, et hageja seaduslikule esindajale laekub igakuiselt pension üle 600 euro, 3 2-20-3868 Aktsiaselts V ning Aktsiaselts S poolt on kandnud üle nõukogu liikme tasu kokku summas 1227,12 eurot, s.o iga kuu 204,52 eurot, OÜ B on hüvitanud lähetuskulud summas 1237,41 eurot ning samuti on hageja seaduslik esindaja suurtes summades teinud sissemakseid ja kandeid kontode vahel, s.o 6 kuu jooksul kokku 68 550 eurot. Kostja keskmine töötasu on 1003,17 eurot ning kostja on juhatuse liige ja osanik OÜ-s Q. Kohtul puuduvad andmed, et kostjal oleks täiendavaid sissetulekuid või vara. Arvestades vanemate majandusliku olukorraga (s.o nii sissetulekute kui ka muu vara olemasoluga) ning seadusest tuleneva ülalpidamiskohustusega, leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud elatise tasumise proportsioonist kõrvale kalduda ning kostjal tuleb hagejale vajalikust ülalpidamissummast tasuda igakuiselt 100 eurot.
  3. Hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks summas 1344 eurot jääb rahuldamata (

§ 108

). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks kostjalt järjepidevalt elatist nimetatud perioodil nõudnud. Samuti ei täida tagasiulatuva elatise nõudmine käesoleval juhul enam oma eesmärki ning suurema summa tasumine koos igakuise elatisega alates hagiavalduse esitamisest võib asetada kostja raskesse olukorda (vt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12; nr 3-2-1-136-13, p 12). Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas 25.09.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
  2. Hageja nõuab elatist üksnes miinimumsuuruses, kostja ei vaielnud kulude suurusele ja olemasolule vastu. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et kostja on põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul ei kuulu koolikulud elatise arvestuse alla ja see asjaolu mõjutab kostja elatise tasumist sedavõrd, et kostja kohustus tasuda elatist on oluliselt alla kehtestatud miinimumsumma. Kostja ei ole töövõimetu, kohus ei ole tuvastanud, et kostja varaline seis oleks nõnda halb, et ta ei suuda tasuda lapsele minimaalses määras elatist. Kostja väide, et hageja vajadused on kaetud isa juures elades ja tema poolt tasutav elatis on üksnes taskuraha, ei vasta tegelikkusele ja ei anna alust elatise tasumise proportsioonist kõrvalekaldumiseks. Ainuüksi vanemate sissetulekute suur ebavõrdsus ei saa olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks

§ 102lg 2 tähenduses (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 28.2).

Kohus on vanemaid ebavõrdselt kohelnud.

  1. Hageja tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud. Hageja ei nõustu kohtuga, et ta ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kostjalt elatist vaidlusalusel perioodil nõudnud. Hageja on esitanud kohtule Haabersti LOV-s toimunud kohtumise protokolli, millest nähtub, et kostja oli teadlik oma kohustusest elatist tasuda. Kostja on töövõimeline isik, kes avaldas eelnimetatud protokollis isegi valmisolekut elatist tasuda, küll mõningase viivitusega. Seega ei nõustu hageja, et tagasiulatuva elatise nõudmine ei täida oma eesmärki ning suurema summa tasumine koos igakuise elatisega alates hagiavalduse esitamisest võib asetada kostja raskesse olukorda. Vastustaja seisukoht
  2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi elatise väljamõistmiseks miinimumsuuruses rahuldamata. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb selles osas rahuldada. 4 2-20-3868
  4. YY on lisanud vastusele hageja pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.09.2020 kuni 21.10.2020 kohta, millelt nähtub, et hageja kasutab raha taksosõidu ja mängude eest tasumiseks. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kostja ei ole välja toonud, millise asjas tähtsust omava ja vaidluse all oleva asjaolu tõendamiseks ta soovib nimetatud tõendit esitada. Seetõttu jätab kolleegium vastusele lisatud pangakonto väljavõtte asja materjali juurde võtmata. Tõendi elektroonilise esitamise tõttu seda ei tagastata.
  5. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, mida ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud ja millest ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi lähtuda: - hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja poeg; - hageja elab alates 01.09.2019 oma isa, see on hageja seadusliku esindaja, juures ja on tema ülalpidamisel; - ka ilma koolikuludeta, mida hageja seaduslik esindaja on lubanud ise tasuda, kulub hageja igakuiste vajaduste katmiseks vähemalt kahekordne elatise miinimum; - kostja ei ole hageja kulude olemasolule ja suurusele vastu vaielnud; - kostja ei ole alates ajast, mil hageja elab isa juures, talle regulaarselt ja piisavalt ülalpidamist andnud; - hageja esitas 10.03.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles nõuab kostjalt alates hagi esitamisest elatise tasumist 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kahekordne miinimumpalk ja tagasiulatuvalt elatise tasumise kohustuse täitmata jätmise eest perioodil 01.09.2019 kuni 10.03.2020 kahju hüvitamist summas 1344 eurot; - kostja on juhatuse liige ja osanik OÜ-s Q ja tema keskmine töötasu on 1003,17 eurot; - hageja seadusliku esindaja varaline seisund on oluliselt parem ja keskmine sissetulek suurem kui kostjal; - kostja majanduslik seisund ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
  6. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et käesoleval juhul esineb alus elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära tulenevalt asjaolust, et hageja seadusliku esindaja varaline seis on oluliselt parem kui kostjal. 21.

§ 96

esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele

§ 101

lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17).

  1. Käesolevas asjas ei ole seda eeldust ümber lükatud. Vastupidi, maakohus jõudis järeldusele, et kostja majanduslik seisund ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ainuüksi vanemate sissetulekute ebavõrdsus ei saa olla mõjuvaks põhjuseks ühe vanema vabastamiseks miinimumelatise tasumise kohustusest. 5 2-20-3868 Vanemate varalisi võimalusi tuleb võrrelda siis, kui üks vanem või mõlemad vanemad ei suuda nõutaval tasemel ülalpidamist anda. Sel juhul osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile.
  3. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu otsuse nr 3-2-1-35-17, p-s 28.2 on välja toodud võimalikud muud asjaolud, mida Riigikohtu hinnangul saab pidada mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks lisaks seaduses nimetatutele. Selleks võivad olla lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Vanemate varanduslikku ebavõrdsust ei ole Riigikohus selliseks asjaoluks pidanud.
  4. Riigikohtu lahend 3-2-1-165-13, millele maakohus oma otsuses viitab, ei ole analoogne käesoleva asjaga. Nimetatud lahendis vaidles kostja vastu elatise tasumisele, tuginedes vahetule ülalpidamisele lapsega suhtlemisel ning oma halvale varanduslikule seisundile, mis ei võimalda miinimumsummas elatist tasuda. Sellisel juhul tuli välja selgitada kõik asjaolud, sealhulgas kummagi vanema varanduslik seisund ja seda võrrelda. Käesolevas asja nii ei ole. Mõlemad vanemad on võimelised miinimumelatist tasuma.
  5. Tuvastatud asjaoludel rahuldab ringkonnakohus hagi miinimumsummas elatise väljamõistmiseks.
  6. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus õigesti tagasiulatuva elatise osas hagi rahuldamata. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja TsMS § 646 lg 6 alusel neid ei korda. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kostjalt elatist vaidlusalusel perioodil nõudnud. Kohtule esitanud Haabersti LOV-s toimunud kohtumise kokkuvõttest (tl 15) ei nähtu, et hageja seaduslik esindaja oleks nõudnud kostjalt elatise tasumist. Selles on üksnes fikseeritud, et kostja saaks elatist tasuda alates oktoobrist. Kohtumise kokkuvõtte koostanud lastekaitse juhtivspetsialisti TJ hilisemast kirjalikust vastusest (tl 17) nähtub, et elatise teema tõstatas tema lastekaitsetöötajana, kuna see on üks oluline küsimus lapse elukorralduses. Ema selgitas, et hetkel tasub ta korteriüüri ja kommunaalmakse X-ga kahepeale ja tal on vaja aega ümberkorraldusteks. Elatist saaks ta tasuda miinimumsummas ( 270 eurot) alates oktoobrikuust

(2019). Hageja seadusliku esindaja otsustada on, kas ta soovib lahuselavalt vanemalt elatist nõuda või mitte. Asjas ei ole tõendatud, et hageja seaduslik esindaja oleks kostjalt elatist nõudnud varem kui hagiavalduse esitamisega. Maakohus arvestas põhjendatult selle asjaoluga. Suurema summa tasumine koos igakuise elatisega paneks kostja raskesse olukorda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
  2. Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.