← Eesti

1-19-6878/27

Obsah (11)§ 309§ 126§ 180§ 154§ 2901§ 339§ 70§ 225§ 66§ 175§ 181

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juunil 2020 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär 1-19-6878 kohtunik Ingeri Ta

§ 309lõikest 3, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Andrei Usmanov Kar

S § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, s.o

  1. a suvel V. O. rihmaga löömises ning
  2. a ja
  3. a suvel narivoodist maha tõmbamises ja kaelast tõstmises, ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. 1
  4. Määrata KarS § 73 lg 1 alusel, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui Andrei Usmanov ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
  5. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. 4.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD+R plaat 13.03.2019 alaealise kannatanu ülekuulamise videosalvestiga ja DVD+R plaat Andrei Usmanovi 26.02.2019 kõne salvestisega. 5. Mõista Eesti Vabariigilt Andrei Usmanovi kasuks välja 35 (kolmkümmend viis) eurot 40 senti tõlkekulude katteks. 6.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Andrei Usmanovilt riigituludesse sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot. Jätta Andrei Usmanovi poolt valitud kaitsjale makstud tasu 9316 (üheksa tuhat kolmsada kuusteist) eurot süüdistatava enda kanda. 7.

§ 180

lg 3 alusel määrata menetluskulud 876 eurot tasumisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, kohustades Andrei Usmanovit tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 73 (seitsekümmend kolm) eurot.

  1. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
  2. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.
  3. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. 2 Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
  4. juunil
  5. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I.
  6. SÜÜDISTUS JA SÜÜDISTUSAKTI NÕUETELE VASTAVUS Andrei Usmanovit süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema on korduvalt lähisuhtes kasutanud füüsilist vägivalda oma XXX V. O. (s. XX.XX.XXXX) suhtes, mis seisneb selles, et ajavahemikul 02.12.2014 – 02.02.2019 on Andrei Usmanov XXX korteris löönud V. O. t laba- ja rusikas kätega, jalgade ja rihmaga või muu vahendiga pea- ja kehapiirkonda ning kannatanut kätega kaelast kägistanud. Muu hulgas on Andrei Usmanov V. O. suhtes füüsilist vägivalda kasutanud järgmistel kordadel: 1)
  7. a suvel, täpselt tuvastamata kuupäeval, tõmbas Andrei Usmanov V. O. narivoodilt maha, misjärel hoides kätega kinni kannatanu kaelast, tõstis kannatanu üles. Sellise tegevusega põhjustas Andrei Usmanov kannatanule füüsilist valu. 2)
  8. a juunis, täpselt tuvastamata kuupäevadel lõi Andrei Usmanov korduvalt täpselt tuvastamata viisil V. O. t, põhjustades kannatanule füüsilist valu; 3)
  9. a suvel, täpselt tuvastamata kuupäeval, lõi Andrei Usmanov V. O. le rihmaga vastu selga, põhjustades kannatanule füüsilist valu; 4)
  10. a suvel, täpselt tuvastamata kuupäeval, tõmbas Andrei Usmanov V. O. narivoodilt maha, misjärel hoides kätega kinni kannatanu kaelast, tõstis kannatanu üles. Sellise tegevusega põhjustas Andrei Usmanov kannatanule füüsilist valu. 5)
  11. a kevadel või suvel, täpselt tuvastamata kuupäeval, lõi Andrei Usmanov täpselt tuvastamata viisil V. O. t, põhjustades kannatanule füüsilist valu. V. O. on sellise tegevuse tagajärjel tundunud füüsilist valu ning saanud tervisekahjustusi, mis on seisnenud hematoomides kehapiirkonnas ja jalgadel.
  12. Esmalt võtab kohus seisukoha selles, kas süüdistusakt vastab nõuetele.
  13. Kaitsjad on seisukohal, et süüdistusakt ei vasta nõuetele, kuna ei ole võimalik aru saada, millise ajavahemiku osas tuleb süüdistataval enda kaitseõigust teostada. Ei ole aru saada, millised on süüdistatavale etteheidetavad teod, kuna süüdistusakti kirjeldavas osas on üks teokirjeldus, kuid lõpposas välja toodud konkreetsed teod kajastavad teistsuguseid teokirjeldusi. Samuti ei ole teokirjelduses kirjas, millisel viisil teod toime pandi ja kas need teod põhjustasid tagajärjena valu või tervisekahjustuse.
  14. Kohus jääb Tartu Maakohtu 19.02.2020 kohtu alla andmise määruses toodud seisukohtade juurde, et süüdistusakt vastab nõuetele ja takista sellisel kujul kaitseõiguse teostamist. 3
  15. Nõuded süüdistusaktile kehtestab

§ 154

. Süüdistusakti põhiosas märgitakse mh kuriteo asjaolud, süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioon esitatakse akti lõpposas (

§ 154lg 2 p 1, lg 3 p 2, 3).

Süüdistuakti põhiosa on informatiivne. Nii on ka Andrei Usmanovi süüdistusakti selles osas ära toodud etteheidetava kuriteo üldised asjaolud, täpsemalt kajastub süüdistus lõpposas punktis 15, millest tuleb lähtuda. Süüdistusakti need osad ei ole vastuolus, vaid on erineva konkretiseerituse astmega.

  1. Riigikohus on 28.05.
  2. a otsuse nr 1-16-4665 punktis 10 leidnud, et järjepideva praktika kohaselt peab süüdistuse tekst sisaldama kõiki faktilisi asjaolusid, mis on eelduseks isiku süüditunnistamisele. Süüdistusakti peamine funktsioon on teavitada süüdistatavat talle ette heidetava käitumise olulistest faktilistest asjaoludest ja etteheite õiguslikust sisust, tagades nii tema kaitseõigust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. märtsi
  4. a otsus nr 117-9941/80, p 8 ja
  5. veebruari
  6. a otsus nr 1-17-1327/52, p 13). Samas ei pea süüdistus sisaldama ega saagi sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi põhjendada. Süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. novembri
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-83-10, p 19.)
  9. Kohus on seisukohal, et süüdistuse tekstist on võimalik selgelt aru saada, milles Andrei Usmanovit süüdistatakse. Samuti on võimalik aru saada, millise ajavahemiku kohta on süüdistus esitatud. Süüdistuses on märgitud nii ajavahemik 02.12.2014 – 02.02.2019 kui ka temale etteheidetavad teod „löönud V. O. t laba- ja rusikas kätega, jalgade ja rihmaga või muu vahendiga pea- ja kehapiirkonda ning kannatanut kätega kaelast kägistanud“. Süüdistuse esitaja on leidnud, et need teod tekitasid kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi hematoomide näol. Lisaks on märgitud viis konkreetsemat vägivalla kasutamise juhtumit, mida menetleja on suutnud täpsemalt tuvastada ja mis on hõlmatud eelnevalt märgitud perioodist ja teo toimepanemise viisist.
  10. Riigikohus on 17.02.
  11. a otsuse nr 3-1-1-111-10 punktis 7 selgitanud, et kuriteo toimepanemise aeg ei pea olema tuvastatud sekundi või minuti täpsusega ja asjaoludest lähtuvalt võib see olla määratletav ka mingi ajavahemikuna (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. oktoobri
  13. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-07 p 10). Kriminaalasja nr 3-1-1-45-07 (15.10.
  14. a otsuse) punktis nr 10 selgitab riigikohus, et puutuvalt kaitsja väitesse, et B, nagu ka mitme teise kannatanu ütlused on napid, süüteo toimepanemise aja, koha või muude tehiolude suhtes konkretiseerimata, kordab kriminaalkolleegium varasemas praktikas väljendatud seisukohta, mille kohaselt menetlusseaduse mõttest ei tulene, nagu saaks kuriteosündmust ajalises mõttes alati lugeda tuvastatuks üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega. Kas kuriteo toimepanemise aeg võib olla määratletud kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja milline võib olla selle ajavahemiku pikkus, see sõltub iga konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsused kriminaalasjades nr 3-1-1-51-00 ja 3-1-1-146-05 - RT III 2000, 14, 153, p 6.2 ja RT III 2006, 10, 92, p 11). 4
  15. Asjaolu, et süüdistuses ei ole märgitud kõigi vägivallajuhtumite täpseid kuupäevi ega välja toodud iga võimaliku löömise täpset viisi, ei muuda süüdistusakti nõuetele mittevastavaks. Süüdistuses on kõik need viisid, kuidas süüdistatav kasutas vägivalda, ära toodud juba süüdistuse sisu esimeses lauses. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et V. O. on alaealine, kelle suhtes on väidetavalt kasutatud vägivalda ajast, mil ta oli viieaastane kuni ajani, mil ta oli üheksa aastane. Laste suhtes toimepandud vägivallateod võivad selguda hiljem ja laps ei ole oma arengutasemest tulenevalt võimeline tema suhtes toimepandud tegude täpset aega meenutama. Tavapäraselt suudab laps sündmuse aega meenutada seoses mõne tema jaoks olulise sündmusega, aastaajaga jms. Olukorras, kus lapse suhtes on kasutatud pidevalt vägivalda, ei saa eeldada, et laps oleks võimeline iga vägivallateo kuupäeva ja üksikasjalikku toimepanemise asjaolusid täpselt meenutama. Sellise nõude esitamine süüdistusele välistaks võimaluse vägivalda kasutava isiku vastutusele võtmise juba eos. II. KOHTU SEISUKOHT SÜÜ TÕENDATUSES
  16. Järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas alaealise kannatanu videosalvestatud ütlused on tõendina lubatavad.
  17. Kaitsjad on seisukohal, et tegemist on lubamatu tõendiga, kuna ei ole täidetud

§ 2901

lg-s 1 sätestatud eeldus, s.o kaitsjatele ei ole võimaldatud esitada kannatanule kohtueelses menetluses küsimusi tõendamiseseme asjaolude kohta. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 1 p 2 mõttes.

Lisaks on Tartu Maakohus võtnud vastu menetluses korralduslikult sellekohase otsuse, et on vältimatu, et kannatanu tuleb tõendina kohtus üle kuulata. 12.

§ 2901

lg 1 võimaldab jätta alaealise kohtusse kutsumata ja lubab tõendina esitada alaealise poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui need on videosalvestatud ning kaitsjal on olnud võimalus esitada tõendamiseseme asjaolude kohta küsimusi.

  1. Tartu Maakohus nentis 19.02.
  2. a kohtu alla andmise määruses, et kaitsja jätmine ilma küsitlemisvõimalusest rikub kaitseõigust ja välistab eelviidatud sättest tulenevalt võimaluse võtta vastu alaealise poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi. Prokurör jättis 16.05.
  3. a määrusega kaitsja taotluse alaealisele kannatanule täiendavate küsimuste esitamiseks täies ulatuses rahuldamata, märkides muuhulgas, et lisaküsimuste esitamine traumeeriks last, mööndes samas, et tõenäoliselt kuulatakse laps üle kohtus. Seetõttu leidis kohus, et kohtul ei ole võimalik kasutada lapse suhtes säästvamat menetlust ja V. O. tuleb kutsuda kohtusse ütlusi andma.
  4. Kohus muutis kohtuistungil oma seisukohta selles, et võimalik ei ole vastu võtta alaealise kannatanu videosalvestatud ütlusi, ja põhjendab seda järgmiselt. 15.

§ 70

lg 4 sätestab, et viie päeva jooksul pärast alaealise ülekuulamise videosalvestisega tutvumist on kahtlustataval või kaitsjal õigus esitada tunnistajale küsimusi. Prokuratuuril on õigus jätta taotlus ka rahuldamata, see vormistatakse määrusega. Sellisel juhul on võimalik taotlust korrata

§-s 225 sätestatud korras või kohtumenetluses. 5

  1. Viidatud regulatsioonist saab järeldada, et prokuratuuri keeldumine ei too automaatselt kaasa videosalvestatud ütluste muutumist lubamatuks tõendiks. Vastasel juhul kaoks prokuröril võimalus ka täiesti asjakohatute ja lubamatute küsimuste esitamisest keeldumiseks, et säästa alaealist kannatanut/tunnistajat koormavast kohtumenetlusest.
  2. Sellist kohtu seisukohta toetab ka Riigikohtu 23.10.
  3. a otsuse nr 3-1-1-73-15 punktis 16 märgitu, et kaitsjale peab olema tagatud võimalus küsimuste esitamiseks: „Selline võimalus oli kaitsjal pärast seda, kui kahtlustatavale ja tema kaitsjale tutvustati

§ 70lg 4 kohaselt kannatanu ülekuulamise videosalvestist.

Viidatud säte näeb ette, et viie päeva jooksul pärast tutvumist on kahtlustataval või kaitsjal õigus esitada tunnistajale küsimusi. Lisaks oli võimalik esitada küsitlemise taotlus

§ 225lg 1 alusel.

Ka hiljem kohtumenetluses oli kaitsjal võimalik taotleda kannatanu küsitlemist pärast ütluste avaldamist.“

  1. Seega on kannatanu V. O. videosalvestatud ütlused tõendina lubatud, kui kaitsjale on tagatud kannatanult küsimuste küsimise õigus pärast videosalvestise nägemist, sealhulgas maakohtus toimuva menetluse käigus. Selline õigus tagati süüdistatava kaitsjatele 26.05.2020 toimunud kohtuistungil.
  2. Kannatanu V. O. on üle kuulatud 13.03.2019 (tl 77-78, 80). Ta andis ütlusi selle kohta, et ta elas 3 aastat XXX koos XXX V. S. , XXX Andrei Usmanovi ja XXX A.ga. Perre kuulus veel XXX N.. Andrei Usmanov on teda kogu aeg peksnud, üks kord on teda kägistanud. Andrei Usmanov võis teda niisama peksta või kui ta oli teinud midagi valesti. Andrei Usmanov on teda löönud rusikate ja jalgadega ja kõvasti rihmaga. Ta tundis siis, et tahab Andreid ka lüüa. Viimati peksis Andrei Usmanov teda suvel XXX kodus toas, lõi suure musta värvi rihmaga vastu selga vist, mille järel tundis ta valu. Rihma võttis Andrei Usmanov suurest toast. XXX ja XXX olid kodus. XXX hakkas enne rihmaga löömist Andreiga tülitsema sellepärast, et Andrei peksab teda. Millisel suvel see oli, ta ei mäleta. Kahel korral,
  3. aasta ja
  4. aasta suvel on Andrei Usmanov lükanud ta voodi pealt maha, võtnud kaelast kinni ja kergitanud teda natukene. Kui ta kaelast tõstis, tundis ta valu. Peksmisest on ta rääkinud XXXle, XXXle ja XXXle N.le, kuid alles hiljuti, mitte siis, kui sündmused toimusid. N.nägi ainult mõningaid asju pealt. Arsti juures ta käinud ei ole. Kõik löömised ja tülitsemised on olnud XXX. Seda, millal Andrei on teda jalaga löönud, ta ei mäleta, kuid tegemist oli samade kordadega, millest ta juba rääkis.
  5. Vastates kohtus kaitsjate küsimustele, ütles V. O. , et Andrei Usmanov oli tema suhtes vägivaldne pea iga päev. Täpsemalt ta ühtegi juhtumit ei kirjeldanud, kuna ei mäletanud. Kannatanu sõnul peksmistest ja kägistamistest vigastusi ei jäänud, ainult sinikad, mis olid jalgadel, kätel ja vahel ka kõhu peal. Vahepeal sai ta sinikaid ise, vahepeal Andrei Usmanovi löögist, vahepeal lõi XXX ka. Rihmaga löömise kohta ütles kannatanu, et ei saa seda kirjeldada. Kaitsja järgmisele küsimustele vastates ütles kannatanu, et kardab Andrei Usmanovit. V. O. kirjeldas kokkusaamist Andrei Usmanoviga pärast XXXga juhtunud õnnetust (liiklusõnnetus oli XX.XX.XXXX), kui ta sai ka kingituse, ja ütles, et tal ei olnud sel päeval eriti tore Usmanoviga koos olla, kuna ta natuke karis teda. Prokurörile vastas V. O. , et kardab Andrei Usmanovit, kuna ta võib teda iga hetk lüüa. 6
  6. Kohtus andis tunnistusi ka kannatanu XXX D. O. , kes ei tea midagi tõendamiseseme asjaolude kohta. Ta tunnistas, et praegu elab V. O. koos temaga. XXX rääkis talle sellest, et Andrei Usmanov on teda peksnud, pärast seda kui asi jõudis kohtusse. Sellel ajal, kui V. O. elas koos XXXja Andrei Usmanoviga, nad eriti ei suhelnud ja ta ei teadnud XXX elust midagi.
  7. Andrei Usmanov ei tunnista end talle esitatud süüdistuses süüdi ja väidab, et ta ei ole V. O. t peksnud. Ta tegeles kooselu algul lapsega, õppis koos temaga. Kui olid mingid konfliktid, siis lahendas need rääkides. Kui sündis A. U. (sünd XX.XX.XXXX, tl 84), oli lastega 3 aastat kodus ja tegeles nendega V. S. , tema oli kogu aeg tööl. Ta on näinud V. jalgadel sinikaid, mida on joostes ja mängides saanud, kuna ta oli aktiivne laps. Ütlusi andes lapsed valetasid tema peale. Neid on valetama õpetanud ja ütluste andmiseks ette valmistanud XXX S. S., kes ise valetab kogu aeg.
  8. Kohus on seisukohal, et kannatanu V. O. ütlused selle kohta, et Andrei Usmanov on teda korduvalt löönud, vastavad tõele. V. O. XXX J. P. on iseloomustanud (tl 81) V.i õpilasena, kellel on hea mälu, kelle kõnelemisoskus on hästi arenenud, oskab oma mõtteid sõnadesse panna, vastata küsimustele täislausetega. V. on iseloomult rahulik ja tasakaalukas. Kannatanu sellisest iseloomustusest ei nähtu kuidagi, et tal oleks kalduvust valetada. V. O. ütlusi selle kohta, et Andrei Usmanov tarvitas tema suhtes korduvalt vägivalda, kinnitavad XXX A. S. ütlused.
  9. Tunnistaja A. S. ütluste järgi on ta elanud vaheldumisi XXX, vahepeal aasta, vahepeal pool aastat Andrei Usmanoviga ühes peres. Kooliajal käis ta XXX s külas harva, kuid vahepeal kolis sinna pooleks aastaks, näiteks suvel. Pikemalt oli seal siis, kui oli 14aastane. Peres olid tülid, arusaamatused, vahepeal ka peksmised. Andrei Usmanov peksis XXX V. i ja sõimas teda mitte millegi eest. Andrei võis lüüa rihmaga vastu käsi ja jalgu, vahepeal seljale. Kui V. ei teinud koolitööd ära, võis Andrei võtta raamatu ja lüüa V. i vastu pead. Kui nad käisid aiamaal, siis võis lüüa kepiga vastu jalgu. V. üritas nende olukordade järel oma tuppa sulguda ja selgitada XXXle, et soovib XXX juures elada. Selliseid asju võis juhtuda mitu korda nädalas. Peksmisest tekkisid V. i kehale sinikad ja V. il oli valus, ta kurtis seda. Sinikaid nägi ta käe peal, mõnikord seljal, kui oli rihmaga löödud, ja palju kordi jalgadel, reie peal. V. il on sünnist saati probleeme selgrooga ning Andrei võis lüüa käe või rihmaga sinna, kus V. il valus oli. XXX nägi ja teadis seda, püüdis suhtuda sellesse rahulikult. Peksmine toimus alati XXX s ja algas siis, kui sündis XXX A., kes on praegu XXX-aastane. V. kartis Andrei Usamovit, ta sulges end tuppa ja nuttis. V. i toas oli narivoodi, all oli kirjutuslaud. Selles toas andis Andrei Usmanov labakäega ja raamatuga lakse vastu pead, üks kord võis olla, et on teda kaelast kinni hoidnud, aga seda ta täpselt ei mäleta. Elutoas võis lüüa rihmaga, sellega, mis kätte juhtus. XXX ja XXX võisid paar-kolm korda näha V. i peksmist pealt, aga seda oli harva, kuna enamasti XXX tuleku ajal tekkisid tülid ja nad lahkusid. Tunnistaja kinnitas, et seda, mida ta rääkis, on ta oma silmaga näinud.
  10. Kaitsjad on seisukohal, et A. S. ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta ei saanud neid vägivallategusid, millest räägib, pealt näha, sest ei viibinud XXX s ilma XXXta, kes ei ole vägivallategusid näinud. A. S. nuttis kohtus ütlusi andes ja oli hirmunud, kuid 26.02.2020 telefonikõne ajal ei olnud tal süüdistatava ees hirmu ega ühtegi etteheidet vägivalla suhtes. 7 Ta veetis koolivaheajad kohas, kus kasutatakse vägivalda ja ei rääkinud kellelegi XXX vastu toimepandud vägivallast, mis ei ole usutav.
  11. Kohus sellega ei nõustu. Kaitsjate väide selle kohta, et A. S. ei ole ilma XXXta XXX s viibinud, ei vasta kriminaalasjas kogutud tõenditele. A. S. ütlustest nähtub, et kuigi kooli ajal viibis ta harvemini XXX s, elas ta seal suveperioodidel ja vahepeal isegi pool aastat. Seda kinnitavad ka Andrei Usmanovi ütlused selle kohta, et alguses, s.o
  12. aastal, elas A. nende juures XXX s. Pärast elas A. XXX s kõige kauem paar-kolm nädalat järjest. Ta käis seal 3-4 korda kuus nädalavahetustel. Nemad võtsid A. Tartust peale, kuid XXX helistas, et ta tuleks tagasi. Mõnikord oli A. seal kaks päeva, kuid tavaliselt tuli XXX järgmisel päeval ja viis ta ära. Kohus märgib siinkohal, et kuigi süüdistatava ütlused on vastuolus teiste tõenditega, mis kinnitavad vägivalla kasutamist V. O. suhtes, ja selles osas kohus neile ei tugine, on tema ütlused muus osas usaldusväärsed. Andrei Usmanov eitab tegusid, mis teda süüstavad, mis on mõistetav. A. S. ja Andrei Usmanov annavad küll süütegude toimepanemise kohta erinevaid ütlusi, kuid muus elukorralduslikus osas nende ütlused kattuvad, mistõttu ei ole kohtul põhjust nendes ütlustes kahelda. A. S. viibis XXX s pikemalt esialgu, kui pere sinna kolis, edaspidi eelkõige suvel ning nädalavahetustel. Seetõttu oli A. S. l võimalik näha, kuidas Andrei Usmanov kasutas XXX V. O. suhtes vägivalda. Süüdistuse kohaselt on mitmed kannatanu löömised toimunud just suvel.
  13. S. S. tunnistas, et A. S. elas nii siin kui seal, kuid püsivalt XXX s ei elanud. Hiljem vastates küsimusele, kas A. käis XXX s, vastab tunnistaja: „Jah, ta käis ilmselt siis, kui mina temaga koos käisin.“ Seega on S. S. ütlused selles osas vastuolulised ja kohus jätab need kõrvale.
  14. A. S. l oli kohtus raske ütlusi anda, tal olid vahepeal pisarad silmis. Selline emotsionaalne seisund ei kõiguta kohtu hinnangul tema ütluste usaldusväärsust. Kohtus alaealisena oma peres toimunud vägivalla kohta ütluste andmine ei ole võrreldav tavaelu situatsiooniga, kus XXX kõrval olles helistatakse 26.05.2020 Andrei Usmanovile. A. S. ütluste järgi süüdistatav tema suhtes vägivaldne ei olnud, ta ei öelnud kordagi, et ta kartis Andrei Usmanovit. Küll aga kartis ta XXX le V. O. peksmisest rääkida. Põhjuseks oli tunnistaja sõnul see, et XXX võib hakata tülitsema XXX ja Andrei Usmanoviga ja pere läheb lõhki. Ta kartis peres toimuvast vägivallast rääkida ka teistele, õpetajale, sõbrannadele, sest nad hakkavad halvasti mõtlema. Kogu situatsiooni hindamisel on oluline arvestada, et A. S. on alaealine (kohtus ütlusi andes XXX-aastane), koos XXX ja Andrei Usmanoviga XXX s elades veel noorem. Lapsed ei soovi oma peret näidata teistele halvas valguses, mistõttu nad ei räägi ebameeldivatest asjadest. Kohtu hinnangul on A. S. seda väga veenvalt selgitanud. Lapsele ei saa ette heita seda, miks ta vaatamata peres toimuvale vägivallale ikkagi läks XXX juurde. Tema heaolu ja elukorraldus sõltus vanematest, eelkõige XXXst. Olukorras, kus ta soovis viibida koos XXXga, ei olnud tal reaalselt ka muud võimalust.
  15. Kohus kuulas tunnistajana ära V. S. i, kelle ütlustel puudub tõendiväärtus. Tema sõnul sai ta sellest, et Andrei Usmanov oli olnud vägivaldne V. O. suhtes, teada A. S. lt. Kui ta rääkis V. S. ga sellest, ütles XXX, et ära topi oma nina, ta klaarib ise need asjad.
  16. Tunnistaja J. K. , kes on V. S. XXX, andis ütlusi selle kohta, et tema on neil XXX s külas käinud umbes 10 korda, üks kord oli seal 5 päeva. V.l olid konfliktid Andrei Usmanoviga, kuna ta suhtus V. i halvasti. Tema nägi oma silmaga, kuidas Andrei Usmanov rääkis V. iga 8 jõhkralt, V. oli kogu aeg süüdlane, ükskõik mis kodus juhtus. Ükskord oli nii, et V. ja Andrei olid tema selja taga, kui ta kuulis pauku, pööras ümber ja nägi, et V. jooksis nuttes ära. Talle tundus, et oli olnud vägivald V. i vastu.
  17. Kaitsjad leidsid, et J. K. i ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta XXXna ei sekkunud pärast laksu, ta veetis rasedana koos lapsega 5 päeva peres, kus olid pidevad tülid ja stress ning teadis, et Andrei Usmanov on vägivaldne nii XXX kui XXX V.i suhtes. Ükski mõistlik lapsevanem nii ei teeks. Samuti oli J. K. ütlustes vastuolu, mida ta ei suutnud selgitada.
  18. Esmalt märgib kohus, et nõustuda tuleb kaitsjatega selles, et J. K. ütlused ei tõenda ühegi vägivallateo toimepanemist kannatanu suhtes. Tunnistaja ütlused kinnitavad vaid seda, et Andrei Usmanov suhtus V. O. halvasti, teda peeti pidevalt milleski süüdlaseks. Kas lapse nutmisele eelnes süüdistatava poolt vägivalla kasutamine lapse suhtes, ei ole võimalik tunnistaja ütluste alusel kindalt väita.
  19. Samas ei nõustu kohus kaitsjatega selles, et J. K. ütlused ei ole usaldusväärsed. Asjakohatu on väita, et XXXna oleks ta pidanud sekkuma pärast V. O. le laksu andmist. J. K. kuulis pauku, kuid ei näinud löömist. Ta nägi, et V. O. nuttis ning lapsega läks tegelema tema XXX V. S. . Viiteid sellele, et lapse tervis oleks ohus, ei olnud ning sellises olukorras puudus J. K. l vajadus sekkuda teiste inimeste pereellu. Ka ei kõiguta J. K. ütluste usaldusväärsust see, et ta oli
  20. aastal viis päeva koos pojaga XXX s XXX juures. Temal kõrvalise isikuna ei olnud alust karta vägivaldsust enda ega oma lapse suhtes. Reeglina on kolmandate isikute juuresolekul vägivaldset käitumist ka perekonnas vähem, kuna ei soovita näidata perekonna probleeme teistele. Samuti ei nõustu kohus sellega, et J. K. ei suutnud selgitada vastuolu eeluurimisel antud ütluste ja kohtus antud ütluste vahel. Vastuolu seisnes selles, et kohtus ütles J. K. , et enne seda pikemat külaskäiku ta ei olnud teadlik peres esinevast füüsilisest vägivallast, kohtueelsel uurimisel aga, et V. S. rääkis talle sellest enne külaskäiku. J. K. selgitas kohtus, et jutuajamine telefoni teel V. S. ga ei jõudnud lõpuni, ta ei saanud aru, mis seal täpselt oli.
  21. Järgnevalt annab kohus hinnangu sellele, kas kannatanu V. O. XXX S. S. on mõjutanud kannatanut ja tunnistaja A. S. t andma valeütlusi ning kas politseisse pöördumine on tingitud süüdistatava Andrei Usmanovi ja S. S. vahelistest konfliktsetest suhetest.
  22. Nii Andrei Usmanovi kui ka S. S. ütlustest nähtuvalt tekitasid probleeme nende vahel eelkõige V. S. ja Andrei Usmanovi ühise lapse A. U. ga seotud suhtlus- ja hooldusõiguse küsimused, samuti XXX korteris olevad V. S. asjad. Andrei Usmanovi ütluste järgi oli tüli sellepärast, et ta võttis XXX A. enda juurde. Teine probleem oli see, kui käidi XXX korteris ja võeti V. kosmeetika ja kuldehted ära. Nädal aega ta ootas, et need asjad tagastataks, kuid seejärel läks ta politseisse ja kirjutas avalduse. Kolmas kord tülitsesid nad haiglas V. S. juures. Pärast seda on nad suhelnud korra Werneri kohvikus, kus S. S. tunnistas, et ei oska V. i löömise kohta avaldust tagasi võtta, et seda ei ole toimunud. S. S. tunnistas kohtus, et tal on vaen Andrei Usmanovi suhtes, kuna ta ei ole saanud näha oma XXX A. U. t. Ta pöördus lastekaitsesse, et kohtuda XXX, kuid vägivalla kasutamisest ta ei rääkinud. 9
  23. S. S. ja Andrei Usmanovi vahelisi keerulisi suhteid tõendavad veel 11.06.2019 sõnum Andrei Usmanovile, 26.02.2019 telefonikõne ja lastekaitseteenistusse pöördumist kinnitavad tõendid.
  24. 11.02.2019 saatis S. S. telefoninumbrilt XXX Andrei Usmanovile sõnumi (tl 102-103), milles ütleb „Kui sa ei taha mulle A. heaga näidata, ei taha näidata, millistes tingimustes ta elab, siis minu avalduse alusel külastavad sind eestkostetöötajad ja kontrollivad minu XXX elamistingimusi, kontrollivad sinu sissetulekuid, loevad kokku kõik sinu laenud, gaasi, elektri-, kommunaal- ja lasteaiakulud ning vaatavad, palju raha sul elamiseks jääb ja kassa saad selle raha eest last üleval pidada. Sa valetasid mulle ja jätkad valetamist. Ma tean kõike ka teie isiklikust elust, mis on juba ammu lõppenud. Kui toimub menetlus, siis lapsed räägivad, kuidas te elasite ja kuidas sa nendesse suhtusid.“
  25. 26.02.2019 (kaitsekõnes ekslikult viidatud aastale 2020) toimus Andrei Usmanovi ning S. S. vahel telefonikõne (tl 91-94), millesse sekkus ka A. S. . Andrei Usmanov süüdistab S. S. t selles, et nemad käisid ilma loata tema korteris, kust võtsid kosmeetikat, V. kulla, A. foto ja teisi asju. S. S. ütleb, et ainult V. (V. kutsutakse V. O. t) asjad võeti. Andrei Usmanov käskis asjad sama päeva jooksul tagasi tuua, muidu teeb järgmisel päeval politseisse avalduse. A. S. ütles Andrei Usmanovile, et nad võtsid V. asjad ja et tema võib ka kirjutada avalduse, et kirjutab tõtt, kuidas ta V. peale karjus, kuidas XXX peale karjus.
  26. Tartu Linnavalitsuse vastusest (tl 84) menetlejale nähtub, et 26.02.2019 pöördusid lastekaitseteenistuse poole S. S. ja tema XXX A. S. , paludes kontrollida A. U. elukorraldust XXX Andrei Usmanovi juures. Andrei Usmanoviga 04.03.2019 suheldes selgus, et A. U. veebruari- ja märtsikuu lapsetoetust ei ole S. S. temale edastanud, kuid ta on teinud Sotsiaalkindlustusametile avalduse lapsetoetuse enda nimele saamiseks. Samuti käis S. S. ilma loata tema korteris ja võttis sealt asju, mille kohta on politseisse avaldus tehtud. Tartu Linnavalitsuse andmetel elavad V. S. XXX last XXX S. S. juures.
  27. Lastekaitsespetsialist M. S. 03.12.
  28. a vastuskirjast Taire Aasale (tl 101) nähtuvad samad andmed, et V. S. ema S. S. on pöördunud 26.02.2019 lastekaitseteenistusse, et teostada tema tütretütre A. U. osas kontroll, kuna ta ei usalda lapse isa Andrei Usmanovit. Samuti teatas S. S. , et on esitanud politseile avalduse Andrei Usmanovi kohta, kuna vanemate laste A. S. ja V. O. sõnul oli Andrei Usmanov nende suhtes vägivaldne. Lisaks on vastuskirjast näha, et 15.03.2019 tegi Politsei- ja Piirivalveamet Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna lastekaitseteenistusele järelepärimise Andrei Usmanovi vägivaldse käitumise kohta.
  29. Tunnistja M. S. kinnitas kohtus ütlusi andes, et tema on lastekaitsespetsialistina kokku puutunud Andrei Usmanoviga seoses XXX A.ga, kui lastekaitseteenistuse poole pöördus V. S. XXX, et kontrollida A. elamistingimusi isa juures. S. S. oli rahulolematu ja väga kriitiline Andrei Usmanovi suhtes. Tema rääkis S. S.ga sellest, kes on hooldusõiguslik lapsevanem ja kuidas käivad peretoetuse asjad, millised on isa õigused. Kui laps elab isa juures, siis on temal õigus seda raha saada, kuid S. S. ei olnud seda isale üle kandnud. Vägivalla kasutamisest juttu ei olnud. Tunnistaja ei ole kokku puutunud V. O. ga. Lastekaitseametnik M. H. on
  30. a 10 teinud märkeid selle kohta, et V. S. teatas lastekaitsele, et D. O. oli vägivaldne lapse suhtes.
  31. Eeltoodud tõendid kinnitavad, et tõsisemad probleemid S. S. ja Andrei Usmanovi vahel tekkisid pärast kannatanu XXX V. S. ga XX.XX.XXXX toimunud liiklusõnnetust ja seda mitte V. O. suhtes kasutatud vägivalla, vaid XXX A. U. pärast. 11.02.2019 saatis S. S. Andrei Usmanovile sõnumi seoses A. U. ga. Seejärel toimus osapoolte vahel 26.02.2019 konfliktne telefonivestlus, millele eelnes XXX korterist asjade äraviimine, ja S. S. pöördumine lastekaitseosakonda. Enne 26.02.2019 tegi süüdistatav politseile avalduse V. S. asjade äraviimise kohta (selgub telefonikõnest) ja
  32. a märtsis pöördus S. S. politseisse seoses V. O. suhtes vägivalla kasutamisega. Kannatanu kuulati üle 13.03.2019 (tl 77).
  33. Vaatamata sellele, et S. S. politseisse pöördumine võis mõneti olla ajendatud halvenenud suhetest pärast tütrega juhtunud õnnetust, ei tähenda see seda, et ta on esitanud valeavalduse ja kannatanu suhtes tegelikult vägivalda polnud. S. S. sõnul käis ta XXX s XXXl külas harva ja XXX pereeluga väga kursis ei olnud. XXX varjas tema eest omavahelisi peretülisid, ka seda, et ta polnud Usmanoviga ametlikult abielus. Tülidest kuulis ta XXX V. O. ja A. S. käest, ühe korra nägi, kuidas Andrei Usmanov andis V. O. le kiire laksu vastu pead. Ta rääkis XXX V. S. ga sellest, kes ütles, et nemad on pere ja klaarivad asjad ise ära, lubas talle mitu korda, et enam seda ei juhtu. Seega oli S. S. seotud oma XXX soovidega tema pereellu mitte sekkuda ning alles pärast V. S. ga juhtunud õnnetust tekkis tal võimalus vägivalla kasutamise küsimusega tegeleda.
  34. Kohtu hinnangul on kaitsjate sellekohane väide, et V. O. videosalvestatud ütlustest on näha, kuidas kannatanu osadele küsimustele vastab hoolikalt, kuid Andrei Usmanovit puudutavate küsimuste osas vastab soravalt varem pähe õpitud juttu, eksitav. Kohus sellist vahet videosalvestise vaatamise käigus ei tuvastanud. V. O. vastas nii muudele küsimustele kui ka süüdistatavat puudutavatele küsimustele nii hoolikalt mõeldes kui ka soravalt. V. O. andis ütlusi ajal, mil ta oli XXXaastane. On ilmselge, et uurija küsimustele vastamine tõlgi vahendusel ei olnud tema jaoks tavapärane situatsioon. Seda enam, et tegemist oli tema jaoks äärmiselt ebameeldiva teemaga, millest võõrastele rääkida. Ka täiskasvanud vägivallaohvrid ei tunne ennast sellistes olukordades mugavalt, rääkimata lapsest.
  35. V. O. kohtus antud vastused ei erine eeluurimisel antud ütlustest. Ta vastab nii tavapärastele küsimustele nt „Milline oli sinu voodi?“ kui ka küsimusele „Palun kirjelda, kui Andrei lõi sind rihmaga“ sisuliselt samamoodi. Esimesel juhul, et „Ei oska kirjeldada“ ja teisel juhul, et „Ei saa kirjeldada“. Sealjuures on ta teisel juhul selgitanud, et ta kardab Andrei Usmanovit. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et kannatanu mitte ainult ei karda Andrei Usmanovit, vaid tal oli ilmselt raske ebameeldivaid asju meenutada, ta tundis kohtus ütlusi andes ennast ebamugavalt. Asjaolu, et kannatanu mäletab vähem, kui üle aasta tagasi ütlusi andes, on tingitud ka ajafaktorist, mitte aga sellest, et ta elab nüüd XXX juures, mistõttu ei saa XXX temale enam õpetada, mida küsimustele vastata. Kannatanu selgitas mh kohtuistungil, kes teda on löönud, millised on olnud vigastused ja seda, et sinikaid on ta ka niisama saanud, kui ennast ära lõi. Olukorras, kus kannatanule oleks õpetatud, mida uurijale ja kohtus Andrei Usmanovi kohta rääkida, ei oleks ta öelnud, et vägivalda on kasutanud tema suhtes ka ema või nentinud, et sinikad on tekkinud samuti tema enda tegevuse tagajärjel. Sellisel juhul oleks laps rääkinud vaid seda, mida on talle 11 õpetatud. V. O. kuulati XXX Gümnaasiumis üle ilma S. S. juuresolekuta, mistõttu tal ei olnud võimalik ka oma kohalolekuga kuidagi kannatanu ütlusi mõjutada.
  36. V. O. XXX tunnistaja J. P. ütluse järgi ei ole tema kunagi V. i käitumises märganud midagi sellist, mis viitaks koduvägivallale. Ta ei ole näinud poisi kehal sinikaid, kuigi on näinud last enne kehalise kasvatuse tundi riideid vahetamas, kevadel käivad lapsed lühikeste varrukate ja lühikeste pükstega. Pärast seda kui tema XXX sattus avariisse, tutvus ta XXX ga ja sai teada, et Andrei Usmanov ei olegi V. i XXX. XXX ütles, et Andrei Usmanov kasutas lapse suhtes vägivalda. Kui V. rääkis koolis politseiga ja tuli vestluselt tagasi klassi, küsis ta, kus V. oli ja mis juhtus. V. rääkis, et ta rääkis politseinikuga seoses Andreiga. Pärast oli selline imelik fraas, poiss ütles sellist asja, et selgus, et Andrei on mind löönud. Ta täpselt seda fraasi ei mäletanud – „et ikkagi selgus, et Andrei lõi mind“ või „ikkagi Andrei lõi mind“. Temal tekkis ettekujutlus, et lapse enda jaoks see, mida ta räägib, on uudis. Ja siis ta mõtles, et see on ilmselt täiskasvanute poolt ette antud, laps ise seda ei mäleta.
  37. Seoses tunnistaja P. ütlustega märgib kohus esmalt seda, et need ei lükka ümber kannatanu ütlusi Andrei Usmanovi poolt tema löömise kohta. Kõik süüdistuses täpsemalt kirjeldatud teod on toime pandud suvel, sh rihmaga löömine ja kahel korral kaelast tõstmine. Seega ei olnud J. P. l võimalik näha nende vägivallategude tagajärgi. Olukorras, kus XXX l puudus informatsioon selle kohta, et V. O. peres võib esineda vägivalda, puudus õpetajal vajadus last tähelepanelikumalt jälgida ja väikesed verevalumid võisid ka märkamata jääda. Seda eriti olukorras, kus võimlemiseks on ümber riietumas palju lapsi korraga. J. P. ei ole näinud V. O. t ja Andrei Usmanovit omavahel suhtlemas, ta ei tea, millised oli tegelikult nende suhted.
  38. Kohtu hinnangul ei saa J. P. ütlustest järeldada, et V. O. oleks andnud valeütlusi. Tunnistaja ei mäletanud täpselt, milline oli see väljend, mida kannatanu kasutas. Tunnistaja rääkis sellest, milline ettekujutus tal tekkis, mis ei tähenda, et V. O. seda niimoodi ka mõtles. On märkimisväärne, et J. P. pidas võimalikuks XXX aastast last küsitleda talle piinlikkust tekitavas olukorras kogu klassi ees. Ei ole eluliselt usutav, et V. O. , kes on hetk tagasi andnud ütlusi selle kohta, kuidas Andrei Usmanov kasutas tema suhtes korduvalt vägivalda, seda vägivalda ka kirjeldanud, vihjab XXX le, et tema suhtes ei ole siiski vägivalda kasutatud. Arvestades ülekuulamise sisu, kannatanu suhtes kasuisa poolt vägivalla kasutamist, on mõistetav lapse soov klassikaaslaste ees pikemalt seda mitte selgitada, miks ta politseiga rääkis ja seetõttu on tema vastus umbmäärane.
  39. Tunnistaja A. S. puhul puudub samuti alus arvata, et ta oleks andnud kohtus valeütlusi ja selleks valmistas teda ette S. S. . A. S. ja V. O. ütlused on vägivalla tarvitamise osas kooskõlas, kuid need ei ole täiesti kattuvad. Juba ainuüksi see näitab, et tegemist ei ole etteantud tekstiga, vaid mõlemad lapsed on rääkinud ise, mida nemad teavad. On ilmne, et kooskõlastatud jutu puhul oleksid ütlused rohkem sarnased. A. S. tunnistas muuhulgas ka seda, et Andrei Usmanovi vägivaldsest käitumisest V. O. suhtes oli teadlik XXX V. S. , kes midagi ette ei võtnud. Ka see näitab, et tunnistaja on kirjeldanud peres toimunud vägivalda objektiivselt, teinud etteheiteid samuti XXXle, mis ei ole lapse jaoks kerge. 12
  40. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et puudub alus arvata, et V. O. ja A. S. on andnud Andrei Usmanovi poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamise kohta valeütlusi ja et neid ütlusi mõjutas andma S. S. .
  41. Kohus on seisukohal, et süüdistatava ennastõigustavad ütlused on ümber lükatud eelkõige kannatanu ütlustega. Kohus loeb V. O. ütlustega tõendatuks, et Andrei Usmanov lõi teda rihmaga vastu selga, mille tõttu ta tundis valu. Kannatanu oskas kirjeldada nii seda, et Andrei Usmanov võttis rihma suurest toast kui ka seda, et rihm oli suur ja musta värvi. Samuti oskas ta öelda, kuhu rihmaga löödi. Kannatanu ütlustest nähtub, et see oli tema viimane peksmine ja toimus suvel, kui XXX oli XXXga kodus. Seega võis see olla
  42. a suvel, kuna alates 02.02.2019 ei ela kannatanu enam koos XXX ja Andrei Usmanoviga selles elukohas XXX s. V. O. korduvat rihmaga löömist kinnitavad ka A. S. ütlused, kes on näinud, kuidas Andrei Usmanov on tema XXX rihmaga löönud muuhulgas vastu selga. Tunnistaja ütlustega on samuti tõendatud, et rihmaga löömise tagajärjel tekkisid V. O. seljale sinikaid, s.o verevalumid.
  43. Kannatanu V. O. ütlustega loeb kohus veel tõendatuks, et Andrei Usmanov lükkas ta kahel korral, s.o
  44. aasta ja
  45. aasta suvel narivoodilt maha ja tõstis teda kätega kaela piirkonnast. Kaelast kätega tõstmine tekitas kannatanule valu. Kuigi konkreetseid sündmusi ükski üle kuulatud tunnistaja pealt ei näinud, ei ole kohtul alust arvata, et kannatanu valetab. Uurija mitmele erinevale küsimusele, kuidas Andrei Usmanov teda kägistas, vastas kannatu kogu aeg ühtemoodi. Tegemist on sellise vägivaldse käitumisega, mida oleks lapsel võimatu kirjeldada, kui ta ei oleks seda ise kogenud. V. O. ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka S. S. ütlused, kellele kannatanu on juba varem rääkinud kaelast kägistamisest, kas
  46. aastal või
  47. aastal. Tunnistaja ütlused on selles kannatanu omadega kooskõlas, kes kinnitas, et on vägivalla kasutamisest XXX le rääkinud.
  48. Kaitsjate väide, et kannatanu ei tundnud valu voodist kukkumisel ega kägistamistunnet kaelast tõstmise ajal, vaid tõstmisel ainult valu, teeb kannatanu ütlused eluliselt mitteusutavateks, on alusetu. Kannatanu ei ole rääkinud midagi voodist kukkumise kohta. Kui see oleks kukkumine teise korruse narivoodilt, oleks laps kindlasti tundnud valu või saanud ka vigastusi. Tõmbamine või lükkamine võib toimuda viisil, kus teda hoitakse kinni ja ta ei kuku vabalt põrandale. Kannatanu kirjeldus vastab viimatinimetatule, just seetõttu mäletab ta, et talle tekitas valu kaelast tõstmine. V. O. le kui lapsele on valu oluliselt arusaadavam tunne kui kägistamistunne ning seetõttu ka lihtsamini kirjeldatav. Selleks, et last maast lahti kergitada, peab haare olema tugev, mis ilmselgelt põhjustab valutunnet.
  49. Kaitsjad väitsid, et Andrei Usmanov ei saanud talle süüks arvatud vägivallategusid üldse toime panna - peksta rusikaga ega tõsta kaelast V. O. t jne, kuna tal on käsi vigastatud. Kohus kaitsjate sellise seisukohaga ei nõustu.
  50. XXX M. P. OÜ poolt 31.01.2020 väljastatud tõendi (tl 99) kohaselt kukkus Andrei Usmanov 02.10.2010 jalgpalli mängides ja vigastas paremat rannet ja küünarliigest, kahjustus III-IV sõrmes. Diagnoositi kodarluu alaotsa murd. Teostati parema radiuse verine osteosüntees LCP plaadi ja kruvidega. Perioodil 2010 – 2020 pidevad kaebused parema käe randme ja sõrmede valudele, paresteesiatele. Randmeliigesest liikuvus piiratud. Kuni 13 tänaseni on raskusi käe kasutamisega/liigutamisega, äkiline liigutamine võib kahjustada plaadiga kinnitatud kodarluu murdunud osa.
  51. Andrei Usmanov töötab praegu ettevõttes XXX, kus ta on XXX. Nimetatud amet kätkeb endas mingil määral asjade, s.o kauba, liigutamist/tõstmist. Arstitõendi andmetel on Andrei Usmanov kogu aeg, s.o ajavahemikul
  52. a –
  53. a kurtnud, et parem käsi on valus, on põletus- ja külmatunne ja nõrkus. Seega on ka praegusel hetkel tema tervislik seisund sama, mis kuritegude toimepanemise ajal. Ei ole eluliselt usutav, et Andrei Usmanov saab tööd tehes kasutada käsi, kuid samas ei ole võimeline rihmaga lööma või last maast lahti tõstma. Seda enam, et teine käsi on tal terve ja kaelast tõstis ta last kahe käega. Rihmaga löömiseks on võimalik kasutada ka ainult tervet kätt.
  54. Järgnevalt käsitleb kohus tunnistajate I. U. ja S. A. ütlusi ja selgitab, miks need ei lükka ümber kannatanu ütlusi süüdistatava poolt tema suhtes vägivalla kasutamise kohta. Seejärel annab kohus hinnangu kaitsjate muudele seni käsitlemata väidetele.
  55. Kohus kuulas kaitsja tunnistajana ära I. U. , kes on XXX. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, kui hästi sai Andrei Usmanov algul läbi V. S. ja XXX V. O. ga, hiljem tekkis peres tülisid. V. S. rääkis talle, et V. varastab kodust ja ta andis talle traadiga peksa. Ta soovitas V. pöörduda lapsega psühholoogi J. L.a poole. See oli umbes aasta enne V. toimunud avariid. Ta käis neil XXX s tihti külas, sai V. iga hästi läbi. Laps ei rääkinud vägivallast, samuti ei ole ta vägivalla märke näinud – ei sinikaid ega vigastusi.
  56. Tunnistaja S. A. , andis ütlusi selle kohta, et temal ja Andrei Usmanovil on ühine laps G., kes on XXX-aastane ja veetis
  57. aastal suurema osa suvest isa juures.
  58. a juulikuu alguses ja juuni lõpus oli ta Andrei Usmanovi juures 2 nädalat ja siis hiljem käis veel kahenädalaseks perioodiks. G. ei ole rääkinud, et Andrei peksab V. i. V. i on ta ise näinud üks kord
  59. aastal XXX sünnipäevapeol.
  60. Tunnistajate I. U. ja S. A. ütlused ei lisa midagi tõendamiseseme asjaolude kohta. S. A. on Andrei Usmanovi endine abikaasa, abielus olid nad aastatel XXXX-XXXX. Ta suhtleb Andrei Usmanoviga valdavalt telefoni teel nende ühise lapse tõttu. Kannatanut on S. A. näinud ainult ühe korra
  61. a sünnipäevapeol batuudikeskuses. Selles osas, mida S. A. kuulis XXXlt, ei ole tema ütlused

§ 66

lg 21 kohaselt tõendiks, kuna ei ole täidetud nimetatud lõike punktides 1-4 nimetatud tingimused. Kuigi I. U. väidab, et käis tihti XXX perel XXX s külas ja vägivalla kasutamist ei näinud, ei tähenda see, et Andrei Usmanov ei olnud muul ajal kannatanu suhtes vägivaldne. Kannatanu ütlustest nähtub, et mõningaid asju on näinud XXX A. S. ja rihmaga löömise ajal oli kodus XXX koos XXXga. Seega ei saanudki teised peale pereliikmete tema löömist näha. On eluliselt usutav, et V. O. ja A. S. rääkisid vägivalla tarvitamisest oma XXXle, mitte XXXle, kes oli nende jaoks palju võõram. Seega on tõenäoline, et I. U. , kes ei viibinud XXX s igapäevaselt koos V. S. ja Andrei Usmanovi perekonnaga, ei olnud teadlik perekonna tegelikust olukorrast ning sealsest vägivallast. 14 60. Kaitsjad leiavad, et on ebaõige, et tunnistajatena ei ole üle kuulatud naabreid ega lastepsühholoogi, samuti ei ole tehtud vaatlust XXX korterist, et tuvastada, kas süütegude toimepanemine (narivoodilt alla tõmbamine) oli võimalik. 61. Kohus jääb samale seisukohale naabrite ülekuulamise osas, millele asus kohtu alla andmise määruses. Kohus leiab jätkuvalt, et naabrite puhul ei ole tegemist tunnistajatega

§ 66

lg 1 mõttes, kuna väidetavalt ei ole nad näinud ega kuulnud midagi, mis oleks tõendamiseseme asjaoluks. Arusaamatuks jääb kaitsjate seisukoht osas, mis puudutab lastepsühholoogi ülekuulamata jätmist. Kaitsjad ei ole sellekohast taotlust kohtule esitanud ei kaitseaktis ega kohtuliku uurimise ajal. Seega on tegemist alusetu etteheitega.

  1. Kohtu hinnangul on alusetu ka kaitsjate väide, et vägivalda ei ole peres olnud, kuna V. S. ei pöördunud politseisse, meditsiiniasutusse või lastekaitsesse. Varasemalt on V. S. peres oleva vägivalla tõttu soovinud pöörduda politseisse.
  2. Kohtule on esitatud käsitsi kirjutatud ilma kuupäevata ja allkirjata avaldus (tl 95-96), millega soovitakse tõendada, et D. O. on kasutanud vägivalda ja V. S. pöördus seetõttu politseisse. Selline avaldus ei tõenda politseisse pöördumist, ega isegi tahet politseisse pöörduda, rääkimata vägivalla tarvitamist D. O. poolt. Nimetatud avalduse puhul ei ole võimalik öelda, kes selle kirjutas. Kui eeldada, et selle kirjutas V. S. , ei ole võimalik hinnata, milline oli tema tegelik eesmärk selle kirjutamisel. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et asjaolu, kas V. S. varasemas kooselus kasutati vägivalda või mitte, ei oma käesoleva kriminaalasja lahendamisel tähtsust. Vägivallast teatamine või mitteteatamine ei näita seda, et Andrei Usmanov ei kasutanud V. O. suhtes vägivalda ega ka vastupidist. Millistel põhjustel V. S. vägivalla kasutamisest ei teavitanud, seda kohus kindlaks teha ei saa, kuna V. S. t ei ole olnud võimalik tema tervise tõttu tunnistajana üle kuulata.
  3. Kuna V. S. kooselu kestel ei näinud vajadust takistada lapse suhtes vägivalla kasutamist, siis ei olnud tema jaoks ilmselt probleemiks ka pärast lahku kolimist paluda Andrei Usmanovil lapsi hoida. Sellest ei saa teha järeldust, et vägivalda perekonnas ei olnud, nagu leidsid kaitsjad.
  4. Kaitsjate väited selle kohta, et S. S. , A. S. ja V. S. aastaid ei pöördunud kellegi poole ja ei teatanud vägivalla tarvitamisest näitavad, et nende ütlused ei ole usaldusväärsed, on põhjendamatud. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et perevägivald on varjatud kuritegevuse liik, millest enamjaolt ei räägita ja millesse tavapäraselt teised pereliikmed, lähedased, sõbrad ei sekku. Suurem osa vägivallategudest ei jõua väikesest perekonnaringist kaugemale ja isegi kui lähedased teavad sellest, ei võta nad midagi ette põhjusel, et ei taha tekitada peresiseselt probleeme. Kohtupraktika näitab selgelt, kuidas isegi avastatud perevägivallajuhtumite puhul ei soovita sellest rääkida ja varjatakse erinevaid vägivallategusid. Veelgi enam, sellise väite esitamine on kohatu alaealise A. S. 15 suhtes, kes on sõltuv oma perekonnast ja selgitas, et ei soovinud perekonnale probleeme tekitada.
  5. KarS § 121 lg 1 koosseis sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi, milleks on teise inimese tervise kahjustamine (alt 1) ning valu tekitav kehaline väärkohtlemine (alt 2). Tervisekahjustuse mõiste tuleneb Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr 266 kehtestatud „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ (edaspidi „Kord“) § 1 lgst 2, milleks on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Verevalumi tekkimine näitab, et rikutud on kudede anatoomilist terviklikkust, mistõttu on tegemist kannatanu tervise kahjustamisega. Valu kui koosseisulise asjaolu all mõistetakse kohtupraktikas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.05.
  6. a otsus nr 3-1-1-29-15, p 11.1).
  7. Andrei Usmanov kahjustas ühel korral kannatanu tervist, tekitades talle
  8. aasta suvel rihmaga löömisel lisaks valule ka verevalumid, ja kahel korral,
  9. aasta ja
  10. aasta suvel, kaelast tõstmisel täitis tema tegevus KarS § 121 lg 1 alt 2 teokoosseisu, milleks on valu tekitanud kehaline väärkohtlemine.
  11. Kannatanu mäletab täpsemalt kolme vägivalla kasutamise juhtumit, mille osas saab tõsikindlalt väita, et kannatanu tundis valu, ja ühel korral tekkisid ka verevalumid. Ülejäänud vägivallategude toimepanemine tuleb Andrei Usmanovi süüdistusest välja jätta. Kohtul ei ole võimalik olemasolevate tõendite pinnalt tuvastada, kas Andrei Usmanovile süüks arvatud ülejäänud vägivallateod täidavad KarS §-s 121 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu. Tõenditest ei nähtu, kas tegemist oli nii intensiivsete rünnetega kannatanu vastu, mis tekitasid iga kord talle kas valu või tervisekahjustuse. V. O. ei ole andnud ütlusi selle kohta, et Andrei Usmanov oleks teda löönud kepi või raamatuga, mida on näinud A. S. . Seetõttu on võimalik, et tegemist ei olnud nii intensiivse löömistega, mille järel kannatanu oleks tundnud valu, ja seetõttu ta ei mäleta neid.
  12. Andrei Usmanov pani kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Kavatsetusega on tegemist juhul kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Andrei Usmanov tegutses vägivallategude toimepanemisel V. O. suhtes eesmärgipäraselt. Ta lõi rihmaga alla XXX aastast last. Rihmaga on väga kerge tekitada nahale verevalumeid, selliste vigastuste tekkimist pidi Andrei Usmanov pidama vähemalt võimalikuks. Tõstes lapse kätega ümber kaela hoides maast lahti, pidi Andrei Usmanov täiskasvanud isikuna pidama võimalikuks, et selline tema tegevus põhjustab lapsele valu.
  13. Õigusvastasust ja Andrei Usmanovi süüd välistavad asjaolud puuduvad. 16
  14. Andrei Usmanovi poolt toimepandud kuritegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kui kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Andrei Usmanov oli V. O. jaoks XXX, kes süütegude toimepanemise ajal kasvatas teda koos XXXga. Tegemist on lähisuhtega KarS § 121 lg 2 p 2 mõttes. Lisaks tuleb Andrei Usmanovi tegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, kuna ta kasutas V. O. suhtes vägivalda korduvalt. Seega vastab Andrei Usmanovi poolt toimepandud kuritegu KarS § 121 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatule. III. KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
  15. KarS § 121 lg 2 sanktsiooni järgi on võimalik karistada kas rahaline karistusega või kuni viieaastase vangistusega.
  16. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.
  17. Karistusregistri väljavõtte andmetel ei ole Andrei Usmanovit varasemalt kriminaalkorras karistatud. Tal on kaks kehtivat väärteokaristust liiklusnõuete eiramise, kiiruse ületamise eest (tl 88-89). Vaatamata sellele leiab kohus, et Andrei Usmanovit tuleb karistada raskeima karistusliigiga, milleks on vangistus. Peresisene vägivald on äärmiselt taunitav, tegemist on lähisuhtes olevate isikute usalduse kuritarvitamisega. Andrei Usmanov kasutas vägivalda XXX suhtes olukorras, kus nii väikesel lapsel ei olnud võimalust hakata süüdistatavale vastu ning eemalduda vägivaldsest keskkonnast. Andrei Usmanov kasutas ära enda jõupositsiooni ja tekitas kannatanule korduvalt valu. Selline teguviis võib mõjutada lapse vaimset tervist ja heaolu pikemalt kui ainult ajal, mil tema suhtes vägivalda kasutati.
  18. Kohus tuvastas, et Andrei Usmanov tarvitas vähemalt kolmel korral V. O. suhtes vägivalda. Samas ei saa öelda, et Andrei Usmanovi süü oleks keskmisest suurem, kuna kasutatud vägivald oli kerge. Löömise tagajärjel tundis laps valu, rihmaga löömisel tekkisid verevalumid, kuid tõsisemaid vigastusi, mis oleksid tinginud meditsiiniasutusse pöördumise vajaduse, ta ei tekitanud. Andrei Usmanovi käitumises puuduvad karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 mõttes, samuti KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Seetõttu leiab kohus, et Andrei Usmanovit on võimalik karistada lühiajalise, sanktsiooni alammäära lähedase 5 kuu pikkuse vangistusega.
  19. Kohus leiab, et mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei ole Andrei Usmanovi puhul vajalik ja teda on võimalik tingimisi selle kandmisest vabastada. Andrei Usmanovit ei ole varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu on kohtu hinnangul võimalik tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid ilma käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustusteta. Puudub alus 17 arvata, et Andrei Usmanov jätkab vägivallakuritegude toimepanemist. Lisaks ei ela süüdistatav ja kannatanu enam koos, mistõttu ei ole ohtu V. O. suhtes vägivalla kasutamiseks.
  20. Süütegude toimepanemisest on möödunud vähemalt kaks aastat, mille kestel on Andrei Usmanov käitunud õiguskuulekalt, toimepandud teod ei olnud oma olemuselt rasked, mistõttu on võimalik KarS § 73 lg 3 alusel määrata lühike katseaeg, üks aasta. IV. KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE OSAS
  21. Kriminaalasjas on asitõenditeks DVD+R plaat 13.03.2019 alaealise kannatanu ülekuulamise videosalvestiga (tl 80) ja DVD+R plaat Andrei Usmanovi 26.02.2019 kõne salvestisega (tl 91). 79.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätab kohus nimetatud salvestisega DVD+R plaadid kriminaalasja materjalide juurde. V. KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS 80. Kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 1 järgi tõlkekulu 35,40 eurot (tl 127-128) ning

§ 175

lg 1 p 1 järgi süüdistatava poolt valitud kaitsjale makstud tasu 9100 eurot (tl 106-126), millele lisandub 29.05.2020 kohtuistungi tasu 216 eurot, s.o 1 tunni ja 40 minuti eest tunnihinnaga 130 eurot tunni kohta. Lisaks on menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020 on palga alammäär 584 eurot). 81.

§ 180lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

  1. Kohus asus seisukohale, et Andrei Usmanovile esitatud süüdistus ei ole tõendatud kogu mahus, vaid osaliselt.
  2. Riigikohus on 13.03.
  3. a otsuse nr 1-17-11682 punktis 26 selgitanud, et kohtupraktika kohaselt tuleb

§ 181

lg-t 1 kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Sellisel juhul jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 1-15-9051/62, p 42).
  3. Käesoleval juhul ei mõista kohus Andrei Usmanovit osaliselt õigeks, vaid tema süüdistuse maht väheneb. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta Andrei Usmanovi menetluskulusid osaliselt riigi kanda, kuna kaitsjad oleksid teinud ka väiksema süüdistuse mahu puhul sama töö. Nad oleksid vaielnud vastu Andrei Usmanovile esitatud süüdistusele ja palunud ta selles õigeks mõista. Samuti oleksid nad leidnud, et süüdistusakt ei vasta nõuetele just 18 süütegude toimepanemise aja ja teokirjelduse osas, esitanud prokuratuuri tõendite usaldusväärsuse kõigutamiseks samad vastuväited ja omapoolsed tõendid. Sama tõendite kogumi juures oleks ka kohtuistungile kuluv aeg jäänud samaks.
  4. Seega tuleb Andrei Usmanovi menetluskuludest valitud kaitsjale makstud tasu 9316 eurot jätta süüdistatava enda kanda. 86.

§ 180

lg 1 alusel mõistab kohus Andrei Usmanovilt välja süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha 876 eurot. 87.

§ 180

lg 3 alusel arvestab kohust menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

  1. Kohus leiab, et on põhjendatud on anda Andrei Usmanovile võimalus tasuda menetluskulud 876 eurot osade kaupa 12 kuu jooksul nii, et ta tasub igakuiselt menetluskulude katteks 73 eurot. Andrei Usmanovil on kaks alaealist ülalpeetavat, tal tuleb kanda suured õigusabikulud, mistõttu on ilmne, et nende korraga tasumine käib talle üle jõu.
  2. Lisaks valitud kaitsjale makstud tasule on süüdistatav kandnud ka tõlkekulusid. Kohus on seisukohal, et

§ 175

lg 1 p 1 alusel tuleb hüvitada Andrei Usmanovile tõlkekulu 35,40 eurot, kui menetlusosalise vajalik kulu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.