Obsah (6)

§ 204§ 203§ 30§ 149§ 208§ 145

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-16-9796 K

) § 203), mida KRT mõistliku aja jooksul ei vaidlustanud. Selline saldo tuleb lugeda kostja poolseks võlatunnistuseks (

§ 204lg 2).

1. Maakohus hindas ebaõigesti MK kirjalikke selgitusi. Kohus jättis arvestamata, et selgitused ei ole vastuolus osas, mis puudutab hagejalt betooni tellimist. Vaidlust ei ole selles, et ta oli betooni tellimise ajal KRT töötaja ja tegutses tema huvides. Seega tõendavad selgitused hageja väidet betooni tellimise ja kättesaamise kohta.
2. Kohus võttis vastu hagist osalise loobumise, kuid ei võtnud seisukohta, milliste arvete osas hageja hagist loobus. Arveid tuleb arvestada selliselt, et hageja nõue oleks võimalik rahuldada võimalikult suures ulatuses. Vastustaja seisukoht
3. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik
4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.11.2019 otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi 14 169,60 euro ulatuses rahuldamata, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi.
5. Kostja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või ringkonnakohtule.
6. Riigikohus tühistas 15.04.2020 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Riigikohtu hinnangul rikkus ringkonnakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8) ja et see tõi kaasa

§-de 30 ja 203 ebaõige kohaldamise. Ringkonnakohtul tuleb uuesti hinnata, milline oli kostja e-kirja õiguslik tähendus ja kas selles sisaldub mingi kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus TsÜS § 67 lg 1 mõttes või on kostja selle kirjaga üksnes möönnud, et KRT-l on hageja ees võlg, mida loodetakse võimaluse korral tasuma hakata. Samuti tuleb asja uuel läbivaatamisel lisaks hageja ja kostja e-kirjavahetusele hinnata kõiki teisi asjas esitatud tõendeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis hagi 14 169,60 euro saamiseks rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jaotab menetluskulud. 4 2-16-9796
2. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi 14 169,60 euro saamiseks rahuldamata. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse põhinõudes 9171,70 eurot, kahju hüvitamise nõudes 1956,36 eurot, viivise nõudes 1637,97 eurot ja edasi ulatuva viivise nõudes (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kostja taotluse enda vande all ülekuulamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ning rahuldas nõude 3830,40 euro saamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Eeltoodud osas on maakohtu otsus jõustunud.
3. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 5). TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.
4. Pooled ei vaielnud, et hageja (müüja) ja KRT (ostja) sõlmisid 01.09.2015 müügilepingu nr 01092015E, milles lepiti kokku kaubabetooni müümises (I kd, tl 6–10). Samal kuupäeval sõlmiti poolte vahel käendusleping, mille p 1 järgi kostja käendas kõigi 01.09.2015 müügilepingust tulenevate KRT kohustuste täitmist summas 15 000 eurot + käibemaks, s.o 18 000 eurot (I kd, tl 24–25).
5. Hageja nõuab kostjalt käendajana KRT kohustuse täitmist ja betooni eest tasumata jäänud võla väljamõistmist. Kostja käendajana on hageja nõudele esitanud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud 01.09.2016 lepingu järgi müüdud betooni KRT-le üleandmist.
6. Ringkonnakohus hindab esmalt kostja 24.05.2016 e-kirja õiguslikku tähendust, kuna sellest sõltub, milline on poolte tõendamiskoormus. Maakohus vaidlustatud otsuses viidatud kirja hinnanud ei ole. 24.05.2016 e-kirjas kirjutas kostja vastuseks hageja poolt 13.05.2016 saadetud märgukirjale: „Tere loodame tasuda Juuni kuu jooksul arved. Esimesed maksed proovime teha 18 juuni.“ (I kd, tl 124 pöördel).
7. Vastavalt Riigikohtu suunistele andis ringkonnakohus pooltele võimaluse avaldada oma seisukohad 24.05.2016 e-kirja õigusliku tähenduse kohta.
8. Hageja väitis 03.06.2020 menetlusdokumendis, et tegemist on nii KRT kui kostja poolt hagejale antud konstitutiivse võlatunnistusega, millega on tunnistatud võlga hageja ees ja lubatud see maksta. Alternatiivselt väitis hageja, et kui kohus peaks leidma, et tegemist ei ole konstitutiivse võlatunnistusega, siis tuleb võlatunnistust käsitleda deklaratiivsena. Arvete vastuvõtmist ilma vastuväiteid esitamata saab koosmõjus hinnata ka

§ 203lg 1 kohase saldokinnitusena.

31. Kostja väitis, et kuna hageja ei ole maakohtu menetluses esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada

§ 203

ja § 204, siis on hageja muutnud hagi, milleks tal kostja ega kohtu nõusolekut ei olnud. Kostja leiab, et 24.05 2016 e-kiri ei ole saldokinnitus, kuna poolte vahel puudub jooksva arve leping, hageja ja KRT vahel ei olnud püsivaid majandussuhteid ega tasaarvestatavaid vastastikusi nõudeid. Samuti ei ole tegemist konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega. 24.05.2016 ei olnud kostja KRT juhatuse 5 2-16-9796 liige, kes oleks saanud KRT nimel võlatunnistuse anda. 24.05.2016 e-kiri ei vasta konstitutiivse võlatunnistuse vorminõuetele, kuna sellel puudub allkiri. Raamlepingu kohaselt pidid kõik lepingu muutused olema vormistatud kirjalikult. Kostja leiab, et e-kirja saab selle sisu järgi pidada lihtsalt võla möönmiseks.

1. Järgnevalt tuvastab ringkonnakohus, millise õigusliku tagajärje kaasatoomisele oli suunatud kostja 24.05.2016 tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 1). Kostja tahteavalduse tõlgendamisel tuleb esmalt TsÜS § 75 lg 1 järgi tuvastada tahteavalduse tegija tahe ja hageja teadmine sellest ja juhul, kui hageja kostja tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
2. Ringkonnakohtu arvates ei ole määrava tähtsusega asjaolu, et seisuga 24.05.2016 ei olnud kostja enam KRT juhatuse liige. Kostja on sellekohase väite esmakordselt esitanud vastuses apellatsioonkaebusele ja ringkonnakohus võib selle asjaolu TsMS § 652 lg 4 järgi jätta tähelepanuta. Vaatamata eeltoodule märgib ringkonnakohus, et kostja oli suhetes hagejaga isikuks, kes tegutses KRT nimel, mida ta on ise ka kohtumenetluses korduvalt kinnitanud. Samuti on müügilepingu järgi kostja isik, kes võis tellida hagejalt betooni. Kuigi 24.05.2016 ei olnud kostja KRT juhatuse liige, oli ta eelnevalt viidatud asjaoludel TsÜS § 121 lg-te 1 ja 2 järgi isikuks, kelle poolt antud kinnitused olid antud majandus- ja kutsetegevuses ja seega kehtivad. Kostja ei ole väitnud, et KRT oleks teatanud enne 24.05.2016 hagejale, et kostjal puuduvad volitused raamlepingust tulenevates suhetes.
3. Esmalt analüüsib ringkonnakohus, kas 24.05.2016 e-kirjas on kostja andnud võlatunnistuse.

§ 30

lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.

§ 30

lg 2 kohaselt kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 3 sätestab, et võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses.

1. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust järeldada, et kostja on füüsilise isikuna andud isikliku võlatunnistuse. Hageja on saatnud kirja KRT võla suuruse ja tasumata arvete kohta KRT e-posti aadressile (XXX), millelt on kostja 24.05.2016 vastanud eelduslikult KRT esindajana. Samuti ei viita sellele, et 24.05.2016 e-kirja on saatnud kostja isiklikult, see, et on antud lubadus tasuda arved juunikuu jooksul. Kuna KRT-l oli kohustus hagejale tasuda, siis lubadus tasumiseks oli antud KRT nimel. Seega ei pidanud võlatunnistus olema kirjalikus vormis.
2. Võlatunnistuse olemasolu tuvastamisel on oluline kindlaks teha võlgniku tahe, s.t konstitutiivse võlatunnistuse korral peab olema soov sõlmida iseseisev lepinguline suhe ja deklaratiivse võlatunnistuse korral soov kinnitada kohustuse olemasolu. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik kostja 24.05.2016 e-kirjast järeldada tahet konstitutiivse ega deklaratiivse võlatunnistuse andmiseks. Pooled ei ole esile toonud, et 24.05.2016 e-kirja saatmisel oleks olnud hageja ja KRT vahel vaidlus võla suuruse või selle tasumise kohustuse üle. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli tahe 24.05.2016 e-kirjaga luua KRT-le eraldiseisev kohustus, samuti ei saa esiletoodud asjaoludest järeldada, et kostja oleks soovinud KRT nimel kohustuse olemasolu kinnitada. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja muutnud usutavaks ka seda, et 24.05.2016 e-kirja saamisel oleks tema või tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel 24.05.2016 e-kirja mõistnud viisil, et kirjas sisaldub võlatunnistus. 6 2-16-9796
3. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas 24.05.2016 kirjas on KRT andnud saldokinnituse.

§ 203

lg 1 sätestab, et kui mõlema poole püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused tuleb summeerida (jooksev arve), loetakse tasaarvestus summeerimisega toimunuks. Sel juhul võlgnetakse nõuete ja kohustuste vahe (saldo) ja § 204 lg 1 järgi tasaarvestav pool, kes korraldab jooksva arve pidamist, teatab teisele poolele arveldusperioodi lõpus saldo, näidates ära jooksvale arvele kantud nõuded, millest teisele poolele ei ole veel teatatud. Vaidlust ei ole, et hageja ja KRT tegutsevad majandus- ja kutsetegevuses ja raamlepingust saab järeldada, et nende vahel on püsiv ärisuhe. Samas ei ole pooled väitnud, et neil oleks teineteise suhtes vastastikuseid kohustusi, mida summerida ja tasaarvestada. Seda, et poolte vahel oleks olnud jooksva arve leping, hageja esile toonud ei ole. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et kostja 24.05.2016 e-kirja ei ole alust tõlgendada hageja poolt saadetud saldona kinnitamisena

§ 204lg-te 1 ja 2 mõttes.

1. Seega ei ole 24.05.2016 KRT e-kirjast võimalik teha hageja poolt soovitud järeldusi. Ringkonnakohtu arvates saab kirja tõlgendada viisil, nagu seda on esile toonud kostja ehk siis möönmisena, et KRT loodab võla tasuda juunikuu jooksul. 24.05.2016 e-kirja tuleb hinnata koosmõjus teiste kohtule esitatud tõenditega.
2. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja käendajana on kohustatud tasuma hagejale KRT võla.

§ 149

lg 1 järgi võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Kostja väidetel ei ole hageja tõendanud, et ta on müügilepingu järgi KRT-le betooni hagis toodud mahus tarninud ja seda, et KRT on betooni tellinud. Kostja väidetel ei olnud MKl lepingu järgi õigust betooni tellida ja hageja ei ole esitanud betooni tellimise kohta tõendeid. Sellele, et kostja on KRT müügilepingust tulenevat kohustust summas 18 000 eurot käendanud, kostja vastu ei vaielnud.

1. Hageja ja KRT vahelise müügilepingu p 1.
2. järgi tarnib müüja (hageja) ostjale (KRT) kaubabetooni ostja vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldava tellimuse alusel, ostja vormistab kõik tellimused müüja veebilehel ning p 7.2 järgi saadab müüja tellimuse vastuvõtmise kinnitamiseks vajaliku kinnituskoodi SMS-ga telefonile, mille kasutaja on kostja, kes on volitatud betooni vastu võtma. Juhul, kui KRT-l on teisi objekte, kus on teisi vastuvõtjaid, siis pidi KRT esitama nimekirja koos nende isikute telefoninumbriga. Pooled ei vaidle, et tegemist oli müügilepinguga.
3. Osas, milles maakohus hagi rahuldamata jättis, olid arvete järgi KRT nimel betooni tellijateks MK ja kostja.
4. Esmalt hindab kolleegium, kas MK oli isik, kelle poolt tellitud betooni eest pidi KRT tasuma. MK on märgitud tellijana arvatele nr 1600133, nr 1600233, nr 1600300 ja nr
5. Pooled ei vaidle, et MK oli KRT töötaja, kuid teda ei olnud raamlepingus märgitud isikuna, kes võib betooni tellida. Hageja esitas kohtule MK 12.04.2019 kirjaliku kinnituse, mille järgi tellis ta hagejalt KRT-le betooni KRT-lt saadud suulise volituse alusel (I kd, tl 156). Avaldusele on lisatud loend tema poolt perioodil 21.02.2016–05.04.2016 esitatud tellimuste kohta. Kostja esitas MK 08.05.2019 kirjaliku kinnituse, milles MK teavitas, et KRT ei ole talle andnud suulist volitust raamlepingu järgi betooni ostmiseks. Eelneva kirjaliku tunnistuse andis ta selle pärast, et hageja esindaja ähvardas vastasel korral võla temalt sisse nõuda (I kd, tl 170). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et MK kirjalikud seletused on mõneti vastuolulised, kuid samas ei saa neid jätta täielikult tähelepanuta, kuna mõlemast dokumendist tuleneb, et MK on hagejalt KRT-le betooni tellinud. Tarnitud betooni vastuvõtmise kohta tuli ostjal sisestada autojuhi tahvelarvutisse eelnevalt saadetud kinnituskood. Asjaolust, et MK telefonile on 7 2-16-9796 saadetud betooni vastuvõtmiseks vajalikud koodid (I kd, tl 153), saab järeldada, et seda on tehtud müügilepingu täitmiseks, kuna KRT ega kostja ei ole väitnud, et MK telefonile saadetud ja hiljem betooni saamisel vastuvõtja poolt sisestatud kinnituskoodid oleksid olnud valed. Ringkonnakohtu arvates ei ole oluline see, et kostja väidete kohaselt ei olnud KRT andnud MKle betooni tellimiseks ja vastuvõtmiseks volitust. Kostja ei ole väitnud, et volituste puudumisest oleks teavitatud hagejat (TsÜS § 121 lg 3). Eeltoodu tõttu sai hageja eeldada, et MKl oli hageja igapäevases majandustegevuses tegutsemisel olemas hageja volitus.
6. MK tellitud betooni osas esitatud arvetega nr 1600133, nr 1600233, nr 1600300 seostavad saatelehed ja Messante Communications OÜ kinnitused, millest nähtuvad kinnituskoodidega SMS-de saatmised, on kohtule esitatud. Seega on eelmises lauses viidatud arvete järgi KRT-le betoon tarnitud ja MK poolt vastu võetud. Arve nr 1600133 järgi tuli KRT-l tasuda 1995 eurot hiljemalt 20.03.2016, arve nr. 1600233 järgi tuli tasuda hiljemalt 18.04.2016 1577,88 eurot ja arve nr 1600300 järgi tuli tasuda 5703,46 eurot hiljemalt 21.04.
8. Arvete nr 166235, nr 1600391, nr 1600403, nr 1600404, nr 1600428, nr 1600429 järgi toimunud betooni müügi kohta ei esitanud hageja maakohtu menetluses saatelehti, mistõttu ei ole neid võimalik seostada üksüheselt arvetega, kuna tellimuse numbrid, mis on märgitud arvetele, on saatelehtedel ja omakorda saatelehtede numbrite kaudu saab kinnituskoodid tuvastada. Samas ei anna eeltoodu ringkonnakohtu arvates alust jätta hagi rahuldamata.
9. Messante Communications OÜ väljatrükist nähtub, et perioodil, mille kohta on hageja arved väljastanud, on KRT-le betooni autotransporti kasutades üle antud ja selle kohta on saadetud SMS-d telefonile +XXXXXXXXXXX, mis on lepingus kokku lepitud telefon ja mida kasutas kostja, ja telefonile +YYYYYYYYYY, mis oli MK-ga seotud telefon. Kostja ei ole väitnud, et hageja ja KRT vahel oleks olnud betooni müügiks muid lepinguid. Kostja ei ole vaidlustanud ka seda, et KRT on hageja poolt saadetud arved kätte saanud. Ringkonnakohtu arvates ei ole usutav, et betooni üleandmata jätmisel KRT ei oleks teatanud hagejale, et tegelikult kaupa ei ole ta saanud, ja arved vaidlustanud. Kostja ei ole esile toonud, et ehitusobjektid, mille asukohad on märgitud arvetel, ei olnud seotud KRT-ga. Lisaks on kostja, kes oli lepingu järgi KRT esindajaks, vastuseks hageja 13.05.2016 märgukirjale, 24.05.2016 ekirjas kinnitanud kavatsust tasuda võlg juunikuu jooksul ja esimene makse tegemist
10. juunil. Vastuseks kostja 24.05.2016 e-kirjale on 25.05.2016 hageja saatnud KRT-le võlgu olevate arvete loendi küsimusega: millises summas ja milliste arvete eest toimub 18.06.2016 esimene tasumine (I kd, tl 124).
11. Eeltoodut kokku võttes leiab kolleegium, et hageja on tõendanud KRT-le arvetel märgitud betooni müüki ja üleandmist kokku summas 27 171,70 eurot. Seega oli KRT

§ 208lg 1 järgi kohustatud hagejale tasuma müüdud betooni eest.

Arvetel märgitud võlg oli kokku 27 171,70 eurot, mis sisaldab käibemaksu, ja tasumise kohustus oli muutunud sissenõutavaks. Raamlepingu p 5.

1. järgi tuli arved tasuda 21 päeva jooksul arve väljastamisest ja kostja ei ole väitnud, et arveid ei olnud KRT-le esitatud.
2. Kostja vastutab käenduslepingu p 1 järgi hageja ees KRT ja hageja vahel 01.09.2015 lepingust tulenevate KRT kohustuste täitmise eest summas 15 000 eurot + käibemaks ehk kokku summas 18 000 eurot. Kuigi eelnevalt tuvastatud asjaolude järgi oli KRT võlg hageja ees 27 171,70 eurot, on hageja nõudeks pärast maakohtus hagist osalist loobumist 18 000 eurot, mis tuleb

§ 145lg 1 järgi kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Seega kuulub hagi kostja vastu rahuldamisele. 8 2-16-9796 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Hageja esitas maakohtule hagi põhivõla 27 171,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1637,97 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,1% päevas ja kahjuhüvitise 1956,36 eurot saamiseks. 16.10.2017 loobus hageja viivise ja kahju hüvitamise nõuetest täies ulatuses ja põhivõla nõudest osaliselt ning hageja nõudeks jäi põhivõlg 18 000 eurot. Seega on hageja loobunud oma nõuetest ca pooles ulatuses. Menetlusse jäänud nõude osas kuulub hagi rahuldamisele. Eeltoodut arvestades ja TsMS § 168 lg-st 4 ja § 163 lg-st 1 juhindudes tuleb maakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
2. Ringkonnakohtu mõlema menetluse ja Riigikohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse ja hagi rahuldamisega jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Ringkonnakohus arvestab, et ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetlus ei hõlmanud enam nõudeid, millest oli hageja maakohtu menetluses loobunud.
3. TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava otsuse või määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 9